tegelikult olemas?
Winstonit haaras j lle abitus. Ta pilk vilksas numbrilaua poole. V he
sellest, et ta ei teadnud, kas teda p stab piinast ъei v i ъja ; ta ei
teadnud isegi seda, missugust vastust ta O^IGEKS PEAB.
O'Brien muigas p gusalt. ъTe ei ole metaf sik, Winston, tles ta.
ъSiiani te ei ole kordagi j rele m elnud, mida t hendab ieti ъolemas olla .
Ma k sin t psemalt. Kas minevik on olemas k egakatsutavalt, ruumis? Kas on
kuskil niisugune koht, tahkete esemete maailm, kus minevik ikka veel
kestab?
ъEi ole.
ъKus see minevik siis ldse olemas on, kui ta on?
ъAllikates. See on kirja pandud.
ъAllikates. Ja - -?
ъTeadvuses. Inimeste m lus.
ъM lus. Nii, v ga hea. Meie, Partei, valitseme k iki allikaid ja me
valitseme k igi m lu. Niisiis me valitseme minevikku, eks ole?
ъAga kuidas te saate takistada inimesi m letamast? h atas Winston,
unustades hetkeks j lle numbrilaua. ъSee ei allu tahtele. See on s ltumatu.
Kuidas te saate m lu valitseda? Te ei valitse minu m lu!
O'Brieni n gu t mbus pilve. Ta pani k e hoovale.
ъVastupidi, tles ta, ъteie ei valitse
seda. See ongi, mis teid siia t i. Te olete siin sellep rast, et teil puudub
tagasihoidlikkus, enesedistsipliin. Te ei ole valmis alistuma, mis on vaimse
tervise hind. Te eelistate olla vaimuhaige, heisikuline v hemus. Ainult
distsiplineeritud teadvus v ib n ha reaalsust, Winston. Te usute, et
reaalsus on midagi objektiivset, v list, s ltumatult olemas olevat. Te
usute, et reaalsus on oma olemuselt endastm istetav. Kui te petate end
m ttega, et te n ete midagi, siis te eeldate, et ka k ik teised n evad
sedasama mis teie. Aga ma tlen teile, Winston, et reaalsus ei ole v line.
Reaalsus on olemas ainult inimteadvuses ja ei kusagil mujal. Aga mitte
ksikisiku teadvuses, mis v ib olla ekslik ja igal juhul kaob peatselt, vaid
ainult Partei teadvuses, mis on kollektiivne ja surematu. K ik, mida Partei
t eks peab, on t de. V imatu on n ha reaalsust teisiti kui Partei silmade
l bi. See on t siasi, mis tuleb teil uuesti ra ppida, Winston. See n uab
eneseh vitamist, tahtepingutust. Te peate end maha salgama, enne kui te
saate terveks.
Ta vaikis m ne hetke, nagu lastes sellel, mis ta oli elnud, settida.
ъM letate, j tkas ta siis, ъmida te oma p evikusse kirjutasite:
ъVabadus on vabadus elda, et kaks pluss kaks on neli ?
ъJah, vastas Winston.
O'Brien t stis oma vasaku k e, k eselg Winstoni poole, p ial pihku
peidetud ja neli s rme harali.
ъMitu s rme mul p sti on, Winston?
ъNeli.
ъAga kui Partei tleb, et neid ei ole mitte neli, vaid viis, - palju
siis?
ъNeli.
S na l pp muutus valu hinaks. Osuti numbrilaual oli s stnud viiek mne
viie peale. Winston t mbus leni higiseks. O^hk tungis talle kopsudesse,
hvardades neid rebestada, ja v ljus uuesti s gavate oiete saatel, mida ta
ei suutnud isegi hambaid risti surudes tagasi hoida. O'Brien j lgis teda,
neli s rme ikka veel p sti. Ta t mbas hoova tagasi. Sedapuhku valu ainult
v henes natuke.
ъMitu s rme, Winston?
ъNeli.
Osuti t usis kuuek mne peale.
ъMitu s rme, Winston?
ъNeli! Neli! Mida ma muud saan elda? Neli!
Osuti oli ilmselt veelgi t usnud, aga ta ei vaadanud seda. Rohmakas,
t re n gu ja neli s rme t itsid kogu vaatev lja. S rmed seisid ta silmade
ees nagu sambad, tohutu suured, hmased ja nagu v relevad, aga neid oli ilma
kahtluseta neli.
ъMitu s rme, Winston?
ъNeli! L petage ra, l petage ra! Kuidas te tohite! Neli! Neli!
ъMitu s rme, Winston?
ъViis! Viis! Viis!
ъEi, Winston, see ei aita. Te valetate. Te m tlete ikka veel, et neid
on neli. Mitu s rme, palun?
ъNeli! Viis! Neli! Niipalju kui tahate. Ainult l petage ra, l petage
see valu!
kitselt ta oli istukil, O'Brieni k sivars mber lgade. N htavasti oli
ta m neks hetkeks teadvuse kaotanud. K idikud, mis olid ta keha kinni
hoidnud, olid l dvenenud. Tal oli v ga k lm, ta vappus le kogu keha, ta
hambad plagisesid ja pisarad veeresid m da p ski. Hetkeks liibus ta vastu
O'Brienit nagu imik, see raske k si mber tema lgade lohutas teda imelikul
kombel. Tal oli tunne, et O'Brien on tema kaitsja, et valu tuleb kuskilt
v ljastpoolt, mingist teisest allikast, ja et O'Brien p stab teda sellest.
ъTeil l heb ppimine v ga visalt, Winston, tles O'Brien malbelt.
ъMis ma sinna teha saan? nuuksus Winston. ъMis ma sinna teha saan, kui
ma n en seda, mis on otse mu silmade ees? Kaks ja kaks on neli.
ъM nikord, Winston. M nikord on see viis. M nikord on see kolm. Ja
m nikord on see nii hte kui teist, k ik korraga. Te peate rohkem pingutama.
Terveks saamine ei ole kerge.
Ta pani Winstoni uuesti pikali. Haare j semete mber tihenes j lle, aga
valu oli taandunud ja v rinad olid lakanud, j ttes j rele ainult n rkuse ja
k lmatunde. O'Brien andis peaga m rku valge kitliga mehele, kes selle
protseduuri ajal oli liikumatult k rval seisnud. Valge kitliga mees
kummardus ja vaatas Winstonile l hedalt silma, katsus pulssi, surus k rva
vastu rinda, koputles siin ja seal; ja noogutas siis O'Brienile.
ъVeel kord, tles O'Brien.
Valu voogas Winstoni kehasse. Osuti pidi olema seitsmek mne,
seitsmek mne viie peal. Seekord ta sulges silmad. Ta teadis, et s rmed on
ikka seal ja et neid on ikka neli. T htis oli ainult kuidagi ellu j da,
kuni see kramp on m das. Ta oli lakanud m rkamast, kas ta karjub v i mitte.
Valu v henes j lle. Ta avas silmad. O'Brien oli hooba tagasi t mmanud.
ъMitu s rme, Winston?
ъNeli. Ma oletan, et neli. Ma n eksin viit, kui ma saaksin. Ma p an
n ha viit.
ъMida te tahate: veenda mind, et te n ete viit, v i t esti n ha neid?
ъT esti n ha neid.
ъVeel kord, tles O'Brien.
Osuti oli n d ehk kaheksa- v i heksak mne peal. Winston m letas
ainult t kati, kust tuleb see valu! Tema v relevate laugude taga liikus
s rmede mets nagu mingis tantsus, liugudes sinna ja t nna, kadudes ksteise
taha ja tulles j lle n htavale. Ta p dis neid loendada, ilma et ta oleks
m letanud, misjaoks ta seda teeb. Ta teadis vaid, et neid on v imatu
loendada ja et see tuleb kuidagi nelja ja viie m stilisest samasusest. Valu
vaibus taas. Kui ta silmad avas, leidis ta, et ta n eb ikka sedasama. Arutu
hulk s rmi nagu liikuvad puud libises igas suunas, risti ja r sti. Ta sulges
uuesti silmad.
ъMitu s rme mul p sti on, Winston?
ъMa ei tea. Ma ei tea. Te tapate mind, kui te seda veel kord teete.
Neli, viis kuus - aus na, ma ei tea.
ъSee on juba parem, tles O'Brien.
N el tungis Winstoni k sivarde. Ja peaaegu samal hetkel levis le tema
keha nnis, tervistav soojus. Valu oli juba pooliti ununenud. Ta avas silmad
ja vaatas t nulikult O'Brienile otsa. N hes seda rohmakat, vagudest k ntud
n gu, nii inetut ja nii intelligentset, sulas tal s da sees. Kui ta oleks
saanud end liigutada, oleks ta oma k e v lja sirutanud ja pannud selle
O'Brieni k sivarrele. Ta polnud teda kunagi armastanud nii nagu sel hetkel,
ja mitte ainult sellep rast, et ta oli l petanud valu. Vana tunne, et
tegelikult pole t htis, kas O'Brien on s ber v i vaenlane, oli tagasi
tulnud. O'Brien oli keegi, kellega sai r kida. V ib-olla inimene ei soovigi
niiv rd seda, et teda armastataks, kui seda, et teda m istetaks. O'Brien oli
teda piinanud hullumeelsuse piirini, ja m ne aja p rast, see on kindel,
saadab ta teda surma. Aga see ei muutnud asja. Neid sidus miski, mis ulatus
s gavamale kui s prus, nad olid v ga l hedased: kuskil oli paik, kuigi
olulisi s nu ei elda v ib-olla kunagi v lja, kus nad v isid kohtuda ja
vestelda. O'Brien vaatas alla tema peale n oga, mis j ttis mulje, et seesama
m te v is liikuda ka tema peas. Kui ta hakkas r kima, tegi ta seda kergel,
vestlustoonil.
ъKas te teate, Winston, kus kohas te olete? k sis ta.
ъEi tea. Ma oletan. Armastusministeeriumis.
ъAga kas te teate, kui kaua te olete siin olnud?
ъEi tea. P evi, n dalaid, kuid - ilmselt mitu kuud.
ъJa mis te arvate, miks me inimesi siia toome?
ъEt nad end s di tunnistaksid.
ъEi, see ei ole p hjus. M elge veel.
ъEt neid karistada.
ъEi! h dis O'Brien. Ta h l oli t iesti muutunud ja ta n oilme oli
kki heaegu karm ja hingestatud. ъEi, mitte ainult selleks, et pressida
teilt v lja lestunnistust ja et teid karistada. Tahate, ma tlen teile,
miks teid siia toodi? Et teid ravida! Et teid terveks teha! Kas te saate
aru, Winston, et mitte kski, keda me siia toome, ei lahku siit nii, et me
ei ole teda terveks ravinud? Meid ei huvita need totrad kuriteod, mida te
olete toime pannud. Parteid ei huvita avalikud teod: meisse puutuvad ainult
m tted. Me ei piirdu vaenlase h vitamisega, me teeme nad mber. Kas te saate
aru, mida ma sellega m tlen?
Ta kummardus Winstoni kohale. Tema n gu oli ebaloomulikult suur, sest
see oli nii l hedal, ja kohutavalt inetu, sest see paistis altvaates.
Pealegi v reles see erutusest, mingist hullumeelsest pingest. Winstoni s da
t mbus j lle kokku. Ta oleks hea meelega s gavale voodisse vajunud, kui
oleks saanud. Ta kartis t siselt, et O'Brien v ib niisama heast peast hooba
t mmata. Aga samal hetkel p rdus O'Brien ra. Ta tegi paar sammu
edasi-tagasi. Ja j tkas siis juba rahulikumalt:
ъK igepealt te peate aru saama, et siin ei ole kohta m rterlusele. Te
olete lugenud usulisest tagakiusamisest minevikus. Keskajal oli olemas
inkvisitsioon. See kukkus l bi. See p dis ketserlust v lja juurida, aga
tegelikult p listas selle. Sest iga tuleriidal p letatud ketseri asemele
tekkis tuhat uut. Misp rast? Sest inkvisitsioon hukkas oma vaenlasi
avalikult, ja hukkas neid nii, et nad polnud midagi kahetsenud. Tegelikult
hukkas neid sellep rast, et nad polnud kahetsenud. Inimesed surid
sellep rast, et nad ei loobunud oma t ekspidamistest. Loomulikult kuulus
kogu au ohvritele ja kogu h bi langes inkvisiitoritele, kes neid p letasid.
Hiljem, kahek mnendal sajandil, tekkisid niinimetatud totalitaarsed
rez^iimid. Saksa natsid ja vene kommunistid. Venelased kiusasid ketserlust
taga julmemalt, kui inkvisitsioon seda oli teinud. Ja nad kujutlesid, et nad
on mineviku vigadest ppinud; igatahes nad teadsid, et ei tohi m rtreid
teha. Enne kui nad oma ohvrid avalikule kohtuprotsessile t id, p dsid nad
neis etten gelikult h vitada igasuguse v rikuse. Nad laostasid neid
piinamise ja ksikkambritega, kuni ohvrid oli haledad inimvaremed, kes
tunnistasid k ike, mida neile suhu pandi, teotasid ennast, s distasid ja
mustasid ksteist ja palusid vigisedes armu. Ja ometi algas m ne aasta
p rast k ik otsast peale. Surnutest olid saanud m rtrid ja nende alandus oli
unustatud. Nii et veel kord - misp rast? Eelk ige sellep rast, et nende
lestunnistused oli silman htavalt v lja pressitud ja v ltsid. Meie seda
laadi vigu ei tee. K ik siinsed lestunnistused vastavad t ele. Me paneme
nad t ele vastama. Ja peaasi, me ei lase surnutel enda vastu t usta. rge
lootkegi, Winston, et j relp lved teid igeks m istavad. J relp lved ei
kuule teist iial. Teid t stetakse lihtsalt ajaloo voolust v lja. Me
aurustame teid ja lennutame stratosf ri. Teist ei j midagi j rele; ei
nime registrisse ega j lge elavate m llu. Te muutute olematuks nii minevikus
kui tulevikus. Teid pole kunagi olemas olnud.
