tordikreemist roos. Kui v ike, m tles Winston, kui v ike see tegelikult on!
Selja tagant kostis k ksatus ja m tsatus ja ta sai metsiku hoobi vastu
pahkluud, mis oleks teda repealt tasakaalust v lja viinud. ks meestest
oli Juliale rusikaga solaari virutanud, nii et t druk vajus kokku nagu
liigendnuga. Ta viskles p randal, ahmides hku. Winston ei s andanud
millimeetri v rragi pead p rata, aga ta n gi silmanurgast Julia kahkjat,
hku ahmivat n gu. Hoolimata hirmust paistis, nagu oleks ta v inud tunda
valu omaenda kehas, tapvat valu, mis ei olnud aga nii pakiline kui Julia
heitlus l mbumisega. Ta teadis, mida see t hendab: kohutav, ahistav valu,
mis ei lakka, aga millele ei j ua ieti m eldagi, sest k igepealt on tarvis
tagasi saada hingamisv ime. Siis haarasid kaks meest Julial lgadest ja
p lvedest ja tassisid ta minema nagu koti. Winston n gi korraks ta alaspidi
rippuvat pead, kollast ja v ndunud n gu; ta silmad olid suletud ja
ruuz^ilaigud olid ikka veel p skedel; ja see oli viimane, mis ta temast
n gi.
Winston seisis surmvaikselt. Teda polnud veel keegi l nud. Peas
vilksatasid m tted, mis tulid iseenesest, aga olid t iesti ksluised. Ta
arutas endamisi, kas nad mr. Charringtoni on juba kinni v tnud ja mis nad
selle naisega seal hoovis tegid. Ta m rkas, et tal on kange tahtmine kusta,
ja see pani teda natuke imestama, sest ta oli paari tunni eest seda alles
teinud. Ta m rkas, et kell kaminasimsil n itab heksa, see t hendab
kaksk mmend ks. Aga v ljas oli kuidagi liiga valge. Kas ei peaks augustis
sel kellaajal juba h maraks minema? Ta arutas endamisi, et kki olid nad
Juliaga ajaarvestuses segi l inud, olid otsa maganud ja rgates arvanud,
et kell on kaksk mmend kolmk mmend, kui tegelikult oli pool heksa hommikul.
Aga ta ei j rginud seda m tet pikemalt. See ei olnud huvitav.
Vahek igust kostsid teistsugused, kergemad sammud. Tuppa astus mr.
Charrington. Mundrimeeste k itumine muutus korrapealt vaoshoitumaks. Ka mr.
Charringtoni olekus oli midagi muutunud. Ta pilk langes kirjapressi
t kkidele.
ъKorjake need les, tles ta teravalt.
ks meestest kummardus k sku t itma. Kokniaktsent oli kadunud: Winston
taipas kki, kelle h l see oli, mida ta oli m ni hetk tagasi teleekraanist
kuulnud. Mr. Charringtonil oli ikka veel seljas tema vana velvetpintsak, aga
tema juuksed, mis olid olnud peaaegu valged, olid muutunud mustaks. Ka ei
olnud tal enam prille ees. Ta heitis Winstonile heainsa terava pilgu, nagu
kontrollides, kas on ikka tegu ige mehega, ja ei p ranud talle siis enam
t helepanu. Ta oli k ll veel ratuntav, aga ta ei olnud enam sama isik. Tema
keha oli sirgunud ja ta oli nagu pikemaks kasvanud. Tema n gu oli l bi
teinud ainult tillukesi muutusi, mis olid selle aga t iesti mber
kujundanud. Mustad kulmud olid h redad, kortsud olid kadunud ja k ik
n ojooned olid muutunud; isegi nina tundus olevat l hem. See oli valvsa
k lmaverelise kolmek mne viie aastase mehe n gu. Winston taipas, et ta n eb
esimest korda elus kedagi, kellest ta teab kindlalt, et see on M ttepolitsei
agent.
Winston ei teadnud, kus ta on. Arvatavasti Armastusministeeriumis; aga
polnud mingit v imalust seda kindlaks teha.
Ta oli k rge laega akendeta kongis, mille seinu katsid s ravvalged
kahhelplaadid. Varjatud lambid t itsid kongi k lma valgusega ja kostis
pidevat hetoonilist undamist, mis v is tulla ehk ventilatsiooniseadmeist.
Piki seina jooksev kitsas pink v i riiul, kuhu vaevu mahtus istuma, katkes
vaid ukse kohal ja selle vastas, ilma prill-lauata klosetipoti kohal. Kongis
oli neli teleekraani, igas seinas ks.
Ta tundis k hus mingit tuima valu. Ta oli tundnud seda sellest hetkest
peale, kui ta kinnisesse autosse topiti ja ra viidi. Aga ta tundis ka
n lga, n rivat, ebaloomulikku n lga. Sellest v is olla m dunud kaksk mmend
neli tundi, kui ta viimati s i, v i kolmk mmend kuus tundi. Ta ei teadnud
ikka veel, ja ei saagi v ib-olla iial teada, kas teda arreteeriti hommikul
v i htul. P rast arreteerimist polnud talle s a antud.
Ta istus nii vaikselt kui sai kitsal pingil, k ed vaheliti p lvedel. Ta
oli juba ppinud vaikselt istuma. Kui sa tegid ootamatu liigutuse,
r gatasid nad su peale teleekraanist. Aga n ljatunne muutus ha teravamaks.
le k ige unistas ta praegu leivat kist. Tal oli tunne, et ta tunkede taskus
on natuke leivapuru. Oli isegi v imalik, - nii ta m tles sellep rast, et
aeg-ajalt n is miski ta jalga torkivat, - et seal oli m ni suurem kooruke.
L puks v itis soov selgust saada temas hirmutunde ja ta libistas k e
taskusse.
ъSmith! r gatas h l teleekraanist. ъ6079 - Smith, W.! K ed kongis
taskust v lja!
Ta istus j lle vaikselt, k ed vaheliti p lvedel. Enne siiatoomist oli
teda hoitud hes teises kohas, mis oli ilmselt tavaline vangla v i ajutine
kinnipidamiskoht, mida kasutasid patrullid. Ta ei teadnud, kui kaua ta oli
seal olnud; m ned tunnid kindlasti; ilma kellata ja p evavalgust n gemata
oli raske aega hinnata. See oli ks k rarikas, v ikalt haisev koht. Nad olid
pannud teda kongi, mis sarnanes sellega, kus ta praegu oli, aga see oli
kohutavalt r pane ja sinna oli pidevalt kiilutud k mme v i viisteist
inimest. Suuremalt osalt olid need kriminaalkurjategijad, aga nende hulgas
oli ka m ni poliitvang. Tema istus tummalt vastu seina, r paste kehade
vahele surutud, liiga ametis oma hirmu ja k huvaluga, et mbritseva vastu
huvi tunda, aga ta m rkas siiski h mmastavat erinevust Partei liikmetest
vangide ja lej nud vahialuste k itumise vahel. Partei liikmetest vangid
olid tummad ja hirmunud, aga tavalised kriminaalvangid ei paistnud midagi
ega kedagi kartvat. Nad s imasid valjusti valvureid, hakkasid vihaselt
vastu, kui nende isiklikke asju taheti ra v tta, kritseldasid p randale
roppusi, s id smugeldatud toidukraami, mida nad oma riiete salap rastest
peidupaikadest esile manasid, ja sundisid oma kisaga vaikima isegi
teleekraani, kui see p dis neid korrale kutsuda. Teisest k ljest paistsid
m ned neist valvuritega sna heal jalal olevat, kutsusid neid h dnimepidi
ja norisid l bi ukses oleva juudasilma sigarette. Ja valvurid suhtusid
tavalistesse kriminaalkurjategijatesse teatava kannatlikkusega, isegi kui
nad olid sunnitud neid karmilt kohtlema. Kongis r giti sageli
sunnit laagritest, kuhu enamik vange pidi saadetama. Winston sai aru, et
laagril ъpole h da midagi , kui sul on h id sidemeid ja kui sa tead, kuidas
asjad k ivad. Laagris valitses korruptsioon, pugemine, igat liigi
v ljapressimine, homoseksualism ja prostitutsioon, isegi kartulitest aetud
samagonni oli saada. Sooje kohti jagati ksnes kriminaalkurjategijatele,
enamasti bandiitidele ja m rtsukatele, kes moodustasid omaette
laagriaristokraatia. Musta t tegid ra poliitilised.
Kongist k is l bi igat sorti vange: uimastitega ritsejaid, vargaid,
r vleid, spekulante, joodikuid ja prostituute. M ni joodik oli nii
v givaldne, et teistel vangidel tuli hiselt teda ohjeldada. Neli valvurit
tirisid k si- ja jalgupidi sisse tohutu vanaeidevraki, umbes
kuuek mneaastase, lotendavate rindade ja r seluses sorakile vajunud hallide
juuksekahludega naisterahva, kes r uskas ja rabeles. Valvurid kiskusid tal
jalast saapad, millega ta oli p dnud neid tabada, ja viskasid ta Winstonile
s lle, nii et Winstoni reieluud raksatasid. Naine ajas end upakile ja
r gatas neile j rele: ъV rdjad! Ja siis, m rgates, et ta istub millelgi
ebatasasel, libistas ta end Winstoni p lvedelt pingile.
ъAnna andeks, kullake, tles ta. ъMa p leks sulle p le istunud, aga
need nadikaelad viskasid. Ei oska matsid daamiga k ituda. Ta j i vait,
patsutas endale vastu rinda ja r hatas. ъAndeks, tles ta, ъma olen nigu
v heke -
Ta kummardus ettepoole ja oksendas t kk aega otse p randale.
ъN d on palju parem, tles ta, suletud silmil tahapoole n jatudes.
ъMa olen alati eld, et ei tasu teist v gisi tagasi oida. Nigu vasta akkab,
lase v lja, jajah.
Ta oli n d pisut toibunud, vaatas uuesti Winstonile otsa ja Winston
paistis talle otsekohe meeldima hakkavat. Ta pani oma lihava k e Winstonile
mber lgade ja t mbas teda enda poole, hingates talle n kku lle ja okse
l hna.
ъMis su nimi on, kullake? k sis ta.
ъSmith, vastas Winston.
ъSmith? imestas naine. ъNaljakas, minu nimi on ka Smith. Kuule,
muutus ta ootamatult h rdameelseks, ъv ib-olla ma olen sinu ema?
Ta v iks olla k ll minu ema, m tles Winston. Vanus ja kehaehitus
paistsid sobivat; ja mis v limusse puutus, siis v ib kaksk mmend aastat
sunnit d inimest m nev rra muuta.
Keegi teine polnud Winstoniga r kima hakanud. H mmastaval kombel ei
p ranud kriminaalkurjategijad Partei liikmetest vangidele mingit
t helepanu. ъPoliitilised, eldi nende kohta p lgliku ksk iksusega. Partei
liikmetest vangid paistsid kartvat kellegagi r kida ja eriti veel omavahel
r kida. Ainult kskord, kui kaks Partei liiget, m lemad naised, olid pingil
tihedasti kokku surutud, tabas Winstoni k rv l bi h lte r ma paar rutakalt
sosistatud s na; ja sealhulgas vihjet millelegi, mida nimetati ъtuba ks
null ks , millest ta ei saanud aru.
Sellest ajast, kui ta siia toodi, v is olla m dunud kaks v i kolm
tundi. N ri valu k hus ei andnud j rele, aga aeg-ajalt see vaibus ja siis
j lle genes, ja tema m tted avardusid v i ahenesid vastavalt sellele. Kui
see genes, m tles ta ainult valule ja sellele, et ta tahab s a. Kui see
vaibus, haaras teda paanika. Oli hetki, kus ta kujutles seda, mis temaga
kohe s nnib, nii elavalt, et ta s da hakkas kloppima ja hing j i kinni. Ta
tundis nuiahoope oma k narnukkidel ja rautatud saapaid vastu s ri tagumas,
ta n gi end p randal roomamas, kisendamas ja l bi sissel dud hammaste
halastust palumas. Ta ei m elnud palju Juliale. Ta ei suutnud oma m tet
temale keskendada. Ta armastab teda ja ei reeda teda; aga see oli lihtsalt
t sisasi, mis oli teada, nagu on teada kskord ks. Ta ei tundnud praegu
mingit armastust ja ei juurelnud selle kallal, mis Juliast on saanud.
Sagedamini m tles ta O'Brienile, mingi ebam rase lootusega. O'Brien peaks
teadma, et ta on arreteeritud. Ta oli k ll elnud, et Vennaskond ei p a
kunagi oma liikmeid p sta. Aga oli olemas z^iletitera; nad saadavad talle
z^iletitera, kui saavad. L heb enne viis sekundit, kui valvur kongi kargab.
Tera tungib temasse p letava j isusega ja l ikab isegi s rmed, mis seda
hoiavad, luuni l bi. Aga k ik ta m tted j udsid tagasi ta haige keha juurde,
mis kiskus krampi v himagi valuaistingu puhul. Ja ta ei olnud kindel, et ta
kasutab z^iletitera, isegi kui see on tal v imalik. Loomulikum oli elada
hetkest hetkesse ja v tta vastu veel k mme minutit elu, isegi kui on kindel,
et see l peb piinamisega.
Aeg-ajalt p dis ta kongiseinu katvaid kahhelplaate kokku lugeda. See
paistis olevat lihtne, aga ometi l ks ta loendamisega iga kord kuskil segi.
