kinni, te tunnistate k ik les, ja siis te surete. See on ainus tulemus,
mida te n ete. On t iesti v imatu, et meie eluajal toimuks m ni m rgatav
muutus. Me oleme surnud. Meie t ieliku elu on tulevikus. Me v tame sellest
osa kui peot is p rmu ja kimbuke konte. Aga kui kaugel see tulevik v ib
olla, seda ei tea keegi. Sinna v ib minna tuhandeid aastaid. Praegu ei ole
v imalik teha muud kui laiendada v hehaaval terve m istuse m juala. Me ei
saa tegutseda hiselt. Me saame ainult levitada oma tarkust inimeselt
inimesele, p lvkonnalt p lvkonnale. M ttepolitseiga vastamisi seistes ei ole
teist teed.
Ta peatus ja vaatas kolmandat korda k ekella.
ъTeil on n d aeg lahkuda, seltsimees, tles ta Juliale. ъOodake,
karahvin on veel pooleldi t is.
Ta valas k igile veini ja v ttis oma klaasi k tte.
ъMille terviseks me n d joome? k sis ta taas vaevum rgatava
irooniaga. ъM ttepolitsei peataoleku terviseks? Suure Venna surma terviseks?
Inimkonna terviseks? Tuleviku terviseks?
ъMineviku terviseks, tles Winston.
ъJah, minevik on t htsam, n ustus O'Brien t siselt.
Nad t hjendasid oma klaasi ja hetk hiljem t usis Julia p sti, et ra
minna. O'Brien v ttis kapi pealt v ikese karbi ja andis neiule lameda valge
tableti, mille k skis keele peale panna. T htis on, tles ta, et veini l hna
ei oleks tunda. Liftiteenrid on v ga t helepanelikud. Aga niipea kui uks oli
Julia j rel sulgunud, paistis ta olevat tema olemasolu unustanud. Ta tegi
paar sammu m da tuba ja peatus siis:
ъVaja oleks m ningaid ksikasju t psustada, tles ta. ъMa eeldan, et
teil on mingisugune kohtumispaik juba olemas?
Winston r kis talle toast mr. Charringtoni poe peal.
ъEsialgu k ib k ll. Edaspidi me otsime teile midagi paremat. T htis on
kuhtumispaiku pidevalt muuta. Vahepeal ma saadan aga teile he eksemplari
sellest raamatust, isegi O'Brien, m rkas Winston, paistis seda s na
r hutavat, nagu oleks see kursiivis, ъGoldsteini raamatust, te teate k ll,
nii ruttu kui v imalik. Selle hankimine v ib paar p eva aega v tta. Neid ei
ole palju j rel, nagu te isegi v ite ette kujutada. M ttepolitsei ajab neid
taga ja h vitab neid peaaegu niisama kiiresti, nagu me j uame neid
paljundada. Aga see ei loe. See raamat ei h vi. Isegi kui viimane eksemplar
kaoks, v iksime selle peaaegu s na-s nalt taastada. Kas te k ite t l
portfelliga? k sis ta.
ъTavaliselt jah.
ъKuidas see v lja n eb?
ъMust, v ga kulunud. Kahe sangaga.
ъMust, kahe sangaga, v ga kulunud - h va. L hemas tulevikus - kuup eva
ma ei oska praegu elda - leiate te oma hommikuste t lesannete hulgast
tr kiveaga teate ja palute seda korrata. J rgmisel p eval te l hete t le
ilma portfellita. P eva jooksul te kohtate t naval meest, kes puudutab teid
k isest ja tleb: ъTe pillasite vist oma portfelli maha. Ja selles
portfellis, mille te temalt saate, on Goldsteini raamatu eksemplar. Te
tagastate selle neljateistk mne p eva p rast.
Nad vaikisid natuke aega.
ъMeil on m ni minut aega, enne kui te peate minema hakkama, tles
O'Brien. ъMe kohtume j lle - kui me kohtume - -
Winston vaatas talle otsa. ъNiisuguses kohas, kus ei ole pimedust?
tles ta k heldes.
O'Brien noogutas, ilmutamata v himatki llatust. ъJah, niisuguses
kohas, kus ei ole pimedust, tles ta, nagu oleks vihjest aru saanud. ъAga
vahepeal, v ib-olla te tahate enne lahkumist veel midagi telda? Midagi
teatada? Midagi k sida?
Winston j i m tlema. Tal ei tulnud p he midagi, mida ta oleks tahtnud
k sida, - veel v hem oli tal himu jutuajamist l petada m ne nsalt
paatosliku fraasiga. Ja otseselt millegi O'Brieni ja Vennaskonnaga seotu
asemel t usis tal kki vaimusilma ette koondpilt pimedast magamistoast, kus
ta ema oli veetnud oma viimased p evad, ja mr. Charringtoni poe pealsest
v ikesest toast, ja klaas-kirjapressist, ja roosipuust raamis
terasgrav rist. Peaaegu huupi k sis ta:
ъOlete te kunagi juhtunud kuulma ht vanaaegset laulu, mis algab nii:
ъS h sidruni seemet, l b kella St. Clement ?
O'Brien noogutas taas. T siselt ja v rikalt luges ta selle salmi
otsast l puni ette:
ъS h sidruni seemet, l b kella St.
Clement.
Mul maitseb apelsin, l b kella St. Martin.
Too siia see preili, l b kella Old Bailey.
Kus pr nik ja piits, l b kella Shoreditch.
ъTe teate viimast rida! tles Winston.
ъJah, ma tean viimast rida. Aga n d, ma kardan, on teil aeg minna. Aga
oodake. Igaks juhuks ma annan ka teile he tableti.
Kui Winston p siti t usis, sirutas O'Brien talle k e. Winstoni s rmed
ragisesid tema tugevas pigistuses. Ukselt vaatas Winston tagasi, aga O'Brien
paistis juba olevat ametis tema m lust kustutamisega. Ta ootas, k si
teleekraani l litil. Tema taga v is Winston n ha kirjutuslauda rohelise
kupliga lambi ja k nekirjuri ja traatkorvidega, mis olid kuhjaga pabereid
t is. Vahejuhtum oli l ppenud. Minuti p rast, k is Winstonil m te l bi pea,
j tkab O'Brien oma katkestatud ja t htsat t d Partei h vanguks.
Winston oli v simusest s ltjas. S ltjas oli just ige s na. Tema keha
tundus olevat vedel nagu s lt ja t iesti l bipaistev. Tal oli tunne, et kui
ta hoiaks k tt vastu valgust, n eks ta sellest l bi. Meeletu t m ratsus oli
temast viimased elumahlad v lja imenud, j ttes j rele vaid hapra n rvikava,
luud ja naha. K ik aistingud n isid v imenduvat. Tunked r husid lgu,
k nnitee pani jalad kirvendama, k te rusikasse surumine oli pingutus, mis
v ttis liigesed naksuma.
Ta oli viie p eva jooksul t tanud le heksak mne tunni. Nagu k ik
teisedki T eministeeriumis. N d oli see m das ja tal polnud s na otseses
m ttes midagi teha, mitte mingit Partei t d kuni homme hommikuni. Ta v is
veeta kuus tundi peidukohas ja lej nud heksa tundi oma voodis.
P rastl unases mahedas p ikesepaistes jalutas ta aeglaselt m da r past
t navat mr. Charringtoni poe poole, pidades vargsi silmas patrulle, aga
alateadlikult oli ta veendunud, et t na htul ei tarvitse j litamist karta.
Raske portfell, mis tal k e otsas oli, m ksas igal sammul ta p lve, nii et
n rviline v rin jooksis jalgu m da les ja alla. Portfellis oli see raamat,
mille ta oli saanud juba kuue p eva eest, aga polnud veel j udnud sinna
ainsatki pilku heita.
Vihkamise n dala kuuendal p eval - p rast demonstratsioone, k nesid,
karjumist, laulmist, loosungeid, plakateid, filme, vahakujusid,
trummip rinat ja trompetite rgamist, marssivate kolonnide trampimist,
tankiroomikute kriginat, reaktiivlennukite m irgamist ja p ssipauke -
kuuendal p eval, kui ldine orgasm hakkas juba haripunkti j udma ja vaen
Euraasia vastu oli kohunud sellise hulluseni, et kui rahvamass oleks k tte
saanud need kaks tuhat Euraasia s javangi, kes kampaania viimasel p eval
pidi pidulikult les poodama, oleks ta need t kkideks rebinud, just sel
hetkel teatati kki, et Okeaania ei s digi enam Euraasiaga. Okeaania s dib
Ida-Aasiaga. Okeaania on alati s dinud Ida-Aasiaga. Euraasia on liitlane.
Loomulikult ei m nnud keegi, et on toimunud mingi muutus. Sai lihtsalt
teatavaks, rmiselt kiiresti ja igal pool heaegselt, et vaenlane on
Ida-Aasia, ja mitte Euraasia. Winston v ttis sel hetkel osa
demonstratsioonist hel Londoni keskv ljakul. Oli ja valged n od ning
punased loosungid helendasid tontlikult proz^ektorite valgel. V ljakul
tungles mitu tuhat inimest, nende hulgas umbes tuhat Luuraja vormis
koolilast. Erepunase drapeeringuga platvormil k ttis ks sisepartei oraator,
v ike k hn mees ebaproportsionaalselt pikkade k te ja laia kiila kolbaga,
mida piirasid h redad juuksekahlud, rahvast les. Ta pisike
Rumpelstiltskini-taoline kogu v nles vihkamisest ja he k ega mikrofoni
k lge klammerdudes vehkis ta teise k e k mblaga, mis oli luise k sivarre
otsas ebaloomulikult suur, hvardavalt pea kohal. Tema h l, mille v imendus
muutis metalseks, k mistas l putut loetelu julmustest, veresaunadest,
k ditamistest, r stamistest, v gistamistest, vangide piinamisest,
tsiviilelanike pommitamisest, valelikust propagandast, s namurdlikest
kallaletungidest ja murtud lepingutest. Teda kuulates oli peaaegu v imatu
mitte uskuma j da ja vihast hulluda. Iga natukese aja tagant kees rahva
raev le ja k neleja h l mattus elajalikku m irgamisse, mis vallandus
tuhandetest k ridest. K ige metsikumalt r kisid koolilapsed. See k ne v is
olla kestnud umbes kaksk mmend minutit, kui trib nile ruttas ks k skjalg
ja pistis oraatorile pihku mingi paberi. Oraator keeras selle lahti ja luges
l bi, ilma et oleks oma k net katkestanud. Midagi ei muutunud tema
h letoonis, maneeris ega k ne sisus, ainult et kki oli vaenlase nimi
teine. Aga ilma seletamatagi l bis rahvahulka ratundmiskahin. Okeaania on
s jas Ida-Aasiaga! Ja j rgmisel hetkel tekkis kohutav revus. Loosungid ja
plakatid, mis v ljakut dekoreerisid, olid k ik valed! Peaaegu pooltel neist
olid valed n od. See oli sabotaaz^! See oli Goldsteini agentide t !
P rases vihahoos kisti seintelt maha plakatid ja rebiti t kkideks ja
trambiti jalge alla loosungid. Luurajad ilmutasid t helepanuv rset
aktiivsust, ronides le katuseharjade ja tirides maha korstnate k lge
riputatud vimpleid. Aga paari-kolme minutiga oli k ik m das. Oraator, ikka
veel klammerdudes mikrofoni k lge, lad ettepoole l ngus, vaba k si hus
vehkimas, oli kogu aeg oma k net j tkanud. Ja minuti p rast kostis
rahvasummast taas metsikuid raevuh deid. Vihkamine j tkus t pselt nii nagu
enne, ainult et selle m rklaud oli muutunud.
Tagasi vaadates avaldas Winstonile s gavat muljet see, kuidas k neleja
oli ilma pausita, otse keset lauset helt liinilt teisele l litunud, nii et
isegi lauseehitus ei kannatanud. Aga sel hetkel oli tema t helepanu k itnud
miski muu. Selle segaduse ajal, kui plakateid maha rebiti, koputas ks mees,
kelle n gu ta ei n inud, talle lale ja tles: ъVabandust, te pillasite vist
oma portfelli maha. Winston v ttis portfelli hajameelselt, s nagi lausumata
vastu, teades, et v imalus selle sisuga tutvuda avaneb alles m ne p eva
p rast. Demonstratsiooni l ppedes l ks ta kohe T eministeeriumi, kuigi kell
oli peaaegu kaksk mmend kolm. Ja seda tegi kogu ministeeriumi personal. Nii
et teleekraani kaudu edasiantavat korraldust t le ilmuda poleks vajagi
olnud.
Okeaania s dib Ida-Aasiaga: Okeaania on alati Ida-Aasiaga s dinud. Suur
osa viimase viie aasta poliitilisest kirjandusest oli n d korrapealt
kasutamisk lbmatu. Igasugused teadaanded ja protokollid, ajalehed, raamatud,
pamfletid, filmid, lindistused, fotod - k ik tuli v lgukiirusel mber teha.
Kuigi mingeid n pun iteid polnud antud, oli teada, et osakonna juhtkond
tahab, et n dala p rast ei j ks enam kuhugi htki viidet s jale Euraasiaga
v i liidule Ida-Aasiaga. See t oli tohutu, seda enam, et protseduure, mis
sellega kaasas k isid, ei tohtinud ige nimega nimetada. Arhiiviosakonnas
t tasid k ik kaheksateist tundi p evas, kahe kolmetunnise unepausiga.