Milleks siis minu piinamisega nii palju vaeva n ha? m tles Winston kki
kibestunult. O'Brien j i seisma, nagu oleks Winston selle m tte valjusti
v lja elnud. Ta lai inetu n gu tuli l hemale, silmad veidi vidukil.
ъTe m tlete, tles ta, ъet kuna me kavatseme teid t ielikult h vitada,
nii et sellel, mida te tlete v i teete, ei ole v himatki t htsust, - et
miks me siis n eme esmalt vaeva teie lekuulamisega? Seda te m tlesite, eks
ole?
ъJah, vastas Winston.
O'Brien muigas kergelt. ъTe olete viga mustris, Winston, te olete
plekk, mis tuleb ra p hkida. Kas ma ei seletanud siis teile sja, et meie
erineme mineviku represseerijatest? Meid ei rahulda tuim kuulekus ega isegi
k ige orjalikum allaheitlikkus. Kui te l puks meile alistute, peab see
toimuma teie omal vabal tahtel. Me ei h vita ketserit, sellep rast et ta on
meie vastu: kuni ta on meie vastu, me ei h vita teda iial. Me p rame teda,
me alistame ta sisima olemuse, me kujundame ta mber. Me k rvetame temast
v lja k ik halva ja k ik pettekujutlused; me toome ta enda leeri, mitte
n iliselt, vaid t eliselt, kogu s dame ja hingega. Me teeme ta heks meie
hulgast, enne kui me ta ra tapame. Me ei talu ainsatki v rm tet maailmas,
ksk ik kui salajane v i j uetu see ka oleks. Isegi surmatunnil ei saa me
lubada v himatki k rvalekaldumist. Vanasti l ks ketser tuleriidale nagu
ketser, ilmutades avalikult oma ketserlust ja olles selle le uhke. Isegi
Vene puhastuste ohver v is kanda oma kolpa suletult m ssulisi m tteid, kui
ta astus m da koridori, oodates kuuli. Aga meie teeme aju t iuslikuks, enne
kui me ta sodiks laseme. Vana despotismi k sk oli ъSina ei pea mitte .
Totalitarismi k sk oli ъSa pead . Meie k sk on ъ
seista. K ik pestakse puhtaks. Isegi need kolm armetut reeturit, kelle
s tusse te kunagi uskusite, - Jonesi, Aaronsoni ja Rutherfordi me murdsime
viimaks. Ma v tsin ise osa nende lekuulamisest. Ma n gin, kuidas nende
vastupanu v hehaaval rauges, kuidas nad vigisesid, roomasid ja nutsid, -
l puks enam mitte valu v i hirmu, vaid ainult kahetsuse p rast. Selleks
ajaks, kui me nendega l petasime, olid nad veel ainult inimese kestad.
Neisse ei olnud j nud midagi peale ahastuse selle p rast, mis nad oli
teinud, ja armastuse Suure Venna vastu. Oli liigutav vaadata, kuidas nad
teda armastasid. Nad palusid, et neid lastaks kiiresti maha, nii et nad
v iksid surra, kuni nende m tted on veel puhtad.
Tema h l oli muutunud peaaegu unistavaks. Tema n ol p sis
eksalteeritus, hullumeelne elevus. Ta ei teeskle, m tles Winston; ta ei
silmakirjatse; ta usub iga oma s na. Ja mis Winstonit k ige enam r hus, oli
omaenda vaimse alav rsuse tunne. Ta vaatas seda rohmakat, aga siiski n tket
kuju, kes edasi-tagasi k ndides aeg-ajalt tema vaatev ljale ilmus ja sealt
j lle kadus. O'Brien oli temast igas suhtes le. K ik, mis Winstonile eales
p he oli tulnud v i v is tulla, oli O'Brienile ammu teada, l bi m eldud ja
k rvale heidetud. Ta teadvus sisaldas Winstoni teadvust. Aga kuidas sai
O'Brien niisugusel puhul hull olla? See pidi olema tema, Winston, kes on
hull. O'Brien j i seisma ja vaatas alla tema peale. Ta h l k las taas
karmilt.
ъ rge lootkegi, Winston, et te saate end p sta, ksk ik kui t ielikult
te meile ka alistute. helegi, kes on kord juba igelt teelt k rvale
kaldunud, ei heiteta armu. Te ei p seks meie k est isegi siis, kui me
otsustaksime lasta teid elada rahus oma elup evade l puni. See, mis teiega
siin toimub, j tab igaveseks oma j lje. Teadke seda juba ette. Me surume
teid seisundisse, millest on v imatu t usta. Teiega s nnib asju, millest te
ei parane, isegi kui te elaksite tuhat aastat. Te ei ole enam iial v imeline
tundma lihtsaid inimtundeid. Teie sees on k ik surnud. Te ei ole enam iial
v imeline tundma, mis on armastus, v i s prus, v i elur m, v i naer, v i
uudishimu, v i julgus, v i ausus. Te olete seest nes. Me pigistame teid
t hjaks ja t idame siis iseendaga.
Ta j i vait ja andis valge kitliga mehele m rku. Winston taipas, et ta
kukla taha l katakse mingi raske aparaat. O'Brien istus tema voodi k rvale,
nii et ta n gu j i Winstoni omaga enam-v hem samale k rgusele.
ъKolm tuhat, tles ta le Winstoni pea valge kitliga mehele.
Kaks pehmet padjakest, mis olid kergelt niisked, liibusid Winstoni
oimudele. Ta hakkas le keha v risema. Piin oli tulekul, uutmoodi piin.
O'Brien pani oma k e rahustavalt, peaaegu s bralikult tema k ele.
ъSeekord see pole valus, tles ta. ъVaadake mulle otse silma.
Samal hetkel toimus kurdistav plahvatus v i miski, mis oli nagu
plahvatus, kuigi ei olnud kindel, kas mingit heli ldse oli. Igal juhul oli
seal pimestav valguss hvatus. Winston ei tundnud valu, ta oli ainult oimetu.
Ja kuigi ta oli juba selili lamanud, kui see asi juhtus, oli tal imelik
tunne, et teda oli sellesse asendisse paisatud. Kohutav valutu hoop oli ta
laiaks litsunud. Samuti oli midagi toimunud ta peas. Kui ta pilk selgis,
m letas ta, kes ta on ja kus ta on, ja tundis ra n o, mis talle otsa
vaatas; aga kuskil oli suur t hjuselaik, nagu oleks tal ajust ks t kk v lja
v etud.
ъSee l heb m da, tles O'Brien. ъVaadake mulle silma. Kellega
Okeaania s dib?
Winston j i m tlema. Ta teadis, mida t hendab Okeaania ja et tema on
Okeaania kodanik. Ta m letas ka Euraasiat ja Ida-Aasiat; aga kes kellega
s dib, seda ta ei teadnud. Tegelikult ei olnud tal aimugi, et ldse s da
k ib.
ъMa ei m leta.
ъOkeaania s dib Ida-Aasiaga. Kas te n d m letate seda?
ъJah.
ъOkeaania on alati s dinud Ida-Aasiaga. See s da on vahetpidamata
kestnud, teie elu esimestest p evadest peale, Partei asutamisest peale,
ajaloo algusest peale, kogu aeg ikka seesama s da. Kas te m letate seda?
ъJah.
ъ ksteist aastat tagasi te m tlesite v lja legendi kolmest mehest, kes
m isteti surma riigireetmise eest. Te v itsite, et te olete n inud
ajalehev ljal iget, mis t endas nende s tust. Niisugust ajalehev ljal iget
pole iial olemas olnud. Te m tlesite selle v lja ja j ite ise oma
v ljam eldist uskuma. N d te m letate seda hetke, millal te selle v lja
m tlesite. Kas te m letate seda?
ъJah.
ъ sja ma n itasin teile s rmi. Kas n gite viit s rme. Kas m letate
seda?
ъJah.
O'Brien t stis vasaku k e, surus p idla pihku ja n itas nelja s rme.
ъSiin on viis s rme. Kas te n ete viit s rme?
ъJah.
Ja ta n gi neid, he p gusa viivu, enne kui dekoratsioonid ta
vaimusilma ees vahetusid. Ta n gi viit s rme, ilma mingi moonutusega. Siis
oli k ik j lle normaalne, ja endine hirm, vihkamine ja h mming tulid r sinal
tagasi. Aga vahepeal oli olnud ks hetk s ravat selgust, - ta ei teadnud,
kui kaua, v ib-olla kolmk mmend sekundit - , kus iga uus O'Brieni sisendus
oli t itnud t hjuselaiku ja oli muutunud absoluutseks t eks ja kus kaks
pluss kaks oleks v inud olla niisama h sti kolm kui viis, vastavalt
vajadusele. See kadus k ll enne, kui O'Brien ta k est lahti laskis; aga
kuigi ta ei saanud seda enam tagasi, m letas ta seda, nagu m letatakse m nd
eredat elamust m nest kaugemast eluj rgust, kus sa olid tegelikult hoopis
teine inimene.
ъN ete n d, tles O'Brien, ъet see on t iesti v imalik.
ъJah, tles Winston.
O'Brien t usis rahuloleva n oga p sti. Temast vasakul n gi Winston
valge kitliga meest ampullil kaela maha viilimas ja s stalt t itmas. O'Brien
p rdus naeratades Winstoni poole. Peaaegu vana tuttava liigutusega kohendas
ta ninal prille.
ъKas te m letate, tles ta, ъet te kirjutasite oma p evikusse, et pole
t htis, kas ma olen s ber v i vaenlane, peaasi et ma olen inimene, kes
m istab teid ja kellega v ib r kida? Teil oli igus. Ma r gin teiega hea
meelega. Mulle meeldib teie vaimulaad. Me oleme sarnased, selle vahega, et
teie olete juhtumisi vaimuhaige. Enne kui me seansi l petame, v ite mulle
esitada m ne k simuse, kui te soovite.
ъ ksk ik mille kohta?
ъJah. Ta m rkas, et Winstoni pilk peatub numbrilaual. ъSee on v lja
l litatud. Mis on teie esimene k simus.
ъMis te Juliaga tegite? k sis Winston.
O'Brien muigas j lle. ъTa reetis teid, Winston. Jalamaid, v himagi
k hkluseta. Ma olen harva n inud kedagi nii varmalt meie poole le tulevat.
Te ei tunneks teda enam ragi, kui te teda n eksite. Kogu tema m ssumeel,
tema kavaldamine, tema kergemeelsus ja k lvatus on temast v lja k rvetatud.
T ielik p rdumine, krestomaatiline juhtum.
ъTe piinasite teda?
O'Brien j ttis vastamata. ъJ rgmine k simus, tles ta.
ъKas Suur Vend on olemas?
ъMuidugi on ta olemas. Partei on olemas. Suur Vend on Partei kehastus.
ъKas ta on olemas samamoodi, nagu mina olen olemas?
ъTeid ei ole olemas, tles O'Brien.
Winstonit haaras taas t ielik abitus. Ta teadis v i oli v imeline ette
kujutama argumente, mis t endavad, et teda ei ole olemas; aga neil ei olnud
m tet, see oli ainult s nam ng. Kas v ide ъTeid ei ole olemas ei ole siis
loogikaline absurd? Aga miks oli vaja nii elda? Ta m istus t mbus krampi,
kui ta m tles mberl kkamatutele, hullumeelsetele argumentidele, millega
O'Brien teda h vitaks.
ъMa arvan, et ma olen olemas, tles ta v sinult. ъMul on eneseteadvus.
Ma s ndisin ja ma suren. Mul on k ed ja jalad. Ma t idan kindla koha ruumis.
kski teine tahke keha ei saa samal ajal seda kohta t ita. Kas Suur Vend on
samal viisil olemas?
ъSel pole t htsust. Ta on olemas.
ъKas Suur Vend sureb kunagi?
ъMuidugi mitte. Kuidas ta saab surra? J rgmine k simus.
ъKas Vennaskond eksisteerib?
ъSeda, Winston, ei saa te iial teada. Isegi kui me teid l puks lahti
laseksime ja te elaksite heksak mne aastaseks, ei saaks te iial teada, kas
vastus sellele k simusele on ъei v i ъjaa . See j b teile lahendamatuks
m istatuseks, niikaua kui te elate.
Winston lamas vaikselt. Ta rind hakkas veidi kiiremini kerkima ja
vajuma. Ta ei olnud ikka veel esitanud k simust, mis oli talle esimesena
p he tulnud. Ta oleks pidanud seda k sima, aga ta keel nagu ei paindunud
seda kuuldavale tooma. O'Brieni n ol v reles kerge muhelus. Isegi ta
prilliklaasid n isid irooniliselt helkivat. Ta teab, m tles Winston kki, ta
teab, mida ma tahan k sida! Ja selle m tte juures purskusid tal s nad suust:
ъMis on toas ks null ks?
O'Brieni n oilme j i muutumatuks. Ta vastas kuivalt:
ъTe teate, mis on toas ks null ks, Winston. K ik teavad, mis on toas
ks null ks.