Sagedamini arutas ta endamisi, kus ta on ja mis aeg p evast praegu on. Kord
ta oli kindel, et v ljas on keskp ev, ja j rgmisel hetkel ta oli niisama
kindel, et seal on pilkane . Siin sees, aimas ta, ei kustutata kunagi
valgust. See oli niisugune koht, kus ъei ole pimedust : n d ta taipas, miks
O'Brien oli paistnud tema vihjest aru saavat. Armastusministeeriumil polnud
aknaid. See kong v is olla hoone keskosas v i vastu v lisseina; see v is
olla k mnendal korrusel maa all v i kolmek mnendal korrusel maa peal. Ta
asetas end m ttes hte ja teise kohta ja p dis tunde j rgi oma kehas
kindlaks m rata, kas ta on kusagil k rgel v i on maetud s gavikku.
Koridoris k masid marssivad sammud. Terasuks avanes kilatades. Hoogsalt
astus uksest sisse noor traksis ohvitser, seljas must l ikivate rihmadega
munder, sirgete joontega n gu kahvatu nagu vahamask. Ta andis valvuritele
m rku vang sisse tuua. Jalgu j rele vedades lohistas end kongi luuletaja
Ampleforth. Uks kilatas taas kinni.
Ampleforth tegi hes ja teises suunas paar ebakindlat sammu, nagu
lootes, et kusagil on veel teine uks, kust v lja p seb, ja hakkas siis
kongis edasi-tagasi k ima. Ta ei olnud veel Winstonit m rganud. Tema murelik
pilk puuris seina umbes meetri jagu Winstoni peast k rgemal. Kingi tal jalas
ei olnud; l bi sokuaukude vahtisid suured r pased varbad. Habe oli tal juba
mitu p eva ajamata. P senukkideni karvakasvanud n gu andis talle r vli
v limuse, mis ei sobinud kuidagi kokku tema suure lodeva keha ja n rviliste
liigutustega.
Winston virgus veidi oma tardumusest. Ta pidi Amplefortiga r kima ja
riskeerima sellega, et teleekraan pistab r kima. Oli t iesti v imalik, et
Ampleforth on tulnud talle z^iletitera tooma.
ъAmpleforth, tles ta vaiksel.
Teleekraan ei pistnud r kima. Ampleforth seisatas h mmeldunult. Ta
pilk j i pikkamisi Winstonile pidama.
ъSmith, tles ta. ъTeie ka!
ъMiks teie siin olete?
ъT tt- elda - - Ta seadis end kohmakalt Winstoni vastu pingile istuma.
ъOn ju ainult ks s tegu, eks ole? tles ta.
ъJa teie saite sellega hakkama?
ъIlmselt k ll.
Ta pani k e laubale ja murdis korraks s rmedega meelekohti, nagu p des
midagi meelde tuletada.
ъNiisuguseid asju juhtub, alustas ta ebalevalt. ъMulle meenub ks aps
- v imalik aps. See oli kahtlemata ettevaatamatus. Me redigeerisime Kiplingi
kogutud luuletuste v ljaannet. Ja ma j tsin rea l ppu s na ъjumal . Ma ei
saanud sinna midagi parata! lisas ta peaaegu n rdinult ja t stis pilgu, et
Winstonile otsa vaadata. ъSeda rida oli v imatu muuta. Riimiks oli ъrumal .
Saate aru, ъrumal riimub meie keeles k igest seitsme s naga! Ma murdsin
p evade kaupa pead. Paremat riimi ei olnud.
Ta ilme muutus. Pahameel kadus ja ta oli hetkeks isegi nagu r mus.
L bi r pase ja h reda habemet ka kumas mingi intellektuaalne l m, pedandi
rahulolu, kes on avastanud midagi kasutut.
ъOn teile kunagi p he tulnud, tles ta, ъet kogu inglise luule ajalugu
on m jutanud seik, et inglise keeles on nii v he riime?
Ei, see polnud Winstonile iial p he tulnud. Ja antud tingimustes ei
tundunud see ka eriti oluline v i huvitav olevat.
ъEga te ei tea, kas praegu on p ev v i ? k sis ta.
Ampleforth oli j lle h mmeldunud. ъMa pole sellele m elnudki. Mind
arreteeriti kaks p eva tagasi - v ib-olla ka kolm p eva tagasi. Ta pilk
eksles m da kongiseina, nagu loodaks ta kuskilt siiski akent leida. ъSiin
ei ole l ja p eval mingi vahet. Ma ei kujuta ette, kuidas saab niimoodi
aega kindlaks m rata.
Nad r kisid m ne minuti veel hest ja teisest, ja siis sundis ootamatu
r gatus teleekraanist neid vait j ma. Winston istus vagusi, k ed vaheliti
p lvedel. Ampleforth, liiga suur, et korralikult kitsale pingile istuma
mahtuda, niheles k ljelt k ljele, haakides oma pikad k ed kord he, kord
teise p lve mber. Teleekraan k ratas talle peale, et ta istuks vaikselt.
Aeg venis. Kaksk mmend minutit, tund aega - raske oli seda hinnata. Siis
k masid koridoris j lle sammud. Winstoni sisemus kiskus krampi. Varsti, ige
varsti, v ib-olla viie minuti p rast, v ib-olla n d kohe v isid need
trampivad sammud t hendada, et j rg on j udnud temani.
Uks avanes. J ise ilmega noor ohvitser astus sisse. P gusa k eviipega
andis ta Ampleforthile m rku.
ъTuba ks null ks, tles ta.
Ampleforth marssis valvurite vahel kohmakalt v lja, ebalevalt jahmunud,
kuid m istmatu ilmega.
M dus ilmselt j lle hulk aega. Winstonil oli k ht uuesti valutama
hakanud. Tema m tted k sisid ringi m da hte ja sama rada nagu pallid, mis
kukuvad ikka ja j lle samadesse aukudesse. Tal oli ainult kuus m tet. Valu
maos; t kk leiba; veri ja karjed; O'Brien; Julia; z^iletitera. Taas t mbus
ta sisemus krampi; koridoris l henesid rasked sammud. Kui uks avanes, t i
hulaine, mis selles tekkis, kaasa v nget k lma higil hna. Kongi astus
Parsons. Tal olid jalas l hikesed khakiv rvi p ksid ja seljas spordis rk.
Winston oli sedav rd rabatud, et kaotas enesevalitsuse.
ъTeie siin! h atas ta.
Parsons heitis talle pilgu, milles polnud uudishimu ega imestust, vaid
ainult ahastus. Ta hakkas n rviliselt edasi-tagasi k ima, ilmselt suutmata
paigal p sida. Iga sammu juures, kui ta t stis oma t ntsakaid p lvi, oli
n ha, et need v risesid. Ta j llitas p rani silmi enda ette, nagu poleks ta
v imeline oma pilku milleltki, mis oli taamal, lahti rebima.
ъMiks teie siin olete? k sis Winston.
ъM tteroim! vastas Parsons peaaegu nutuselt. Ja tema h letoon
sisaldas korraga nii oma s t ielikku omaksv ttu kui ebausklikku hirmu, et
niisugust s na saab ldse temaga seoses kasutada. Ta j i Winstoni ette
seisma ja kukkus h daldama: ъMis te arvate, ega nad mind maha ei lase? Nad
ei lase ju maha, kui sa ei ole midagi teinud - ainult v ike m ttev ratus,
sinna ei saa ju midagi parata. Ma tean, et nad kuulavad sind enne
p hjalikult le. Oh, selles suhtes ma usaldan neid t ielikult! Mu ankeet on
ju neile teada, eks ole?Teie
ma olen. Ma ei ole halb mees. Tark ma muidugi ei ole, aga ma olen p dlik.
Ma olen katsunud Partei heaks oma parima teha, eks ole? Ma p sen ehk viie
aastaga, kas te ei arva? V i k mnega? Minusugusest mehest v ib laagris
k vasti kasu olla. heainsa juhusliku eksimuse eest ei lasta ju maha?
ъKas te olete s di? k sis Winston.
ъMuidugi olen ma s di! h dis Parsons, alandlikult teleekraani poole
piiludes. ъEga te ometi ei arva, et Partei laseb arreteerida s tu inimese?
Tema konnan gu t mbus veelgi kahvatumaks ja omandas isegi kergelt vagatseva
ilme. ъM tteroim on kohutav asi, vanapoiss, tles ta petlikult. ъSee on
salakaval. Sa saad sellega hakkama, nii et sa ei m rkagi. Teate, kuidas mina
sellega hakkama sain? Unes! Jah, aus na. Ma muudkui vehkisin t d teha,
p des t ita oma kohust, ega aimanudki, et mul v iks olla peas halbu
m tteid. Ja siis ma hakkasin unes r kima. Ja teate, mida mind kuuldi
tlevat?
Ta tasandas h lt nagu patsient, kes peab arstile midagi s ndsusetut
les tunnistama.
ъъMaha Suur Vend! Jah, just nii ma tlesin! Ja paistab, et isegi mitu
korda. Omavahel eldes, vanapoiss, ma olen r mus, et mind tabati enne, kui
asi oleks hullemaks l inud. Ja teate, mida ma neile kohtulaua ees tlen? ъMa
t nan teid, tlen ma, ъma t nan teid selle eest, et te p stsite mind, enne
kui oleks olnud hilja.
ъKes teid les andis? k sis Winston.
ъMu v ike t tar, tles Parsons nukra uhkusega. ъTa kuulas ukse taga.
Kuulis l bi lukuaugu, mida ma tlesin, ja lippas kohe j rgmisel p eval
patrullile teatama. V ga terane seitsmeaastase plikatirtsu kohta, mis? Ja ma
ei ole talle selle p rast pahane. Vastupidi, ma olen tema peale uhke. See
n itab, et ma olen teda iges vaimus kasvatanud.
Ta sammus veel veidi aega n rviliselt edasi-tagasi, heites igatsevaid
pilke paraski suunas. J rsku laskis ta p ksid maha.
ъVabandage, vanapoiss, tles ta. ъMa ei saa midagi parata. See on see
ootamine.
Ta potsatas oma suure tagumikuga klosetipotile. Winston kattis n o
k tega.
ъSmith! r gatas h l teleekraanist. ъ6079 - Smith, W.! V tke k ed n o
eest! N o varjamine on kongis keelatud.
Winston v ttis k ed n o eest. Parsons kasutas klosetti valjusti ja
ohtralt. Siis selgus, et klosett on rikkis, ja kamber haises vastikult mitu
tundi tagantj rele.
Parsons viidi ra. Vange ilmus ja kadus htelugu salap raselt. ks
neist, naine, saadeti ъtuba ks null hte ja Winston m rkas, kuidas naine
t mbus nende s nade juures k ssi ja vajus n ost ra. Oli kulunud t kk aega,
nii et kui teda oli toodud siia hommikul, siis pidi n d olema htupoolik,
v i kui teda oli toodud htupoolikul, siis pidi n d olema s da . Kongis
oli kuus vangi, mehed ja naised. K ik istusid v ga vaikselt. Winstoni vastas
istus ks l uatu, hambulise, nagu mingi suure s tu n rilise n oga mees.
Tema paksud laigulised p sed olid alt nii pungis, et oli raske uskuda, et
tal ei ole sinna v ikesi toiduvarusid peidetud. Tema kahvatuhallid silmad
vilasid pelglikult n olt n ole ja p rdusid k hku ra, niipea kui ta kohtas
kellegi pilku
Uks avanes ja sisse toodi uus vang, kelle ilmumine pani Winstoni
hetkeks v patama. See oli t iesti tavalise, ilmetu v limusega mees, kes v is
olla olnud m ni insener v i tehnik. Aga jahmatama pani tema n o k hnus. Tal
oli nagu surnu kolp. Ja selle t ttu paistis, et ta suu ja silmad on
ebaproportsionaalselt suured, ja tundus, et ta silmi t idab tappev,
lepitamatu vihkamine kellegi v i millegi vastu.
Mees istus Winstoni l hedale pingile. Winston ei vaadanud enam tema
poole, aga see ravaevatud kolban gu p sis tal elavalt silme ees. Ja kki ta
taipas, milles on asi. See mees oli poolsurnuks n ljutatud. Ja seesama m te
n is peaaegu korraga tulevat k igile, kes olid kongis. Pingil istujaid l bis
vaevukuuldav kahin. L uatu mees vaatas vilksamisi kolban oga mehe poole ja
p ras pilgu s dlaslikult ra, aga mingi vastupandamatu j ud sundis teda
uuesti end p rama. Siis ta hakkas nihelema. Ja l puks ta t usis p sti,
taarus kohmakalt le kongi, pistis k e oma tunkede taskusse ja ulatas
kolban oga mehele h belikult m rdunud leivat ki.
Teleekraanist kostis kohutav, k rvulukustav m iratus. L uatu mees
kargas hku. Kolban oga mees oli k ed kiiresti selja taha peitnud, nagu
demonstreerides kogu maailmale, et ta l kkas kingituse tagasi.
ъBumstead! m irgas h l. ъ2713 - Bumstead, J.! Visake leivat kk maha!
L uatu mees pillas leivat ki p randale.
ъJ ge seisma sinna, kus te olete, tles h l. ъN gu ukse poole. rge
liigutage!
L uatu mees kuuletus. Tema suured pungis p sed vabisesid ohjeldamatult.
Uks kilatas lahti. Kui noor ohvitser sisenes ja k rvale astus, ilmus tema
selja tagant n htavale l hike j ssakas valvur, tohutute k te ja lgadega. Ta
seadis end l uatu mehe ette seisma ja virutas siis ohvitseri m rguande peale
kohutava hoobi, mille taga oli kogu tema kehakaal, otse l uatu mehe suu
pihta. Selle l gi j ud p hiks mehikesel jalad alt. Tema keha lendas l bi
kongi ja p rkas vastu klosetipotti. Hetkeks j i ta oimetult lamama, ta suust
ja ninast immitses tumedat verd. Kostis j uetut niutsumist v i vigisemist,
mis tundus olevat teadvusetu. Siis keeras ta end upakile ja t usis
vaevaliselt k puli. Koos vere ja ilaga pudenes tal suust kaks hambaproteesi
poolt.