Keldrist toodi les madratsid ja laotati koridoridesse laiali;
s klapersonal vedas k ruga kohale toidu, mis koosnes v ileibadest ja
ъV idu kohvist. Unepauside ajaks p dis Winston alati laua pabereist
puhtaks teha, aga kui ta kolme tunni p rast unest kleepuvate silmadega ja
valutavate liikmetega oma boksi tagasi komberdas, leidis ta alati, et uus
lade paberirulle on lauale valgunud nagu lumelaviin, mattes pooleldi enda
alla k nekirjuri ja pudenedes p randale, nii et esimene asi oli alati laduda
rullid enam-v hem korralikku virna, et oleks ruumi t le hakata. K ige
hullem, et see t ei olnud sugugi puht mehaaniline. Sageli piisas lihtsalt
he nime teisega asendamisest, aga k ik ksikasjalisemad teadaanded
s ndmustest n udsid hoolt ja kujutlusv imet. Ja s jategevuse lekandmisel
hest maailmajaost teise l ks tarvis ka p hjalikke geograafia-alaseid
teadmisi.
Kolmandal p eval hakkasid Winstoni silmad v ljakannatamatult valutama
ja ta pidi iga viie minuti tagant prille p hkima. See oli nagu r hklemine
mingi le j u k iva f silise t kallal, millest sul oleks igus olnud
loobuda, aga millega saa p dsid siiski, end neurootiliselt tagant
piitsutades, toime tulla. Niipalju kui tal oli mahti meelde tuletada, polnud
tal tegelikult sellest sooja ega k lma, et iga s na, mis ta k nekirjurisse
pomises, ja iga tindipliiatsiga kirjutatud rida oli sihilik vale. Nagu k ik
teisedki osakonna t tajad, muretses ta ainult selle p rast, et v ltsing
oleks laitmatu. Kuuenda p eva hommikul rauges see rullide voog. Tervelt
poole tunni jooksul ei tulnud torust midagi; siis potsatas lauale viimane
rull, ja oligi k ik. Pinge andis k ikjal j rele umbes samal ajal. Osakonda
l bis s gav ja, v ib elda, salajane kergendusohe. Suur t , mida poole
s nagagi ei tohtinud mainida, oli l pule viidud. N d ei saanud kski
inimene enam dokumentaalselt t endada, et Okeaania oli eales Euraasiaga
s dinud. Kel kaksteist null-null teatati ootamatult, et k ik ministeeriumi
t tajad on kuni j rgmise hommikuni vabad. Winston v ttis portfelli selle
raamatuga, mida ta t ajal oli jalgade vahel hoidnud ja magades oma kehaga
varjanud, l ks koju, ajas habet ja oleks vannis peaaegu magama j nud, ehkki
vesi oli vaevalt leige.
Iharalt surisevate liikmetega ronis ta m da treppi mr. Charringtoni
poe pealsesse tuppa. Ta oli v sinud, aga mitte enam unine. Ta avas akna,
s tas v ikese r pase priimuse ja pani kohvivee tulele. Julia pidi varsti
tulema, seniks oli talsee raamat
v idunud tugitooli ja avas portfellirihmad.
Raske must k ide, asjaarmastajalikult k idetud, autori nime ja
tiitlita. Ka tr kk paistis olevat eba htlane. Lehed olid nurkadest kulunud
ja tulid kergesti lahti, nagu oleks see raamat paljudest k test l bi k inud.
Tiitellehel oli pealkiri:
TEOORIA JA PRAKTIKA
Winston hakkas lugema:
I peat kk
Teadmatus on j ud
Kogu kirjapandud ajaloo v ltel, ja t en oliselt juba neoliitikumi
l pust peale, on maailmas elanud kolme liiki inimesi: lemkiht, keskkiht ja
alamkiht. Neil omakorda on olnud mitmeid alajaotusi, neid on ige mitut
moodi nimetatud ja nende arvuline suhe - nagu ka ksteisesse suhtumine - on
aegade jooksul muutunud, aga hiskonna p histruktuur on j nud ikka samaks.
Isegi p rast tohutuid murranguid ja n iliselt p rdumatuid muutusi on sama
mall end alati uuesti maksma pannud, nii nagu g roskoop saavutab alati
uuesti tasakaalu, kui kaugele teda sellest ka v lja ei viida.
Nende r hmade eesm rgid on t iesti lepitamatud. ...
Winston katkestas lugemises, peamiselt selleks, et hinnata t siasja, et
ta loeb, mugavalt ja turvaliselt. Ta on ksi: siin ei olnud teleekraani ega
k rva lukuaugus, siin ei olnud vaja selja taha piiluda v i lehte k ega
varjata. Mahe suve hk paitas ta p ske. Kuskilt kaugelt kostis laste
ebam raseid h ikeid: toas ei olnud muid h li kui kella tiksumine. Ta
seadis end mugavamalt tugitooli ja pani jalad kaminav rele. See oli dus,
see oli igavik. Ja siis, nagu inimene vahel teeb raamatuga, millest ta teab,
et ta loeb selle veel rida-realt ja s na-s nalt l bi, avas ta raamatu
juhuslikust kohast ja sattus kolmandale peat kile. Ta luges:
III peat kk
S da on rahu
Maailma jagunemine kolmeks liriigiks oli s ndmus, mida v is ette n ha
ja mida n htigi ette juba enne XX sajandi keskpaika. Kui Venemaa oli alla
neelanud Euroopa ja hendriigid Briti Impeeriumi, olid Euraasia ja Okeaania
- kaks kolmest suurv imust - juba tegelikult olemas. Kolmas, Ida-Aasia,
tekkis omaette ksusena alles p rast kaks aastak mmet kestnud segaseid s du.
Piirid nende kolme liriigi vahel on m nes kohas meelevaldsed ja teises
kohas muutuvad nad vastavalt s ja nnele; ldiselt aga j rgivad nad
loomulikke looduslikke piire. Euraasia h lmab Euroopat ja Aasia mandri
p hjaosa Portugalist Beringi v inani. Okeaania h lmab m lemat Ameerikat,
Atlandi ookeani saari, kaasa arvatud Briti saared, Austraalaasiat ja Aafrika
l unaosa. Ida-Aasia, eelmistest v iksem ja ebakindlama l nepiiriga, h lmab
Hiinat ja maid temast l una pool, Jaapani saari ja suurt, kuid pidevalt
k est k tte k ivat ala, mis koosneb Mandz^uuriast, Mongooliast ja Tiibetist.
hes v i teises kombinatsioonis s divad need kolm liriiki pidevalt
omavahel ja on niimoodi s dinud viimased kaksk mmend viis aastat. T si k ll,
s da ei ole enam see meeleheitlik h vitav v itlus, mis ta oli XX sajandi
esimestel aastak mnetel. See on piiratud eesm rkidega s japidamine vastaste
vahel, kes ei ole v imelised ksteist h vitama, kellel ei ole mingit
materiaalset p hjust v idelda ja keda ei lahuta mingid t elised
ideoloogilised erinevused. Sellest aga ei j reldu, et s japidamisviis v i
valitsev suhtumine sellesse oleks muutunud r tellikumaks v i v hem
veriseks. Vastupidi, s jah steeria on k ikides riikides pidev ja ldine ja
v gistamisi, r vimisi, lastetapmist, tervete rahvaste orjastamist ja
vangide kallal toimepandavat k ttemaksu, mis k nib elusalt keetmise ja
matmiseni, peetakse t iesti normaalseks, ja kui sellega saavad hakkama omad,
ja mitte vaenlased, siis koguni kiiduv rseks. Aga f silises m ttes v tab
s jast osa v ga v he inimesi, enamjaolt k rgelt kvalifitseeritud
spetsialistid, ja kaotused on suhteliselt v ikesed. Lahingud, niipalju kui
neid on, toimuvad ebakindlatel piirialadel, mille umbkaudset asupaika
tavaline inimene v ib vaid aimata, v i siis mereteede strateegiliselt
t htsates punktides, mida kaitsevad ujuvkindlused. Tsivilisatsioonikeskustes
ei t henda s da muud kui pidevat tarbekaupade puudumist ja juhuslikku
rakettm rsu plahvatust, mis v ib p hjustada v heseid ohvreid. S da on
tegelikult muutnud oma iseloomu. V i t psemalt, p hjused, miks s da
peetakse, on muutnud oma j rjekorda ja t htsust. Motiivid, mis esinesid
v hesel m ral juba XX sajandi alguse suurte s dade puhul, on n d saanud
peamiseks ja neid tunnistatakse ja kultiveeritakse teadlikult.
Et m ista k imasoleva s ja iseloomu - sest vaatamata
mbergrupeerimistele, mis toimuvad iga paari aasta tagant, on see ikka ks
ja seesama s da - , tuleb k igepealt aru saada, et sellel s jal ei saa olla
lahendust. htegi kolmest liriigist ei saa l plikult v ita, ka mitte
lej nud kahe hisel j ul. Nad on selleks liiga v rdsed ja nende
looduslikud kaitsev imalused on liiga hirmu ratavad. Euraasiat kaitsevad
tema m tmatud avarused, Okeaaniat Atlandi ja Vaikse ookeani veelagendikud,
Ida-Aasiat tema elanike sigivus ja t kus. Teiseks ei ole enam majanduslikus
m ttes millegi nimel v idelda. Suletud majanduse rajamisega, kus tootmine ja
tarbimine on tasakaalu viidud, on k rvaldatud varasemate s dade peap hjus -
v itlus turgude p rast. Samuti ei ole v itlus tooraine p rast t nap eval
enam elu ja surma k simus. Igal juhul on k ige kolme liriigi pindala nii
suur, et nad saavad peaaegu k ik vajaliku oma territooriumilt. Kui s jal on
veel ldse otsest majanduslikku otstarvet, siis on see t j u hankimine.
Kolme liriigi piiride vahele, alaliselt mitte helegi neist kuuluvana, j b
korrap ratu ristk lik, mille nurkadeks on Tanger, Brazzaville, Darwin ja
Hongkong, kus elab umbes viiendik maailma rahvastikust. Selle tihedalt
asustatud territooriumi ja p hjapooluse j alade omandamise nimel s divadki
kolm suurv imu pidevalt. Tegelikult ei suuda kski neist kolmest iial tervet
vaidlusalust maa-ala oma kontrolli alla saada. See k bi osade kaupa pidevalt
k est k tte, ja v imalus reetliku kkr nnakuga seda v i teist maat kki
endale haarata toobki kaasa pideva liitlaste vahetamise.
K igis vaidlusalustes piirkondades leidub v rtuslikke mineraale ja
m ni neist annab t htsaid taimseid produkte nagu n iteks kauts^uk, mille
asendajat tuleb k lmemas kliimas suhteliselt kuluka meetodiga s nteesida.
Aga peale k ige muu leidub neis piirkondades p hjatuid odava t j u varusid.
Selle v imu k sutuses, mis kontrollib Ekvatoriaal-Aafrikat v i L his-Ida
maid v i L una-Indiat v i Indoneesia saarestikku, on peaaegu tasuta sadu
miljoneid t kaid kulisid. Selle ala asukad, kes on enam-v hem avaliku orja
seisusesse surutud, k ivad pidevalt he vallutaja k est teise k tte ja neid
kasutatakse nagu s tt v i naftat, et toota rohkem relvi, et vallutada rohkem
maa-alasid, et saada rohkem t j udu, et toota rohkem relvi, et vallutada
rohkem maa-alasid, ja nii edasi, kuni l pmatuseni. Tuleb m rkida, et
lahingud ei ulatu tegelikult kunagi v ljapoole neid vaidlusaluseid alasid.
Euraasia piirid liiguvad edasi-tagasi Kongo madaliku ja Vahemere
p hjaranniku vahel; India ookeani saared vallutab kord Okeaania, kord
Euraasia; Mongoolias pole Euraasia ja Ida-Aasia vaheline piir kunagi p siv;
poolusel pretendeerivad k ik kolm v imu tohututele maa-aladele, mis
tegelikult on asustamata ja l bi uurimata. Aga j udude tasakaal j b
j medates joontes p sima ja need maa-alad, mis moodustavad iga liriigi
s damiku, j vad alati puutumata. Lisaks k igele ei ole ekvatoriaalse v ndi
ikestatud rahvaste t d maailmamajandusele tegelikult tarvis. Nad ei tee
maailma rikkamaks, sest k ike seda, mida nad toodavad, kasutatakse s ja
tarbeks, ja s japidamise eesm rk on alati saavutada paremat positsiooni, et
j tkata s japidamist. Oma t ga v imaldavad orjastatud massid kiirendada
pideva s japidamise tempot. Aga kui neid ei oleks olemas, ei erineks maailma
hiskondlik struktuur ja protsess, t nu millele ta s ilib, oluliselt
olemasolevast.
Kaasaegse s japidamise peamine eesm rk (mida sisepartei juhtivad ajud
vastavaltkaksisoima
tunnistavad ja ei tunnista) on ra tarvitada masinate abil saadud toodang,
nii et sellega ei kaasneks elatustaseme ldist t usu. Industriaal hiskonnas
on probleem, mida teha tarbekaupade lej giga, varjatult olemas olnud juba
XIX sajandi l pust peale. T nap eval, kus inimestel ei ole enamasti k llalt
s agi, ei ole see probleem ilmselt enam pakiline, ja see ei pruugigi enam
selleks saada, isegi kui kunstlikud h vitusmehhanismid enam ei t ta.