Ta andis valge kitliga mehele s rmega m rku. Ilmselt oli seanss
l ppenud. N el tungis Winstoni k sivarde. Ta vajus peaaegu silmapilk
s gavasse unne.
ъTeie taasintegreerimisel on kolm staadiumi, tles O'Brien. ъOn
ppimine, on m istmine ja on omaksv tmine. Teil on n d aeg siseneda teise
staadiumi.
Nagu tavaliselt, lamas Winston selili. Aga viimasel ajal ei olnud tema
k idikud enam nii pingul. Teda hoiti ikka veel voodis, aga ta sai pisut
p lvi liigutada ja sai oma pead k ljelt k ljele p rata ja k narnukist k si
t sta. Ka numbrilaud ei olnud enam nii hirmu ratav. Ta v is valuvahkusid
v ltida, kui ta oli k llalt kiire taibuga; O'Brien t mbas hooba peamiselt
siis, kui Winston ilmutas erilist juhmust. M nikord ei kasutatud aparaati
kogu seansi jooksul. Winston ei m letanud, mitu seanssi juba oli olnud. Kogu
see protsess n is olevat kestnud juba teab kui kaua - v ib-olla n dalaid -
ja vahed seansside vahel v isid olla m nikord mitme p eva, m nikord ainult
tunni v i paari pikkused.
ъSiin lamades, tles O'Brien, ъolete te sageli imestanud - te olete
seda minult isegi k sinud - , miks raiskab Armastusministeerium teie peale
nii palju j udu ja aega. Ja kui te olite vaba, siis te murdsite pead
tegelikult sellesama probleemi kallal. Teile oli m istetav selle hiskonna
mehhanism, milles te elasite, aga mitte selle aluseks olevad motiivid.
M letate, te kirjutasite p evikusse: ъMa saan aru,
ъmiks -i kallal, hakkasite te kahtlema oma m istuses. Te olete lugenud seda
raamatut, Goldsteini raamatut, v hemalt osaliselt. Kas see tles teile
midagi, mida te juba enne ei teadnud?
ъTe olete seda lugenud? k sis Winston.
ъMina olen selle kirjutanud. See t hendab, ma v tsin osa selle
kirjutamisest. kski raamat pole he isiku toode, nagu te teate.
ъKas see on ige, mis seal on eldud?
ъKirjeldav osa k ll. Programm aga, mis seal esitatakse, on t ielik
absurd. Salajane teadmiste kogumine - valgustuse j rk-j rguline levimine -
l puks proletariaadi m ss - Partei kukutamine. Te teadsite juba ette, mis
seal kirjas on. Aga see k ik on absurd. Proletaarlased ei hakka iial
m ssama, ka mitte tuhande v i miljoni aasta p rast. Nad ei saa hakata.
P hjust ma ei pea teile tlema: te teate seda isegi. Kui te olete hellitanud
lootust, et kunagi toimub v givaldne v imuvahetus, siis te v ite selle heaga
maha matta. Parteid ei saa mitte mingil viisil kukutada. Partei valitseb
igavesti. V tke see oma m tete l htepunktiks.
Ta tuli voodile l hemale. ъIgavesti! kordas ta. ъJa n d l hme tagasi
k simuste ъmiks ja ъkuidas juurde. Te m istate k llalt h sti, kuidas
Partei v imul p sib. N d aga elge mulle, miks me v imust kinni hoiame. Mis
motiividel? Miks me v imu tahame? Noh, elge, lisas ta, kui Winston ikka
vaikis.
Aga Winston ei elnud hetke v i paari jooksul veel midagi. Teda oli
haaranud roidumus. O'Brieni n kku oli tagasi tulnud hmane hullumeelne
vaimustuskuma. Winston teadis juba ette, mida O'Brien tleb. Et Partei ei
hoia v imu enda k es mitte omakasup dlikel eesm rkidel, vaid ainult enamiku
h vanguks. Et ta on v tnud v imu enda k tte sellep rast, et inimesed on
ldiselt n rgad ja arad olendid, kes ei suuda vabadust taluda ja t ele n kku
vaadata ja keda peavad valitsema ja s stemaatiliselt petma need, kes on
neist tugevamad. Et inimkonnal on valida vaid vabaduse ja nne vahel ja et
suurem osa inimkonnast eelistab nne. Et Partei on igip line n rkade
kaitsja, p hendatute sekt, mis teeb kurja, heale teed rajades ja oma nne
teiste nne heaks ohverdades. Aga k ige kohutavam, m tles Winston, k ige
kohutavam on see, et O'Brien ka usub seda, mida ta r gib. Seda on ta n ost
n ha. O'Brien teab k ike. Ta teab Winstonist tuhat korda paremini, mis
maailm endast tegelikult kujutab, missuguses alanduses suurem osa
inimolendeid elab ja missuguse pettuse ja v givalla abil Partei neid seal
hoiab. Ta on seda k ike m istnud, on seda k ike vaaginud, ja ometi, sellest
hoolimata: l ppeesm rk p hitseb abin u. Mida sa saad teha vaimuhaigega,
m tles Winston, kes on intelligentsem kui sina, kes kuulab su argumendid
viisakalt ra ja p sib siis lihtsalt oma vaimuhaiguses?
ъTe valitsete meid meie enda h vanguks, tles ta j uetult. ъTe usute,
et inimolendid ei suuda ise endaga toime tulla ja sellep rast - -
Ta v patas ja peaaegu r gatas. Tema keha oli l binud valuvahk. O'Brien
oli l kanud hooba numbrilaual kolmek mne viie peale.
ъRumal jutt, Winston, v ga rumal! tles ta. ъKas teil t esti midagi
paremat p he ei tulnud.
Ta t mbas hoova tagasi ja j tkas:
ъMa vastan n d ise oma k simusele. Ja nimelt: Partei hoiab v imu enda
k es ainult enda huvides. Meid ei huvita teiste h vang; meid huvitab ksnes
v im. Mitte rikkus v i luksus v i pikk elu v i nn: ainult v im, puhas v im.
Te m istate peagi, mida t hendab puhas v im. Me erineme k igist mineviku
oligarhiatest selle poolest, et me teame t pselt, mida me teeme. K ik
senised oligarhiad, isegi need, mis sarnanesid meiega, olid arad ja
silmakirjalikud. Saksa natsid ja Vene kommunistid olid oma meetodeilt meile
v ga l hedased, aga neil ei j tkunud siiski julgust tunnistada oma eesm rke.
Nad tegid n o ja v ib-olla isegi uskusid, et nad on sunnitult ja ainult
l hikeseks ajaks v imu haaranud ja et l hema nurga taga ootab paradiis, kus
inimolendid on vabad ja v rdsed. Meie ei ole niisugused. Me teame, et keegi
ei haara v imu, kavatsusega sellest loobuda. V im ei ole vahend, v im on
eesm rk. Diktatuuri ei kehtestata revolutsiooni kaitsmiseks; revolutsiooni
tehakse diktatuuri kehtestamiseks. Tagakiusamise eesm rk on tagakiusamine.
Piinamise eesm rk on piinamine. V imu eesm rk on v im. Kas te hakkate n d
mind m istma?
Winstonit h mmastas, nagu teda varemgi oli h mmastanud, O'Brieni
v sinud n gu. See oli tugev, lihav ja brutaalne, see pakatas intelligentsist
ja mingist vaoshoitud kirglikkusest, mille ees ta tundis end abitult; aga
see oli v sinud. Silme all olid kotid ja p sesarnadel oli nahk l tv. O'Brien
kummardus tema kohale, l hendades talle meelega oma kurnatud n gu.
ъTe m tlete, tles ta, ъet mu n gu on vana ja v sinud. Te m tlete, et
ma r gin v imust, kuigi ma ei ole v imeline takistama isegi omaenda keha
allak iku. Aga kas te ei taipa, Winston, et indiviid on k igest rakk?
Rakkude kurnatus n itab ainult organismi eluj udu. Kas te surete, kui endal
k si l ikate?
Ta p rdus voodist ra ja hakkas, ks k si taskus, m da tuba
edasi-tagasi k ima.
ъMe oleme v imu preestrid, tles ta. ъV im on jumal. Aga teie jaoks on
v im praegu ainult ks s na. Teil oleks juba aeg aimu saada, mida v im
t hendab. Esimene asi, mida teil on tarvis m ista, on see, et v im on
kollektiivne. Indiviidil on v imu ainult sel m ral, kuiv rd ta lakkab
olemast indiviid. Te teate Partei loosungit ъVabadus on orjus . Aga on teil
kunagi p he tulnud, et selle v ib ka mber p rata? Orjus on vabadus.
ksikisik j b ka vabaduses alati kaotajaks. See peab nii olema, sest iga
inimolend on m istetud surema, mis on k igist krahhidest suurim. Aga kui ta
suudab t ielikult, j gitult alistuda, kui ta suudab oma isiksusest
vabaneda, kui ta suudab end sedav rd Parteisse sulatada, et ta
mida teil on tarvis m ista, on see, et v im on v im inimolendite le. Keha
le, - eelk ige aga m istuse le. V im mateeria le - v lise reaalsuse le,
nagu teie tleksite - ei ole t htis. Mateeria on t ielikult meie m ju all.
Hetkeks unustas Winston numbrilaua. Ta tegi geda katse istukile
t usta, aga tal nnestus ainult valusalt oma keha v nata.
ъKuidas saab mateeria teie m ju all olla? pahvatas ta. ъTe ei suuda
m jutada isegi kliimat v i gravitatsiooniseadust. Ja on olemas haigused,
valu, surm - -
O'Brien sundis teda k eviipega vaikima. ъMe m jutame mateeriat, sest me
m jutame teadvust. Reaalsus on seespool koljut. K llap te saate sellest
v hehaaval aru, Winston. Meie jaoks pole midagi v imatut. N htamatuks
muutumine, levitatsioon - k ik on v imalik. Ma v iksin seebimullina hku
t usta, kui ma tahaksin. Aga ma ei taha, sest Partei ei taha seda. Te peate
vabanema neist heksateistk mnenda sajandi ettekujutustest, mis puutub
loodusseadustesse. Me teeme loodusseadusi.
ъAga te ei tee ju! Te ei ole isegi selle planeedi isandad. Kuidas j b
siis Euraasia ja Ida-Aasiaga? Te ei ole neid veel vallutanud.
ъSee pole t htis. Me vallutame nad siis, kui see meile sobib. Ja kui me
ka ei valluta, mis vahet seal on? Me v ime nad olematuks muuta. Maailm - see
on Okeaania.
ъAga maailm ise pole muud kui tolmuk be. Ja inimene on nii tilluke ja
abitu! Kui kaua ta on olemas olnud? Maakera oli miljoneid aastaid
asustamata.
ъLollus. Maakera on niisama vana nagu meie, mitte vanem. Kuidas saab ta
vanem olla? Midagi ei ole olemas v ljaspool inimteadvust.
ъAga maap u on t is v ljasurnud loomade luustikke - mammuteid ja
mastodone ja tohutu suuri roomajaid, kes elasid siin ammu enne seda, kui
inimene siia ilmus.
ъKas te olete neid luid kunagi n inud, Winston? Muidugi ei ole.
heksateistk mnenda sajandi bioloogid m tlesid need v lja. Enne inimest ei
olnud siin midagi. Ja p rast inimest, kui ta kskord v lja sureb, ei tule ka
midagi. V ljaspool inimest ei ole midagi olemas.
ъAga v ljaspool meid on ju terve universum. Vaadake t hti! M ni neist
on meist miljoni valgusaasta kaugusel. Nad j vad meile igavesti
k ttesaamatuks.
ъMis on t hed? tles O'Brien ksk ikselt. ъNeed on tulukesed m ne
kilomeetri kaugusel. Me j uaksime nendeni k ll, kui me tahaksime. V i me
v iksime nad ra kustutada. Maakera on universumi keskpunkt. P ike ja t hed
tiirlevad mber selle.
Winston tegi uuesti krampliku liigutuse. Aga seekord ei lausunud ta
s nagi. O'Brien j tkas, nagu vastaks ta kuuldavale toodud vastuv itele:
ъTeatavateks otstarveteks ei pea see muidugi paika. Kui me s idame merd
v i kui me ennustame p ikesevarjutust, on meil sageli mugavam eeldada, et
maakera tiirleb mber p ikese ja t hed on meist miljonite valgusaastate
kaugusel. Aga mis siis sellest? Kas te arvate, et kaksik-astronoomias steemi
loomine k ib meil le j u? T hed v ivad olla l hedal v i kaugel, nagu meile
just vaja on. Kas te arvate, et meie matemaatikud ei ole selleks v imelised?
Kas te olete unustanud kaksisoima?
Winston t mbus voodile k ssi. Iga tema v idet tabas kiire vastus nagu
kaikahoop. Ja ometi ta teadis, et tal on igus. Seda arvamust, et v ljaspool
meie teadvust ei ole midagi olemas, pidi ju kindlasti saama kuidagi mber
l kata? Kas see polnud juba ammu aega tagasi ekslikuks tunnistatud? Sellel
oli isegi oma nimi, mis talle meelde ei tulnud. O'Brieni suunurkades tuksles
kerge muie, kui ta vaatas alla Winstoni peale.
ъMa mainisin juba, Winston, tles ta, ъet metaf sika ei ole teie
tugev k lg. See s na, mida te p ate meelde tuletada, on solipsism. Aga te
eksite. See ei ole solipsism. V i kui, siis kollektiivne solipsism. Ja see
on juba midagi muud: tegelikult vastandm iste. Aga me oleme k rvale
kaldunud, lisas ta teise tooniga. ъT eline v im, v im, mille eest me peame
v itlema nii l kui p eval, ei ole v im mitte asjade, vaid inimeste le.