Vangid istusid v ga vaikselt, k ed vaheliti p lvedel. L uatu mees ronis
tagasi oma kohale. Ta ks n opool oli tumedaks t mbunud. Tema suu oli
tursunud vormituks kirsipunaseks tombuks, millel oli keskel must auk.
Aeg-ajalt tilkus ta tunkede rinnale verd. Ta hallid silmad vilasid j lle
n olt n ole, s dlaslikumalt kui enne, nagu p aks ta ra arvata, kuiv rd
teised teda tema alanduse p rast p lgavad.
Uks avanes. Kerge z^estiga andis ohvitser kolban oga mehele m rku.
ъTuba ks null ks, tles ta.
Winstoni k rvalt kostis hinat ja r belemist. Mees oli p lvili
p randale langenud, k ed ristis.
ъSeltsimees! Ohvitser! h dis ta. ъ rge viige mind sinna! Kas ma ei
ole siis k ik juba ra r kinud! Mida te veel tahate teada? Ma olen valmis
k ik omaks v tma, k ik! elge mulle ainult, mis see peab olema, ja ma v tan
k ik omaks. Pange see kirja, ja ma kirjutan k igele alla! Ainult mitte tuba
ks null ks!
ъTuba ks null ks, tles ohvitser.
Mehe n gu, mis oli niigi v ga kahvatu, omandas varjundi, mida Winston
poleks uskunud v imalik olevat. See oli kindlalt, eksimatult rohekas.
ъTehke minuga, mida tahate! r kis mees. ъTe olete mind juba mitu
dalat n ljutanud. L petage see ra ja laske mul surra! Laske mind maha!
Pooge les! M istke mulle kaksk mmend viis aastat! Kas te tahate, et ma pean
veel kedagi reetma? elge ainult, kes see on, ja ma r gin teile k ik, mida
te soovite. Ma ei hooli, kes ta on v i mida te talle teete. Mul on naine ja
kolm last. Nendest k ige vanem ei ole veel kuue aastanegi. Tooge nad k ik
siia ja l igake neil minu silme all k ri l bi, ma vaatan pealt ja ei
piiksatagi. Ainult mitte tuba ks null hte!
ъTuba ks null ks!
Mees vaatas paaniliselt ringi, teiste vangide poole, nagu m ttega, et
ta v iks kedagi teist enda asemel ohvriks tuua. Ta pilk j i pidama l uatu
mehe segil dud n ol. Ta sirutas v lja oma kuivetunud k e.
ъTema te peaksite v tma, mitte mind! karjus ta. ъTe ei kuulnud, mida
ta tles, kui ta oli vastu vahtimist saanud. Andke mulle v imalus, ja ma
kordan iga ta s na.Tema on Partei vaenlane,
mitte mina. Valvurid astusid l hemale. Mehe h l kasvas kriiskamiseks. ъTe
ei kuulnud teda! kordas ta. ъTeleekraanil oli midagi viga! Teil on
teda vaja! V tke tema, mitte mind!
Kaks tursket valvurit kummardusid, et tal k e alt kinni v tta. Aga
samal hetkel viskus ta pikali kongip randale ja haakus rauast pingijala
k lge. Ta pistis s natult ulguma nagu loom. Valvurid p dsid teda lahti
rebida, aga ta hoidis pingist kinni h mmastava j uga. Nad sikutasid teda
umbes kaksk mmend sekundit. Vangid istusid vagusi, k ed vaheliti p lvedel,
otse enda ette vaadates. Ulgumine lakkas; mehel ei olnud enam muuks jaksu
kui klammerdumiseks. Siis kostis ks teistmoodi karjatus. Valvuri saapahoop
oli purustanud tema he k e s rmed. Nad t stsid ta jalule.
ъTuba ks null ks, tles ohvitser.
Mees viidi minema, ta astus n tkuval sammul, langetatud p i, hoides
hellalt oma vigastatud k tt, ja kogu ta s jakus oli kadunud.
M dus hulk aega. Kui kolban oga mees oli ra viidud kesk l, siis oli
n d hommik; kui hommikul, siis oli htupoolik. Winston oli ksi ja oli
olnud ksi juba mitu tundi. Kitsal pingil istumine oli nii piinarikas, et ta
t usis htelugu p sti ja k ndis ringi, ilma et teleekraan oleks teda korrale
kutsunud. Leivat kk vedeles ikka veel seal, kuhu l uatu mees oli selle
pillanud. Algul n udis Winstonilt suurt pingutust, et mitte sinnapoole
vaadata, hiljem aga taganes n ljatunne janu eest. Kurk kuivas ja suus oli
vastik maik. Lakkamatu undamine ja htlaselt ere valgus tegid kuidagi
j uetuks, pea oli nagu seest t hi. Aeg-ajalt ta t usis p sti, sest ta ei
suutnud enama taluda valu kontides, ja istus peaaegu kohe j lle maha, sest
ta oli liiga uimane, et kindlalt jalul p sida. Niipea kui f silised
aistingud natukegi taltusid, haaras teda uuesti hirm. Kustuva lootusega
m tles ta O'Brienile ja z^iletiterale. Oli m eldav, et z^iletitera j uab
temani s gi sisse peidetuna, kui siin muidugi ldse s a anti. Juliale ta
m tles palju hmasemalt. V ib-olla kannatab Julia hoopis hullemini kui tema.
V ib-olla karjub ta just praegu valu k es. Ta m tles: kui ma saaksin Julia
p sta, kannatades ise kahe eest, kas ma teeksin seda? Jah, ma teeksin. Aga
see oli ainult puht m istuslik otsus, millele ta j udis sellep rast, et ta
teadis, et ta peab sellele j udma. Ta ei tundnud seda. Siin selles paigas sa
ei tunne midagi muud kui valu ja selle eelaimust. Pealegi, kas on v imalik -
ksk ik mis p hjusel - soovida, kui sa t epoolest kannatad, et see valu
veelgi suureneks? Aga sellele k simusele ei osanud ta veel vastata.
J lle l henesid sammud. Uks avanes. Sisse astus O'Brien.
Winston kargas p sti. Ta oli n htust nii rabatud, et unustas igasuguse
ettevaatuse. Esmakordselt paljude aastate jooksul ei tulnud teleekraani
talle meeldegi.
ъKa teie olete neil peos? karjatas ta.
ъJah, ammust aega juba, tles O'Brien leebe, peaaegu kahetseva
irooniaga. Ta astus k rvale. Tema tagant ilmus n htavale laia lgne, pika
musta kumminuiaga valvur.
ъTe teadsite seda, Winston, tles O'Brien. ъ rge petke ennast. Te
olete seda kogu aeg teadnud.
Jah, n d ta sai aru, et ta on seda kogu aeg teadnud. Aga praegu polnud
aega sellele m elda. Tal oli silmi veel ainult musta kumminuia jaoks valvuri
k es. See v is tabada mida tahes: lagipead, k rvalesta, k sivart,
k narnukki - -
K narnukki! Ta langes p lvili, peaaegu teadvusetult, hoides teise
k ega seda tabatud k narnukki. K ik oli kollaseks plahvatanud. Uskumatu,
uskumatu, et ksainus l k v ib niisugust valu teha! Ta pilk selgis ja ta
n gi kaht teist alla enda poole vaatavat. Valvur naeris tema v nlemist.
V hemalt hele k simusele oli n d vastus olemas. Mitte iial, mitte helgi
p hjusel ei saa sa soovida, et valu suureneks. Sa saad soovida ainult, et
valu lakkaks. Pole olemas midagi hirmsamat kui f siline valu. Valu palge
ees ei ole kangelasi, ei ole kangelasi, m tles ta ikka ja j lle,
kongip randal vingerdades ja abitult oma j uetut vasakut k tt hoides.
Ta lamas millelgi, mis oli nagu v livoodi, ainult et see oli k rgel
p randa kohal ja ta oli mingil moel selle k lge kinnitatud, nii et ta ei
saanud liigutada. Talle langes n kku valgus, mis tundus olevat tavalisest
tugevam. Tema k rval seisis O'Brien ja vaatas t helepanelikult alla tema
poole. Teisel pool seisis valge kitliga mees, k es s stal.
Isegi kui ta silmad olid lahti, hakkas ta oma mbrust alles v hehaaval
tajuma. Tal oli tunne, nagu ujuks ta pinnale hoopis teisest maailmast,
mingist veealusest maailmast, mis oli kuskil s gaval. Ta ei teadnud, kui
kaua ta oli seal all olnud. Sellest hetkest peale, kui teda arreteeriti, ei
olnud ta n inud ei pimedust ega p evavalgust. Pealegi olid tema m lus
l ngad. Ajuti oli tema teadvus, isegi seda sorti teadvus, mis on magajal,
t iesti v lja l litatud ja oli taas k ivitunud p rast t hja pausi. Ja ta ei
teadnud, kas need pausid olid kestnud p evi, n dalaid v i ainult sekundeid.
See kos^maar oli alanud selle esimese l giga k narnuki pihta.
Tagantj rele ta sai aru, et k ik, mis tookord juhtus, oli lihtsalt
ettevalmistus, tavaline lekuulamine, mis sai osaks peaaegu igale vangile.
Oli terve hulk kuritegusid - spionaaz^, sabotaaz^ ja nii edasi - , milles
k ik pidid end tingimata s di tunnistama. See lestunnistus oli formaalsus,
piinamine aga oli t eline. Ta ei suutnud meelde tuletada, kui mitu korda
teda oli pekstud ja kui kaua olid need peksmised kestnud. Alati olid tema
kallal korraga viis v i kuus musta mundriga meest. Vahel rusikatega, vahel
kumminuiadega, vahel terasvarbadega, vahel saabastega. M nikord v hkres ta
h benemata nagu loom p randal, v nates oma keha siia ja sinna l putus
lootusetus p des hoopide eest k rvale p igelda ja p lvides sellega ainult
j rjest uusi hoope, ribidesse, k htu, vastu k narnukke, vastu s ri,
kubemesse, munanditesse ja sabaluu pihta. M nikord see kestis ja kestis,
kuni k ige julmem, elam ja andestamatum ei tundnud talle olevat mitte see,
et valvurid j tkavad peksmist, vaid see, et ta ei suuda end sundida teadvust
kaotama. M nikord tlesid ta n rvid nii les, et ta hakkas karjuma ja
halastust paluma veel enne, kui peksmine algas, ja piisas vaid l giks
t stetud rusika n gemisest, et panna teda les tunnistama t elisi ja
v ljam eldud kuritegusid. M nikord aga otsustas ta alguses, et ta ei
tunnista midagi les, ja talt tuli iga s na valu hinate vahel v lja
pressida, ja m nikord taotles ta j uetult kompromissi, eldes endale: ъMa
tunnistan k ll, aga mitte kohe. Ma pean vastu pidama, kuni valu muutub
talumatuks. Veel kolm hoopi, veel kaks, ja siis ma tlen, mida nad tahavad.
Vahel peksti teda, kuni ta ei seisnud enam jalul, visati siis nagu
kartulikott kongi kivip randale, j eti m neks tunniks toibuma ja v eti siis
j lle ette ja hakati uuesti peksma. Esines ka pikemaid hinget mbeaegu. Ta
m letas neid hmaselt, sest need m dusid peamiselt unes v i uimasuses. Ta
m letas kongi, kus oli puunari, midagi seinast v ljaulatuva riiuli taolist,
ja m letas plekist silmapesukaussi, ja s maaegu, mis koosnesid kuumast
supist ja leivast ja vahel ka kohvist. Ta m letas t redat juuksurit, kes
k is tal habet ajamas ja juukseid l ikamas, ja asjalikke, kalke, valgete
kitlitega mehi, kes katsusid ta pulssi, kontrollisid ta reflekse, p rasid
tal laud pahupidi, kompasid teda j ikade s rmedega, ega tal m ni luu
murdunud ei ole, ja torkasid talle n ela k sivarde, et panna teda magama.
