m rganudki, kui k hn ja n rk ta on. Tema peas liigatas ksainus m te, et ta
pidi olema siin viibinud kauem, kui ta oli arvanud. Siis, kitselt, kui ta
oma armetuid riider balaid selga ajas, haaras teda haletsustunne oma
laastatud keha vastu. Ja enne kui ta taipas, mida ta teeb, oli ta varisenud
voodi k rval olevale taburetile ja puhkenud nutma. Ta tajus, kui n otu ja
v ritu vaatepilt see on; r pases aluspesus kondibukett, kes istub ja nutab
eredas valguses, aga ta ei suutnud end talitseda. O'Brien pani talle k e
lale, peaaegu lahkelt.
ъSee ei tarvitse igavesti kesta, tles ta. ъTe v ite sellest iga hetk
p seda, kui te tahate. K ik s ltub teist endast.
ъSee on teie s ! nuuksus Winston, ъteie olete mind niikaugele
viinud.
ъEi, Winston, te ise olete end niikaugele viinud. Ta soostusite sellega
sellest hetkest peale, kui te vastandasite end Parteile. See k ik sisaldus
selles esimeses liigutuses. Pole juhtunud midagi, mida te ei oleks ette
n inud.
Ta j i korraks vait ja j tkas siis:
ъMe oleme teid l nud, Winston. Me oleme teid murdnud. Te n gite,
missugune on teie keha. Teie vaim on samas seisukorras. Ma ei usu, et teis
oleks enam k betki eneseuhkust. Teid on pekstud, piitsutatud ja solvatud, te
olete karjunud valust ja p herdanud p randal oma veres ja okses. Te olete
niutsudes armu palunud, te olete k iki ja k ike reetnud. Kas te suudate ette
kujutada veel m nd alandust, mis poleks teile osaks saanud?
Winston ei nutnud enam, kuigi ta silmad olid veel pisarais. Ta vaatas
les O'Brieni poole.
ъJuliat ma ei ole reetnud, tles ta.
O'Brien vaatas m tlikult alla ta peale. ъJah, tles ta, ъjah, see on
t si. Juliat te ei ole reetnud.
Winstoni s dant t itis j lle ise ralik austus O'Brieni vastu, mida
n htavasti miski ei suutnud h vitada. Kui taiplik ta on, m tles ta, kui
taiplik! Seda polnud veel juhtunud, et O'Brien oleks temast valesti aru
saanud. Iga teine oleks kohe elnud, et Winston on Julia reetnud. Sest kas
polnud nad siis piinamisega temalt k ike v lja pigistanud? Ta oli neile ra
r kinud k ik, mida ta Juliast, tema harjumustest, tema iseloomust ja tema
minevikust teadis; ta oli k ige t hisemagi ksikasjani les tunnistanud
k ik, mis nende kohtumistel oli toimunud, k ik, mis tema Juliale oli elnud
ja mis Julia temale oli elnud, nende musta-turu s maajad, nende
armatsemised, nende hmased salasepitsused Partei vastu, - k ik. Ja ometi,
selles m ttes, nagu Winston seda s na m istis, ei olnud ta Juliat reetnud.
Ta ei olnud lakanud teda armastamast; tema tunded Julia vastu ei olnud
muutunud. Ja O'Brien oli teda m istnud, ilma et oleks tervis olnud seletada.
ъ elge mulle, k sis Winston, ъmillal mind maha lastakse?
ъSellega v ib veel t kk aega minna, vastas O'Brien. ъTe olete raske
juhtum. Aga rge kaotage lootust. Varem v i hiljem saavad k ik terveks. Ja
siis me laseme teid maha.
Ta tundis end m rksa paremini. Ta kosus iga p evaga, - kui tema
olukorras ldse sai p evadest r kida.