Ta vaikis hetke ja v ttis siis taas lootustandvat pilast k sitleva
koolmeistri hoiaku: ъKuidas omandab ks inimene v imu teise inimese le,
Winston?
Winston m tles. ъPannes teda kannatama, vastas ta.
ъJust nimelt. Pannes teda kannatama. Alistumisest ksi ei piisa. Kui
inimene ei kannata, kuidas saab siis olla kindel, et ta alistub sinu, ja
mitte omaenda tahtele? V im on valu tekitamises ja alandamises. V im on
inimteadvuse t kkideks rebimises ja selle uuel kujul oma suva j rgi kokku
panemises. Kas te hakkate n d taipama, mis laadi maailma me loome? See on
t ielik vastand neile rumalatele hedonistlikele Utoopiatele, mida vanad
reformaatorid ette kujutasid. See on hirmu ja reetmise ja piina maailm,
jalge alla s tkumise ja jalge alla s tkutuse maailm, maailm, mis ei muutu
t iustudes mitte armulikumaks, vaid armutumaks. Arenemine meie maailmas on
arenemine suurema valu poole. Vanad tsivilisatsioonid kuulutasid, et nad
p hinevad armastusel ja iglusel. Meie oma p hineb vihkamisel. Meie maailma
ei j muud tundeid kui hirm, raev, v idur m ja enesealandus. K ik muu me
h vitame - viimaseni. Me oleme juba murdnud Revolutsiooni-eelsest ajast
p rineva m tteviisi. Me oleme l bi l iganud sidemed lapse ja vanemate,
inimese ja inimese, mehe ja naise vahel. Keegi ei julge enam usaldada oma
naist v i last v i s pra. Ja tulevikus ei olegi enam naisi v i s pru. Lapsed
v etakse emadelt ra s ndimisel, nagu kandadelt v etakse munad ra.
Seksuaalinstinkt juuritakse v lja. Sigitamine muutub iga-aastaseks
formaalsuseks nagu ostukaartide uuendamine. Me h vitame orgasmi. Meie
neuroloogid juba t tavad selle kallal. Kaob igasugune ustavus, v lja
arvatud ustavus Parteile. Kaob igasugune armastus, v lja arvatud armastus
Suure Venna vastu. Kaob igasugune naer, v lja arvatud v idur mus naer
p rmupaisatud vaenlase le. Kaob igasugune kunst, kirjandus ja teadus. Kui
me oleme k ikv imsad, siis meil pole enam teadust vaja. Kaob igasugune vahe
ilusa ja inetu vahel. Kaob igasugune huvi elu vastu ja v ime elust m nu
tunda. K ik v istlevad r mud h vitatakse. Aga iial - rge unustage seda,
Winston, - iial ei kao joobumus v imust, see kasvab pidevalt ja muutub
pidevalt rafineeritumaks. Ja iial, mitte hetkekski ei kao v idur m ja
nauding, mida pakub abitu vaenlase jalge alla tallamine. Kui te soovite
silme ette manada tuleviku v rdkuju, siis kujutlege saabast, mis trambib
inimn ol, - igavesti.
Ta j i vait, nagu oodates, et Winston hakkab r kima. Winston aga
p dis j lle voodis k ssi t mbuda. Ta ei suutnud midagi elda. Tema s dant
haaras j ine k lmus. O'Brien j tkas:
ъJa pidage meeles, et nii see saab olema igavesti. Alati on olemas
n gu, millel tallata. Ketsereid, hiskonna vaenlasi, on alati olemas, nii et
neid saab ikka ja j lle p rmu paisata ja alandada. K ik see, mida te olete
kogenud, sestpeale kui te olete meie k es, j tkub, ja veel hullemini.
Nuhkimine, pealekaebamine, piinamine, hukkamine ja kadunuks j mine ei l pe
kunagi. See on samav rd terrori kui v idur mu maailm. Mida tugevam on
Partei, seda sallimatum ta on; mida n rgem on opositsioon, seda julmem on
v givald. Goldstein ja tema ketserlus elab igavesti. Iga p ev, iga hetk
paisatakse see p rmu, paljastatakse, tehakse naeruks, s litatakse t is - ja
ometi j b see igavesti elama. See n item ng, mida ma teiega olen seitse
aastat m nginud, kordub ikka ja j lle, p lvest p lve, aina rafineeritumas
vormis. Meie k es on alati m ni ketser, valust r kiv, murtud,
p lastusv rne - ja l puks t ielikult pattukahetsev, iseenda k est
p stetud, vabatahtlikult meie jalge ette roomav. Niisugune on maailm, mida
me ehitame, Winston. Maailm, kus v idule j rgneb v it, triumfile triumf ja
veel kord triumf: l putu r humine, r humine, r humine v imu n rvile. Ma
n en, et te hakkate taipama, mis maailm see on. Aga l puks te j uate isegi
kaugemale. Te v tate selle omaks, tervitate seda ja muutute osaks sellest.
Winston oli end k llalt kogunud, et r kima hakata. ъTe ei saa! tles
ta n rga h lega.
ъMida te sellega m tlete, Winston?
ъTe ei suuda luua niisugust maailma, nagu te praegu kirjeldasite. See
on unelm. See ei ole v imalik.
ъMiks?
ъTsivilisatsiooni ei ole v imalik rajada hirmule, vihkamisele ja
julmusele. See ei j p sima.
ъMiks mitte?
ъSee pole eluv imeline. See laguneb koost. See sooritab enesetapu.
ъLollus. Te arvate, et vihkamine on kurnavam kui armastus. Misp rast?
Ja kui ongi, mis siis sellest? Oletame, et me arvame heaks end kiiremini
kulutada. Oletame, et me kiirendame inimelu tempot, nii et mehed on juba
kolmek mneselt raugad. Ja mis siis sellest? Kas te siis ei m ista, et
indiviidi surm ei ole surm? Partei on surematu.
Nagu ikka, tegi see h l Winstoni abituks. Pealegi kartis ta, et kui ta
j tkab vastuvaidlemist, t mbab O'Brien j lle hooba. Ja ometi ei suutnud ta
vait j da. J uetult, ilma argumentideta, toeks ainult see s nulv ljendamatu
hirm, mida O'Brien oma jutuga temas oli ratanud, asus ta uuesti r nnakule.
ъMa ei tea, ma ei oska elda. See ei nnestu teil. Miski v idab teid.
Elu v idab teid.
ъElu on k igil oma tasanditel meie kontrolli all, Winston. Te m tlete,
et on olemas midagi niisugust, mille nimi on inimloomus, mida v gistab see,
mida me teeme, ja mis p rdub meie vastu. Aga meie kujundame inimloomust.
Inimesed on retult paindlikud. V i olete te tagasi p rdunud oma vana idee
juurde, et proletaarlased v i orjad t usevad les ja t ukavad meid troonilt?
Visake see m te peast v lja. Nad on abitud nagu loomad. Inimkond - see on
Partei. K ik teised on v ljaspool ja ei tule arvesse.
ъHea k ll. Aga l puks nad v idavad teid ikka. Varem v i hiljem nad
n evad ra, mida te olete, ja siis nad kisuvad teid t kkideks.
ъKas te n ete mingit m rki, mis sellele viitaks? V i m nd p hjust, miks
nii peaks minema?
ъEi. Aga ma usun seda. Matean , et see ei
nnestu teil. Maailmas on midagi - mingi vaim, mingi p him te - , mida te ei
suuda iial murda.
ъKas te usute Jumalat, Winston?
ъEi.
ъMis see siis on, see p him te, mis meid v idab?
ъMa ei tea. Inimvaim.
ъJa teie peate ennast inimeseks?
ъJah.
ъKui nii, Winston, siis te olete viimne inimene. Teie sugu on v lja
surnud; meie oleme p rijad. Kas te saate aru, et te olete ksi? Te olete
v ljaspool ajalugu, teid pole olemas. Tema olek muutus ja ta j tkas
kalgimalt: ъJa te peate end meist meie valede ja julmustega moraalselt le
olevaks?
ъJah, pean k ll.
O'Brien ei elnud midagi. Kostma hakkas kaks teist h lt. Hetke p rast
tundis Winston hes neist ra oma h le. See oli selle jutuajamise helij lg,
mis tal oli olnud O'Brieniga sel htul, kui ta oli lasknud end Vennaskonna
liikmeks v tta. Ta kuulis end t otamas valetada, varastada, v ltsida, tappa,
narkomaaniat ja prostitutsiooni soodustada, suguhaigusi levitada ja lastele
v velhapet n kku visata. O'Brien tegi kerge l bematu k eliigutuse, nagu
tahtes elda, et tegelikult oli see demonstratsioon learune. Siis ta p ras
ht l litit ja h led j id vait.
ъT uske voodist les! tles ta.
K idikud olid l dvenenud. Winston libistas end p randale ja t usis
k ikudes p sti.
ъTe olete viimane inimene, tles O'Brien, ъte olete inimvaimu hoidja.
Kohe te n ete, missugune te tegelikult olete. V tke riided seljast ra.
Winston p stis lahti n rijupi, mis hoidis ta tunkesid koos. T mblukk
oli tunkede eest juba ammu ra kistud. Ta ei suutnud meenutada, kas ta oli
end kordagi p rast arreteerimist riidest lahti v tnud. Tunkede all ripnesid
mber keha r pased kollased nartsud, milles v is aimata aluspesu j nuseid.
Kui ta neid p randale poetas, n gi ta, et toa teises otsas on kolme poolega
peegel. Ta astus sammu sinnapoole ja peatus siis. Ta oli tahtmatult
karjatanud.
ъMinge l hemale, tles O'Brien. ъAstuge peegli tiibade vahel, siis te
n ete end ka k lgvaates.
Winston oli seisma j nud, sest ta oli kohkunud. Talle tuli vastu mingi
k hmus, halli ja luukeretaolist. Ja kohkuma pani see n htus kui niisugune,
mitte ainult t siasi, et ta teadis, et see on tema ise. Ta astus peeglile
l hemale. Kookus keha t ttu tundus selle olendi n gu olevat nagu ieli.
Armetu vangin gu: kummis otsmik, mis l ks le paljaks pealaeks, k ver nina
ja nagu rapekstud p sesarnad, mille kohal silmad olid tigedad ja valvsad.
P sed olid armilised, suu oli nagu sisse langenud. Kahtlemata oli see tema
n gu, aga talle tundus, et ta on v liselt rohkem muutunud kui sisemiselt.
See n gu ei peegeldanud tema tegelikke tundeid. Ta oli peaaegu kiilasp ine.
Algul ta m tles, et ta on halliks l inud, aga see oli ainult peanahk, mis
oli hall. Kogu ta keha, v lja arvatud k ed ja n gu, oli vanast sisses binud
mustusest hall. Kohati paistsid mustusekorra alt punetavad haavaarmid ja
veenilaiendi haavand pahkluu kohal oli ripendavate nahar balatega
p letikuline m gar. Aga k ige enam kohutas teda tema keha k hnumine.
Rinnakorv oli kitsas nagu luukerel ja jalad olid nii kokku kuivanud, et
p lved olid j medamad kui reied. Ja n d ta sai aru, miks O'Brien oli
tahtnud, et ta end k lgvaates n eks. L lisamba k verus oli jahmatav. Kidurad
lad olid ettepoole l ngu, moodustades nagu rinnakoopa, ja peenike kael n is
kolju raskuse all kahekorra painduvat. Esimesel pilgul oleks ta v inud
arvata, et tegu on kuuek mneaastase mehega, kes p eb m nd ravimatut haigust.
ъTe olete aeg-ajalt m elnud, tles O'Brien, ъet mina, sisepartei
liige, n en vana ja v sinud v lja. Aga mida te oma v ljan gemisest arvate?
Ta v ttis Winstonil last kinni ja p ras ta n oga enda poole:
ъVaadake, mis seisundis te olete! tles ta. ъVaadake seda paksu
k ntsakorda oma kehal. Vaadake mustust oma varvaste vahel. Vaadake seda
j ledat m danevat haava oma jalal. Kas te teate, et te haisete nagu sikk?
V ib-olla te ei m rkagi seda enam ise. Vaadake, kui k hn te olete. N ete? Ma
v in p idla ja nimetiss rmega teie biitsepsi mbert kinni v tta. Ma v iksin
teie kaela pooleks murda nagu porgandi. Kas te teate, et te olete
kaksk mmend viis kilo alla v tnud, sestpeale kui te meie k es olete? Isegi
juuksed tulevad teil peot ite kaupa ra. Vaadake! Ta sirutas k e ja t mbas
Winstonil salgu juukseid peast. ъTehke suu lahti! heksa, k mme, ksteist
hammast on j rel. Kui palju teil neid oli, kui teid siia toodi? Ja needki
v hesed, mis teile on j nud, kukuvad varsti v lja. N ete!
Ta haaras he Winstoni allesj nud esihamba oma tugeva p idla ja
nimetiss rme vahele. Winstoni l ualuud l bistas j rsk valuhoog. O'Brien oli
logiseva hamba juurega v lja t mmanud. Ta viskas selle konginurka.
ъTe m danete elusalt, tles ta, ъte lagunete t kkideks. Mis te olete?
Kotit is k ntsa. P rake mber ja vaadake veel kord peeglisse. N ete seda,
kes teile sealt vastu vaatab? See on viimne inimene. Kui teie olete inimene,
siis see on inimkond. Pange n d uuesti riidesse.