Peksmine j i harvemaks ja muutus rohkem hvarduseks, uduseks, kuhu
teda v idi iga hetk tagasi saata, kui ta vastused ei rahulda. Tema
lekuulajad ei olnud n d enam musta mundriga j hkardid, vaid
Partei-haritlased, v ikesed, marad, kiirete liigutuste ja v lkuvate
prilliklaasidega mehed, kes t tlesid teda vaheldumisi, nagu talle tundus -
ta ei saanud selles kindel olla - , k mme kuni kaksteist tundi j rjest. Need
teised lekuulajad vaatasid, et ta tunneks kogu aeg kerget valu, aga see ei
olnud eesk tt valu, millele nad toetusid. Nad l id teda vastu n gu, v nasid
ta k rvu, katkusid ta juukseid, panid teda hel jalal seisma, ei lasknud
teda kusema minna ja suunasid talle ereda valguse n kku, nii et ta silmad
hakkasid vett jooksma; aga selle k ige eesm rgiks oli lihtsalt teda alandada
ja v tta talt argumenteerimis- ja arutlemisv ime. Nende tegelik relv oli
halastamatu lekuulamine, mis kestis ja kestis, tund tunni j rel, pannes
teda komistama, p des teda l ksu, keerates k ik pahupidi, mis ta tles,
s distades teda igal sammul valetamises ja endale vastur kimises, kuni ta
hakkas nutma samav rd h bist kui n rvide kurnatusest. Vahel nuttis ta
viis-kuus korda he lekuulamise jooksul. Enamasti nad karjusid ta peale ja
hvardasid teda v himagi ebaluse puhul uuesti valvurite k tte anda; aga
m nikord nad muutsid kki tooni, nimetasid teda seltsimeheks, manitsesid
teda ingsotsi ja Suure Venna nimel ja k sisid kurvalt, kas talle t esti ei
ole j nud nii paljugi lojaalsust Partei vastu, et see paneks teda soovima
heaks teha seda kurja, mis ta on teinud. Kui ta n rvid oli p rast tunde
kestnud lekuulamist t iesti l bi, v is isegi niisugune manitsus teda nutma
panna. L puks muserdas see n gutamine teda hullemini kui valvurite saapad
ja rusikad. Ta muutus lihtsalt heks suuks, mis andis tunnistusi, ja k eks,
mis kirjutas alla, mida temalt n uti. Tema ainus mure oli ra arvata, mida
ta nende meelest peaks les tunnistama, et siis seda kiiresti les
tunnistada, enne kui see t tlemine uuesti algab. Ta tunnistas les, et ta
on tapnud silmapaistvaid Partei liikmeid, on levitanud m ssulisi lendlehti,
on riisunud rahva vara, on m nud maha s jasaladusi ja pannud toime
sabotaaz^iakte. Ta tunnistas les, et ta on olnud Ida-Aasia valitsuse
teenistuses juba 1968. aastast. Ta tunnistas les, et ta on usklik, et ta
l mitab kapitalismi ees ja et ta on seksuaalpervert. Ta tunnistas les, et
ta on m rvanud oma naise, kuigi ta teadis ja ka tema lekuulajad pidid
teadma, et ta naine on elus. Ta tunnistas les, et ta on aastaid olnud
isiklikult kontaktis Goldsteiniga ja kuulunud p randaalusesse
organisatsiooni, mille liikmeks on peaaegu k ik inimolendid, keda ta iial on
tundnud. Kergem oli k ike tunnistada ja k iki sisse m ssida. Pealegi oli see
k ik teatavas m ttes t si. Oli t si, et ta oli olnud Partei vaenlane, ja
Partei silmis ei olnud mingit vahet m tte ja teo vahel.
Aga oli ka teist laadi m lestusi. Need seisid tema m lus iga ks omaette
- nagu pildid, mida raamis pimedus.
Ta oli hes kongis, mis v is olla pime v i valge, sest ta ei n inud
midagi peale he silmapaari. K sivarre l hedal tiksus aeglaselt ja
regulaarselt mingi aparaat. Silmad l ksid suuremaks ja helendavamaks. kki
ta kerkis toolilt, s stis neisse silmadesse ja need neelasid ta alla.
Ta oli rihmadega seotud he tooli k lge, keset m teriistu, pimestavate
tulede all. ks valge kitliga mees j lgis m teriistu. V ljast kostis
raskete saabaste trampimist. Uks kilatas lahti. Sisse marssis vahakarva
n oga ohvitser ja tema kannul kaks valvurit.
ъTuba ks null ks, tles ohvitser.
Valge kitliga mees ei p ranud mber. Ta ei vaadanud ka Winstoni poole,
vaatas ainult m teriistu.
Ta kihutas m da suurt koridori, mis oli kilomeetri laiune ja s ras
kuldses valguses, r kates naerda ja kisendades t iest k rist lestunnistusi.
Ta tunnistas les isegi niisuguseid asju, mida ta oli suutnud piinamisel
endale hoida. Ta kandis ette kogu oma eluloo kuulajaskonnale, kes seda juba
tundis. Teda saatsid valvurid, teised lekuulajad, valge kitliga mehed, kes
k ik kihutasid heskoos m da koridori ja r kkasid naerda. Midagi kohutavat,
mis oli olnud tulevikku talletatud, oli kuidagi v lditav olnud ja oli ra
j nud. K ik oli korras, ta ei tundnud enam valu, tema elu viimane kui seik
oli avalikuks tulnud, m istetud ja andestatud.
Ta tahtis t usta narilt, sest ta oli peaaegu kindel, et ta oli kuulnud
O'Brieni h lt. Kogu selle lekuulamise ajal oli tal olnud tunne, et O'Brien
on kusagil l hedal, kuigi ta ei olnud teda kordagi n inud. See oli O'Brien,
kes k ike juhtis. See oli tema, kes laskis valvurid Winstoni kallale ja kes
takistas neid teda tapmast. See oli tema, kes otsustas, millal Winston peab
valu k es karjuma, millal ta peab puhata saama, millal tuleb talle s a
anda, millal tuleb tal magada lasta ja millal tuleb talle arstimeid
k sivarde s stida. Tema oli see, kes esitas k simusi ja sisendas vastuseid.
Tema oli piinaja, tema oli kaitsja, tema oli inkvisiitor ja tema oli s ber.
Ja kskord - Winston ei suutnud meenutada, kas see oli arstimitest tingitud
unes v i tavalises unes v i isegi rkveloleku hetkel, - oli ks h l talle
k rva sosistanud: ъ rge kartke, Winston, te olete minu hoole all. Seitse
aastat ma olen teid silmas pidanud. N d on otsustav hetk k tte j udnud. Ma
p stan teid, ma teen teid t iuslikuks. Ta ei olnud kindel, kas see oli
O'Brieni h l; aga see oli seesama h l, mis oli talle selle teises unen os
seitse aastat tagasi elnud: ъMe kohtume niisuguses kohas, kus ei ole
pimedust.
Ta ei m letanud lekuulamise l ppemist. Oli olnud must ajavahemik, ja
siis oli see kong - v i tuba - , kus ta praegu oli, v hehaaval tema mber
kuju v tnud. Ta lamas selili ja ei olnud v imeline end liigutama. Ta keha
oli k igis olulistes punktides kindlalt fikseeritud. Isegi ta kukal oli
millegi haardes. O'Brien vaatas tema peale alla t siselt ja sna kurvalt.
Tema n gu oli altpoolt vaadatuna j medakoeline ja roidunud, silmaalused
kottis, v sinud kortsud ninast l uani. Ta oli vanem, kui Winston oli
arvanud; ta v is olla neljak mne kaheksa v i viiek mne aastane. Ta k e all
oli mingi m teriist, millel oli peal hoob ja numbrilaud.
ъMa tlesin teile, s nas O'Brien, ъet kui me uuesti kohtume, siis
s nnib see siin.
ъJah, vastas Winston.
hegi hoiatuseta, v lja arvatud O'Brieni vaevum rgatav liigutus, tulvas
valulaine le kogu tema keha. See oli kohutav valu, sest ta ei saanud aru,
mis toimub, ja tal oli tunne, et talle tekitatakse mingi surmav vigastus. Ta
ei teadnud, kas see s nnib tegelikult v i on see tunne elektriliselt esile
kutsutud; aga ta keha oli kujutuks v ndumas ja ihuliikmed aeglaselt k ljest
rebenemas. Ja kuigi see valu ei toonud talle higi laubale, oli k ige halvem
selle asja juures hirm, et ta selgroog v ib murduda. Ta surus hambad kokku
ja hingas s gavalt l bi nina, p des vaikida nii kaua kui v imalik.
ъTe kardate, tles O'Brien, vaadates tema n gu, ъet iga hetk v ib
miski rebeneda. Ja k ige rohkem te kardate, et see saab olema teie selgroog.
Te kujutate oma vaimusilmas elavalt ette, kuidas l lisammas koost rebeneb ja
di sealt v lja voolab. Te ju m tlete sellele, kas pole, Winston?
Winston ei vastanud. O'Brien t mbas hoova numbrilaual tagasi. Valulaine
taandus peaaegu niisama kiiresti, nagu oli alanud.
ъSee oli praegu nelik mmend, tles O'Brien. ъAga te n ete, et numbrid
sel m teriistal ulatuvad sajani. Pidage, palun, kogu meie jutuajamise
kestel meeles, et minu v imuses on tekitada teile valu - iga hetk ja selles
astmes, nagu ma tahan. Niipea kui te mulle valetate v i p ate kuidagi
k rvale p igelda v i ka lihtsalt langete allapoole oma tavalist
intelligentsustaset, karjute te silmapilk valu k es. On see teile
arusaadav?
ъJah, vastas Winston.
O'Brien muutus lahkemaks. Ta kohendas m tlikult prille ja k ndis paar
sammu edasi-tagasi. Kui ta uuesti r kima hakkas, oli ta h l leebe ja
kannatlik. Ta sarnanes arsti v i petaja v i isegi hingekarjasega, kes p ab
pigem selgitada ja veenda kui karistada.
ъMa olen valmis teiega vaeva n gema, Winston, tles ta, ъsest te olete
seda v rt. Te teate v ga h sti, mis teil viga on. Te olete seda teadnud
juba aastaid, aga te olete s dinud selle teadmise vastu. Te olete vaimselt
v rastunud. Te kannatate m luh irete all. Te ei ole v imeline meenutama
tegelikke s ndmusi ja te p ate end veenda, et te m letate s ndmusi, mida
pole iial toimunud. O^nneks on see ravitav. Aga teie pole end iial ravinud,
sest te pole seda lihtsalt suvatsenud. Oleks piisanud v ikesest
tahtepingutusest, mida te pole valmis olnud tegema. Ma tean v ga h sti, et
te isegi praegu hoiate kinni oma t vest, uskudes, et see on voorus. V tame
he n ite. Kellega Okeaania praegu s dib?
ъKui mind arreteeriti, s dis Okeaania Ida-Aasiaga.
ъIda-Aasiaga. H sti. Ja Okeaania on alati Ida-Aasiaga s dinud, v i
kuidas?
Winston t mbas s gavalt hinge. Ta avas suu, et midagi elda, aga ei
elnud midagi. Ta ei suutnud p rata pilku numbrilaualt.
ъT de, palun, Winston.Teie
mulle, mida te oma meelest m letate?
ъMa m letan, et k igest n dal aega enne seda, kui mind arreteeriti, ei
s dinud me ldse Ida-Aasiaga. Me olime temaga liidus. S da k is Euraasiaga.
Ja see oli kestnud neli aastat. Enne seda - -
O'Brien peatas teda k eviipega.
ъTeine n ide, tles ta. ъM ne aasta eest te olite t siselt
eksiarvamusel. Te uskusite, et kolm meest, kolm omaaegset Partei liiget, ja
nimelt Jones, Aaronson ja Rutherford, - mehed, kes hukati riigireetmise ja
sabotaaz^i eest, p rast seda, kui nad olid k ik t ielikult les tunnistanud,
- ei olnud s di neis kuritegudes, milles neid s distati. Te uskusite, et
te olete n inud mberl kkamatut dokumentaalset t endit selle kohta, et nende
lestunnistused ei pidanud paika. Seal oli ks foto, mis teile viirastus. Te
uskusite, et te olete seda t esti k es hoidnud. See oli umbes midagi
niisugust.
O'Brieni n puvahele oli ilmunud piklik ajalehev ljal ige. Umbes viis
sekundit p sis see Winstoni vaatev ljas. See oli ks foto, ja polnud mingit
kahtlust selle samasuses. See oli see foto. See oli ks eksemplar Jones'i,
Aaronsoni ja Rutherfordi fotost Partei delegaatidena New Yorgis, mille peale
ta oli juhuslikult sattunud ksteist aastat tagasi ja mille ta oli otsekohe
h vitanud. Ainult he hetke p sis see tema silme ees ja kadus siis j lle.
Aga ta oli seda n inud, oli seda kahtlemata n inud! Ta tegi meeleheitliku,
ahastava katse oma lakeha vabaks p sta. Aga v imatu oli isegi sentimeetri
v rra ksk ik mis suunas liikuda. Ta oli korraks isegi m teriista ra
unustanud. Tema ainus soov oli seda fotot veel kord k es hoida v i v hemalt
seda n hagi.
ъSee on olemas! h atas ta.
ъEi ole, tles O'Brien.
Ta l ks le toa. Vastasseinas oli m luauk. O'Brien t stis v re les.
Soe huvool haaras kerge paberit ki m rkamatult kaasa; see haihtus
lahvatavas leegis. O'Brien p ras end ringi.
ъTuhk, tles ta. ъIsegi teadmata mille tuhk. P rm. Seda pole olemas.
Pole iial olnud.
ъAga see oli ju olemas! See on olemas! See on olemas m lus! Ma m letan
seda. Teie m letate seda.
ъMina ei m leta midagi, tles O'Brien.
Winstoni s da v patas. See oli kaksisoim. Ta tundis surmlikku abitust.
Kui ta oleks saanud kindel olla, et O'Brien valetab, siis poleks sellest
midagi olnud. Aga oli t iesti v imalik, et O'Brien on t epoolest selle foto
unustanud. Ja kui nii, siis v is ta olla unustanud ka juba selle, et ta
eitas, et ta m letab, ja v is olla unustanud ka selle unustamise enda.
Kuidas sai kindel olla, et see on lihtsalt silmamoondus? V ib-olla oli see
hullumeelne nihestus ajus t esti toimunud: see m te tegi teda relvituks.
O'Brien vaatas arupidavalt alla ta peale. Tal oli n d veel enam
petaja ilme, kes n eb vaeva isemeelse, kuid andeka lapse p rast.
ъOn olemas Partei loosung, mis k ib mineviku valitsemise kohta, tles
ta. ъKorrake seda, palun.
ъъKes valitseb minevikku, see valitseb tulevikku; kes valitseb
olevikku, see valitseb minevikku , kordas Winston kuulekalt.