T nap eva maailm on alasti, n lgiv ja rusudes paik, v rreldes selle
maailmaga, mis oli olemas enne 1914. aastat, ja veel enam on ta seda,
v rreldes selle imaginaarse tulevikuga, mida selle aja inimesed ette
kujutasid. Kahek mnenda sajandi algul kuulus n gemus tuleviku hiskonnast kui
uskumatult j ukast, j udeajast rikkast, distsiplineeritud ja teov imelisest,
s ravast antiseptilisest maailmast, mis koosneb klaasist, terasest ja
lumivalgest betoonist, peaaegu iga haritud inimese teadvusse. Teadus ja
tehnoloogia arenesid tohutu kiirusega ja tundus olevat loomulik oletada, et
nad arenevad ha edasi. Aga see arenemine peatus, osalt vaesumise t ttu,
mille p hjustas pikk sari s du ja revolutsioone, ja osalt sellep rast, et
teaduse ja tehnika arenemine s ltub empiiriliselt m tteviisist, mis ei
saanud rangelt reglementeeritud hiskonnas s ilida. Tervikuna on t nap eva
maailm primitiivsem kui viiek mne aasta eest. M ned mahaj nud alad on edasi
arenenud ja on leiutatud mitmesuguseid seadmeid, mis k ll alati on kuidagi
seotud s japidamise v i poliitilise nuhkimisega, aga katsetamine ja
leiutamine on enamalt jaolt lakanud ja viiek mnendate aastate aatomis ja
kahjustusi pole siiamaani suudetud t ielikult likvideerida. Aga sellest
hoolimata on masinasse k tketud oht endiselt p evakorral. Niipea kui masin
ajaloo n itelavale ilmus, oli k igile m tlevaile inimestele selge, et
sellega kaob meeletu t r gamise vajadus ja j relikult suurelt osalt ka
ebav rdsus inimeste vahel. Oleks masinat sihikindlalt sel otstarbel
rakendatud, oleks maailm v inud paari inimp lve jooksul vabaneda n ljast,
le j u k ivast t st, mustusest, harimatusest ja haigustest. Ja tegelikult,
ilma et masinat olekski just sel eesm rgil kasutatud, t stis ta peaaegu
automaatselt - tootes j ukust, mida ei olnud alati v imalik jaotamata j tta,
- viiek mne aasta jooksul XIX sajandi l pust ja XX sajandi alguses v ga
suuresti keskmise inimese elutaset.
Aga oli ka selge, et k ikjal ilmnev j ukuse kasv hvardab hierarhilist
hiskonda h vinguga, - t epoolest, teatavas m ttes oli see tema h ving.
Maailmas, kus k igil oli l hike t p ev ja k llalt s a, korter vannitoa
ning k lmkapiga ja auto v i koguni lennuk, oleks k ige silman htavam ja
v ib-olla k ige olulisem ebav rdsuse vorm peagi kadunud. Kui j ukus oleks
muutunud ldiseks, poleks ta pakkunud enam eristamisv imalusi. Kahtlemata
oleks v inud ette kujutada ka hiskonda, kus rikkus isikliku omandi ja
luksuse m ttes on v rdselt jaotatud, v im aga on j nud v ikese
priviligeeritud kasti k tte. Aga tegelikus elus ei oleks selline hiskond
kaua p sinud. Sest kui k ik oleksid htviisi j udeaega ja kindlustatust
nautinud, siis oleks inimeste p himass, keda vaesus on siiani juhmistanud,
saanud kirjaoskajaks ja oleks oma peaga m tlema hakanud; ja kui see oleks
juhtunud, siis oleksid inimesed varem v i hiljem taibanud, et
priviligeeritud v hemusel pole mingit funktsiooni, ja oleksid selle minema
p hkinud. L ppkokkuv ttes v is hierarhiline hiskond p sida ainult vaesuse
ja harimatuse pinnal. Tagasip rdumine agraarsesse minevikku, millest m ned
kahek mnenda sajandi alguse m tlejad unistasid, ei olnud praktiliselt
teostatav. See oleks olnud vastuolus mehhaniseerimistendentsiga, mis oli
muutunud otsekui instinktiivseks, ja pealegi oleks t stuslikult mahaj nud
maa muutunud s jaliselt abituks ja oleks otseselt v i kaudselt oma
arenenumate rivaalide m ju alla sattunud.
Rahuldavat lahendust ei andnud ka masside vaesuses hoidmine
kaubatootmise piiramise kaudu. Nii toimiti laialt kapitalismi l pp-faasis
ajavahemikus 1920-1940. Paljude maade majandusel lasti stagneeruda, p llud
j id s ti, kapitalimahutusi ei lisatud, suured elanikkonna laamad j id
t ta ja neil hoiti kuidagimoodi hinge sees riikliku abirahaga. Aga sellega
kaasnes ka s jaline n rkus, ja kuna viletsus, mille see kaasa t i, oli
silman htavalt tarbetu, tekkis paratamatult opositsioon. Probleem oli
selles, kuidas hoida t stuse rattaid p rlemas, nii et maailma tegelik
j ukus ei kasvaks. Kaupu tuli toota, aga neid ei tohtinud jaotada.
Tegelikult oli ainus viis, kuidas seda saavutada, pidev s japidamine.
S da on oma olemuselt h vitamine, ja mitte tingimata inimelude, vaid
inimt produktide h vitamine. S da on viis, kuidas t kkideks lasta,
stratosf ri pillutada v i merre uputada tarbeaineid, mis v iksid muidu
masse liiga mugavaks ja l ppkokkuv ttes liiga arukaks muuta. Isegi kui
s japidamisvahendeid otseselt ei h vitata, on nende tootmine ikkagi sobiv
t j u kasutamise viis, mis ei anna midagi, mida saab tarbida. N iteks
k tkeb ujuvkindlus endas mitmesaja kaubalaeva ehitamiseks vajalikku
t hulka. L puks kantakse see maha kui vananenu, ilma et ta oleks kunagi
kellelegi materiaalset kasu toonud, ja tehakse tohutu t ga valmis uus
ujuvkindlus. P him tteliselt on s jakulud alati planeeritud nii, et need
s ksid ra lej gi, mis tekib p rast elanikkonna nappide vajaduste
rahuldamist. Tegelikult alahinnatakse elanikkonna vajadusi pidevalt ja
tagaj rjeks on poolte tarbekaupade krooniline puuduj k; aga seda peetakse
isegi kasulikuks. See on sihikindel poliitika: hoida isegi priviligeeritud
kihte viletsuse piiril, sest ldine puudus suurendab v ikeste privileegide
t htsust ja r hutab sellega erinevust kihtide vahel. Kahek mnenda sajandi
alguse standardi j rgi on ka sisepartei liikme elu askeetlik ja vaevaline.
Aga see v hene luksus, mida ta naudib - avar ja h sti sisustatud korter,
paremast materjalist r ivad, kvaliteetsem s k, jook ja tubakas, kaks-kolm
teenijat, isiklik auto v i helikopter, - seab ta k rgemale v lispartei
liikmest, ja v lispartei liikmetel on sama laadi eelised allasurutud massi
ees, keda nimetatakse ъproledeks . Sotsiaalne hkkond on nagu sissepiiratud
linnas, kus rikkuse ja vaesuse vaheliseks piiriks on k ntsakas hobuseliha.
Ja samal ajal teeb teadmine, et k imas on s da ja et pea kohal ripub oht,
v imu leandmise v ikese kliki k tte otsekui loomulikuks, v ltimatuks
elluj mise eeltingimuseks.
S da teeb niisis vajalikku h vitust d, ja teeb seda pealegi
ps hholoogiliselt vastuv etavas vormis. P him tteliselt oleks ju k llalt
lihtne raisata t j u lej ki maailmas templeid ja p ramiide ehitades, auke
kaevates ja neid uuesti t ites v i ka hulgaliselt kaupu tootes ja seej rel
neid p letades. Aga see kindlustaks ainult hierarhilise hiskonna
majanduslikku, ja mitte emotsionaalset alust. K simus ei ole eelk ige
rahvamasside hoiakus, kelle suhtumine pole oluline, kuni nad on t ga
h ivatud, vaid Partei enda hoiakus. Ka k ige v ljapaistmatum Partei liige
peab olema mingil kitsal alal asjatundlik, t kas ja isegi intelligentne,
aga samas peab ta olema kergeusklik ja pime fanaatik, kelle tundeelus
valitsevad hirm, vihkamine, lipitsemine ja meeletu v idujoovastus. Teiste
s nadega, tal peab olema s jaolukorrale vastav meelelaad. Pole t htis, kas
s da parasjagu k ib, ja kuna l plik v it on v imatu, ei ole ka t htis, kas
s da on edukas v i mitte. On vaja ainult, et valitseks s jaolukord. Teadvuse
l hestumine, mida Partei oma liikmetelt n uab ja mis on s ja tingimustes
kergemini saavutatav, on t nap eval juba ldine, aga mida k rgemale keegi
hierarhiaredelil on t usnud, seda m rgatavam see on. Just siseparteis on
s jah steeria ja vaenlase vihkamine k ige tugevam. Juhtimisaparaadi
t tajana teab sisepartei liige sageli paratamatult, et see v i teine
rindeteade ei vasta t ele, ja ta ehk koguni taipab, et kogu see s jajutt on
v lts ja et s da tegelikult ei peetagi v i et seda tehakse hoopis teistel
eesm rkidel, kui on avalikult deklareeritud; aga niisuguseid teadmisi on
kerge neutraliseeridakaksisoima abil.
Seet ttu ei l kski sisepartei liige hetkekski k ikuma oma m stilises
usus, et s da on reaalsus ja et see l peb v idukalt, nii et Okeaaniast saab
maailmavalitseja.
K ik sisepartei liikmed usuvad sellesse tulevasse v itu nagu
usudogmasse. V it saavutatakse kas t nu sellele, et h ivatakse j rk-j rgult
ikka rohkem ja rohkem territooriume ja kujundatakse sel kombel r huv
j u lekaal, v i t nu sellele, et avastatakse mingi uus ja vastupandamatu
relv. Uurimist uute relvade saamiseks j tkub pidevalt, ja see on ks
v heseid s ilinud tegevusalasid, kus leiutamis- ja teoretiseerimisv imelist
t pi m istus v ib end veel v lja elada. Teadus vanas m ttes on t nap eva
Okeaanias v lja surnud. Uuskeeles puudub ldse vastav s na. Empiiriline
m ttelaad, millel p hinevad k ik mineviku teaduslikud saavutused, on
vastuolus ingsotsi p hialustega. Ja isegi tehnoloogia arenemine toimub vaid
siis, kui selle saavutusi saab mingil moel kasutada inimvabaduste
piiramiseks. K igil kasulikel tegevusaladel seisab maailm paigal v i
taandareneb. P ldu haritakse hobuatradega, samal ajal kui raamatuid
kirjutatakse masinaga. Ainult eluliselt t htsates valdkondades, s.t. s ja ja
poliitilise nuhkimise alal, soositakse v i v hemalt talutakse veel
empiirilist m ttelaadi. Parteil on kaks eesm rki: vallutada kogu maailm ja
likvideerida igaveseks igasugune iseseisva m tlemise v imalus. Selle t ttu
peab Partei leidma lahenduse kahele suurele probleemile. Esiteks, kuidas
vastu inimese enda tahtmist teada saada, mida ta m tleb, ja teiseks, kuidas
tappa m ne sekundiga sadu miljoneid inimesi, ilma neid ette hoiatamata. Need
probleemid ongi teadusliku uurimise aineks, niipalju kui seda veel on
s ilinud. T nap eva teadlane on kas segu ps hholoogist ja inkvisiitorist,
kes on p hjalikult s venenud inimese n oilme, liigutuste ja h letooni
t hendusvarjundite uurimisse ja katsetab uimastite, s^okiteraapia, h pnoosi
ja f silise piinamise m ju t e v ljapressimisel; v i ta on keemik, f sik
v i bioloog, kes tegeleb vaid nende oma eriala harudega, mis sobivad elu
v tmiseks. Rahuministeeriumi ruumikates laboratooriumides ja Brasiilia
metsadesse, Austraalia k rbetesse v i Antarktika asustamata saartele
peidetud katsejaamades on uurimisr hmad v simatult t s. Osa neist tegeleb
lihtsalt tulevaste s dade logistika planeerimisega; m ned t tavad v lja
ikka v imsamaid rakettm rske, ikka tugevamaid laenguid ja ikka
vastupidavamat soomuskatet; m ned leiutavad aina uusi ja tapvamaid gaase v i
lahustuvaid m rke, mida saaks toota niisugustes kogustes, et nendega oleks
v imalik h vitada elu tervetel mandritel, v i pisikuid, mis oleksid
immuunsed k ikv imalike antikehade suhtes; m ned p avad konstrueerida
s idukit, mis liiguks maa all, nagu allveelaev liigub vee all, v i lennukit,
mis oleks oma baasist s ltumatu nagu purjelaev; m ned uurivad veel kaugemaid
v imalusi nagu p ikesekiirte koondamine tuhandete kilomeetrite kaugusel
kosmoses paiknevate l tsede abil v i maasisese soojuse kasutamine kunstlike
maav rinate ja t usulainete tekitamiseks.