Winston hakkas aeglaselt ja kohmakalt riietuma. Siiani ta polnud nagu
Winstonit haaras j lle abitus. Ta pilk vilksas numbrilaua poole. V he
sellest, et ta ei teadnud, kas teda p stab piinast ъei v i ъja ; ta ei
teadnud isegi seda, missugust vastust ta O^IGEKS PEAB.
O'Brien muigas p gusalt. ъTe ei ole metaf sik, Winston, tles ta.
ъSiiani te ei ole kordagi j rele m elnud, mida t hendab ieti ъolemas olla .
Ma k sin t psemalt. Kas minevik on olemas k egakatsutavalt, ruumis? Kas on
kuskil niisugune koht, tahkete esemete maailm, kus minevik ikka veel
kestab?
ъEi ole.
ъKus see minevik siis ldse olemas on, kui ta on?
ъAllikates. See on kirja pandud.
ъAllikates. Ja - -?
ъTeadvuses. Inimeste m lus.
ъM lus. Nii, v ga hea. Meie, Partei, valitseme k iki allikaid ja me
valitseme k igi m lu. Niisiis me valitseme minevikku, eks ole?
ъAga kuidas te saate takistada inimesi m letamast? h atas Winston,
unustades hetkeks j lle numbrilaua. ъSee ei allu tahtele. See on s ltumatu.
Kuidas te saate m lu valitseda? Te ei valitse minu m lu!
O'Brieni n gu t mbus pilve. Ta pani k e hoovale.
ъVastupidi, tles ta, ъ
seda. See ongi, mis teid siia t i. Te olete siin sellep rast, et teil puudub
tagasihoidlikkus, enesedistsipliin. Te ei ole valmis alistuma, mis on vaimse
tervise hind. Te eelistate olla vaimuhaige, heisikuline v hemus. Ainult
distsiplineeritud teadvus v ib n ha reaalsust, Winston. Te usute, et
reaalsus on midagi objektiivset, v list, s ltumatult olemas olevat. Te
usute, et reaalsus on oma olemuselt endastm istetav. Kui te petate end
m ttega, et te n ete midagi, siis te eeldate, et ka k ik teised n evad
sedasama mis teie. Aga ma tlen teile, Winston, et reaalsus ei ole v line.
Reaalsus on olemas ainult inimteadvuses ja ei kusagil mujal. Aga mitte
ksikisiku teadvuses, mis v ib olla ekslik ja igal juhul kaob peatselt, vaid
ainult Partei teadvuses, mis on kollektiivne ja surematu. K ik, mida Partei
t eks peab, on t de. V imatu on n ha reaalsust teisiti kui Partei silmade
l bi. See on t siasi, mis tuleb teil uuesti ra ppida, Winston. See n uab
eneseh vitamist, tahtepingutust. Te peate end maha salgama, enne kui te
saate terveks.
Ta vaikis m ne hetke, nagu lastes sellel, mis ta oli elnud, settida.
ъM letate, j tkas ta siis, ъmida te oma p evikusse kirjutasite:
ъVabadus on vabadus elda, et kaks pluss kaks on neli ?
ъJah, vastas Winston.
O'Brien t stis oma vasaku k e, k eselg Winstoni poole, p ial pihku
peidetud ja neli s rme harali.
ъMitu s rme mul p sti on, Winston?
ъNeli.
ъAga kui Partei tleb, et neid ei ole mitte neli, vaid viis, - palju
siis?
ъNeli.
S na l pp muutus valu hinaks. Osuti numbrilaual oli s stnud viiek mne
viie peale. Winston t mbus leni higiseks. O^hk tungis talle kopsudesse,
hvardades neid rebestada, ja v ljus uuesti s gavate oiete saatel, mida ta
ei suutnud isegi hambaid risti surudes tagasi hoida. O'Brien j lgis teda,
neli s rme ikka veel p sti. Ta t mbas hoova tagasi. Sedapuhku valu ainult
v henes natuke.
ъMitu s rme, Winston?
ъNeli.
Osuti t usis kuuek mne peale.
ъMitu s rme, Winston?
ъNeli! Neli! Mida ma muud saan elda? Neli!
Osuti oli ilmselt veelgi t usnud, aga ta ei vaadanud seda. Rohmakas,
t re n gu ja neli s rme t itsid kogu vaatev lja. S rmed seisid ta silmade
ees nagu sambad, tohutu suured, hmased ja nagu v relevad, aga neid oli ilma
kahtluseta neli.
ъMitu s rme, Winston?
ъNeli! L petage ra, l petage ra! Kuidas te tohite! Neli! Neli!
ъMitu s rme, Winston?
ъViis! Viis! Viis!
ъEi, Winston, see ei aita. Te valetate. Te m tlete ikka veel, et neid
on neli. Mitu s rme, palun?
ъNeli! Viis! Neli! Niipalju kui tahate. Ainult l petage ra, l petage
see valu!
kitselt ta oli istukil, O'Brieni k sivars mber lgade. N htavasti oli
ta m neks hetkeks teadvuse kaotanud. K idikud, mis olid ta keha kinni
hoidnud, olid l dvenenud. Tal oli v ga k lm, ta vappus le kogu keha, ta
hambad plagisesid ja pisarad veeresid m da p ski. Hetkeks liibus ta vastu
O'Brienit nagu imik, see raske k si mber tema lgade lohutas teda imelikul
kombel. Tal oli tunne, et O'Brien on tema kaitsja, et valu tuleb kuskilt
v ljastpoolt, mingist teisest allikast, ja et O'Brien p stab teda sellest.
ъTeil l heb ppimine v ga visalt, Winston, tles O'Brien malbelt.
ъMis ma sinna teha saan? nuuksus Winston. ъMis ma sinna teha saan, kui
ma n en seda, mis on otse mu silmade ees? Kaks ja kaks on neli.
ъM nikord, Winston. M nikord on see viis. M nikord on see kolm. Ja
m nikord on see nii hte kui teist, k ik korraga. Te peate rohkem pingutama.
Terveks saamine ei ole kerge.
Ta pani Winstoni uuesti pikali. Haare j semete mber tihenes j lle, aga
valu oli taandunud ja v rinad olid lakanud, j ttes j rele ainult n rkuse ja
k lmatunde. O'Brien andis peaga m rku valge kitliga mehele, kes selle
protseduuri ajal oli liikumatult k rval seisnud. Valge kitliga mees
kummardus ja vaatas Winstonile l hedalt silma, katsus pulssi, surus k rva
vastu rinda, koputles siin ja seal; ja noogutas siis O'Brienile.
ъVeel kord, tles O'Brien.
Valu voogas Winstoni kehasse. Osuti pidi olema seitsmek mne,
seitsmek mne viie peal. Seekord ta sulges silmad. Ta teadis, et s rmed on
ikka seal ja et neid on ikka neli. T htis oli ainult kuidagi ellu j da,
kuni see kramp on m das. Ta oli lakanud m rkamast, kas ta karjub v i mitte.
Valu v henes j lle. Ta avas silmad. O'Brien oli hooba tagasi t mmanud.
ъMitu s rme, Winston?
ъNeli. Ma oletan, et neli. Ma n eksin viit, kui ma saaksin. Ma p an
n ha viit.
ъMida te tahate: veenda mind, et te n ete viit, v i t esti n ha neid?
ъT esti n ha neid.
ъVeel kord, tles O'Brien.
Osuti oli n d ehk kaheksa- v i heksak mne peal. Winston m letas
ainult t kati, kust tuleb see valu! Tema v relevate laugude taga liikus
s rmede mets nagu mingis tantsus, liugudes sinna ja t nna, kadudes ksteise
taha ja tulles j lle n htavale. Ta p dis neid loendada, ilma et ta oleks
m letanud, misjaoks ta seda teeb. Ta teadis vaid, et neid on v imatu
loendada ja et see tuleb kuidagi nelja ja viie m stilisest samasusest. Valu
vaibus taas. Kui ta silmad avas, leidis ta, et ta n eb ikka sedasama. Arutu
hulk s rmi nagu liikuvad puud libises igas suunas, risti ja r sti. Ta sulges
uuesti silmad.
ъMitu s rme mul p sti on, Winston?
ъMa ei tea. Ma ei tea. Te tapate mind, kui te seda veel kord teete.
Neli, viis kuus - aus na, ma ei tea.
ъSee on juba parem, tles O'Brien.
N el tungis Winstoni k sivarde. Ja peaaegu samal hetkel levis le tema
keha nnis, tervistav soojus. Valu oli juba pooliti ununenud. Ta avas silmad
ja vaatas t nulikult O'Brienile otsa. N hes seda rohmakat, vagudest k ntud
n gu, nii inetut ja nii intelligentset, sulas tal s da sees. Kui ta oleks
saanud end liigutada, oleks ta oma k e v lja sirutanud ja pannud selle
O'Brieni k sivarrele. Ta polnud teda kunagi armastanud nii nagu sel hetkel,
ja mitte ainult sellep rast, et ta oli l petanud valu. Vana tunne, et
tegelikult pole t htis, kas O'Brien on s ber v i vaenlane, oli tagasi
tulnud. O'Brien oli keegi, kellega sai r kida. V ib-olla inimene ei soovigi
niiv rd seda, et teda armastataks, kui seda, et teda m istetaks. O'Brien oli
teda piinanud hullumeelsuse piirini, ja m ne aja p rast, see on kindel,
saadab ta teda surma. Aga see ei muutnud asja. Neid sidus miski, mis ulatus
s gavamale kui s prus, nad olid v ga l hedased: kuskil oli paik, kuigi
olulisi s nu ei elda v ib-olla kunagi v lja, kus nad v isid kohtuda ja
vestelda. O'Brien vaatas alla tema peale n oga, mis j ttis mulje, et seesama
m te v is liikuda ka tema peas. Kui ta hakkas r kima, tegi ta seda kergel,
vestlustoonil.
ъKas te teate, Winston, kus kohas te olete? k sis ta.
ъEi tea. Ma oletan. Armastusministeeriumis.
ъAga kas te teate, kui kaua te olete siin olnud?
ъEi tea. P evi, n dalaid, kuid - ilmselt mitu kuud.
ъJa mis te arvate, miks me inimesi siia toome?
ъEt nad end s di tunnistaksid.
ъEi, see ei ole p hjus. M elge veel.
ъEt neid karistada.
ъEi! h dis O'Brien. Ta h l oli t iesti muutunud ja ta n oilme oli
kki heaegu karm ja hingestatud. ъEi, mitte ainult selleks, et pressida
teilt v lja lestunnistust ja et teid karistada. Tahate, ma tlen teile,
miks teid siia toodi? Et teid ravida! Et teid terveks teha! Kas te saate
aru, Winston, et mitte kski, keda me siia toome, ei lahku siit nii, et me
ei ole teda terveks ravinud? Meid ei huvita need totrad kuriteod, mida te
olete toime pannud. Parteid ei huvita avalikud teod: meisse puutuvad ainult
m tted. Me ei piirdu vaenlase h vitamisega, me teeme nad mber. Kas te saate
aru, mida ma sellega m tlen?
Ta kummardus Winstoni kohale. Tema n gu oli ebaloomulikult suur, sest
see oli nii l hedal, ja kohutavalt inetu, sest see paistis altvaates.
Pealegi v reles see erutusest, mingist hullumeelsest pingest. Winstoni s da
t mbus j lle kokku. Ta oleks hea meelega s gavale voodisse vajunud, kui
oleks saanud. Ta kartis t siselt, et O'Brien v ib niisama heast peast hooba
t mmata. Aga samal hetkel p rdus O'Brien ra. Ta tegi paar sammu
edasi-tagasi. Ja j tkas siis juba rahulikumalt:
ъK igepealt te peate aru saama, et siin ei ole kohta m rterlusele. Te
olete lugenud usulisest tagakiusamisest minevikus. Keskajal oli olemas
inkvisitsioon. See kukkus l bi. See p dis ketserlust v lja juurida, aga
tegelikult p listas selle. Sest iga tuleriidal p letatud ketseri asemele
tekkis tuhat uut. Misp rast? Sest inkvisitsioon hukkas oma vaenlasi
avalikult, ja hukkas neid nii, et nad polnud midagi kahetsenud. Tegelikult
hukkas neid sellep rast, et nad polnud kahetsenud. Inimesed surid
sellep rast, et nad ei loobunud oma t ekspidamistest. Loomulikult kuulus
kogu au ohvritele ja kogu h bi langes inkvisiitoritele, kes neid p letasid.
Hiljem, kahek mnendal sajandil, tekkisid niinimetatud totalitaarsed
rez^iimid. Saksa natsid ja vene kommunistid. Venelased kiusasid ketserlust
taga julmemalt, kui inkvisitsioon seda oli teinud. Ja nad kujutlesid, et nad
on mineviku vigadest ppinud; igatahes nad teadsid, et ei tohi m rtreid
teha. Enne kui nad oma ohvrid avalikule kohtuprotsessile t id, p dsid nad
neis etten gelikult h vitada igasuguse v rikuse. Nad laostasid neid
piinamise ja ksikkambritega, kuni ohvrid oli haledad inimvaremed, kes
tunnistasid k ike, mida neile suhu pandi, teotasid ennast, s distasid ja
mustasid ksteist ja palusid vigisedes armu. Ja ometi algas m ne aasta
p rast k ik otsast peale. Surnutest olid saanud m rtrid ja nende alandus oli
unustatud. Nii et veel kord - misp rast? Eelk ige sellep rast, et nende
lestunnistused oli silman htavalt v lja pressitud ja v ltsid. Meie seda
laadi vigu ei tee. K ik siinsed lestunnistused vastavad t ele. Me paneme
nad t ele vastama. Ja peaasi, me ei lase surnutel enda vastu t usta. rge
lootkegi, Winston, et j relp lved teid igeks m istavad. J relp lved ei
kuule teist iial. Teid t stetakse lihtsalt ajaloo voolust v lja. Me
aurustame teid ja lennutame stratosf ri. Teist ei j midagi j rele; ei
nime registrisse ega j lge elavate m llu. Te muutute olematuks nii minevikus
kui tulevikus. Teid pole kunagi olemas olnud.