ъъKes valitseb olevikku, see valitseb minevikku , kordas O'Brien
heakskiitvalt pead noogutades. ъMis te arvate, Winston, kas minevik on
Selja tagant kostis k ksatus ja m tsatus ja ta sai metsiku hoobi vastu
pahkluud, mis oleks teda repealt tasakaalust v lja viinud. ks meestest
oli Juliale rusikaga solaari virutanud, nii et t druk vajus kokku nagu
liigendnuga. Ta viskles p randal, ahmides hku. Winston ei s andanud
millimeetri v rragi pead p rata, aga ta n gi silmanurgast Julia kahkjat,
hku ahmivat n gu. Hoolimata hirmust paistis, nagu oleks ta v inud tunda
valu omaenda kehas, tapvat valu, mis ei olnud aga nii pakiline kui Julia
heitlus l mbumisega. Ta teadis, mida see t hendab: kohutav, ahistav valu,
mis ei lakka, aga millele ei j ua ieti m eldagi, sest k igepealt on tarvis
tagasi saada hingamisv ime. Siis haarasid kaks meest Julial lgadest ja
p lvedest ja tassisid ta minema nagu koti. Winston n gi korraks ta alaspidi
rippuvat pead, kollast ja v ndunud n gu; ta silmad olid suletud ja
ruuz^ilaigud olid ikka veel p skedel; ja see oli viimane, mis ta temast
n gi.
Winston seisis surmvaikselt. Teda polnud veel keegi l nud. Peas
vilksatasid m tted, mis tulid iseenesest, aga olid t iesti ksluised. Ta
arutas endamisi, kas nad mr. Charringtoni on juba kinni v tnud ja mis nad
selle naisega seal hoovis tegid. Ta m rkas, et tal on kange tahtmine kusta,
ja see pani teda natuke imestama, sest ta oli paari tunni eest seda alles
teinud. Ta m rkas, et kell kaminasimsil n itab heksa, see t hendab
kaksk mmend ks. Aga v ljas oli kuidagi liiga valge. Kas ei peaks augustis
sel kellaajal juba h maraks minema? Ta arutas endamisi, et kki olid nad
Juliaga ajaarvestuses segi l inud, olid otsa maganud ja rgates arvanud,
et kell on kaksk mmend kolmk mmend, kui tegelikult oli pool heksa hommikul.
Aga ta ei j rginud seda m tet pikemalt. See ei olnud huvitav.
Vahek igust kostsid teistsugused, kergemad sammud. Tuppa astus mr.
Charrington. Mundrimeeste k itumine muutus korrapealt vaoshoitumaks. Ka mr.
Charringtoni olekus oli midagi muutunud. Ta pilk langes kirjapressi
t kkidele.
ъKorjake need les, tles ta teravalt.
ks meestest kummardus k sku t itma. Kokniaktsent oli kadunud: Winston
taipas kki, kelle h l see oli, mida ta oli m ni hetk tagasi teleekraanist
kuulnud. Mr. Charringtonil oli ikka veel seljas tema vana velvetpintsak, aga
tema juuksed, mis olid olnud peaaegu valged, olid muutunud mustaks. Ka ei
olnud tal enam prille ees. Ta heitis Winstonile heainsa terava pilgu, nagu
kontrollides, kas on ikka tegu ige mehega, ja ei p ranud talle siis enam
t helepanu. Ta oli k ll veel ratuntav, aga ta ei olnud enam sama isik. Tema
keha oli sirgunud ja ta oli nagu pikemaks kasvanud. Tema n gu oli l bi
teinud ainult tillukesi muutusi, mis olid selle aga t iesti mber
kujundanud. Mustad kulmud olid h redad, kortsud olid kadunud ja k ik
n ojooned olid muutunud; isegi nina tundus olevat l hem. See oli valvsa
k lmaverelise kolmek mne viie aastase mehe n gu. Winston taipas, et ta n eb
esimest korda elus kedagi, kellest ta teab kindlalt, et see on M ttepolitsei
agent.
Winston ei teadnud, kus ta on. Arvatavasti Armastusministeeriumis; aga
polnud mingit v imalust seda kindlaks teha.
Ta oli k rge laega akendeta kongis, mille seinu katsid s ravvalged
kahhelplaadid. Varjatud lambid t itsid kongi k lma valgusega ja kostis
pidevat hetoonilist undamist, mis v is tulla ehk ventilatsiooniseadmeist.
Piki seina jooksev kitsas pink v i riiul, kuhu vaevu mahtus istuma, katkes
vaid ukse kohal ja selle vastas, ilma prill-lauata klosetipoti kohal. Kongis
oli neli teleekraani, igas seinas ks.
Ta tundis k hus mingit tuima valu. Ta oli tundnud seda sellest hetkest
peale, kui ta kinnisesse autosse topiti ja ra viidi. Aga ta tundis ka
n lga, n rivat, ebaloomulikku n lga. Sellest v is olla m dunud kaksk mmend
neli tundi, kui ta viimati s i, v i kolmk mmend kuus tundi. Ta ei teadnud
ikka veel, ja ei saagi v ib-olla iial teada, kas teda arreteeriti hommikul
v i htul. P rast arreteerimist polnud talle s a antud.
Ta istus nii vaikselt kui sai kitsal pingil, k ed vaheliti p lvedel. Ta
oli juba ppinud vaikselt istuma. Kui sa tegid ootamatu liigutuse,
r gatasid nad su peale teleekraanist. Aga n ljatunne muutus ha teravamaks.
le k ige unistas ta praegu leivat kist. Tal oli tunne, et ta tunkede taskus
on natuke leivapuru. Oli isegi v imalik, - nii ta m tles sellep rast, et
aeg-ajalt n is miski ta jalga torkivat, - et seal oli m ni suurem kooruke.
L puks v itis soov selgust saada temas hirmutunde ja ta libistas k e
taskusse.
ъSmith! r gatas h l teleekraanist. ъ6079 - Smith, W.! K ed kongis
taskust v lja!
Ta istus j lle vaikselt, k ed vaheliti p lvedel. Enne siiatoomist oli
teda hoitud hes teises kohas, mis oli ilmselt tavaline vangla v i ajutine
kinnipidamiskoht, mida kasutasid patrullid. Ta ei teadnud, kui kaua ta oli
seal olnud; m ned tunnid kindlasti; ilma kellata ja p evavalgust n gemata
oli raske aega hinnata. See oli ks k rarikas, v ikalt haisev koht. Nad olid
pannud teda kongi, mis sarnanes sellega, kus ta praegu oli, aga see oli
kohutavalt r pane ja sinna oli pidevalt kiilutud k mme v i viisteist
inimest. Suuremalt osalt olid need kriminaalkurjategijad, aga nende hulgas
oli ka m ni poliitvang. Tema istus tummalt vastu seina, r paste kehade
vahele surutud, liiga ametis oma hirmu ja k huvaluga, et mbritseva vastu
huvi tunda, aga ta m rkas siiski h mmastavat erinevust Partei liikmetest
vangide ja lej nud vahialuste k itumise vahel. Partei liikmetest vangid
olid tummad ja hirmunud, aga tavalised kriminaalvangid ei paistnud midagi
ega kedagi kartvat. Nad s imasid valjusti valvureid, hakkasid vihaselt
vastu, kui nende isiklikke asju taheti ra v tta, kritseldasid p randale
roppusi, s id smugeldatud toidukraami, mida nad oma riiete salap rastest
peidupaikadest esile manasid, ja sundisid oma kisaga vaikima isegi
teleekraani, kui see p dis neid korrale kutsuda. Teisest k ljest paistsid
m ned neist valvuritega sna heal jalal olevat, kutsusid neid h dnimepidi
ja norisid l bi ukses oleva juudasilma sigarette. Ja valvurid suhtusid
tavalistesse kriminaalkurjategijatesse teatava kannatlikkusega, isegi kui
nad olid sunnitud neid karmilt kohtlema. Kongis r giti sageli
sunnit laagritest, kuhu enamik vange pidi saadetama. Winston sai aru, et
laagril ъpole h da midagi , kui sul on h id sidemeid ja kui sa tead, kuidas
asjad k ivad. Laagris valitses korruptsioon, pugemine, igat liigi
v ljapressimine, homoseksualism ja prostitutsioon, isegi kartulitest aetud
samagonni oli saada. Sooje kohti jagati ksnes kriminaalkurjategijatele,
enamasti bandiitidele ja m rtsukatele, kes moodustasid omaette
laagriaristokraatia. Musta t tegid ra poliitilised.
Kongist k is l bi igat sorti vange: uimastitega ritsejaid, vargaid,
r vleid, spekulante, joodikuid ja prostituute. M ni joodik oli nii
v givaldne, et teistel vangidel tuli hiselt teda ohjeldada. Neli valvurit
tirisid k si- ja jalgupidi sisse tohutu vanaeidevraki, umbes
kuuek mneaastase, lotendavate rindade ja r seluses sorakile vajunud hallide
juuksekahludega naisterahva, kes r uskas ja rabeles. Valvurid kiskusid tal
jalast saapad, millega ta oli p dnud neid tabada, ja viskasid ta Winstonile
s lle, nii et Winstoni reieluud raksatasid. Naine ajas end upakile ja
r gatas neile j rele: ъV rdjad! Ja siis, m rgates, et ta istub millelgi
ebatasasel, libistas ta end Winstoni p lvedelt pingile.
ъAnna andeks, kullake, tles ta. ъMa p leks sulle p le istunud, aga
need nadikaelad viskasid. Ei oska matsid daamiga k ituda. Ta j i vait,
patsutas endale vastu rinda ja r hatas. ъAndeks, tles ta, ъma olen nigu
v heke -
Ta kummardus ettepoole ja oksendas t kk aega otse p randale.
ъN d on palju parem, tles ta, suletud silmil tahapoole n jatudes.
ъMa olen alati eld, et ei tasu teist v gisi tagasi oida. Nigu vasta akkab,
lase v lja, jajah.
Ta oli n d pisut toibunud, vaatas uuesti Winstonile otsa ja Winston
paistis talle otsekohe meeldima hakkavat. Ta pani oma lihava k e Winstonile
mber lgade ja t mbas teda enda poole, hingates talle n kku lle ja okse
l hna.
ъMis su nimi on, kullake? k sis ta.
ъSmith, vastas Winston.
ъSmith? imestas naine. ъNaljakas, minu nimi on ka Smith. Kuule,
muutus ta ootamatult h rdameelseks, ъv ib-olla ma olen sinu ema?
Ta v iks olla k ll minu ema, m tles Winston. Vanus ja kehaehitus
paistsid sobivat; ja mis v limusse puutus, siis v ib kaksk mmend aastat
sunnit d inimest m nev rra muuta.
Keegi teine polnud Winstoniga r kima hakanud. H mmastaval kombel ei
p ranud kriminaalkurjategijad Partei liikmetest vangidele mingit
t helepanu. ъPoliitilised, eldi nende kohta p lgliku ksk iksusega. Partei
liikmetest vangid paistsid kartvat kellegagi r kida ja eriti veel omavahel
r kida. Ainult kskord, kui kaks Partei liiget, m lemad naised, olid pingil
tihedasti kokku surutud, tabas Winstoni k rv l bi h lte r ma paar rutakalt
sosistatud s na; ja sealhulgas vihjet millelegi, mida nimetati ъtuba ks
null ks , millest ta ei saanud aru.
Sellest ajast, kui ta siia toodi, v is olla m dunud kaks v i kolm
tundi. N ri valu k hus ei andnud j rele, aga aeg-ajalt see vaibus ja siis
j lle genes, ja tema m tted avardusid v i ahenesid vastavalt sellele. Kui
see genes, m tles ta ainult valule ja sellele, et ta tahab s a. Kui see
vaibus, haaras teda paanika. Oli hetki, kus ta kujutles seda, mis temaga
kohe s nnib, nii elavalt, et ta s da hakkas kloppima ja hing j i kinni. Ta
tundis nuiahoope oma k narnukkidel ja rautatud saapaid vastu s ri tagumas,
ta n gi end p randal roomamas, kisendamas ja l bi sissel dud hammaste
halastust palumas. Ta ei m elnud palju Juliale. Ta ei suutnud oma m tet
temale keskendada. Ta armastab teda ja ei reeda teda; aga see oli lihtsalt
t sisasi, mis oli teada, nagu on teada kskord ks. Ta ei tundnud praegu
mingit armastust ja ei juurelnud selle kallal, mis Juliast on saanud.
Sagedamini m tles ta O'Brienile, mingi ebam rase lootusega. O'Brien peaks
teadma, et ta on arreteeritud. Ta oli k ll elnud, et Vennaskond ei p a
kunagi oma liikmeid p sta. Aga oli olemas z^iletitera; nad saadavad talle
z^iletitera, kui saavad. L heb enne viis sekundit, kui valvur kongi kargab.
Tera tungib temasse p letava j isusega ja l ikab isegi s rmed, mis seda
hoiavad, luuni l bi. Aga k ik ta m tted j udsid tagasi ta haige keha juurde,
mis kiskus krampi v himagi valuaistingu puhul. Ja ta ei olnud kindel, et ta
kasutab z^iletitera, isegi kui see on tal v imalik. Loomulikum oli elada
hetkest hetkesse ja v tta vastu veel k mme minutit elu, isegi kui on kindel,
et see l peb piinamisega.
Aeg-ajalt p dis ta kongiseinu katvaid kahhelplaate kokku lugeda. See
paistis olevat lihtne, aga ometi l ks ta loendamisega iga kord kuskil segi.