Aga htegi neist projektidest ei suudeta iial kuskil ligikaudugi
realiseerida ja kski kolmest liriigist ei saavuta iial otsustavat
lekaalu. Palju t htsam on, et k igil kolmel suurv imul on aatomipommi n ol
olemas relv, mis on palju v imsam kui k ik see, milleni nende praegused
uurimised v iksid j uda. Ehkki Partei kirjutab selle leiutise, vastavalt oma
tavale, enda arvele, ilmusid esimesed aatomipommid juba tuhande heksasaja
neljak mnendatel aastatel ja v eti ulatuslikult kasutusele umbes k mme
aastat hiljem. Sel ajal visati sadu pomme t stuskeskustele, peamiselt
Venemaa Euroopa-osas, L ne-Euroopas ja P hja-Ameerikas. Selle tagaj rjel
veendusid k igi maade valitsevad klassid, et j rgmised aatomir nnakud
t hendaksid organiseeritud hiskonna ja j relikult ka nende enda v imu
l ppu. Selle j rel, ilma et oleks s lmitud mingit lepingut v i isegi
vihjatud selle vajadusele, ei visatud enam htegi pommi. K ik kolm suurv imu
lihtsalt j tkavad pommide tootmist ja varumist otsustavaks puhuks, mis nende
arvates peab varem v i hiljem saabuma. Aga samal ajal pole s jakunst kolme-
v i neljak mne aasta jooksul edasi arenenud. T si, varasemast enam
kasutatakse helikoptereid, pommilennukite asemel on tulnud rakettm rsud ja
rnade kergeristlejate asemele praktiliselt uppumatud ujuvkindlused; aga
muus osas ei ole toimunud peaaegu mingit arenemist. Tankid, allveelaevad,
torpeedod, automaadid, isegi vintp ssid ja k sigranaadid kuuluvad endiselt
relvastusse. Ja vaatamata ajakirjanduse ja teleekraani kaudu levitatavatele
teadetele l pututest tapatalgutest, ei ole varasemate s dade meeleheitlikud
lahingud, kus m ne n dala jooksul tapeti sadu tuhandeid v i isegi miljoneid
inimesi, enam kordunud.
kski kolmest liriigist ei rita iial niisugust man vrit, millega
kaasneks t sise l asaamise oht. Kui m ni ulatuslikum operatsioon ette
v etaksegi, on see tavaliselt llatusr nnak oma liitlase vastu. K ik kolm
suurv imu j rgivad v i p avad j tta muljet, et nad j rgivad ht ja sama
strateegiat. Plaan on s jategevuse, l bir kimiste ja osavasti ajastatud
lepingurikkumiste kombineerimise teel luua s jav ebaaside r ngas, mis
t ielikult mbritseks seda v i teist v istlevat riiki, ja s lmida siis selle
v istlejaga s prusleping ja j da temaga aastateks rahujalale, et uinutada
tema valvsust. Selle aja jooksul on siis v imalik paigutada k igisse
strateegilistesse punktidesse tuumalaenguga rakette, mis l puks korraga
v lja lastakse, nii h vitavate tagaj rgedega, et vastul ki ei j rgne. Ja
siis on aeg s lmida s prusleping teise maailmasuurv imuga, et valmistuda
uueks r nnakuks. Vaevalt tasub lisada, et see skeem j b vaid teostamatuks
unistuseks. V he sellest, mingit s jategevust ei toimu ldse mujal kui
vaidlusalustel aladel ekvaatori ja pooluste mber; keegi ei rita tungida
vastase territooriumile. Ja see seletabki t ika, et kohati on liriikide
piirid tinglikud. Euraasia n iteks v iks kerge vaevaga vallutada Briti
saared, mis on geograafiliselt Euroopa osa, v i teisest k ljest Okeaanial
oleks lihtne nihutada oma piire Reini v i koguni Vislani. Aga see rikuks
kultuurilise terviklikkuse printsiipi, mida ei ole k ll iial s nastatud, aga
mida k ik pooled j rgivad. Kui Okeaania vallutaks alad, mis kunagi olid
tuntud kui Prantsusmaa ja Saksamaa, tuleks nende alade elanikud kas
h vitada, mis on f siliselt v ga raske lesanne, v i siis assimileerida
umbes sajamiljoniline elanikkond, kes on tehnika arengu seisukohalt
ligikaudu Okeaania tasemel. Probleem on k igi kolme liriigi jaoks sama.
Nende struktuur n uab, et neil ei oleks mingit kontakti v lismaalastega,
v lja arvatud piiratud ulatuses s javangide ja v rviliste orjadega. Isegi
antud hetke ametlikku liitlasse suhtutakse lima umbusuga. Kui s javangid
v lja arvata, siis ei puutu Okeaania reakodanik iial kokku hegi Euraasia
v i Ida-Aasia elanikuga ja v rkeelte valdamine on talle keelatud. Kui tal
lastakse v lismaalastega suhelda, v iks ta arvestada, et nad on temasarnased
olendid ja et suurem osa sellest, mis talle nende kohta on r gitud, on
vale. N nda laguneks suletud maailm, milles ta elab, ja v iks haihtuda hirm,
vihkamine ja eneseuhkus, millele tema moraal tugineb. Seep rast on k ik
pooled aru saanud, et P rsia, Egiptus, Jaava ja Tseilon v ivad k ll
lugematuid kordi k est k tte k ia, aga parem on, kui t htsamates
piirkondades letavad riigipiiri ainult m rsud.
Selle k ige taga on asjaolu, millest pole iial valjusti r gitud, aga
mida on vaikides m istetud ja vastavalt ka k itutud, ja nimelt, et
elutingimused kolmes liriigis on suurel m ral samad. Okeaanias nimetatakse
valitsevat filosoofiat ingsotsiks, Euraasias neobols^evismiks ja Ida-Aasias
on sel hiinakeelne nimetus, mida tavaliselt t lgitakse surmakultuseks,
t psem vaste oleks aga ehk eneseh vitus. Okeaania elanik ei tohi midagi
teada kahe teise filosoofia seisukohtadest, aga teda on petatud neid
vihkama kui barbaarset v givalda moraali ja terve m istuse vastu. Tegelikult
ei saa neid filosoofiaid kuigiv rd eristada ja neile toetuvaid sotsiaalseid
s steeme ei saa ldse eristada. Neis k igis valitseb seesama p ramidaalne
struktuur, seesama pooljumalast juhi kultus, seesama majandus, mis
eksisteerib lakkamatu s japidamise t ttu ja jaoks. Sellest j reldub, et kolm
liriiki ei saa ksteist vallutada, ja kui saakski, poleks neil sellest
mingit kasu. Vastupidi, nii kaua, kui nad on vaenujalal, hoiavad nad
ksteist p sti nagu kolm lekubu. Ja nagu see tavaline on, annavad ja
htlasi ei anna k igi kolme suurv imu valitsevad r hmad endale aru sellest,
mida nad teevad. Nende elu on p hendatud maailma vallutamisele, aga samas
teavad nad, et s da peab kestma igavesti ega tohi l ppeda v iduga. Ja
asjaolu, et vallutusohtu tegelikult ei ole, teebki v imalikuks reaalsuse
eitamise, mis on ingsotsi ja temaga v istlevate m ttes steemide erijoon.
Siinkohal tuleb korrata seda, mis on juba varem eldud, et pidevaks muutudes
on s da p hjalikult muutnud oma iseloomu.
Endistel aegadel oli s da juba oma m iste poolest midagi, mis varem v i
hiljem l peb, tavaliselt vaieldamatu v idu v i l asaamisega. Minevikus oli
s da ka ks peamisi vahendeid, millega inim hiskondi hoiti kokkupuutes
materiaalse reaalsusega. K igil aegadel on k ik valitsejad p dnud oma
alamatele sisendada v rettekujutust maailmast, aga nad ei ole v inud endale
lubada hutada illusioone, mis v iksid n rgendada s jalist v imsust. Nii
kaua, kui l asaamine t hendas iseseisvuse kaotamist v i m nda muud ldiselt
soovimatuks peetud tagaj rge, tuli end selle vastu t siselt kaitsta.
Materiaalseid fakte ei saanud ignoreerida. Filosoofias, religioonis,
poliitikas v i eetikas v is kaks pluss kaks olla viis, aga p ssi v i lennuki
konstrueerimisel pidi see kindlasti olema neli. V itlusv imetud rahvad
alistati varem v i hiljem ja v imuv itlus ei sallinud illusioone. Pealegi
pidi selleks, et olla v itlusv imeline, v imalik olema minevikust ppida,
mis eeldas paikapidavat ettekujutust sellest, mis minevikus oli toimunud.
Ajalehed ja ajaloo pikud on s ndmusi muidugi alati kujutanud ilustatult ja
eelarvamuslikult, aga sellised v ltsinguid, nagu neid t nap eval
harrastatakse, ei olnud varem v imalikud. S da oli kindel terve m istuse
valvur. Kuna s du v is nii v ita kui ka kaotada, polnud kski valitsev klass
t ielikult vastutusest vaba.
Aga kui s da muutub s na t sises m ttes l putuks, ei ole ta enam
ohtlik. Kui s da on l putu, siis ei ole olemas niisugust asja nagu
s javajadus. Tehnika arenemine v ib lakata ja ka k ige k egakatsutavamaid
fakte v ib eitada v i arvestamata j tta. Nagu me n gime, j tkatakse
uurimist id, mida v iks nimetada teaduslikuks, veel ksnes s jalistel
eesm rkidel, aga need on oma olemuselt unistuslikud ja sellel, et nad ei
anna tulemusi, pole mingit t htsust. T husust, isegi s jaasjanduses, ei ole
enam tarvis. Okeaanias t tab t husalt veel ainult M ttepolitsei. Kuna k ik
kolm liriiki on v itmatud, on iga ks neist tegelikult omaette maailma, kus
v ib rahulikult harrastada igasugust m ttemoonutust. Reaalsus avaldab survet
ainult igap evaelu tarviduste kaudu: on tarvis s a ja juua, kuskil elada ja
midagi selga panna, hoiduda m rki v tmast ja lakorruse aknast v lja
astumast, ja nii edasi. Elu ja surma ja f silise naudingu ja f silise valu
vahel on veel vahe, aga see on ka k ik. L igatud ra v lismaailmast ja
minevikust, on Okeaania elanik nagu inimene t htedevahelises ruumis, kes ei
tea elda, kus on ъ lal ja kus on ъall . Niisuguse riigi valitsejate v im
on absoluutsem, kui oli vaaraodel v i Rooma keisritel. Nad peavad hoolt
kandma selle eest, et liiga palju alamaid surnuks ei n lgiks, ja peavad
j lgima, et s jatehnika tase oleks niisama madal nagu nende v istlejatel;
aga kui see miinimum on t idetud, v ivad nad reaalsust v nata, nagu neile
p he tuleb.
Selle t ttu on s da, kui me m dame varasemate s dade m dupuuga, puhas
pettus. See on nagu kaklus teatavate m letsejate loomade vahel, kelle sarved
kasvavad sellise nurga all, et nad on v imetud teineteisele kurja tegema.
Aga kuigi ta on irreaalne, ei ole ta m ttetu. Ta neelab tarbekaupade
lej gi ja aitab s ilitada erilist vaimset hkkonda, mida hierarhiline
hiskond vajab. S da, nagu me n eme, kuulub n d ainult sisepoliitikasse.
Minevikus v itlesid k igi maade valitsevad r hmad, kuigi nad ehk tunnistasid
oma hiseid huvisid ja piirasid selle t ttu s ja h vitavust, siiski
ksteisega ja v itja r vis v idetu alati paljaks. Meie p evil ei v itle nad
ldse enam ksteisega. Iga valitsev r hm peab s da omaenda alamate vastu ja
s ja eesm rgiks ei ole mingi territooriumi vallutamine v i kaitsmine, vaid
hiskonna struktuuri puutumatuna hoidmine. Juba s na ъs da ise on selle
t ttu eksitav. V ib-olla oleks igem elda, et muudutes l putuks on s da
lakanud tegelikult olemast. See eriline pinge, mis alates neoliitikumist
kuni kahek mnenda sajandi neljak mnendate aastateni s jaga kaasnes, on
t naseks asendunud hoopis millegi muuga. Teeks peaaegu sama v lja, kui kolm
liriiki, selle asemel et ksteisega s dida, lepiksid kokku, et nad elavad
p sivas rahus, iga ks puutumatuna omaenda piirides. Sest ka sel juhul oleks
iga ks neist suletud s steem, igaveseks vaba v lise ohu kainestavast m just.
Rahu, mis on t esti pidev, annaks sama tulemuse mis pidev s da. Selles
seisnebki loosungiS da on rahu sisim
t hendus, kuigi enamik Partei liikmeid m istab seda palju pealiskaudsemalt.