Milleks siis minu piinamisega nii palju vaeva n ha? m tles Winston kki
kibestunult. O'Brien j i seisma, nagu oleks Winston selle m tte valjusti
v lja elnud. Ta lai inetu n gu tuli l hemale, silmad veidi vidukil.
ъTe m tlete, tles ta, ъet kuna me kavatseme teid t ielikult h vitada,
nii et sellel, mida te tlete v i teete, ei ole v himatki t htsust, - et
miks me siis n eme esmalt vaeva teie lekuulamisega? Seda te m tlesite, eks
ole?
ъJah, vastas Winston.
O'Brien muigas kergelt. ъTe olete viga mustris, Winston, te olete
plekk, mis tuleb ra p hkida. Kas ma ei seletanud siis teile sja, et meie
erineme mineviku represseerijatest? Meid ei rahulda tuim kuulekus ega isegi
k ige orjalikum allaheitlikkus. Kui te l puks meile alistute, peab see
toimuma teie omal vabal tahtel. Me ei h vita ketserit, sellep rast et ta on
meie vastu: kuni ta on meie vastu, me ei h vita teda iial. Me p rame teda,
me alistame ta sisima olemuse, me kujundame ta mber. Me k rvetame temast
v lja k ik halva ja k ik pettekujutlused; me toome ta enda leeri, mitte
n iliselt, vaid t eliselt, kogu s dame ja hingega. Me teeme ta heks meie
hulgast, enne kui me ta ra tapame. Me ei talu ainsatki v rm tet maailmas,
ksk ik kui salajane v i j uetu see ka oleks. Isegi surmatunnil ei saa me
lubada v himatki k rvalekaldumist. Vanasti l ks ketser tuleriidale nagu
ketser, ilmutades avalikult oma ketserlust ja olles selle le uhke. Isegi
Vene puhastuste ohver v is kanda oma kolpa suletult m ssulisi m tteid, kui
ta astus m da koridori, oodates kuuli. Aga meie teeme aju t iuslikuks, enne
kui me ta sodiks laseme. Vana despotismi k sk oli ъSina ei pea mitte .
Totalitarismi k sk oli ъSa pead . Meie k sk on ъ
seista. K ik pestakse puhtaks. Isegi need kolm armetut reeturit, kelle
s tusse te kunagi uskusite, - Jonesi, Aaronsoni ja Rutherfordi me murdsime
viimaks. Ma v tsin ise osa nende lekuulamisest. Ma n gin, kuidas nende
vastupanu v hehaaval rauges, kuidas nad vigisesid, roomasid ja nutsid, -
l puks enam mitte valu v i hirmu, vaid ainult kahetsuse p rast. Selleks
ajaks, kui me nendega l petasime, olid nad veel ainult inimese kestad.
Neisse ei olnud j nud midagi peale ahastuse selle p rast, mis nad oli
teinud, ja armastuse Suure Venna vastu. Oli liigutav vaadata, kuidas nad
teda armastasid. Nad palusid, et neid lastaks kiiresti maha, nii et nad
v iksid surra, kuni nende m tted on veel puhtad.
Tema h l oli muutunud peaaegu unistavaks. Tema n ol p sis
eksalteeritus, hullumeelne elevus. Ta ei teeskle, m tles Winston; ta ei
silmakirjatse; ta usub iga oma s na. Ja mis Winstonit k ige enam r hus, oli
omaenda vaimse alav rsuse tunne. Ta vaatas seda rohmakat, aga siiski n tket
kuju, kes edasi-tagasi k ndides aeg-ajalt tema vaatev ljale ilmus ja sealt
j lle kadus. O'Brien oli temast igas suhtes le. K ik, mis Winstonile eales
p he oli tulnud v i v is tulla, oli O'Brienile ammu teada, l bi m eldud ja
k rvale heidetud. Ta teadvus sisaldas Winstoni teadvust. Aga kuidas sai
O'Brien niisugusel puhul hull olla? See pidi olema tema, Winston, kes on
hull. O'Brien j i seisma ja vaatas alla tema peale. Ta h l k las taas
karmilt.
ъ rge lootkegi, Winston, et te saate end p sta, ksk ik kui t ielikult
te meile ka alistute. helegi, kes on kord juba igelt teelt k rvale
kaldunud, ei heiteta armu. Te ei p seks meie k est isegi siis, kui me
otsustaksime lasta teid elada rahus oma elup evade l puni. See, mis teiega
siin toimub, j tab igaveseks oma j lje. Teadke seda juba ette. Me surume
teid seisundisse, millest on v imatu t usta. Teiega s nnib asju, millest te
ei parane, isegi kui te elaksite tuhat aastat. Te ei ole enam iial v imeline
tundma lihtsaid inimtundeid. Teie sees on k ik surnud. Te ei ole enam iial
v imeline tundma, mis on armastus, v i s prus, v i elur m, v i naer, v i
uudishimu, v i julgus, v i ausus. Te olete seest nes. Me pigistame teid
t hjaks ja t idame siis iseendaga.
Ta j i vait ja andis valge kitliga mehele m rku. Winston taipas, et ta
kukla taha l katakse mingi raske aparaat. O'Brien istus tema voodi k rvale,
nii et ta n gu j i Winstoni omaga enam-v hem samale k rgusele.
ъKolm tuhat, tles ta le Winstoni pea valge kitliga mehele.
Kaks pehmet padjakest, mis olid kergelt niisked, liibusid Winstoni
oimudele. Ta hakkas le keha v risema. Piin oli tulekul, uutmoodi piin.
O'Brien pani oma k e rahustavalt, peaaegu s bralikult tema k ele.
ъSeekord see pole valus, tles ta. ъVaadake mulle otse silma.
Samal hetkel toimus kurdistav plahvatus v i miski, mis oli nagu
plahvatus, kuigi ei olnud kindel, kas mingit heli ldse oli. Igal juhul oli
seal pimestav valguss hvatus. Winston ei tundnud valu, ta oli ainult oimetu.
Ja kuigi ta oli juba selili lamanud, kui see asi juhtus, oli tal imelik
tunne, et teda oli sellesse asendisse paisatud. Kohutav valutu hoop oli ta
laiaks litsunud. Samuti oli midagi toimunud ta peas. Kui ta pilk selgis,
m letas ta, kes ta on ja kus ta on, ja tundis ra n o, mis talle otsa
vaatas; aga kuskil oli suur t hjuselaik, nagu oleks tal ajust ks t kk v lja
v etud.
ъSee l heb m da, tles O'Brien. ъVaadake mulle silma. Kellega
Okeaania s dib?
Winston j i m tlema. Ta teadis, mida t hendab Okeaania ja et tema on
Okeaania kodanik. Ta m letas ka Euraasiat ja Ida-Aasiat; aga kes kellega
s dib, seda ta ei teadnud. Tegelikult ei olnud tal aimugi, et ldse s da
k ib.
ъMa ei m leta.
ъOkeaania s dib Ida-Aasiaga. Kas te n d m letate seda?
ъJah.
ъOkeaania on alati s dinud Ida-Aasiaga. See s da on vahetpidamata
kestnud, teie elu esimestest p evadest peale, Partei asutamisest peale,
ajaloo algusest peale, kogu aeg ikka seesama s da. Kas te m letate seda?
ъJah.
ъ ksteist aastat tagasi te m tlesite v lja legendi kolmest mehest, kes
m isteti surma riigireetmise eest. Te v itsite, et te olete n inud
ajalehev ljal iget, mis t endas nende s tust. Niisugust ajalehev ljal iget
pole iial olemas olnud. Te m tlesite selle v lja ja j ite ise oma
v ljam eldist uskuma. N d te m letate seda hetke, millal te selle v lja
m tlesite. Kas te m letate seda?
ъJah.
ъ sja ma n itasin teile s rmi. Kas n gite viit s rme. Kas m letate
seda?
ъJah.
O'Brien t stis vasaku k e, surus p idla pihku ja n itas nelja s rme.
ъSiin on viis s rme. Kas te n ete viit s rme?
ъJah.
Ja ta n gi neid, he p gusa viivu, enne kui dekoratsioonid ta
vaimusilma ees vahetusid. Ta n gi viit s rme, ilma mingi moonutusega. Siis
oli k ik j lle normaalne, ja endine hirm, vihkamine ja h mming tulid r sinal
tagasi. Aga vahepeal oli olnud ks hetk s ravat selgust, - ta ei teadnud,
kui kaua, v ib-olla kolmk mmend sekundit - , kus iga uus O'Brieni sisendus
oli t itnud t hjuselaiku ja oli muutunud absoluutseks t eks ja kus kaks
pluss kaks oleks v inud olla niisama h sti kolm kui viis, vastavalt
vajadusele. See kadus k ll enne, kui O'Brien ta k est lahti laskis; aga
kuigi ta ei saanud seda enam tagasi, m letas ta seda, nagu m letatakse m nd
eredat elamust m nest kaugemast eluj rgust, kus sa olid tegelikult hoopis
teine inimene.
ъN ete n d, tles O'Brien, ъet see on t iesti v imalik.
ъJah, tles Winston.
O'Brien t usis rahuloleva n oga p sti. Temast vasakul n gi Winston
valge kitliga meest ampullil kaela maha viilimas ja s stalt t itmas. O'Brien
p rdus naeratades Winstoni poole. Peaaegu vana tuttava liigutusega kohendas
ta ninal prille.
ъKas te m letate, tles ta, ъet te kirjutasite oma p evikusse, et pole
t htis, kas ma olen s ber v i vaenlane, peaasi et ma olen inimene, kes
m istab teid ja kellega v ib r kida? Teil oli igus. Ma r gin teiega hea
meelega. Mulle meeldib teie vaimulaad. Me oleme sarnased, selle vahega, et
teie olete juhtumisi vaimuhaige. Enne kui me seansi l petame, v ite mulle
esitada m ne k simuse, kui te soovite.
ъ ksk ik mille kohta?
ъJah. Ta m rkas, et Winstoni pilk peatub numbrilaual. ъSee on v lja
l litatud. Mis on teie esimene k simus.
ъMis te Juliaga tegite? k sis Winston.
O'Brien muigas j lle. ъTa reetis teid, Winston. Jalamaid, v himagi
k hkluseta. Ma olen harva n inud kedagi nii varmalt meie poole le tulevat.
Te ei tunneks teda enam ragi, kui te teda n eksite. Kogu tema m ssumeel,
tema kavaldamine, tema kergemeelsus ja k lvatus on temast v lja k rvetatud.
T ielik p rdumine, krestomaatiline juhtum.
ъTe piinasite teda?
O'Brien j ttis vastamata. ъJ rgmine k simus, tles ta.
ъKas Suur Vend on olemas?
ъMuidugi on ta olemas. Partei on olemas. Suur Vend on Partei kehastus.
ъKas ta on olemas samamoodi, nagu mina olen olemas?
ъTeid ei ole olemas, tles O'Brien.
Winstonit haaras taas t ielik abitus. Ta teadis v i oli v imeline ette
kujutama argumente, mis t endavad, et teda ei ole olemas; aga neil ei olnud
m tet, see oli ainult s nam ng. Kas v ide ъTeid ei ole olemas ei ole siis
loogikaline absurd? Aga miks oli vaja nii elda? Ta m istus t mbus krampi,
kui ta m tles mberl kkamatutele, hullumeelsetele argumentidele, millega
O'Brien teda h vitaks.
ъMa arvan, et ma olen olemas, tles ta v sinult. ъMul on eneseteadvus.
Ma s ndisin ja ma suren. Mul on k ed ja jalad. Ma t idan kindla koha ruumis.
kski teine tahke keha ei saa samal ajal seda kohta t ita. Kas Suur Vend on
samal viisil olemas?
ъSel pole t htsust. Ta on olemas.
ъKas Suur Vend sureb kunagi?
ъMuidugi mitte. Kuidas ta saab surra? J rgmine k simus.
ъKas Vennaskond eksisteerib?
ъSeda, Winston, ei saa te iial teada. Isegi kui me teid l puks lahti
laseksime ja te elaksite heksak mne aastaseks, ei saaks te iial teada, kas
vastus sellele k simusele on ъei v i ъjaa . See j b teile lahendamatuks
m istatuseks, niikaua kui te elate.
Winston lamas vaikselt. Ta rind hakkas veidi kiiremini kerkima ja
vajuma. Ta ei olnud ikka veel esitanud k simust, mis oli talle esimesena
p he tulnud. Ta oleks pidanud seda k sima, aga ta keel nagu ei paindunud
seda kuuldavale tooma. O'Brieni n ol v reles kerge muhelus. Isegi ta
prilliklaasid n isid irooniliselt helkivat. Ta teab, m tles Winston kki, ta
teab, mida ma tahan k sida! Ja selle m tte juures purskusid tal s nad suust:
ъMis on toas ks null ks?
O'Brieni n oilme j i muutumatuks. Ta vastas kuivalt:
ъTe teate, mis on toas ks null ks, Winston. K ik teavad, mis on toas
ks null ks.