Sagedamini arutas ta endamisi, kus ta on ja mis aeg p evast praegu on. Kord
ta oli kindel, et v ljas on keskp ev, ja j rgmisel hetkel ta oli niisama
kindel, et seal on pilkane . Siin sees, aimas ta, ei kustutata kunagi
valgust. See oli niisugune koht, kus ъei ole pimedust : n d ta taipas, miks
O'Brien oli paistnud tema vihjest aru saavat. Armastusministeeriumil polnud
aknaid. See kong v is olla hoone keskosas v i vastu v lisseina; see v is
olla k mnendal korrusel maa all v i kolmek mnendal korrusel maa peal. Ta
asetas end m ttes hte ja teise kohta ja p dis tunde j rgi oma kehas
kindlaks m rata, kas ta on kusagil k rgel v i on maetud s gavikku.
Koridoris k masid marssivad sammud. Terasuks avanes kilatades. Hoogsalt
astus uksest sisse noor traksis ohvitser, seljas must l ikivate rihmadega
munder, sirgete joontega n gu kahvatu nagu vahamask. Ta andis valvuritele
m rku vang sisse tuua. Jalgu j rele vedades lohistas end kongi luuletaja
Ampleforth. Uks kilatas taas kinni.
Ampleforth tegi hes ja teises suunas paar ebakindlat sammu, nagu
lootes, et kusagil on veel teine uks, kust v lja p seb, ja hakkas siis
kongis edasi-tagasi k ima. Ta ei olnud veel Winstonit m rganud. Tema murelik
pilk puuris seina umbes meetri jagu Winstoni peast k rgemal. Kingi tal jalas
ei olnud; l bi sokuaukude vahtisid suured r pased varbad. Habe oli tal juba
mitu p eva ajamata. P senukkideni karvakasvanud n gu andis talle r vli
v limuse, mis ei sobinud kuidagi kokku tema suure lodeva keha ja n rviliste
liigutustega.
Winston virgus veidi oma tardumusest. Ta pidi Amplefortiga r kima ja
riskeerima sellega, et teleekraan pistab r kima. Oli t iesti v imalik, et
Ampleforth on tulnud talle z^iletitera tooma.
ъAmpleforth, tles ta vaiksel.
Teleekraan ei pistnud r kima. Ampleforth seisatas h mmeldunult. Ta
pilk j i pikkamisi Winstonile pidama.
ъSmith, tles ta. ъTeie ka!
ъMiks teie siin olete?
ъT tt- elda - - Ta seadis end kohmakalt Winstoni vastu pingile istuma.
ъOn ju ainult ks s tegu, eks ole? tles ta.
ъJa teie saite sellega hakkama?
ъIlmselt k ll.
Ta pani k e laubale ja murdis korraks s rmedega meelekohti, nagu p des
midagi meelde tuletada.
ъNiisuguseid asju juhtub, alustas ta ebalevalt. ъMulle meenub ks aps
- v imalik aps. See oli kahtlemata ettevaatamatus. Me redigeerisime Kiplingi
kogutud luuletuste v ljaannet. Ja ma j tsin rea l ppu s na ъjumal . Ma ei
saanud sinna midagi parata! lisas ta peaaegu n rdinult ja t stis pilgu, et
Winstonile otsa vaadata. ъSeda rida oli v imatu muuta. Riimiks oli ъrumal .
Saate aru, ъrumal riimub meie keeles k igest seitsme s naga! Ma murdsin
p evade kaupa pead. Paremat riimi ei olnud.
Ta ilme muutus. Pahameel kadus ja ta oli hetkeks isegi nagu r mus.
L bi r pase ja h reda habemet ka kumas mingi intellektuaalne l m, pedandi
rahulolu, kes on avastanud midagi kasutut.
ъOn teile kunagi p he tulnud, tles ta, ъet kogu inglise luule ajalugu
on m jutanud seik, et inglise keeles on nii v he riime?
Ei, see polnud Winstonile iial p he tulnud. Ja antud tingimustes ei
tundunud see ka eriti oluline v i huvitav olevat.
ъEga te ei tea, kas praegu on p ev v i ? k sis ta.
Ampleforth oli j lle h mmeldunud. ъMa pole sellele m elnudki. Mind
arreteeriti kaks p eva tagasi - v ib-olla ka kolm p eva tagasi. Ta pilk
eksles m da kongiseina, nagu loodaks ta kuskilt siiski akent leida. ъSiin
ei ole l ja p eval mingi vahet. Ma ei kujuta ette, kuidas saab niimoodi
aega kindlaks m rata.
Nad r kisid m ne minuti veel hest ja teisest, ja siis sundis ootamatu
r gatus teleekraanist neid vait j ma. Winston istus vagusi, k ed vaheliti
p lvedel. Ampleforth, liiga suur, et korralikult kitsale pingile istuma
mahtuda, niheles k ljelt k ljele, haakides oma pikad k ed kord he, kord
teise p lve mber. Teleekraan k ratas talle peale, et ta istuks vaikselt.
Aeg venis. Kaksk mmend minutit, tund aega - raske oli seda hinnata. Siis
k masid koridoris j lle sammud. Winstoni sisemus kiskus krampi. Varsti, ige
varsti, v ib-olla viie minuti p rast, v ib-olla n d kohe v isid need
trampivad sammud t hendada, et j rg on j udnud temani.
Uks avanes. J ise ilmega noor ohvitser astus sisse. P gusa k eviipega
andis ta Ampleforthile m rku.
ъTuba ks null ks, tles ta.
Ampleforth marssis valvurite vahel kohmakalt v lja, ebalevalt jahmunud,
kuid m istmatu ilmega.
M dus ilmselt j lle hulk aega. Winstonil oli k ht uuesti valutama
hakanud. Tema m tted k sisid ringi m da hte ja sama rada nagu pallid, mis
kukuvad ikka ja j lle samadesse aukudesse. Tal oli ainult kuus m tet. Valu
maos; t kk leiba; veri ja karjed; O'Brien; Julia; z^iletitera. Taas t mbus
ta sisemus krampi; koridoris l henesid rasked sammud. Kui uks avanes, t i
hulaine, mis selles tekkis, kaasa v nget k lma higil hna. Kongi astus
Parsons. Tal olid jalas l hikesed khakiv rvi p ksid ja seljas spordis rk.
Winston oli sedav rd rabatud, et kaotas enesevalitsuse.
ъTeie siin! h atas ta.
Parsons heitis talle pilgu, milles polnud uudishimu ega imestust, vaid
ainult ahastus. Ta hakkas n rviliselt edasi-tagasi k ima, ilmselt suutmata
paigal p sida. Iga sammu juures, kui ta t stis oma t ntsakaid p lvi, oli
n ha, et need v risesid. Ta j llitas p rani silmi enda ette, nagu poleks ta
v imeline oma pilku milleltki, mis oli taamal, lahti rebima.
ъMiks teie siin olete? k sis Winston.
ъM tteroim! vastas Parsons peaaegu nutuselt. Ja tema h letoon
sisaldas korraga nii oma s t ielikku omaksv ttu kui ebausklikku hirmu, et
niisugust s na saab ldse temaga seoses kasutada. Ta j i Winstoni ette
seisma ja kukkus h daldama: ъMis te arvate, ega nad mind maha ei lase? Nad
ei lase ju maha, kui sa ei ole midagi teinud - ainult v ike m ttev ratus,
sinna ei saa ju midagi parata. Ma tean, et nad kuulavad sind enne
p hjalikult le. Oh, selles suhtes ma usaldan neid t ielikult! Mu ankeet on
ju neile teada, eks ole?
ma olen. Ma ei ole halb mees. Tark ma muidugi ei ole, aga ma olen p dlik.
Ma olen katsunud Partei heaks oma parima teha, eks ole? Ma p sen ehk viie
aastaga, kas te ei arva? V i k mnega? Minusugusest mehest v ib laagris
k vasti kasu olla. heainsa juhusliku eksimuse eest ei lasta ju maha?
ъKas te olete s di? k sis Winston.
ъMuidugi olen ma s di! h dis Parsons, alandlikult teleekraani poole
piiludes. ъEga te ometi ei arva, et Partei laseb arreteerida s tu inimese?
Tema konnan gu t mbus veelgi kahvatumaks ja omandas isegi kergelt vagatseva
ilme. ъM tteroim on kohutav asi, vanapoiss, tles ta petlikult. ъSee on
salakaval. Sa saad sellega hakkama, nii et sa ei m rkagi. Teate, kuidas mina
sellega hakkama sain? Unes! Jah, aus na. Ma muudkui vehkisin t d teha,
p des t ita oma kohust, ega aimanudki, et mul v iks olla peas halbu
m tteid. Ja siis ma hakkasin unes r kima. Ja teate, mida mind kuuldi
tlevat?
Ta tasandas h lt nagu patsient, kes peab arstile midagi s ndsusetut
les tunnistama.
ъъMaha Suur Vend! Jah, just nii ma tlesin! Ja paistab, et isegi mitu
korda. Omavahel eldes, vanapoiss, ma olen r mus, et mind tabati enne, kui
asi oleks hullemaks l inud. Ja teate, mida ma neile kohtulaua ees tlen? ъMa
t nan teid, tlen ma, ъma t nan teid selle eest, et te p stsite mind, enne
kui oleks olnud hilja.
ъKes teid les andis? k sis Winston.
ъMu v ike t tar, tles Parsons nukra uhkusega. ъTa kuulas ukse taga.
Kuulis l bi lukuaugu, mida ma tlesin, ja lippas kohe j rgmisel p eval
patrullile teatama. V ga terane seitsmeaastase plikatirtsu kohta, mis? Ja ma
ei ole talle selle p rast pahane. Vastupidi, ma olen tema peale uhke. See
n itab, et ma olen teda iges vaimus kasvatanud.
Ta sammus veel veidi aega n rviliselt edasi-tagasi, heites igatsevaid
pilke paraski suunas. J rsku laskis ta p ksid maha.
ъVabandage, vanapoiss, tles ta. ъMa ei saa midagi parata. See on see
ootamine.
Ta potsatas oma suure tagumikuga klosetipotile. Winston kattis n o
k tega.
ъSmith! r gatas h l teleekraanist. ъ6079 - Smith, W.! V tke k ed n o
eest! N o varjamine on kongis keelatud.
Winston v ttis k ed n o eest. Parsons kasutas klosetti valjusti ja
ohtralt. Siis selgus, et klosett on rikkis, ja kamber haises vastikult mitu
tundi tagantj rele.
Parsons viidi ra. Vange ilmus ja kadus htelugu salap raselt. ks
neist, naine, saadeti ъtuba ks null hte ja Winston m rkas, kuidas naine
t mbus nende s nade juures k ssi ja vajus n ost ra. Oli kulunud t kk aega,
nii et kui teda oli toodud siia hommikul, siis pidi n d olema htupoolik,
v i kui teda oli toodud htupoolikul, siis pidi n d olema s da . Kongis
oli kuus vangi, mehed ja naised. K ik istusid v ga vaikselt. Winstoni vastas
istus ks l uatu, hambulise, nagu mingi suure s tu n rilise n oga mees.
Tema paksud laigulised p sed olid alt nii pungis, et oli raske uskuda, et
tal ei ole sinna v ikesi toiduvarusid peidetud. Tema kahvatuhallid silmad
vilasid pelglikult n olt n ole ja p rdusid k hku ra, niipea kui ta kohtas
kellegi pilku
Uks avanes ja sisse toodi uus vang, kelle ilmumine pani Winstoni
hetkeks v patama. See oli t iesti tavalise, ilmetu v limusega mees, kes v is
olla olnud m ni insener v i tehnik. Aga jahmatama pani tema n o k hnus. Tal
oli nagu surnu kolp. Ja selle t ttu paistis, et ta suu ja silmad on
ebaproportsionaalselt suured, ja tundus, et ta silmi t idab tappev,
lepitamatu vihkamine kellegi v i millegi vastu.
Mees istus Winstoni l hedale pingile. Winston ei vaadanud enam tema
poole, aga see ravaevatud kolban gu p sis tal elavalt silme ees. Ja kki ta
taipas, milles on asi. See mees oli poolsurnuks n ljutatud. Ja seesama m te
n is peaaegu korraga tulevat k igile, kes olid kongis. Pingil istujaid l bis
vaevukuuldav kahin. L uatu mees vaatas vilksamisi kolban oga mehe poole ja
p ras pilgu s dlaslikult ra, aga mingi vastupandamatu j ud sundis teda
uuesti end p rama. Siis ta hakkas nihelema. Ja l puks ta t usis p sti,
taarus kohmakalt le kongi, pistis k e oma tunkede taskusse ja ulatas
kolban oga mehele h belikult m rdunud leivat ki.
Teleekraanist kostis kohutav, k rvulukustav m iratus. L uatu mees
kargas hku. Kolban oga mees oli k ed kiiresti selja taha peitnud, nagu
demonstreerides kogu maailmale, et ta l kkas kingituse tagasi.
ъBumstead! m irgas h l. ъ2713 - Bumstead, J.! Visake leivat kk maha!
L uatu mees pillas leivat ki p randale.
ъJ ge seisma sinna, kus te olete, tles h l. ъN gu ukse poole. rge
liigutage!
L uatu mees kuuletus. Tema suured pungis p sed vabisesid ohjeldamatult.
Uks kilatas lahti. Kui noor ohvitser sisenes ja k rvale astus, ilmus tema
selja tagant n htavale l hike j ssakas valvur, tohutute k te ja lgadega. Ta
seadis end l uatu mehe ette seisma ja virutas siis ohvitseri m rguande peale
kohutava hoobi, mille taga oli kogu tema kehakaal, otse l uatu mehe suu
pihta. Selle l gi j ud p hiks mehikesel jalad alt. Tema keha lendas l bi
kongi ja p rkas vastu klosetipotti. Hetkeks j i ta oimetult lamama, ta suust
ja ninast immitses tumedat verd. Kostis j uetut niutsumist v i vigisemist,
mis tundus olevat teadvusetu. Siis keeras ta end upakile ja t usis
vaevaliselt k puli. Koos vere ja ilaga pudenes tal suust kaks hambaproteesi
poolt.