Winston katkestas korraks lugemise. Kusagil kaugel plahvatas ks
rakettm rsk. O^nnis tunne olla ksi keelatud raamatuga, toas, kus ei ole
teleekraani, ei haihtunud. ksindus ja turvalisus olid f siliselt
tajutavad, segunedes mingil kombel tema keha roidumuse, tooli pehmuse ja
aknast tuleva rna tuule hu puudutusega, mis m ngles tema p sel. See raamat
mida te n ete. On t iesti v imatu, et meie eluajal toimuks m ni m rgatav
muutus. Me oleme surnud. Meie t ieliku elu on tulevikus. Me v tame sellest
osa kui peot is p rmu ja kimbuke konte. Aga kui kaugel see tulevik v ib
olla, seda ei tea keegi. Sinna v ib minna tuhandeid aastaid. Praegu ei ole
v imalik teha muud kui laiendada v hehaaval terve m istuse m juala. Me ei
saa tegutseda hiselt. Me saame ainult levitada oma tarkust inimeselt
inimesele, p lvkonnalt p lvkonnale. M ttepolitseiga vastamisi seistes ei ole
teist teed.
Ta peatus ja vaatas kolmandat korda k ekella.
ъTeil on n d aeg lahkuda, seltsimees, tles ta Juliale. ъOodake,
karahvin on veel pooleldi t is.
Ta valas k igile veini ja v ttis oma klaasi k tte.
ъMille terviseks me n d joome? k sis ta taas vaevum rgatava
irooniaga. ъM ttepolitsei peataoleku terviseks? Suure Venna surma terviseks?
Inimkonna terviseks? Tuleviku terviseks?
ъMineviku terviseks, tles Winston.
ъJah, minevik on t htsam, n ustus O'Brien t siselt.
Nad t hjendasid oma klaasi ja hetk hiljem t usis Julia p sti, et ra
minna. O'Brien v ttis kapi pealt v ikese karbi ja andis neiule lameda valge
tableti, mille k skis keele peale panna. T htis on, tles ta, et veini l hna
ei oleks tunda. Liftiteenrid on v ga t helepanelikud. Aga niipea kui uks oli
Julia j rel sulgunud, paistis ta olevat tema olemasolu unustanud. Ta tegi
paar sammu m da tuba ja peatus siis:
ъVaja oleks m ningaid ksikasju t psustada, tles ta. ъMa eeldan, et
teil on mingisugune kohtumispaik juba olemas?
Winston r kis talle toast mr. Charringtoni poe peal.
ъEsialgu k ib k ll. Edaspidi me otsime teile midagi paremat. T htis on
kuhtumispaiku pidevalt muuta. Vahepeal ma saadan aga teile he eksemplari
sellest raamatust, isegi O'Brien, m rkas Winston, paistis seda s na
r hutavat, nagu oleks see kursiivis, ъGoldsteini raamatust, te teate k ll,
nii ruttu kui v imalik. Selle hankimine v ib paar p eva aega v tta. Neid ei
ole palju j rel, nagu te isegi v ite ette kujutada. M ttepolitsei ajab neid
taga ja h vitab neid peaaegu niisama kiiresti, nagu me j uame neid
paljundada. Aga see ei loe. See raamat ei h vi. Isegi kui viimane eksemplar
kaoks, v iksime selle peaaegu s na-s nalt taastada. Kas te k ite t l
portfelliga? k sis ta.
ъTavaliselt jah.
ъKuidas see v lja n eb?
ъMust, v ga kulunud. Kahe sangaga.
ъMust, kahe sangaga, v ga kulunud - h va. L hemas tulevikus - kuup eva
ma ei oska praegu elda - leiate te oma hommikuste t lesannete hulgast
tr kiveaga teate ja palute seda korrata. J rgmisel p eval te l hete t le
ilma portfellita. P eva jooksul te kohtate t naval meest, kes puudutab teid
k isest ja tleb: ъTe pillasite vist oma portfelli maha. Ja selles
portfellis, mille te temalt saate, on Goldsteini raamatu eksemplar. Te
tagastate selle neljateistk mne p eva p rast.
Nad vaikisid natuke aega.
ъMeil on m ni minut aega, enne kui te peate minema hakkama, tles
O'Brien. ъMe kohtume j lle - kui me kohtume - -
Winston vaatas talle otsa. ъNiisuguses kohas, kus ei ole pimedust?
tles ta k heldes.
O'Brien noogutas, ilmutamata v himatki llatust. ъJah, niisuguses
kohas, kus ei ole pimedust, tles ta, nagu oleks vihjest aru saanud. ъAga
vahepeal, v ib-olla te tahate enne lahkumist veel midagi telda? Midagi
teatada? Midagi k sida?
Winston j i m tlema. Tal ei tulnud p he midagi, mida ta oleks tahtnud
k sida, - veel v hem oli tal himu jutuajamist l petada m ne nsalt
paatosliku fraasiga. Ja otseselt millegi O'Brieni ja Vennaskonnaga seotu
asemel t usis tal kki vaimusilma ette koondpilt pimedast magamistoast, kus
ta ema oli veetnud oma viimased p evad, ja mr. Charringtoni poe pealsest
v ikesest toast, ja klaas-kirjapressist, ja roosipuust raamis
terasgrav rist. Peaaegu huupi k sis ta:
ъOlete te kunagi juhtunud kuulma ht vanaaegset laulu, mis algab nii:
ъS h sidruni seemet, l b kella St. Clement ?
O'Brien noogutas taas. T siselt ja v rikalt luges ta selle salmi
otsast l puni ette:
Clement.
Mul maitseb apelsin, l b kella St. Martin.
Too siia see preili, l b kella Old Bailey.
Kus pr nik ja piits, l b kella Shoreditch.
ъTe teate viimast rida! tles Winston.
ъJah, ma tean viimast rida. Aga n d, ma kardan, on teil aeg minna. Aga
oodake. Igaks juhuks ma annan ka teile he tableti.
Kui Winston p siti t usis, sirutas O'Brien talle k e. Winstoni s rmed
ragisesid tema tugevas pigistuses. Ukselt vaatas Winston tagasi, aga O'Brien
paistis juba olevat ametis tema m lust kustutamisega. Ta ootas, k si
teleekraani l litil. Tema taga v is Winston n ha kirjutuslauda rohelise
kupliga lambi ja k nekirjuri ja traatkorvidega, mis olid kuhjaga pabereid
t is. Vahejuhtum oli l ppenud. Minuti p rast, k is Winstonil m te l bi pea,
j tkab O'Brien oma katkestatud ja t htsat t d Partei h vanguks.
Winston oli v simusest s ltjas. S ltjas oli just ige s na. Tema keha
tundus olevat vedel nagu s lt ja t iesti l bipaistev. Tal oli tunne, et kui
ta hoiaks k tt vastu valgust, n eks ta sellest l bi. Meeletu t m ratsus oli
temast viimased elumahlad v lja imenud, j ttes j rele vaid hapra n rvikava,
luud ja naha. K ik aistingud n isid v imenduvat. Tunked r husid lgu,
k nnitee pani jalad kirvendama, k te rusikasse surumine oli pingutus, mis
v ttis liigesed naksuma.
Ta oli viie p eva jooksul t tanud le heksak mne tunni. Nagu k ik
teisedki T eministeeriumis. N d oli see m das ja tal polnud s na otseses
m ttes midagi teha, mitte mingit Partei t d kuni homme hommikuni. Ta v is
veeta kuus tundi peidukohas ja lej nud heksa tundi oma voodis.
P rastl unases mahedas p ikesepaistes jalutas ta aeglaselt m da r past
t navat mr. Charringtoni poe poole, pidades vargsi silmas patrulle, aga
alateadlikult oli ta veendunud, et t na htul ei tarvitse j litamist karta.
Raske portfell, mis tal k e otsas oli, m ksas igal sammul ta p lve, nii et
n rviline v rin jooksis jalgu m da les ja alla. Portfellis oli see raamat,
mille ta oli saanud juba kuue p eva eest, aga polnud veel j udnud sinna
ainsatki pilku heita.
Vihkamise n dala kuuendal p eval - p rast demonstratsioone, k nesid,
karjumist, laulmist, loosungeid, plakateid, filme, vahakujusid,
trummip rinat ja trompetite rgamist, marssivate kolonnide trampimist,
tankiroomikute kriginat, reaktiivlennukite m irgamist ja p ssipauke -
kuuendal p eval, kui ldine orgasm hakkas juba haripunkti j udma ja vaen
Euraasia vastu oli kohunud sellise hulluseni, et kui rahvamass oleks k tte
saanud need kaks tuhat Euraasia s javangi, kes kampaania viimasel p eval
pidi pidulikult les poodama, oleks ta need t kkideks rebinud, just sel
hetkel teatati kki, et Okeaania ei s digi enam Euraasiaga. Okeaania s dib
Ida-Aasiaga. Okeaania on alati s dinud Ida-Aasiaga. Euraasia on liitlane.
Loomulikult ei m nnud keegi, et on toimunud mingi muutus. Sai lihtsalt
teatavaks, rmiselt kiiresti ja igal pool heaegselt, et vaenlane on
Ida-Aasia, ja mitte Euraasia. Winston v ttis sel hetkel osa
demonstratsioonist hel Londoni keskv ljakul. Oli ja valged n od ning
punased loosungid helendasid tontlikult proz^ektorite valgel. V ljakul
tungles mitu tuhat inimest, nende hulgas umbes tuhat Luuraja vormis
koolilast. Erepunase drapeeringuga platvormil k ttis ks sisepartei oraator,
v ike k hn mees ebaproportsionaalselt pikkade k te ja laia kiila kolbaga,
mida piirasid h redad juuksekahlud, rahvast les. Ta pisike
Rumpelstiltskini-taoline kogu v nles vihkamisest ja he k ega mikrofoni
k lge klammerdudes vehkis ta teise k e k mblaga, mis oli luise k sivarre
otsas ebaloomulikult suur, hvardavalt pea kohal. Tema h l, mille v imendus
muutis metalseks, k mistas l putut loetelu julmustest, veresaunadest,
k ditamistest, r stamistest, v gistamistest, vangide piinamisest,
tsiviilelanike pommitamisest, valelikust propagandast, s namurdlikest
kallaletungidest ja murtud lepingutest. Teda kuulates oli peaaegu v imatu
mitte uskuma j da ja vihast hulluda. Iga natukese aja tagant kees rahva
raev le ja k neleja h l mattus elajalikku m irgamisse, mis vallandus
tuhandetest k ridest. K ige metsikumalt r kisid koolilapsed. See k ne v is
olla kestnud umbes kaksk mmend minutit, kui trib nile ruttas ks k skjalg
ja pistis oraatorile pihku mingi paberi. Oraator keeras selle lahti ja luges
l bi, ilma et oleks oma k net katkestanud. Midagi ei muutunud tema
h letoonis, maneeris ega k ne sisus, ainult et kki oli vaenlase nimi
teine. Aga ilma seletamatagi l bis rahvahulka ratundmiskahin. Okeaania on
s jas Ida-Aasiaga! Ja j rgmisel hetkel tekkis kohutav revus. Loosungid ja
plakatid, mis v ljakut dekoreerisid, olid k ik valed! Peaaegu pooltel neist
olid valed n od. See oli sabotaaz^! See oli Goldsteini agentide t !
P rases vihahoos kisti seintelt maha plakatid ja rebiti t kkideks ja
trambiti jalge alla loosungid. Luurajad ilmutasid t helepanuv rset
aktiivsust, ronides le katuseharjade ja tirides maha korstnate k lge
riputatud vimpleid. Aga paari-kolme minutiga oli k ik m das. Oraator, ikka
veel klammerdudes mikrofoni k lge, lad ettepoole l ngus, vaba k si hus
vehkimas, oli kogu aeg oma k net j tkanud. Ja minuti p rast kostis
rahvasummast taas metsikuid raevuh deid. Vihkamine j tkus t pselt nii nagu
enne, ainult et selle m rklaud oli muutunud.
Tagasi vaadates avaldas Winstonile s gavat muljet see, kuidas k neleja
oli ilma pausita, otse keset lauset helt liinilt teisele l litunud, nii et
isegi lauseehitus ei kannatanud. Aga sel hetkel oli tema t helepanu k itnud
miski muu. Selle segaduse ajal, kui plakateid maha rebiti, koputas ks mees,
kelle n gu ta ei n inud, talle lale ja tles: ъVabandust, te pillasite vist
oma portfelli maha. Winston v ttis portfelli hajameelselt, s nagi lausumata
vastu, teades, et v imalus selle sisuga tutvuda avaneb alles m ne p eva
p rast. Demonstratsiooni l ppedes l ks ta kohe T eministeeriumi, kuigi kell
oli peaaegu kaksk mmend kolm. Ja seda tegi kogu ministeeriumi personal. Nii
et teleekraani kaudu edasiantavat korraldust t le ilmuda poleks vajagi
olnud.
Okeaania s dib Ida-Aasiaga: Okeaania on alati Ida-Aasiaga s dinud. Suur
osa viimase viie aasta poliitilisest kirjandusest oli n d korrapealt
kasutamisk lbmatu. Igasugused teadaanded ja protokollid, ajalehed, raamatud,
pamfletid, filmid, lindistused, fotod - k ik tuli v lgukiirusel mber teha.
Kuigi mingeid n pun iteid polnud antud, oli teada, et osakonna juhtkond
tahab, et n dala p rast ei j ks enam kuhugi htki viidet s jale Euraasiaga
v i liidule Ida-Aasiaga. See t oli tohutu, seda enam, et protseduure, mis
sellega kaasas k isid, ei tohtinud ige nimega nimetada. Arhiiviosakonnas
t tasid k ik kaheksateist tundi p evas, kahe kolmetunnise unepausiga.