Ta andis valge kitliga mehele s rmega m rku. Ilmselt oli seanss
l ppenud. N el tungis Winstoni k sivarde. Ta vajus peaaegu silmapilk
s gavasse unne.
ъTeie taasintegreerimisel on kolm staadiumi, tles O'Brien. ъOn
ppimine, on m istmine ja on omaksv tmine. Teil on n d aeg siseneda teise
staadiumi.
Nagu tavaliselt, lamas Winston selili. Aga viimasel ajal ei olnud tema
k idikud enam nii pingul. Teda hoiti ikka veel voodis, aga ta sai pisut
p lvi liigutada ja sai oma pead k ljelt k ljele p rata ja k narnukist k si
t sta. Ka numbrilaud ei olnud enam nii hirmu ratav. Ta v is valuvahkusid
v ltida, kui ta oli k llalt kiire taibuga; O'Brien t mbas hooba peamiselt
siis, kui Winston ilmutas erilist juhmust. M nikord ei kasutatud aparaati
kogu seansi jooksul. Winston ei m letanud, mitu seanssi juba oli olnud. Kogu
see protsess n is olevat kestnud juba teab kui kaua - v ib-olla n dalaid -
ja vahed seansside vahel v isid olla m nikord mitme p eva, m nikord ainult
tunni v i paari pikkused.
ъSiin lamades, tles O'Brien, ъolete te sageli imestanud - te olete
seda minult isegi k sinud - , miks raiskab Armastusministeerium teie peale
nii palju j udu ja aega. Ja kui te olite vaba, siis te murdsite pead
tegelikult sellesama probleemi kallal. Teile oli m istetav selle hiskonna
mehhanism, milles te elasite, aga mitte selle aluseks olevad motiivid.
M letate, te kirjutasite p evikusse: ъMa saan aru,
ъmiks -i kallal, hakkasite te kahtlema oma m istuses. Te olete lugenud seda
raamatut, Goldsteini raamatut, v hemalt osaliselt. Kas see tles teile
midagi, mida te juba enne ei teadnud?
ъTe olete seda lugenud? k sis Winston.
ъMina olen selle kirjutanud. See t hendab, ma v tsin osa selle
kirjutamisest. kski raamat pole he isiku toode, nagu te teate.
ъKas see on ige, mis seal on eldud?
ъKirjeldav osa k ll. Programm aga, mis seal esitatakse, on t ielik
absurd. Salajane teadmiste kogumine - valgustuse j rk-j rguline levimine -
l puks proletariaadi m ss - Partei kukutamine. Te teadsite juba ette, mis
seal kirjas on. Aga see k ik on absurd. Proletaarlased ei hakka iial
m ssama, ka mitte tuhande v i miljoni aasta p rast. Nad ei saa hakata.
P hjust ma ei pea teile tlema: te teate seda isegi. Kui te olete hellitanud
lootust, et kunagi toimub v givaldne v imuvahetus, siis te v ite selle heaga
maha matta. Parteid ei saa mitte mingil viisil kukutada. Partei valitseb
igavesti. V tke see oma m tete l htepunktiks.
Ta tuli voodile l hemale. ъIgavesti! kordas ta. ъJa n d l hme tagasi
k simuste ъmiks ja ъkuidas juurde. Te m istate k llalt h sti, kuidas
Partei v imul p sib. N d aga elge mulle, miks me v imust kinni hoiame. Mis
motiividel? Miks me v imu tahame? Noh, elge, lisas ta, kui Winston ikka
vaikis.
Aga Winston ei elnud hetke v i paari jooksul veel midagi. Teda oli
haaranud roidumus. O'Brieni n kku oli tagasi tulnud hmane hullumeelne
vaimustuskuma. Winston teadis juba ette, mida O'Brien tleb. Et Partei ei
hoia v imu enda k es mitte omakasup dlikel eesm rkidel, vaid ainult enamiku
h vanguks. Et ta on v tnud v imu enda k tte sellep rast, et inimesed on
ldiselt n rgad ja arad olendid, kes ei suuda vabadust taluda ja t ele n kku
vaadata ja keda peavad valitsema ja s stemaatiliselt petma need, kes on
neist tugevamad. Et inimkonnal on valida vaid vabaduse ja nne vahel ja et
suurem osa inimkonnast eelistab nne. Et Partei on igip line n rkade
kaitsja, p hendatute sekt, mis teeb kurja, heale teed rajades ja oma nne
teiste nne heaks ohverdades. Aga k ige kohutavam, m tles Winston, k ige
kohutavam on see, et O'Brien ka usub seda, mida ta r gib. Seda on ta n ost
n ha. O'Brien teab k ike. Ta teab Winstonist tuhat korda paremini, mis
maailm endast tegelikult kujutab, missuguses alanduses suurem osa
inimolendeid elab ja missuguse pettuse ja v givalla abil Partei neid seal
hoiab. Ta on seda k ike m istnud, on seda k ike vaaginud, ja ometi, sellest
hoolimata: l ppeesm rk p hitseb abin u. Mida sa saad teha vaimuhaigega,
m tles Winston, kes on intelligentsem kui sina, kes kuulab su argumendid
viisakalt ra ja p sib siis lihtsalt oma vaimuhaiguses?
ъTe valitsete meid meie enda h vanguks, tles ta j uetult. ъTe usute,
et inimolendid ei suuda ise endaga toime tulla ja sellep rast - -
Ta v patas ja peaaegu r gatas. Tema keha oli l binud valuvahk. O'Brien
oli l kanud hooba numbrilaual kolmek mne viie peale.
ъRumal jutt, Winston, v ga rumal! tles ta. ъKas teil t esti midagi
paremat p he ei tulnud.
Ta t mbas hoova tagasi ja j tkas:
ъMa vastan n d ise oma k simusele. Ja nimelt: Partei hoiab v imu enda
k es ainult enda huvides. Meid ei huvita teiste h vang; meid huvitab ksnes
v im. Mitte rikkus v i luksus v i pikk elu v i nn: ainult v im, puhas v im.
Te m istate peagi, mida t hendab puhas v im. Me erineme k igist mineviku
oligarhiatest selle poolest, et me teame t pselt, mida me teeme. K ik
senised oligarhiad, isegi need, mis sarnanesid meiega, olid arad ja
silmakirjalikud. Saksa natsid ja Vene kommunistid olid oma meetodeilt meile
v ga l hedased, aga neil ei j tkunud siiski julgust tunnistada oma eesm rke.
Nad tegid n o ja v ib-olla isegi uskusid, et nad on sunnitult ja ainult
l hikeseks ajaks v imu haaranud ja et l hema nurga taga ootab paradiis, kus
inimolendid on vabad ja v rdsed. Meie ei ole niisugused. Me teame, et keegi
ei haara v imu, kavatsusega sellest loobuda. V im ei ole vahend, v im on
eesm rk. Diktatuuri ei kehtestata revolutsiooni kaitsmiseks; revolutsiooni
tehakse diktatuuri kehtestamiseks. Tagakiusamise eesm rk on tagakiusamine.
Piinamise eesm rk on piinamine. V imu eesm rk on v im. Kas te hakkate n d
mind m istma?
Winstonit h mmastas, nagu teda varemgi oli h mmastanud, O'Brieni
v sinud n gu. See oli tugev, lihav ja brutaalne, see pakatas intelligentsist
ja mingist vaoshoitud kirglikkusest, mille ees ta tundis end abitult; aga
see oli v sinud. Silme all olid kotid ja p sesarnadel oli nahk l tv. O'Brien
kummardus tema kohale, l hendades talle meelega oma kurnatud n gu.
ъTe m tlete, tles ta, ъet mu n gu on vana ja v sinud. Te m tlete, et
ma r gin v imust, kuigi ma ei ole v imeline takistama isegi omaenda keha
allak iku. Aga kas te ei taipa, Winston, et indiviid on k igest rakk?
Rakkude kurnatus n itab ainult organismi eluj udu. Kas te surete, kui endal
k si l ikate?
Ta p rdus voodist ra ja hakkas, ks k si taskus, m da tuba
edasi-tagasi k ima.
ъMe oleme v imu preestrid, tles ta. ъV im on jumal. Aga teie jaoks on
v im praegu ainult ks s na. Teil oleks juba aeg aimu saada, mida v im
t hendab. Esimene asi, mida teil on tarvis m ista, on see, et v im on
kollektiivne. Indiviidil on v imu ainult sel m ral, kuiv rd ta lakkab
olemast indiviid. Te teate Partei loosungit ъVabadus on orjus . Aga on teil
kunagi p he tulnud, et selle v ib ka mber p rata? Orjus on vabadus.
ksikisik j b ka vabaduses alati kaotajaks. See peab nii olema, sest iga
inimolend on m istetud surema, mis on k igist krahhidest suurim. Aga kui ta
suudab t ielikult, j gitult alistuda, kui ta suudab oma isiksusest
vabaneda, kui ta suudab end sedav rd Parteisse sulatada, et ta
mida teil on tarvis m ista, on see, et v im on v im inimolendite le. Keha
le, - eelk ige aga m istuse le. V im mateeria le - v lise reaalsuse le,
nagu teie tleksite - ei ole t htis. Mateeria on t ielikult meie m ju all.
Hetkeks unustas Winston numbrilaua. Ta tegi geda katse istukile
t usta, aga tal nnestus ainult valusalt oma keha v nata.
ъKuidas saab mateeria teie m ju all olla? pahvatas ta. ъTe ei suuda
m jutada isegi kliimat v i gravitatsiooniseadust. Ja on olemas haigused,
valu, surm - -
O'Brien sundis teda k eviipega vaikima. ъMe m jutame mateeriat, sest me
m jutame teadvust. Reaalsus on seespool koljut. K llap te saate sellest
v hehaaval aru, Winston. Meie jaoks pole midagi v imatut. N htamatuks
muutumine, levitatsioon - k ik on v imalik. Ma v iksin seebimullina hku
t usta, kui ma tahaksin. Aga ma ei taha, sest Partei ei taha seda. Te peate
vabanema neist heksateistk mnenda sajandi ettekujutustest, mis puutub
loodusseadustesse. Me teeme loodusseadusi.
ъAga te ei tee ju! Te ei ole isegi selle planeedi isandad. Kuidas j b
siis Euraasia ja Ida-Aasiaga? Te ei ole neid veel vallutanud.
ъSee pole t htis. Me vallutame nad siis, kui see meile sobib. Ja kui me
ka ei valluta, mis vahet seal on? Me v ime nad olematuks muuta. Maailm - see
on Okeaania.
ъAga maailm ise pole muud kui tolmuk be. Ja inimene on nii tilluke ja
abitu! Kui kaua ta on olemas olnud? Maakera oli miljoneid aastaid
asustamata.
ъLollus. Maakera on niisama vana nagu meie, mitte vanem. Kuidas saab ta
vanem olla? Midagi ei ole olemas v ljaspool inimteadvust.
ъAga maap u on t is v ljasurnud loomade luustikke - mammuteid ja
mastodone ja tohutu suuri roomajaid, kes elasid siin ammu enne seda, kui
inimene siia ilmus.
ъKas te olete neid luid kunagi n inud, Winston? Muidugi ei ole.
heksateistk mnenda sajandi bioloogid m tlesid need v lja. Enne inimest ei
olnud siin midagi. Ja p rast inimest, kui ta kskord v lja sureb, ei tule ka
midagi. V ljaspool inimest ei ole midagi olemas.
ъAga v ljaspool meid on ju terve universum. Vaadake t hti! M ni neist
on meist miljoni valgusaasta kaugusel. Nad j vad meile igavesti
k ttesaamatuks.
ъMis on t hed? tles O'Brien ksk ikselt. ъNeed on tulukesed m ne
kilomeetri kaugusel. Me j uaksime nendeni k ll, kui me tahaksime. V i me
v iksime nad ra kustutada. Maakera on universumi keskpunkt. P ike ja t hed
tiirlevad mber selle.
Winston tegi uuesti krampliku liigutuse. Aga seekord ei lausunud ta
s nagi. O'Brien j tkas, nagu vastaks ta kuuldavale toodud vastuv itele:
ъTeatavateks otstarveteks ei pea see muidugi paika. Kui me s idame merd
v i kui me ennustame p ikesevarjutust, on meil sageli mugavam eeldada, et
maakera tiirleb mber p ikese ja t hed on meist miljonite valgusaastate
kaugusel. Aga mis siis sellest? Kas te arvate, et kaksik-astronoomias steemi
loomine k ib meil le j u? T hed v ivad olla l hedal v i kaugel, nagu meile
just vaja on. Kas te arvate, et meie matemaatikud ei ole selleks v imelised?
Kas te olete unustanud kaksisoima?
Winston t mbus voodile k ssi. Iga tema v idet tabas kiire vastus nagu
kaikahoop. Ja ometi ta teadis, et tal on igus. Seda arvamust, et v ljaspool
meie teadvust ei ole midagi olemas, pidi ju kindlasti saama kuidagi mber
l kata? Kas see polnud juba ammu aega tagasi ekslikuks tunnistatud? Sellel
oli isegi oma nimi, mis talle meelde ei tulnud. O'Brieni suunurkades tuksles
kerge muie, kui ta vaatas alla Winstoni peale.
ъMa mainisin juba, Winston, tles ta, ъet metaf sika ei ole teie
tugev k lg. See s na, mida te p ate meelde tuletada, on solipsism. Aga te
eksite. See ei ole solipsism. V i kui, siis kollektiivne solipsism. Ja see
on juba midagi muud: tegelikult vastandm iste. Aga me oleme k rvale
kaldunud, lisas ta teise tooniga. ъT eline v im, v im, mille eest me peame
v itlema nii l kui p eval, ei ole v im mitte asjade, vaid inimeste le.