Vangid istusid v ga vaikselt, k ed vaheliti p lvedel. L uatu mees ronis
tagasi oma kohale. Ta ks n opool oli tumedaks t mbunud. Tema suu oli
tursunud vormituks kirsipunaseks tombuks, millel oli keskel must auk.
Aeg-ajalt tilkus ta tunkede rinnale verd. Ta hallid silmad vilasid j lle
n olt n ole, s dlaslikumalt kui enne, nagu p aks ta ra arvata, kuiv rd
teised teda tema alanduse p rast p lgavad.
Uks avanes. Kerge z^estiga andis ohvitser kolban oga mehele m rku.
ъTuba ks null ks, tles ta.
Winstoni k rvalt kostis hinat ja r belemist. Mees oli p lvili
p randale langenud, k ed ristis.
ъSeltsimees! Ohvitser! h dis ta. ъ rge viige mind sinna! Kas ma ei
ole siis k ik juba ra r kinud! Mida te veel tahate teada? Ma olen valmis
k ik omaks v tma, k ik! elge mulle ainult, mis see peab olema, ja ma v tan
k ik omaks. Pange see kirja, ja ma kirjutan k igele alla! Ainult mitte tuba
ks null ks!
ъTuba ks null ks, tles ohvitser.
Mehe n gu, mis oli niigi v ga kahvatu, omandas varjundi, mida Winston
poleks uskunud v imalik olevat. See oli kindlalt, eksimatult rohekas.
ъTehke minuga, mida tahate! r kis mees. ъTe olete mind juba mitu
dalat n ljutanud. L petage see ra ja laske mul surra! Laske mind maha!
Pooge les! M istke mulle kaksk mmend viis aastat! Kas te tahate, et ma pean
veel kedagi reetma? elge ainult, kes see on, ja ma r gin teile k ik, mida
te soovite. Ma ei hooli, kes ta on v i mida te talle teete. Mul on naine ja
kolm last. Nendest k ige vanem ei ole veel kuue aastanegi. Tooge nad k ik
siia ja l igake neil minu silme all k ri l bi, ma vaatan pealt ja ei
piiksatagi. Ainult mitte tuba ks null hte!
ъTuba ks null ks!
Mees vaatas paaniliselt ringi, teiste vangide poole, nagu m ttega, et
ta v iks kedagi teist enda asemel ohvriks tuua. Ta pilk j i pidama l uatu
mehe segil dud n ol. Ta sirutas v lja oma kuivetunud k e.
ъTema te peaksite v tma, mitte mind! karjus ta. ъTe ei kuulnud, mida
ta tles, kui ta oli vastu vahtimist saanud. Andke mulle v imalus, ja ma
kordan iga ta s na.
mitte mina. Valvurid astusid l hemale. Mehe h l kasvas kriiskamiseks. ъTe
ei kuulnud teda! kordas ta. ъTeleekraanil oli midagi viga! Teil on
Kaks tursket valvurit kummardusid, et tal k e alt kinni v tta. Aga
samal hetkel viskus ta pikali kongip randale ja haakus rauast pingijala
k lge. Ta pistis s natult ulguma nagu loom. Valvurid p dsid teda lahti
rebida, aga ta hoidis pingist kinni h mmastava j uga. Nad sikutasid teda
umbes kaksk mmend sekundit. Vangid istusid vagusi, k ed vaheliti p lvedel,
otse enda ette vaadates. Ulgumine lakkas; mehel ei olnud enam muuks jaksu
kui klammerdumiseks. Siis kostis ks teistmoodi karjatus. Valvuri saapahoop
oli purustanud tema he k e s rmed. Nad t stsid ta jalule.
ъTuba ks null ks, tles ohvitser.
Mees viidi minema, ta astus n tkuval sammul, langetatud p i, hoides
hellalt oma vigastatud k tt, ja kogu ta s jakus oli kadunud.
M dus hulk aega. Kui kolban oga mees oli ra viidud kesk l, siis oli
n d hommik; kui hommikul, siis oli htupoolik. Winston oli ksi ja oli
olnud ksi juba mitu tundi. Kitsal pingil istumine oli nii piinarikas, et ta
t usis htelugu p sti ja k ndis ringi, ilma et teleekraan oleks teda korrale
kutsunud. Leivat kk vedeles ikka veel seal, kuhu l uatu mees oli selle
pillanud. Algul n udis Winstonilt suurt pingutust, et mitte sinnapoole
vaadata, hiljem aga taganes n ljatunne janu eest. Kurk kuivas ja suus oli
vastik maik. Lakkamatu undamine ja htlaselt ere valgus tegid kuidagi
j uetuks, pea oli nagu seest t hi. Aeg-ajalt ta t usis p sti, sest ta ei
suutnud enama taluda valu kontides, ja istus peaaegu kohe j lle maha, sest
ta oli liiga uimane, et kindlalt jalul p sida. Niipea kui f silised
aistingud natukegi taltusid, haaras teda uuesti hirm. Kustuva lootusega
m tles ta O'Brienile ja z^iletiterale. Oli m eldav, et z^iletitera j uab
temani s gi sisse peidetuna, kui siin muidugi ldse s a anti. Juliale ta
m tles palju hmasemalt. V ib-olla kannatab Julia hoopis hullemini kui tema.
V ib-olla karjub ta just praegu valu k es. Ta m tles: kui ma saaksin Julia
p sta, kannatades ise kahe eest, kas ma teeksin seda? Jah, ma teeksin. Aga
see oli ainult puht m istuslik otsus, millele ta j udis sellep rast, et ta
teadis, et ta peab sellele j udma. Ta ei tundnud seda. Siin selles paigas sa
ei tunne midagi muud kui valu ja selle eelaimust. Pealegi, kas on v imalik -
ksk ik mis p hjusel - soovida, kui sa t epoolest kannatad, et see valu
veelgi suureneks? Aga sellele k simusele ei osanud ta veel vastata.
J lle l henesid sammud. Uks avanes. Sisse astus O'Brien.
Winston kargas p sti. Ta oli n htust nii rabatud, et unustas igasuguse
ettevaatuse. Esmakordselt paljude aastate jooksul ei tulnud teleekraani
talle meeldegi.
ъKa teie olete neil peos? karjatas ta.
ъJah, ammust aega juba, tles O'Brien leebe, peaaegu kahetseva
irooniaga. Ta astus k rvale. Tema tagant ilmus n htavale laia lgne, pika
musta kumminuiaga valvur.
ъTe teadsite seda, Winston, tles O'Brien. ъ rge petke ennast. Te
olete seda kogu aeg teadnud.
Jah, n d ta sai aru, et ta on seda kogu aeg teadnud. Aga praegu polnud
aega sellele m elda. Tal oli silmi veel ainult musta kumminuia jaoks valvuri
k es. See v is tabada mida tahes: lagipead, k rvalesta, k sivart,
k narnukki - -
K narnukki! Ta langes p lvili, peaaegu teadvusetult, hoides teise
k ega seda tabatud k narnukki. K ik oli kollaseks plahvatanud. Uskumatu,
uskumatu, et ksainus l k v ib niisugust valu teha! Ta pilk selgis ja ta
n gi kaht teist alla enda poole vaatavat. Valvur naeris tema v nlemist.
V hemalt hele k simusele oli n d vastus olemas. Mitte iial, mitte helgi
p hjusel ei saa sa soovida, et valu suureneks. Sa saad soovida ainult, et
valu lakkaks. Pole olemas midagi hirmsamat kui f siline valu. Valu palge
ees ei ole kangelasi, ei ole kangelasi, m tles ta ikka ja j lle,
kongip randal vingerdades ja abitult oma j uetut vasakut k tt hoides.
Ta lamas millelgi, mis oli nagu v livoodi, ainult et see oli k rgel
p randa kohal ja ta oli mingil moel selle k lge kinnitatud, nii et ta ei
saanud liigutada. Talle langes n kku valgus, mis tundus olevat tavalisest
tugevam. Tema k rval seisis O'Brien ja vaatas t helepanelikult alla tema
poole. Teisel pool seisis valge kitliga mees, k es s stal.
Isegi kui ta silmad olid lahti, hakkas ta oma mbrust alles v hehaaval
tajuma. Tal oli tunne, nagu ujuks ta pinnale hoopis teisest maailmast,
mingist veealusest maailmast, mis oli kuskil s gaval. Ta ei teadnud, kui
kaua ta oli seal all olnud. Sellest hetkest peale, kui teda arreteeriti, ei
olnud ta n inud ei pimedust ega p evavalgust. Pealegi olid tema m lus
l ngad. Ajuti oli tema teadvus, isegi seda sorti teadvus, mis on magajal,
t iesti v lja l litatud ja oli taas k ivitunud p rast t hja pausi. Ja ta ei
teadnud, kas need pausid olid kestnud p evi, n dalaid v i ainult sekundeid.
See kos^maar oli alanud selle esimese l giga k narnuki pihta.
Tagantj rele ta sai aru, et k ik, mis tookord juhtus, oli lihtsalt
ettevalmistus, tavaline lekuulamine, mis sai osaks peaaegu igale vangile.
Oli terve hulk kuritegusid - spionaaz^, sabotaaz^ ja nii edasi - , milles
k ik pidid end tingimata s di tunnistama. See lestunnistus oli formaalsus,
piinamine aga oli t eline. Ta ei suutnud meelde tuletada, kui mitu korda
teda oli pekstud ja kui kaua olid need peksmised kestnud. Alati olid tema
kallal korraga viis v i kuus musta mundriga meest. Vahel rusikatega, vahel
kumminuiadega, vahel terasvarbadega, vahel saabastega. M nikord v hkres ta
h benemata nagu loom p randal, v nates oma keha siia ja sinna l putus
lootusetus p des hoopide eest k rvale p igelda ja p lvides sellega ainult
j rjest uusi hoope, ribidesse, k htu, vastu k narnukke, vastu s ri,
kubemesse, munanditesse ja sabaluu pihta. M nikord see kestis ja kestis,
kuni k ige julmem, elam ja andestamatum ei tundnud talle olevat mitte see,
et valvurid j tkavad peksmist, vaid see, et ta ei suuda end sundida teadvust
kaotama. M nikord tlesid ta n rvid nii les, et ta hakkas karjuma ja
halastust paluma veel enne, kui peksmine algas, ja piisas vaid l giks
t stetud rusika n gemisest, et panna teda les tunnistama t elisi ja
v ljam eldud kuritegusid. M nikord aga otsustas ta alguses, et ta ei
tunnista midagi les, ja talt tuli iga s na valu hinate vahel v lja
pressida, ja m nikord taotles ta j uetult kompromissi, eldes endale: ъMa
tunnistan k ll, aga mitte kohe. Ma pean vastu pidama, kuni valu muutub
talumatuks. Veel kolm hoopi, veel kaks, ja siis ma tlen, mida nad tahavad.
Vahel peksti teda, kuni ta ei seisnud enam jalul, visati siis nagu
kartulikott kongi kivip randale, j eti m neks tunniks toibuma ja v eti siis
j lle ette ja hakati uuesti peksma. Esines ka pikemaid hinget mbeaegu. Ta
m letas neid hmaselt, sest need m dusid peamiselt unes v i uimasuses. Ta
m letas kongi, kus oli puunari, midagi seinast v ljaulatuva riiuli taolist,
ja m letas plekist silmapesukaussi, ja s maaegu, mis koosnesid kuumast
supist ja leivast ja vahel ka kohvist. Ta m letas t redat juuksurit, kes
k is tal habet ajamas ja juukseid l ikamas, ja asjalikke, kalke, valgete
kitlitega mehi, kes katsusid ta pulssi, kontrollisid ta reflekse, p rasid
tal laud pahupidi, kompasid teda j ikade s rmedega, ega tal m ni luu
murdunud ei ole, ja torkasid talle n ela k sivarde, et panna teda magama.