Keldrist toodi les madratsid ja laotati koridoridesse laiali;
s klapersonal vedas k ruga kohale toidu, mis koosnes v ileibadest ja
ъV idu kohvist. Unepauside ajaks p dis Winston alati laua pabereist
puhtaks teha, aga kui ta kolme tunni p rast unest kleepuvate silmadega ja
valutavate liikmetega oma boksi tagasi komberdas, leidis ta alati, et uus
lade paberirulle on lauale valgunud nagu lumelaviin, mattes pooleldi enda
alla k nekirjuri ja pudenedes p randale, nii et esimene asi oli alati laduda
rullid enam-v hem korralikku virna, et oleks ruumi t le hakata. K ige
hullem, et see t ei olnud sugugi puht mehaaniline. Sageli piisas lihtsalt
he nime teisega asendamisest, aga k ik ksikasjalisemad teadaanded
s ndmustest n udsid hoolt ja kujutlusv imet. Ja s jategevuse lekandmisel
hest maailmajaost teise l ks tarvis ka p hjalikke geograafia-alaseid
teadmisi.
Kolmandal p eval hakkasid Winstoni silmad v ljakannatamatult valutama
ja ta pidi iga viie minuti tagant prille p hkima. See oli nagu r hklemine
mingi le j u k iva f silise t kallal, millest sul oleks igus olnud
loobuda, aga millega saa p dsid siiski, end neurootiliselt tagant
piitsutades, toime tulla. Niipalju kui tal oli mahti meelde tuletada, polnud
tal tegelikult sellest sooja ega k lma, et iga s na, mis ta k nekirjurisse
pomises, ja iga tindipliiatsiga kirjutatud rida oli sihilik vale. Nagu k ik
teisedki osakonna t tajad, muretses ta ainult selle p rast, et v ltsing
oleks laitmatu. Kuuenda p eva hommikul rauges see rullide voog. Tervelt
poole tunni jooksul ei tulnud torust midagi; siis potsatas lauale viimane
rull, ja oligi k ik. Pinge andis k ikjal j rele umbes samal ajal. Osakonda
l bis s gav ja, v ib elda, salajane kergendusohe. Suur t , mida poole
s nagagi ei tohtinud mainida, oli l pule viidud. N d ei saanud kski
inimene enam dokumentaalselt t endada, et Okeaania oli eales Euraasiaga
s dinud. Kel kaksteist null-null teatati ootamatult, et k ik ministeeriumi
t tajad on kuni j rgmise hommikuni vabad. Winston v ttis portfelli selle
raamatuga, mida ta t ajal oli jalgade vahel hoidnud ja magades oma kehaga
varjanud, l ks koju, ajas habet ja oleks vannis peaaegu magama j nud, ehkki
vesi oli vaevalt leige.
Iharalt surisevate liikmetega ronis ta m da treppi mr. Charringtoni
poe pealsesse tuppa. Ta oli v sinud, aga mitte enam unine. Ta avas akna,
s tas v ikese r pase priimuse ja pani kohvivee tulele. Julia pidi varsti
tulema, seniks oli tal
v idunud tugitooli ja avas portfellirihmad.
Raske must k ide, asjaarmastajalikult k idetud, autori nime ja
tiitlita. Ka tr kk paistis olevat eba htlane. Lehed olid nurkadest kulunud
ja tulid kergesti lahti, nagu oleks see raamat paljudest k test l bi k inud.
Tiitellehel oli pealkiri:
TEOORIA JA PRAKTIKA
Winston hakkas lugema:
Teadmatus on j ud
Kogu kirjapandud ajaloo v ltel, ja t en oliselt juba neoliitikumi
l pust peale, on maailmas elanud kolme liiki inimesi: lemkiht, keskkiht ja
alamkiht. Neil omakorda on olnud mitmeid alajaotusi, neid on ige mitut
moodi nimetatud ja nende arvuline suhe - nagu ka ksteisesse suhtumine - on
aegade jooksul muutunud, aga hiskonna p histruktuur on j nud ikka samaks.
Isegi p rast tohutuid murranguid ja n iliselt p rdumatuid muutusi on sama
mall end alati uuesti maksma pannud, nii nagu g roskoop saavutab alati
uuesti tasakaalu, kui kaugele teda sellest ka v lja ei viida.
Nende r hmade eesm rgid on t iesti lepitamatud. ...
Winston katkestas lugemises, peamiselt selleks, et hinnata t siasja, et
ta loeb, mugavalt ja turvaliselt. Ta on ksi: siin ei olnud teleekraani ega
k rva lukuaugus, siin ei olnud vaja selja taha piiluda v i lehte k ega
varjata. Mahe suve hk paitas ta p ske. Kuskilt kaugelt kostis laste
ebam raseid h ikeid: toas ei olnud muid h li kui kella tiksumine. Ta
seadis end mugavamalt tugitooli ja pani jalad kaminav rele. See oli dus,
see oli igavik. Ja siis, nagu inimene vahel teeb raamatuga, millest ta teab,
et ta loeb selle veel rida-realt ja s na-s nalt l bi, avas ta raamatu
juhuslikust kohast ja sattus kolmandale peat kile. Ta luges:
S da on rahu
Maailma jagunemine kolmeks liriigiks oli s ndmus, mida v is ette n ha
ja mida n htigi ette juba enne XX sajandi keskpaika. Kui Venemaa oli alla
neelanud Euroopa ja hendriigid Briti Impeeriumi, olid Euraasia ja Okeaania
- kaks kolmest suurv imust - juba tegelikult olemas. Kolmas, Ida-Aasia,
tekkis omaette ksusena alles p rast kaks aastak mmet kestnud segaseid s du.
Piirid nende kolme liriigi vahel on m nes kohas meelevaldsed ja teises
kohas muutuvad nad vastavalt s ja nnele; ldiselt aga j rgivad nad
loomulikke looduslikke piire. Euraasia h lmab Euroopat ja Aasia mandri
p hjaosa Portugalist Beringi v inani. Okeaania h lmab m lemat Ameerikat,
Atlandi ookeani saari, kaasa arvatud Briti saared, Austraalaasiat ja Aafrika
l unaosa. Ida-Aasia, eelmistest v iksem ja ebakindlama l nepiiriga, h lmab
Hiinat ja maid temast l una pool, Jaapani saari ja suurt, kuid pidevalt
k est k tte k ivat ala, mis koosneb Mandz^uuriast, Mongooliast ja Tiibetist.
hes v i teises kombinatsioonis s divad need kolm liriiki pidevalt
omavahel ja on niimoodi s dinud viimased kaksk mmend viis aastat. T si k ll,
s da ei ole enam see meeleheitlik h vitav v itlus, mis ta oli XX sajandi
esimestel aastak mnetel. See on piiratud eesm rkidega s japidamine vastaste
vahel, kes ei ole v imelised ksteist h vitama, kellel ei ole mingit
materiaalset p hjust v idelda ja keda ei lahuta mingid t elised
ideoloogilised erinevused. Sellest aga ei j reldu, et s japidamisviis v i
valitsev suhtumine sellesse oleks muutunud r tellikumaks v i v hem
veriseks. Vastupidi, s jah steeria on k ikides riikides pidev ja ldine ja
v gistamisi, r vimisi, lastetapmist, tervete rahvaste orjastamist ja
vangide kallal toimepandavat k ttemaksu, mis k nib elusalt keetmise ja
matmiseni, peetakse t iesti normaalseks, ja kui sellega saavad hakkama omad,
ja mitte vaenlased, siis koguni kiiduv rseks. Aga f silises m ttes v tab
s jast osa v ga v he inimesi, enamjaolt k rgelt kvalifitseeritud
spetsialistid, ja kaotused on suhteliselt v ikesed. Lahingud, niipalju kui
neid on, toimuvad ebakindlatel piirialadel, mille umbkaudset asupaika
tavaline inimene v ib vaid aimata, v i siis mereteede strateegiliselt
t htsates punktides, mida kaitsevad ujuvkindlused. Tsivilisatsioonikeskustes
ei t henda s da muud kui pidevat tarbekaupade puudumist ja juhuslikku
rakettm rsu plahvatust, mis v ib p hjustada v heseid ohvreid. S da on
tegelikult muutnud oma iseloomu. V i t psemalt, p hjused, miks s da
peetakse, on muutnud oma j rjekorda ja t htsust. Motiivid, mis esinesid
v hesel m ral juba XX sajandi alguse suurte s dade puhul, on n d saanud
peamiseks ja neid tunnistatakse ja kultiveeritakse teadlikult.
Et m ista k imasoleva s ja iseloomu - sest vaatamata
mbergrupeerimistele, mis toimuvad iga paari aasta tagant, on see ikka ks
ja seesama s da - , tuleb k igepealt aru saada, et sellel s jal ei saa olla
lahendust. htegi kolmest liriigist ei saa l plikult v ita, ka mitte
lej nud kahe hisel j ul. Nad on selleks liiga v rdsed ja nende
looduslikud kaitsev imalused on liiga hirmu ratavad. Euraasiat kaitsevad
tema m tmatud avarused, Okeaaniat Atlandi ja Vaikse ookeani veelagendikud,
Ida-Aasiat tema elanike sigivus ja t kus. Teiseks ei ole enam majanduslikus
m ttes millegi nimel v idelda. Suletud majanduse rajamisega, kus tootmine ja
tarbimine on tasakaalu viidud, on k rvaldatud varasemate s dade peap hjus -
v itlus turgude p rast. Samuti ei ole v itlus tooraine p rast t nap eval
enam elu ja surma k simus. Igal juhul on k ige kolme liriigi pindala nii
suur, et nad saavad peaaegu k ik vajaliku oma territooriumilt. Kui s jal on
veel ldse otsest majanduslikku otstarvet, siis on see t j u hankimine.
Kolme liriigi piiride vahele, alaliselt mitte helegi neist kuuluvana, j b
korrap ratu ristk lik, mille nurkadeks on Tanger, Brazzaville, Darwin ja
Hongkong, kus elab umbes viiendik maailma rahvastikust. Selle tihedalt
asustatud territooriumi ja p hjapooluse j alade omandamise nimel s divadki
kolm suurv imu pidevalt. Tegelikult ei suuda kski neist kolmest iial tervet
vaidlusalust maa-ala oma kontrolli alla saada. See k bi osade kaupa pidevalt
k est k tte, ja v imalus reetliku kkr nnakuga seda v i teist maat kki
endale haarata toobki kaasa pideva liitlaste vahetamise.
K igis vaidlusalustes piirkondades leidub v rtuslikke mineraale ja
m ni neist annab t htsaid taimseid produkte nagu n iteks kauts^uk, mille
asendajat tuleb k lmemas kliimas suhteliselt kuluka meetodiga s nteesida.
Aga peale k ige muu leidub neis piirkondades p hjatuid odava t j u varusid.
Selle v imu k sutuses, mis kontrollib Ekvatoriaal-Aafrikat v i L his-Ida
maid v i L una-Indiat v i Indoneesia saarestikku, on peaaegu tasuta sadu
miljoneid t kaid kulisid. Selle ala asukad, kes on enam-v hem avaliku orja
seisusesse surutud, k ivad pidevalt he vallutaja k est teise k tte ja neid
kasutatakse nagu s tt v i naftat, et toota rohkem relvi, et vallutada rohkem
maa-alasid, et saada rohkem t j udu, et toota rohkem relvi, et vallutada
rohkem maa-alasid, ja nii edasi, kuni l pmatuseni. Tuleb m rkida, et
lahingud ei ulatu tegelikult kunagi v ljapoole neid vaidlusaluseid alasid.
Euraasia piirid liiguvad edasi-tagasi Kongo madaliku ja Vahemere
p hjaranniku vahel; India ookeani saared vallutab kord Okeaania, kord
Euraasia; Mongoolias pole Euraasia ja Ida-Aasia vaheline piir kunagi p siv;
poolusel pretendeerivad k ik kolm v imu tohututele maa-aladele, mis
tegelikult on asustamata ja l bi uurimata. Aga j udude tasakaal j b
j medates joontes p sima ja need maa-alad, mis moodustavad iga liriigi
s damiku, j vad alati puutumata. Lisaks k igele ei ole ekvatoriaalse v ndi
ikestatud rahvaste t d maailmamajandusele tegelikult tarvis. Nad ei tee
maailma rikkamaks, sest k ike seda, mida nad toodavad, kasutatakse s ja
tarbeks, ja s japidamise eesm rk on alati saavutada paremat positsiooni, et
j tkata s japidamist. Oma t ga v imaldavad orjastatud massid kiirendada
pideva s japidamise tempot. Aga kui neid ei oleks olemas, ei erineks maailma
hiskondlik struktuur ja protsess, t nu millele ta s ilib, oluliselt
olemasolevast.
Kaasaegse s japidamise peamine eesm rk (mida sisepartei juhtivad ajud
vastavalt
tunnistavad ja ei tunnista) on ra tarvitada masinate abil saadud toodang,
nii et sellega ei kaasneks elatustaseme ldist t usu. Industriaal hiskonnas
on probleem, mida teha tarbekaupade lej giga, varjatult olemas olnud juba
XIX sajandi l pust peale. T nap eval, kus inimestel ei ole enamasti k llalt
s agi, ei ole see probleem ilmselt enam pakiline, ja see ei pruugigi enam
selleks saada, isegi kui kunstlikud h vitusmehhanismid enam ei t ta.