Ta vaikis hetke ja v ttis siis taas lootustandvat pilast k sitleva
koolmeistri hoiaku: ъKuidas omandab ks inimene v imu teise inimese le,
Winston?
Winston m tles. ъPannes teda kannatama, vastas ta.
ъJust nimelt. Pannes teda kannatama. Alistumisest ksi ei piisa. Kui
inimene ei kannata, kuidas saab siis olla kindel, et ta alistub sinu, ja
mitte omaenda tahtele? V im on valu tekitamises ja alandamises. V im on
inimteadvuse t kkideks rebimises ja selle uuel kujul oma suva j rgi kokku
panemises. Kas te hakkate n d taipama, mis laadi maailma me loome? See on
t ielik vastand neile rumalatele hedonistlikele Utoopiatele, mida vanad
reformaatorid ette kujutasid. See on hirmu ja reetmise ja piina maailm,
jalge alla s tkumise ja jalge alla s tkutuse maailm, maailm, mis ei muutu
t iustudes mitte armulikumaks, vaid armutumaks. Arenemine meie maailmas on
arenemine suurema valu poole. Vanad tsivilisatsioonid kuulutasid, et nad
p hinevad armastusel ja iglusel. Meie oma p hineb vihkamisel. Meie maailma
ei j muud tundeid kui hirm, raev, v idur m ja enesealandus. K ik muu me
h vitame - viimaseni. Me oleme juba murdnud Revolutsiooni-eelsest ajast
p rineva m tteviisi. Me oleme l bi l iganud sidemed lapse ja vanemate,
inimese ja inimese, mehe ja naise vahel. Keegi ei julge enam usaldada oma
naist v i last v i s pra. Ja tulevikus ei olegi enam naisi v i s pru. Lapsed
v etakse emadelt ra s ndimisel, nagu kandadelt v etakse munad ra.
Seksuaalinstinkt juuritakse v lja. Sigitamine muutub iga-aastaseks
formaalsuseks nagu ostukaartide uuendamine. Me h vitame orgasmi. Meie
neuroloogid juba t tavad selle kallal. Kaob igasugune ustavus, v lja
arvatud ustavus Parteile. Kaob igasugune armastus, v lja arvatud armastus
Suure Venna vastu. Kaob igasugune naer, v lja arvatud v idur mus naer
p rmupaisatud vaenlase le. Kaob igasugune kunst, kirjandus ja teadus. Kui
me oleme k ikv imsad, siis meil pole enam teadust vaja. Kaob igasugune vahe
ilusa ja inetu vahel. Kaob igasugune huvi elu vastu ja v ime elust m nu
tunda. K ik v istlevad r mud h vitatakse. Aga iial - rge unustage seda,
Winston, - iial ei kao joobumus v imust, see kasvab pidevalt ja muutub
pidevalt rafineeritumaks. Ja iial, mitte hetkekski ei kao v idur m ja
nauding, mida pakub abitu vaenlase jalge alla tallamine. Kui te soovite
silme ette manada tuleviku v rdkuju, siis kujutlege saabast, mis trambib
inimn ol, - igavesti.
Ta j i vait, nagu oodates, et Winston hakkab r kima. Winston aga
p dis j lle voodis k ssi t mbuda. Ta ei suutnud midagi elda. Tema s dant
haaras j ine k lmus. O'Brien j tkas:
ъJa pidage meeles, et nii see saab olema igavesti. Alati on olemas
n gu, millel tallata. Ketsereid, hiskonna vaenlasi, on alati olemas, nii et
neid saab ikka ja j lle p rmu paisata ja alandada. K ik see, mida te olete
kogenud, sestpeale kui te olete meie k es, j tkub, ja veel hullemini.
Nuhkimine, pealekaebamine, piinamine, hukkamine ja kadunuks j mine ei l pe
kunagi. See on samav rd terrori kui v idur mu maailm. Mida tugevam on
Partei, seda sallimatum ta on; mida n rgem on opositsioon, seda julmem on
v givald. Goldstein ja tema ketserlus elab igavesti. Iga p ev, iga hetk
paisatakse see p rmu, paljastatakse, tehakse naeruks, s litatakse t is - ja
ometi j b see igavesti elama. See n item ng, mida ma teiega olen seitse
aastat m nginud, kordub ikka ja j lle, p lvest p lve, aina rafineeritumas
vormis. Meie k es on alati m ni ketser, valust r kiv, murtud,
p lastusv rne - ja l puks t ielikult pattukahetsev, iseenda k est
p stetud, vabatahtlikult meie jalge ette roomav. Niisugune on maailm, mida
me ehitame, Winston. Maailm, kus v idule j rgneb v it, triumfile triumf ja
veel kord triumf: l putu r humine, r humine, r humine v imu n rvile. Ma
n en, et te hakkate taipama, mis maailm see on. Aga l puks te j uate isegi
kaugemale. Te v tate selle omaks, tervitate seda ja muutute osaks sellest.
Winston oli end k llalt kogunud, et r kima hakata. ъTe ei saa! tles
ta n rga h lega.
ъMida te sellega m tlete, Winston?
ъTe ei suuda luua niisugust maailma, nagu te praegu kirjeldasite. See
on unelm. See ei ole v imalik.
ъMiks?
ъTsivilisatsiooni ei ole v imalik rajada hirmule, vihkamisele ja
julmusele. See ei j p sima.
ъMiks mitte?
ъSee pole eluv imeline. See laguneb koost. See sooritab enesetapu.
ъLollus. Te arvate, et vihkamine on kurnavam kui armastus. Misp rast?
Ja kui ongi, mis siis sellest? Oletame, et me arvame heaks end kiiremini
kulutada. Oletame, et me kiirendame inimelu tempot, nii et mehed on juba
kolmek mneselt raugad. Ja mis siis sellest? Kas te siis ei m ista, et
indiviidi surm ei ole surm? Partei on surematu.
Nagu ikka, tegi see h l Winstoni abituks. Pealegi kartis ta, et kui ta
j tkab vastuvaidlemist, t mbab O'Brien j lle hooba. Ja ometi ei suutnud ta
vait j da. J uetult, ilma argumentideta, toeks ainult see s nulv ljendamatu
hirm, mida O'Brien oma jutuga temas oli ratanud, asus ta uuesti r nnakule.
ъMa ei tea, ma ei oska elda. See ei nnestu teil. Miski v idab teid.
Elu v idab teid.
ъElu on k igil oma tasanditel meie kontrolli all, Winston. Te m tlete,
et on olemas midagi niisugust, mille nimi on inimloomus, mida v gistab see,
mida me teeme, ja mis p rdub meie vastu. Aga meie kujundame inimloomust.
Inimesed on retult paindlikud. V i olete te tagasi p rdunud oma vana idee
juurde, et proletaarlased v i orjad t usevad les ja t ukavad meid troonilt?
Visake see m te peast v lja. Nad on abitud nagu loomad. Inimkond - see on
Partei. K ik teised on v ljaspool ja ei tule arvesse.
ъHea k ll. Aga l puks nad v idavad teid ikka. Varem v i hiljem nad
n evad ra, mida te olete, ja siis nad kisuvad teid t kkideks.
ъKas te n ete mingit m rki, mis sellele viitaks? V i m nd p hjust, miks
nii peaks minema?
ъEi. Aga ma usun seda. Ma
nnestu teil. Maailmas on midagi - mingi vaim, mingi p him te - , mida te ei
suuda iial murda.
ъKas te usute Jumalat, Winston?
ъEi.
ъMis see siis on, see p him te, mis meid v idab?
ъMa ei tea. Inimvaim.
ъJa teie peate ennast inimeseks?
ъJah.
ъKui nii, Winston, siis te olete viimne inimene. Teie sugu on v lja
surnud; meie oleme p rijad. Kas te saate aru, et te olete ksi? Te olete
v ljaspool ajalugu, teid pole olemas. Tema olek muutus ja ta j tkas
kalgimalt: ъJa te peate end meist meie valede ja julmustega moraalselt le
olevaks?
ъJah, pean k ll.
O'Brien ei elnud midagi. Kostma hakkas kaks teist h lt. Hetke p rast
tundis Winston hes neist ra oma h le. See oli selle jutuajamise helij lg,
mis tal oli olnud O'Brieniga sel htul, kui ta oli lasknud end Vennaskonna
liikmeks v tta. Ta kuulis end t otamas valetada, varastada, v ltsida, tappa,
narkomaaniat ja prostitutsiooni soodustada, suguhaigusi levitada ja lastele
v velhapet n kku visata. O'Brien tegi kerge l bematu k eliigutuse, nagu
tahtes elda, et tegelikult oli see demonstratsioon learune. Siis ta p ras
ht l litit ja h led j id vait.
ъT uske voodist les! tles ta.
K idikud olid l dvenenud. Winston libistas end p randale ja t usis
k ikudes p sti.
ъTe olete viimane inimene, tles O'Brien, ъte olete inimvaimu hoidja.
Kohe te n ete, missugune te tegelikult olete. V tke riided seljast ra.
Winston p stis lahti n rijupi, mis hoidis ta tunkesid koos. T mblukk
oli tunkede eest juba ammu ra kistud. Ta ei suutnud meenutada, kas ta oli
end kordagi p rast arreteerimist riidest lahti v tnud. Tunkede all ripnesid
mber keha r pased kollased nartsud, milles v is aimata aluspesu j nuseid.
Kui ta neid p randale poetas, n gi ta, et toa teises otsas on kolme poolega
peegel. Ta astus sammu sinnapoole ja peatus siis. Ta oli tahtmatult
karjatanud.
ъMinge l hemale, tles O'Brien. ъAstuge peegli tiibade vahel, siis te
n ete end ka k lgvaates.
Winston oli seisma j nud, sest ta oli kohkunud. Talle tuli vastu mingi
k hmus, halli ja luukeretaolist. Ja kohkuma pani see n htus kui niisugune,
mitte ainult t siasi, et ta teadis, et see on tema ise. Ta astus peeglile
l hemale. Kookus keha t ttu tundus selle olendi n gu olevat nagu ieli.
Armetu vangin gu: kummis otsmik, mis l ks le paljaks pealaeks, k ver nina
ja nagu rapekstud p sesarnad, mille kohal silmad olid tigedad ja valvsad.
P sed olid armilised, suu oli nagu sisse langenud. Kahtlemata oli see tema
n gu, aga talle tundus, et ta on v liselt rohkem muutunud kui sisemiselt.
See n gu ei peegeldanud tema tegelikke tundeid. Ta oli peaaegu kiilasp ine.
Algul ta m tles, et ta on halliks l inud, aga see oli ainult peanahk, mis
oli hall. Kogu ta keha, v lja arvatud k ed ja n gu, oli vanast sisses binud
mustusest hall. Kohati paistsid mustusekorra alt punetavad haavaarmid ja
veenilaiendi haavand pahkluu kohal oli ripendavate nahar balatega
p letikuline m gar. Aga k ige enam kohutas teda tema keha k hnumine.
Rinnakorv oli kitsas nagu luukerel ja jalad olid nii kokku kuivanud, et
p lved olid j medamad kui reied. Ja n d ta sai aru, miks O'Brien oli
tahtnud, et ta end k lgvaates n eks. L lisamba k verus oli jahmatav. Kidurad
lad olid ettepoole l ngu, moodustades nagu rinnakoopa, ja peenike kael n is
kolju raskuse all kahekorra painduvat. Esimesel pilgul oleks ta v inud
arvata, et tegu on kuuek mneaastase mehega, kes p eb m nd ravimatut haigust.
ъTe olete aeg-ajalt m elnud, tles O'Brien, ъet mina, sisepartei
liige, n en vana ja v sinud v lja. Aga mida te oma v ljan gemisest arvate?
Ta v ttis Winstonil last kinni ja p ras ta n oga enda poole:
ъVaadake, mis seisundis te olete! tles ta. ъVaadake seda paksu
k ntsakorda oma kehal. Vaadake mustust oma varvaste vahel. Vaadake seda
j ledat m danevat haava oma jalal. Kas te teate, et te haisete nagu sikk?
V ib-olla te ei m rkagi seda enam ise. Vaadake, kui k hn te olete. N ete? Ma
v in p idla ja nimetiss rmega teie biitsepsi mbert kinni v tta. Ma v iksin
teie kaela pooleks murda nagu porgandi. Kas te teate, et te olete
kaksk mmend viis kilo alla v tnud, sestpeale kui te meie k es olete? Isegi
juuksed tulevad teil peot ite kaupa ra. Vaadake! Ta sirutas k e ja t mbas
Winstonil salgu juukseid peast. ъTehke suu lahti! heksa, k mme, ksteist
hammast on j rel. Kui palju teil neid oli, kui teid siia toodi? Ja needki
v hesed, mis teile on j nud, kukuvad varsti v lja. N ete!
Ta haaras he Winstoni allesj nud esihamba oma tugeva p idla ja
nimetiss rme vahele. Winstoni l ualuud l bistas j rsk valuhoog. O'Brien oli
logiseva hamba juurega v lja t mmanud. Ta viskas selle konginurka.
ъTe m danete elusalt, tles ta, ъte lagunete t kkideks. Mis te olete?
Kotit is k ntsa. P rake mber ja vaadake veel kord peeglisse. N ete seda,
kes teile sealt vastu vaatab? See on viimne inimene. Kui teie olete inimene,
siis see on inimkond. Pange n d uuesti riidesse.
Winston hakkas aeglaselt ja kohmakalt riietuma. Siiani ta polnud nagu