Peksmine j i harvemaks ja muutus rohkem hvarduseks, uduseks, kuhu
teda v idi iga hetk tagasi saata, kui ta vastused ei rahulda. Tema
lekuulajad ei olnud n d enam musta mundriga j hkardid, vaid
Partei-haritlased, v ikesed, marad, kiirete liigutuste ja v lkuvate
prilliklaasidega mehed, kes t tlesid teda vaheldumisi, nagu talle tundus -
ta ei saanud selles kindel olla - , k mme kuni kaksteist tundi j rjest. Need
teised lekuulajad vaatasid, et ta tunneks kogu aeg kerget valu, aga see ei
olnud eesk tt valu, millele nad toetusid. Nad l id teda vastu n gu, v nasid
ta k rvu, katkusid ta juukseid, panid teda hel jalal seisma, ei lasknud
teda kusema minna ja suunasid talle ereda valguse n kku, nii et ta silmad
hakkasid vett jooksma; aga selle k ige eesm rgiks oli lihtsalt teda alandada
ja v tta talt argumenteerimis- ja arutlemisv ime. Nende tegelik relv oli
halastamatu lekuulamine, mis kestis ja kestis, tund tunni j rel, pannes
teda komistama, p des teda l ksu, keerates k ik pahupidi, mis ta tles,
s distades teda igal sammul valetamises ja endale vastur kimises, kuni ta
hakkas nutma samav rd h bist kui n rvide kurnatusest. Vahel nuttis ta
viis-kuus korda he lekuulamise jooksul. Enamasti nad karjusid ta peale ja
hvardasid teda v himagi ebaluse puhul uuesti valvurite k tte anda; aga
m nikord nad muutsid kki tooni, nimetasid teda seltsimeheks, manitsesid
teda ingsotsi ja Suure Venna nimel ja k sisid kurvalt, kas talle t esti ei
ole j nud nii paljugi lojaalsust Partei vastu, et see paneks teda soovima
heaks teha seda kurja, mis ta on teinud. Kui ta n rvid oli p rast tunde
kestnud lekuulamist t iesti l bi, v is isegi niisugune manitsus teda nutma
panna. L puks muserdas see n gutamine teda hullemini kui valvurite saapad
ja rusikad. Ta muutus lihtsalt heks suuks, mis andis tunnistusi, ja k eks,
mis kirjutas alla, mida temalt n uti. Tema ainus mure oli ra arvata, mida
ta nende meelest peaks les tunnistama, et siis seda kiiresti les
tunnistada, enne kui see t tlemine uuesti algab. Ta tunnistas les, et ta
on tapnud silmapaistvaid Partei liikmeid, on levitanud m ssulisi lendlehti,
on riisunud rahva vara, on m nud maha s jasaladusi ja pannud toime
sabotaaz^iakte. Ta tunnistas les, et ta on olnud Ida-Aasia valitsuse
teenistuses juba 1968. aastast. Ta tunnistas les, et ta on usklik, et ta
l mitab kapitalismi ees ja et ta on seksuaalpervert. Ta tunnistas les, et
ta on m rvanud oma naise, kuigi ta teadis ja ka tema lekuulajad pidid
teadma, et ta naine on elus. Ta tunnistas les, et ta on aastaid olnud
isiklikult kontaktis Goldsteiniga ja kuulunud p randaalusesse
organisatsiooni, mille liikmeks on peaaegu k ik inimolendid, keda ta iial on
tundnud. Kergem oli k ike tunnistada ja k iki sisse m ssida. Pealegi oli see
k ik teatavas m ttes t si. Oli t si, et ta oli olnud Partei vaenlane, ja
Partei silmis ei olnud mingit vahet m tte ja teo vahel.
Aga oli ka teist laadi m lestusi. Need seisid tema m lus iga ks omaette
- nagu pildid, mida raamis pimedus.
Ta oli hes kongis, mis v is olla pime v i valge, sest ta ei n inud
midagi peale he silmapaari. K sivarre l hedal tiksus aeglaselt ja
regulaarselt mingi aparaat. Silmad l ksid suuremaks ja helendavamaks. kki
ta kerkis toolilt, s stis neisse silmadesse ja need neelasid ta alla.
Ta oli rihmadega seotud he tooli k lge, keset m teriistu, pimestavate
tulede all. ks valge kitliga mees j lgis m teriistu. V ljast kostis
raskete saabaste trampimist. Uks kilatas lahti. Sisse marssis vahakarva
n oga ohvitser ja tema kannul kaks valvurit.
ъTuba ks null ks, tles ohvitser.
Valge kitliga mees ei p ranud mber. Ta ei vaadanud ka Winstoni poole,
vaatas ainult m teriistu.
Ta kihutas m da suurt koridori, mis oli kilomeetri laiune ja s ras
kuldses valguses, r kates naerda ja kisendades t iest k rist lestunnistusi.
Ta tunnistas les isegi niisuguseid asju, mida ta oli suutnud piinamisel
endale hoida. Ta kandis ette kogu oma eluloo kuulajaskonnale, kes seda juba
tundis. Teda saatsid valvurid, teised lekuulajad, valge kitliga mehed, kes
k ik kihutasid heskoos m da koridori ja r kkasid naerda. Midagi kohutavat,
mis oli olnud tulevikku talletatud, oli kuidagi v lditav olnud ja oli ra
j nud. K ik oli korras, ta ei tundnud enam valu, tema elu viimane kui seik
oli avalikuks tulnud, m istetud ja andestatud.
Ta tahtis t usta narilt, sest ta oli peaaegu kindel, et ta oli kuulnud
O'Brieni h lt. Kogu selle lekuulamise ajal oli tal olnud tunne, et O'Brien
on kusagil l hedal, kuigi ta ei olnud teda kordagi n inud. See oli O'Brien,
kes k ike juhtis. See oli tema, kes laskis valvurid Winstoni kallale ja kes
takistas neid teda tapmast. See oli tema, kes otsustas, millal Winston peab
valu k es karjuma, millal ta peab puhata saama, millal tuleb talle s a
anda, millal tuleb tal magada lasta ja millal tuleb talle arstimeid
k sivarde s stida. Tema oli see, kes esitas k simusi ja sisendas vastuseid.
Tema oli piinaja, tema oli kaitsja, tema oli inkvisiitor ja tema oli s ber.
Ja kskord - Winston ei suutnud meenutada, kas see oli arstimitest tingitud
unes v i tavalises unes v i isegi rkveloleku hetkel, - oli ks h l talle
k rva sosistanud: ъ rge kartke, Winston, te olete minu hoole all. Seitse
aastat ma olen teid silmas pidanud. N d on otsustav hetk k tte j udnud. Ma
p stan teid, ma teen teid t iuslikuks. Ta ei olnud kindel, kas see oli
O'Brieni h l; aga see oli seesama h l, mis oli talle selle teises unen os
seitse aastat tagasi elnud: ъMe kohtume niisuguses kohas, kus ei ole
pimedust.
Ta ei m letanud lekuulamise l ppemist. Oli olnud must ajavahemik, ja
siis oli see kong - v i tuba - , kus ta praegu oli, v hehaaval tema mber
kuju v tnud. Ta lamas selili ja ei olnud v imeline end liigutama. Ta keha
oli k igis olulistes punktides kindlalt fikseeritud. Isegi ta kukal oli
millegi haardes. O'Brien vaatas tema peale alla t siselt ja sna kurvalt.
Tema n gu oli altpoolt vaadatuna j medakoeline ja roidunud, silmaalused
kottis, v sinud kortsud ninast l uani. Ta oli vanem, kui Winston oli
arvanud; ta v is olla neljak mne kaheksa v i viiek mne aastane. Ta k e all
oli mingi m teriist, millel oli peal hoob ja numbrilaud.
ъMa tlesin teile, s nas O'Brien, ъet kui me uuesti kohtume, siis
s nnib see siin.
ъJah, vastas Winston.
hegi hoiatuseta, v lja arvatud O'Brieni vaevum rgatav liigutus, tulvas
valulaine le kogu tema keha. See oli kohutav valu, sest ta ei saanud aru,
mis toimub, ja tal oli tunne, et talle tekitatakse mingi surmav vigastus. Ta
ei teadnud, kas see s nnib tegelikult v i on see tunne elektriliselt esile
kutsutud; aga ta keha oli kujutuks v ndumas ja ihuliikmed aeglaselt k ljest
rebenemas. Ja kuigi see valu ei toonud talle higi laubale, oli k ige halvem
selle asja juures hirm, et ta selgroog v ib murduda. Ta surus hambad kokku
ja hingas s gavalt l bi nina, p des vaikida nii kaua kui v imalik.
ъTe kardate, tles O'Brien, vaadates tema n gu, ъet iga hetk v ib
miski rebeneda. Ja k ige rohkem te kardate, et see saab olema teie selgroog.
Te kujutate oma vaimusilmas elavalt ette, kuidas l lisammas koost rebeneb ja
di sealt v lja voolab. Te ju m tlete sellele, kas pole, Winston?
Winston ei vastanud. O'Brien t mbas hoova numbrilaual tagasi. Valulaine
taandus peaaegu niisama kiiresti, nagu oli alanud.
ъSee oli praegu nelik mmend, tles O'Brien. ъAga te n ete, et numbrid
sel m teriistal ulatuvad sajani. Pidage, palun, kogu meie jutuajamise
kestel meeles, et minu v imuses on tekitada teile valu - iga hetk ja selles
astmes, nagu ma tahan. Niipea kui te mulle valetate v i p ate kuidagi
k rvale p igelda v i ka lihtsalt langete allapoole oma tavalist
intelligentsustaset, karjute te silmapilk valu k es. On see teile
arusaadav?
ъJah, vastas Winston.
O'Brien muutus lahkemaks. Ta kohendas m tlikult prille ja k ndis paar
sammu edasi-tagasi. Kui ta uuesti r kima hakkas, oli ta h l leebe ja
kannatlik. Ta sarnanes arsti v i petaja v i isegi hingekarjasega, kes p ab
pigem selgitada ja veenda kui karistada.
ъMa olen valmis teiega vaeva n gema, Winston, tles ta, ъsest te olete
seda v rt. Te teate v ga h sti, mis teil viga on. Te olete seda teadnud
juba aastaid, aga te olete s dinud selle teadmise vastu. Te olete vaimselt
v rastunud. Te kannatate m luh irete all. Te ei ole v imeline meenutama
tegelikke s ndmusi ja te p ate end veenda, et te m letate s ndmusi, mida
pole iial toimunud. O^nneks on see ravitav. Aga teie pole end iial ravinud,
sest te pole seda lihtsalt suvatsenud. Oleks piisanud v ikesest
tahtepingutusest, mida te pole valmis olnud tegema. Ma tean v ga h sti, et
te isegi praegu hoiate kinni oma t vest, uskudes, et see on voorus. V tame
he n ite. Kellega Okeaania praegu s dib?
ъKui mind arreteeriti, s dis Okeaania Ida-Aasiaga.
ъIda-Aasiaga. H sti. Ja Okeaania on alati Ida-Aasiaga s dinud, v i
kuidas?
Winston t mbas s gavalt hinge. Ta avas suu, et midagi elda, aga ei
elnud midagi. Ta ei suutnud p rata pilku numbrilaualt.
ъT de, palun, Winston.
mulle, mida te oma meelest m letate?
ъMa m letan, et k igest n dal aega enne seda, kui mind arreteeriti, ei
s dinud me ldse Ida-Aasiaga. Me olime temaga liidus. S da k is Euraasiaga.
Ja see oli kestnud neli aastat. Enne seda - -
O'Brien peatas teda k eviipega.
ъTeine n ide, tles ta. ъM ne aasta eest te olite t siselt
eksiarvamusel. Te uskusite, et kolm meest, kolm omaaegset Partei liiget, ja
nimelt Jones, Aaronson ja Rutherford, - mehed, kes hukati riigireetmise ja
sabotaaz^i eest, p rast seda, kui nad olid k ik t ielikult les tunnistanud,
- ei olnud s di neis kuritegudes, milles neid s distati. Te uskusite, et
te olete n inud mberl kkamatut dokumentaalset t endit selle kohta, et nende
lestunnistused ei pidanud paika. Seal oli ks foto, mis teile viirastus. Te
uskusite, et te olete seda t esti k es hoidnud. See oli umbes midagi
niisugust.
O'Brieni n puvahele oli ilmunud piklik ajalehev ljal ige. Umbes viis
sekundit p sis see Winstoni vaatev ljas. See oli ks foto, ja polnud mingit
kahtlust selle samasuses. See oli see foto. See oli ks eksemplar Jones'i,
Aaronsoni ja Rutherfordi fotost Partei delegaatidena New Yorgis, mille peale
ta oli juhuslikult sattunud ksteist aastat tagasi ja mille ta oli otsekohe
h vitanud. Ainult he hetke p sis see tema silme ees ja kadus siis j lle.
Aga ta oli seda n inud, oli seda kahtlemata n inud! Ta tegi meeleheitliku,
ahastava katse oma lakeha vabaks p sta. Aga v imatu oli isegi sentimeetri
v rra ksk ik mis suunas liikuda. Ta oli korraks isegi m teriista ra
unustanud. Tema ainus soov oli seda fotot veel kord k es hoida v i v hemalt
seda n hagi.
ъSee on olemas! h atas ta.
ъEi ole, tles O'Brien.
Ta l ks le toa. Vastasseinas oli m luauk. O'Brien t stis v re les.
Soe huvool haaras kerge paberit ki m rkamatult kaasa; see haihtus
lahvatavas leegis. O'Brien p ras end ringi.
ъTuhk, tles ta. ъIsegi teadmata mille tuhk. P rm. Seda pole olemas.
Pole iial olnud.
ъAga see oli ju olemas! See on olemas! See on olemas m lus! Ma m letan
seda. Teie m letate seda.
ъMina ei m leta midagi, tles O'Brien.
Winstoni s da v patas. See oli kaksisoim. Ta tundis surmlikku abitust.
Kui ta oleks saanud kindel olla, et O'Brien valetab, siis poleks sellest
midagi olnud. Aga oli t iesti v imalik, et O'Brien on t epoolest selle foto
unustanud. Ja kui nii, siis v is ta olla unustanud ka juba selle, et ta
eitas, et ta m letab, ja v is olla unustanud ka selle unustamise enda.
Kuidas sai kindel olla, et see on lihtsalt silmamoondus? V ib-olla oli see
hullumeelne nihestus ajus t esti toimunud: see m te tegi teda relvituks.
O'Brien vaatas arupidavalt alla ta peale. Tal oli n d veel enam
petaja ilme, kes n eb vaeva isemeelse, kuid andeka lapse p rast.
ъOn olemas Partei loosung, mis k ib mineviku valitsemise kohta, tles
ta. ъKorrake seda, palun.
ъъKes valitseb minevikku, see valitseb tulevikku; kes valitseb
olevikku, see valitseb minevikku , kordas Winston kuulekalt.
ъъKes valitseb olevikku, see valitseb minevikku , kordas O'Brien
heakskiitvalt pead noogutades. ъMis te arvate, Winston, kas minevik on