T nap eva maailm on alasti, n lgiv ja rusudes paik, v rreldes selle
maailmaga, mis oli olemas enne 1914. aastat, ja veel enam on ta seda,
v rreldes selle imaginaarse tulevikuga, mida selle aja inimesed ette
kujutasid. Kahek mnenda sajandi algul kuulus n gemus tuleviku hiskonnast kui
uskumatult j ukast, j udeajast rikkast, distsiplineeritud ja teov imelisest,
s ravast antiseptilisest maailmast, mis koosneb klaasist, terasest ja
lumivalgest betoonist, peaaegu iga haritud inimese teadvusse. Teadus ja
tehnoloogia arenesid tohutu kiirusega ja tundus olevat loomulik oletada, et
nad arenevad ha edasi. Aga see arenemine peatus, osalt vaesumise t ttu,
mille p hjustas pikk sari s du ja revolutsioone, ja osalt sellep rast, et
teaduse ja tehnika arenemine s ltub empiiriliselt m tteviisist, mis ei
saanud rangelt reglementeeritud hiskonnas s ilida. Tervikuna on t nap eva
maailm primitiivsem kui viiek mne aasta eest. M ned mahaj nud alad on edasi
arenenud ja on leiutatud mitmesuguseid seadmeid, mis k ll alati on kuidagi
seotud s japidamise v i poliitilise nuhkimisega, aga katsetamine ja
leiutamine on enamalt jaolt lakanud ja viiek mnendate aastate aatomis ja
kahjustusi pole siiamaani suudetud t ielikult likvideerida. Aga sellest
hoolimata on masinasse k tketud oht endiselt p evakorral. Niipea kui masin
ajaloo n itelavale ilmus, oli k igile m tlevaile inimestele selge, et
sellega kaob meeletu t r gamise vajadus ja j relikult suurelt osalt ka
ebav rdsus inimeste vahel. Oleks masinat sihikindlalt sel otstarbel
rakendatud, oleks maailm v inud paari inimp lve jooksul vabaneda n ljast,
le j u k ivast t st, mustusest, harimatusest ja haigustest. Ja tegelikult,
ilma et masinat olekski just sel eesm rgil kasutatud, t stis ta peaaegu
automaatselt - tootes j ukust, mida ei olnud alati v imalik jaotamata j tta,
- viiek mne aasta jooksul XIX sajandi l pust ja XX sajandi alguses v ga
suuresti keskmise inimese elutaset.
Aga oli ka selge, et k ikjal ilmnev j ukuse kasv hvardab hierarhilist
hiskonda h vinguga, - t epoolest, teatavas m ttes oli see tema h ving.
Maailmas, kus k igil oli l hike t p ev ja k llalt s a, korter vannitoa
ning k lmkapiga ja auto v i koguni lennuk, oleks k ige silman htavam ja
v ib-olla k ige olulisem ebav rdsuse vorm peagi kadunud. Kui j ukus oleks
muutunud ldiseks, poleks ta pakkunud enam eristamisv imalusi. Kahtlemata
oleks v inud ette kujutada ka hiskonda, kus rikkus isikliku omandi ja
luksuse m ttes on v rdselt jaotatud, v im aga on j nud v ikese
priviligeeritud kasti k tte. Aga tegelikus elus ei oleks selline hiskond
kaua p sinud. Sest kui k ik oleksid htviisi j udeaega ja kindlustatust
nautinud, siis oleks inimeste p himass, keda vaesus on siiani juhmistanud,
saanud kirjaoskajaks ja oleks oma peaga m tlema hakanud; ja kui see oleks
juhtunud, siis oleksid inimesed varem v i hiljem taibanud, et
priviligeeritud v hemusel pole mingit funktsiooni, ja oleksid selle minema
p hkinud. L ppkokkuv ttes v is hierarhiline hiskond p sida ainult vaesuse
ja harimatuse pinnal. Tagasip rdumine agraarsesse minevikku, millest m ned
kahek mnenda sajandi alguse m tlejad unistasid, ei olnud praktiliselt
teostatav. See oleks olnud vastuolus mehhaniseerimistendentsiga, mis oli
muutunud otsekui instinktiivseks, ja pealegi oleks t stuslikult mahaj nud
maa muutunud s jaliselt abituks ja oleks otseselt v i kaudselt oma
arenenumate rivaalide m ju alla sattunud.
Rahuldavat lahendust ei andnud ka masside vaesuses hoidmine
kaubatootmise piiramise kaudu. Nii toimiti laialt kapitalismi l pp-faasis
ajavahemikus 1920-1940. Paljude maade majandusel lasti stagneeruda, p llud
j id s ti, kapitalimahutusi ei lisatud, suured elanikkonna laamad j id
t ta ja neil hoiti kuidagimoodi hinge sees riikliku abirahaga. Aga sellega
kaasnes ka s jaline n rkus, ja kuna viletsus, mille see kaasa t i, oli
silman htavalt tarbetu, tekkis paratamatult opositsioon. Probleem oli
selles, kuidas hoida t stuse rattaid p rlemas, nii et maailma tegelik
j ukus ei kasvaks. Kaupu tuli toota, aga neid ei tohtinud jaotada.
Tegelikult oli ainus viis, kuidas seda saavutada, pidev s japidamine.
S da on oma olemuselt h vitamine, ja mitte tingimata inimelude, vaid
inimt produktide h vitamine. S da on viis, kuidas t kkideks lasta,
stratosf ri pillutada v i merre uputada tarbeaineid, mis v iksid muidu
masse liiga mugavaks ja l ppkokkuv ttes liiga arukaks muuta. Isegi kui
s japidamisvahendeid otseselt ei h vitata, on nende tootmine ikkagi sobiv
t j u kasutamise viis, mis ei anna midagi, mida saab tarbida. N iteks
k tkeb ujuvkindlus endas mitmesaja kaubalaeva ehitamiseks vajalikku
t hulka. L puks kantakse see maha kui vananenu, ilma et ta oleks kunagi
kellelegi materiaalset kasu toonud, ja tehakse tohutu t ga valmis uus
ujuvkindlus. P him tteliselt on s jakulud alati planeeritud nii, et need
s ksid ra lej gi, mis tekib p rast elanikkonna nappide vajaduste
rahuldamist. Tegelikult alahinnatakse elanikkonna vajadusi pidevalt ja
tagaj rjeks on poolte tarbekaupade krooniline puuduj k; aga seda peetakse
isegi kasulikuks. See on sihikindel poliitika: hoida isegi priviligeeritud
kihte viletsuse piiril, sest ldine puudus suurendab v ikeste privileegide
t htsust ja r hutab sellega erinevust kihtide vahel. Kahek mnenda sajandi
alguse standardi j rgi on ka sisepartei liikme elu askeetlik ja vaevaline.
Aga see v hene luksus, mida ta naudib - avar ja h sti sisustatud korter,
paremast materjalist r ivad, kvaliteetsem s k, jook ja tubakas, kaks-kolm
teenijat, isiklik auto v i helikopter, - seab ta k rgemale v lispartei
liikmest, ja v lispartei liikmetel on sama laadi eelised allasurutud massi
ees, keda nimetatakse ъproledeks . Sotsiaalne hkkond on nagu sissepiiratud
linnas, kus rikkuse ja vaesuse vaheliseks piiriks on k ntsakas hobuseliha.
Ja samal ajal teeb teadmine, et k imas on s da ja et pea kohal ripub oht,
v imu leandmise v ikese kliki k tte otsekui loomulikuks, v ltimatuks
elluj mise eeltingimuseks.
S da teeb niisis vajalikku h vitust d, ja teeb seda pealegi
ps hholoogiliselt vastuv etavas vormis. P him tteliselt oleks ju k llalt
lihtne raisata t j u lej ki maailmas templeid ja p ramiide ehitades, auke
kaevates ja neid uuesti t ites v i ka hulgaliselt kaupu tootes ja seej rel
neid p letades. Aga see kindlustaks ainult hierarhilise hiskonna
majanduslikku, ja mitte emotsionaalset alust. K simus ei ole eelk ige
rahvamasside hoiakus, kelle suhtumine pole oluline, kuni nad on t ga
h ivatud, vaid Partei enda hoiakus. Ka k ige v ljapaistmatum Partei liige
peab olema mingil kitsal alal asjatundlik, t kas ja isegi intelligentne,
aga samas peab ta olema kergeusklik ja pime fanaatik, kelle tundeelus
valitsevad hirm, vihkamine, lipitsemine ja meeletu v idujoovastus. Teiste
s nadega, tal peab olema s jaolukorrale vastav meelelaad. Pole t htis, kas
s da parasjagu k ib, ja kuna l plik v it on v imatu, ei ole ka t htis, kas
s da on edukas v i mitte. On vaja ainult, et valitseks s jaolukord. Teadvuse
l hestumine, mida Partei oma liikmetelt n uab ja mis on s ja tingimustes
kergemini saavutatav, on t nap eval juba ldine, aga mida k rgemale keegi
hierarhiaredelil on t usnud, seda m rgatavam see on. Just siseparteis on
s jah steeria ja vaenlase vihkamine k ige tugevam. Juhtimisaparaadi
t tajana teab sisepartei liige sageli paratamatult, et see v i teine
rindeteade ei vasta t ele, ja ta ehk koguni taipab, et kogu see s jajutt on
v lts ja et s da tegelikult ei peetagi v i et seda tehakse hoopis teistel
eesm rkidel, kui on avalikult deklareeritud; aga niisuguseid teadmisi on
kerge neutraliseerida
Seet ttu ei l kski sisepartei liige hetkekski k ikuma oma m stilises
usus, et s da on reaalsus ja et see l peb v idukalt, nii et Okeaaniast saab
maailmavalitseja.
K ik sisepartei liikmed usuvad sellesse tulevasse v itu nagu
usudogmasse. V it saavutatakse kas t nu sellele, et h ivatakse j rk-j rgult
ikka rohkem ja rohkem territooriume ja kujundatakse sel kombel r huv
j u lekaal, v i t nu sellele, et avastatakse mingi uus ja vastupandamatu
relv. Uurimist uute relvade saamiseks j tkub pidevalt, ja see on ks
v heseid s ilinud tegevusalasid, kus leiutamis- ja teoretiseerimisv imelist
t pi m istus v ib end veel v lja elada. Teadus vanas m ttes on t nap eva
Okeaanias v lja surnud. Uuskeeles puudub ldse vastav s na. Empiiriline
m ttelaad, millel p hinevad k ik mineviku teaduslikud saavutused, on
vastuolus ingsotsi p hialustega. Ja isegi tehnoloogia arenemine toimub vaid
siis, kui selle saavutusi saab mingil moel kasutada inimvabaduste
piiramiseks. K igil kasulikel tegevusaladel seisab maailm paigal v i
taandareneb. P ldu haritakse hobuatradega, samal ajal kui raamatuid
kirjutatakse masinaga. Ainult eluliselt t htsates valdkondades, s.t. s ja ja
poliitilise nuhkimise alal, soositakse v i v hemalt talutakse veel
empiirilist m ttelaadi. Parteil on kaks eesm rki: vallutada kogu maailm ja
likvideerida igaveseks igasugune iseseisva m tlemise v imalus. Selle t ttu
peab Partei leidma lahenduse kahele suurele probleemile. Esiteks, kuidas
vastu inimese enda tahtmist teada saada, mida ta m tleb, ja teiseks, kuidas
tappa m ne sekundiga sadu miljoneid inimesi, ilma neid ette hoiatamata. Need
probleemid ongi teadusliku uurimise aineks, niipalju kui seda veel on
s ilinud. T nap eva teadlane on kas segu ps hholoogist ja inkvisiitorist,
kes on p hjalikult s venenud inimese n oilme, liigutuste ja h letooni
t hendusvarjundite uurimisse ja katsetab uimastite, s^okiteraapia, h pnoosi
ja f silise piinamise m ju t e v ljapressimisel; v i ta on keemik, f sik
v i bioloog, kes tegeleb vaid nende oma eriala harudega, mis sobivad elu
v tmiseks. Rahuministeeriumi ruumikates laboratooriumides ja Brasiilia
metsadesse, Austraalia k rbetesse v i Antarktika asustamata saartele
peidetud katsejaamades on uurimisr hmad v simatult t s. Osa neist tegeleb
lihtsalt tulevaste s dade logistika planeerimisega; m ned t tavad v lja
ikka v imsamaid rakettm rske, ikka tugevamaid laenguid ja ikka
vastupidavamat soomuskatet; m ned leiutavad aina uusi ja tapvamaid gaase v i
lahustuvaid m rke, mida saaks toota niisugustes kogustes, et nendega oleks
v imalik h vitada elu tervetel mandritel, v i pisikuid, mis oleksid
immuunsed k ikv imalike antikehade suhtes; m ned p avad konstrueerida
s idukit, mis liiguks maa all, nagu allveelaev liigub vee all, v i lennukit,
mis oleks oma baasist s ltumatu nagu purjelaev; m ned uurivad veel kaugemaid
v imalusi nagu p ikesekiirte koondamine tuhandete kilomeetrite kaugusel
kosmoses paiknevate l tsede abil v i maasisese soojuse kasutamine kunstlike
maav rinate ja t usulainete tekitamiseks.
Aga htegi neist projektidest ei suudeta iial kuskil ligikaudugi
realiseerida ja kski kolmest liriigist ei saavuta iial otsustavat
lekaalu. Palju t htsam on, et k igil kolmel suurv imul on aatomipommi n ol
olemas relv, mis on palju v imsam kui k ik see, milleni nende praegused
uurimised v iksid j uda. Ehkki Partei kirjutab selle leiutise, vastavalt oma
tavale, enda arvele, ilmusid esimesed aatomipommid juba tuhande heksasaja
neljak mnendatel aastatel ja v eti ulatuslikult kasutusele umbes k mme
aastat hiljem. Sel ajal visati sadu pomme t stuskeskustele, peamiselt
Venemaa Euroopa-osas, L ne-Euroopas ja P hja-Ameerikas. Selle tagaj rjel
veendusid k igi maade valitsevad klassid, et j rgmised aatomir nnakud
t hendaksid organiseeritud hiskonna ja j relikult ka nende enda v imu
l ppu. Selle j rel, ilma et oleks s lmitud mingit lepingut v i isegi
vihjatud selle vajadusele, ei visatud enam htegi pommi. K ik kolm suurv imu
lihtsalt j tkavad pommide tootmist ja varumist otsustavaks puhuks, mis nende
arvates peab varem v i hiljem saabuma. Aga samal ajal pole s jakunst kolme-
v i neljak mne aasta jooksul edasi arenenud. T si, varasemast enam
kasutatakse helikoptereid, pommilennukite asemel on tulnud rakettm rsud ja
rnade kergeristlejate asemele praktiliselt uppumatud ujuvkindlused; aga
muus osas ei ole toimunud peaaegu mingit arenemist. Tankid, allveelaevad,
torpeedod, automaadid, isegi vintp ssid ja k sigranaadid kuuluvad endiselt
relvastusse. Ja vaatamata ajakirjanduse ja teleekraani kaudu levitatavatele
teadetele l pututest tapatalgutest, ei ole varasemate s dade meeleheitlikud
lahingud, kus m ne n dala jooksul tapeti sadu tuhandeid v i isegi miljoneid
inimesi, enam kordunud.
kski kolmest liriigist ei rita iial niisugust man vrit, millega
kaasneks t sise l asaamise oht. Kui m ni ulatuslikum operatsioon ette
v etaksegi, on see tavaliselt llatusr nnak oma liitlase vastu. K ik kolm
suurv imu j rgivad v i p avad j tta muljet, et nad j rgivad ht ja sama
strateegiat. Plaan on s jategevuse, l bir kimiste ja osavasti ajastatud
lepingurikkumiste kombineerimise teel luua s jav ebaaside r ngas, mis
t ielikult mbritseks seda v i teist v istlevat riiki, ja s lmida siis selle
v istlejaga s prusleping ja j da temaga aastateks rahujalale, et uinutada
tema valvsust. Selle aja jooksul on siis v imalik paigutada k igisse
strateegilistesse punktidesse tuumalaenguga rakette, mis l puks korraga
v lja lastakse, nii h vitavate tagaj rgedega, et vastul ki ei j rgne. Ja
siis on aeg s lmida s prusleping teise maailmasuurv imuga, et valmistuda
uueks r nnakuks. Vaevalt tasub lisada, et see skeem j b vaid teostamatuks
unistuseks. V he sellest, mingit s jategevust ei toimu ldse mujal kui
vaidlusalustel aladel ekvaatori ja pooluste mber; keegi ei rita tungida
vastase territooriumile. Ja see seletabki t ika, et kohati on liriikide
piirid tinglikud. Euraasia n iteks v iks kerge vaevaga vallutada Briti
saared, mis on geograafiliselt Euroopa osa, v i teisest k ljest Okeaanial
oleks lihtne nihutada oma piire Reini v i koguni Vislani. Aga see rikuks
kultuurilise terviklikkuse printsiipi, mida ei ole k ll iial s nastatud, aga
mida k ik pooled j rgivad. Kui Okeaania vallutaks alad, mis kunagi olid
tuntud kui Prantsusmaa ja Saksamaa, tuleks nende alade elanikud kas
h vitada, mis on f siliselt v ga raske lesanne, v i siis assimileerida
umbes sajamiljoniline elanikkond, kes on tehnika arengu seisukohalt
ligikaudu Okeaania tasemel. Probleem on k igi kolme liriigi jaoks sama.
Nende struktuur n uab, et neil ei oleks mingit kontakti v lismaalastega,
v lja arvatud piiratud ulatuses s javangide ja v rviliste orjadega. Isegi
antud hetke ametlikku liitlasse suhtutakse lima umbusuga. Kui s javangid
v lja arvata, siis ei puutu Okeaania reakodanik iial kokku hegi Euraasia
v i Ida-Aasia elanikuga ja v rkeelte valdamine on talle keelatud. Kui tal
lastakse v lismaalastega suhelda, v iks ta arvestada, et nad on temasarnased
olendid ja et suurem osa sellest, mis talle nende kohta on r gitud, on
vale. N nda laguneks suletud maailm, milles ta elab, ja v iks haihtuda hirm,
vihkamine ja eneseuhkus, millele tema moraal tugineb. Seep rast on k ik
pooled aru saanud, et P rsia, Egiptus, Jaava ja Tseilon v ivad k ll
lugematuid kordi k est k tte k ia, aga parem on, kui t htsamates
piirkondades letavad riigipiiri ainult m rsud.
Selle k ige taga on asjaolu, millest pole iial valjusti r gitud, aga
mida on vaikides m istetud ja vastavalt ka k itutud, ja nimelt, et
elutingimused kolmes liriigis on suurel m ral samad. Okeaanias nimetatakse
valitsevat filosoofiat ingsotsiks, Euraasias neobols^evismiks ja Ida-Aasias
on sel hiinakeelne nimetus, mida tavaliselt t lgitakse surmakultuseks,
t psem vaste oleks aga ehk eneseh vitus. Okeaania elanik ei tohi midagi
teada kahe teise filosoofia seisukohtadest, aga teda on petatud neid
vihkama kui barbaarset v givalda moraali ja terve m istuse vastu. Tegelikult
ei saa neid filosoofiaid kuigiv rd eristada ja neile toetuvaid sotsiaalseid
s steeme ei saa ldse eristada. Neis k igis valitseb seesama p ramidaalne
struktuur, seesama pooljumalast juhi kultus, seesama majandus, mis
eksisteerib lakkamatu s japidamise t ttu ja jaoks. Sellest j reldub, et kolm
liriiki ei saa ksteist vallutada, ja kui saakski, poleks neil sellest
mingit kasu. Vastupidi, nii kaua, kui nad on vaenujalal, hoiavad nad
ksteist p sti nagu kolm lekubu. Ja nagu see tavaline on, annavad ja
htlasi ei anna k igi kolme suurv imu valitsevad r hmad endale aru sellest,
mida nad teevad. Nende elu on p hendatud maailma vallutamisele, aga samas
teavad nad, et s da peab kestma igavesti ega tohi l ppeda v iduga. Ja
asjaolu, et vallutusohtu tegelikult ei ole, teebki v imalikuks reaalsuse
eitamise, mis on ingsotsi ja temaga v istlevate m ttes steemide erijoon.
Siinkohal tuleb korrata seda, mis on juba varem eldud, et pidevaks muutudes
on s da p hjalikult muutnud oma iseloomu.
Endistel aegadel oli s da juba oma m iste poolest midagi, mis varem v i
hiljem l peb, tavaliselt vaieldamatu v idu v i l asaamisega. Minevikus oli
s da ka ks peamisi vahendeid, millega inim hiskondi hoiti kokkupuutes
materiaalse reaalsusega. K igil aegadel on k ik valitsejad p dnud oma
alamatele sisendada v rettekujutust maailmast, aga nad ei ole v inud endale
lubada hutada illusioone, mis v iksid n rgendada s jalist v imsust. Nii
kaua, kui l asaamine t hendas iseseisvuse kaotamist v i m nda muud ldiselt
soovimatuks peetud tagaj rge, tuli end selle vastu t siselt kaitsta.
Materiaalseid fakte ei saanud ignoreerida. Filosoofias, religioonis,
poliitikas v i eetikas v is kaks pluss kaks olla viis, aga p ssi v i lennuki
konstrueerimisel pidi see kindlasti olema neli. V itlusv imetud rahvad
alistati varem v i hiljem ja v imuv itlus ei sallinud illusioone. Pealegi
pidi selleks, et olla v itlusv imeline, v imalik olema minevikust ppida,
mis eeldas paikapidavat ettekujutust sellest, mis minevikus oli toimunud.
Ajalehed ja ajaloo pikud on s ndmusi muidugi alati kujutanud ilustatult ja
eelarvamuslikult, aga sellised v ltsinguid, nagu neid t nap eval
harrastatakse, ei olnud varem v imalikud. S da oli kindel terve m istuse
valvur. Kuna s du v is nii v ita kui ka kaotada, polnud kski valitsev klass
t ielikult vastutusest vaba.
Aga kui s da muutub s na t sises m ttes l putuks, ei ole ta enam
ohtlik. Kui s da on l putu, siis ei ole olemas niisugust asja nagu
s javajadus. Tehnika arenemine v ib lakata ja ka k ige k egakatsutavamaid
fakte v ib eitada v i arvestamata j tta. Nagu me n gime, j tkatakse
uurimist id, mida v iks nimetada teaduslikuks, veel ksnes s jalistel
eesm rkidel, aga need on oma olemuselt unistuslikud ja sellel, et nad ei
anna tulemusi, pole mingit t htsust. T husust, isegi s jaasjanduses, ei ole
enam tarvis. Okeaanias t tab t husalt veel ainult M ttepolitsei. Kuna k ik
kolm liriiki on v itmatud, on iga ks neist tegelikult omaette maailma, kus
v ib rahulikult harrastada igasugust m ttemoonutust. Reaalsus avaldab survet
ainult igap evaelu tarviduste kaudu: on tarvis s a ja juua, kuskil elada ja
midagi selga panna, hoiduda m rki v tmast ja lakorruse aknast v lja
astumast, ja nii edasi. Elu ja surma ja f silise naudingu ja f silise valu
vahel on veel vahe, aga see on ka k ik. L igatud ra v lismaailmast ja
minevikust, on Okeaania elanik nagu inimene t htedevahelises ruumis, kes ei
tea elda, kus on ъ lal ja kus on ъall . Niisuguse riigi valitsejate v im
on absoluutsem, kui oli vaaraodel v i Rooma keisritel. Nad peavad hoolt
kandma selle eest, et liiga palju alamaid surnuks ei n lgiks, ja peavad
j lgima, et s jatehnika tase oleks niisama madal nagu nende v istlejatel;
aga kui see miinimum on t idetud, v ivad nad reaalsust v nata, nagu neile
p he tuleb.
Selle t ttu on s da, kui me m dame varasemate s dade m dupuuga, puhas
pettus. See on nagu kaklus teatavate m letsejate loomade vahel, kelle sarved
kasvavad sellise nurga all, et nad on v imetud teineteisele kurja tegema.
Aga kuigi ta on irreaalne, ei ole ta m ttetu. Ta neelab tarbekaupade
lej gi ja aitab s ilitada erilist vaimset hkkonda, mida hierarhiline
hiskond vajab. S da, nagu me n eme, kuulub n d ainult sisepoliitikasse.
Minevikus v itlesid k igi maade valitsevad r hmad, kuigi nad ehk tunnistasid
oma hiseid huvisid ja piirasid selle t ttu s ja h vitavust, siiski
ksteisega ja v itja r vis v idetu alati paljaks. Meie p evil ei v itle nad
ldse enam ksteisega. Iga valitsev r hm peab s da omaenda alamate vastu ja
s ja eesm rgiks ei ole mingi territooriumi vallutamine v i kaitsmine, vaid
hiskonna struktuuri puutumatuna hoidmine. Juba s na ъs da ise on selle
t ttu eksitav. V ib-olla oleks igem elda, et muudutes l putuks on s da
lakanud tegelikult olemast. See eriline pinge, mis alates neoliitikumist
kuni kahek mnenda sajandi neljak mnendate aastateni s jaga kaasnes, on
t naseks asendunud hoopis millegi muuga. Teeks peaaegu sama v lja, kui kolm
liriiki, selle asemel et ksteisega s dida, lepiksid kokku, et nad elavad
p sivas rahus, iga ks puutumatuna omaenda piirides. Sest ka sel juhul oleks
iga ks neist suletud s steem, igaveseks vaba v lise ohu kainestavast m just.
Rahu, mis on t esti pidev, annaks sama tulemuse mis pidev s da. Selles
seisnebki loosungi
t hendus, kuigi enamik Partei liikmeid m istab seda palju pealiskaudsemalt.
Winston katkestas korraks lugemise. Kusagil kaugel plahvatas ks
rakettm rsk. O^nnis tunne olla ksi keelatud raamatuga, toas, kus ei ole
teleekraani, ei haihtunud. ksindus ja turvalisus olid f siliselt
tajutavad, segunedes mingil kombel tema keha roidumuse, tooli pehmuse ja
aknast tuleva rna tuule hu puudutusega, mis m ngles tema p sel. See raamat