Ere valgus ja t tu undamine oli ikka sama, aga kong oli natuke mugavam
kui need, kus ta siiani oli olnud. Puust naril oli padi ja madrats, ja
kongis oli ka tool, kus istuda. Korra oli teda vanni viidud, ja tal lasti
end sna tihti suures plekk-kausis pesta. Talle anti pesemiseks koguni sooja
vett. Talle oli antud uus aluspesu ja puhtad tunked. Veenilaiendi haavandit
oli m ritud mingi leevendava salviga. Hambat kad olid v lja t mmatud ja
talle olid suhu pandud kunsthambad.
V is olla m dunud n dalaid v i kuid. N d oleks v imalik olnud aja
kulu le arvet pidada, kui ta oleks selle vastu huvi tundnud, kuna teda
toideti ilmselt kindlate vaheaegadega. Ta sai kahek mne nelja tunni jooksul,
nagu ta j reldas, kolm korda s a; m nikord ta arutas endamisi loiult, kas
need s gikorrad on sel v i p eval. Toit oli llatavalt hea, igal
kolmandal s gikorral liha. kskord ta sai isegi paki sigarette. Tikke tal
polnud, aga alati vaikiv vangivalvur, kes t i talle s a, andis tuld.
Esimene kord, kui ta katsus suitsetada, l ks tal s da pahaks, aga ta
kannatas v lja ja ajas selle pakiga t kk aga l bi, t mmates iga kord p rast
s mist pool sigaretti.
Nad olid andnud talle valge tahvli, mille nurga k lge oli seotud
pliiatsijupp. Alguses ta ei kasutanud seda. Isegi rkvel olles oli ta
t iesti oimetu. Sageli lamas ta s gikorrast s gikorrani peaaegu
liigutamata, aeg-ajalt suigatades ja siis j lle rgates hmasesse unelusse,
jaksamata seejuures silmigi avada. Ta oli juba ammu harjunud ereda valguse
k es magama. See ei seganud teda, ainult unen od olid selle t ttu selgemad.
Suurema osa ajast ta n gigi und ja ta unen od olid alati nnelikud. Ta oli
Kuldsel Maal v i istus tohutu suurtes p ikese k es s ravates varemetes oma
ema, Julia ja O'Brieniga, ja nad ei teinud midagi, lihtsalt istusid p ikese
k es ja r kisid rahulikest asjadest. Ja needsamad m tted, mis tal olid
rkvel olles, saatsid teda ka unen gudes. N d, kus valu teda enam ei
stimuleerinud, n is ta olevat kaotanud v ime vaimseks pingutuseks. Tal ei
olnud igav, ta ei ihanud kellegagi vestelda v i meelt lahutada. Teda
rahuldas t iesti see, et ta on ksi, et teda ei peksta ega piinata, et ta
saab k llalt s a ja on t iesti puhas.
J rk-j rgult hakkas ta ikka rohkem rkvel olema, aga teda ei t uganud
ikka veel miski voodist t usma. Ta ei tahtnud muud kui vaikselt lamada ja
tunda, kuidas j ud kehasse tagasi tuleb. Ta katsus end siit ja sealt, p des
veenduda, et see ei ole ainult ettekujutus, et ta lihased muutuvad maramaks
ja nahk t mbub pingumale. L puks ei j nud kahtlust, et ta on juurde v tnud;
tema reied olid kindlalt j medamad kui ta p lved. Siis hakkas ta, esialgu
k ll end sundides, korrap raselt harjutama. Peagi suutis ta maha k ia kolm
kilomeetrit, m detuna sammudega kongis, ja tema k hmus lad ajasid end
sirgu. Ta p dis sooritada ka keerukamaid harjutusi, ja oli jahmunud ning
l dud, leides, mida k ike ta ei suuda teha. Ta ei suutnud kuigi kiiresti
k ia, ta ei suutnud tooli v ljasirutatud k tega hoida, ta ei suutnud hel
jalal seista, ilma et oleks kukkunud. Ta k kitas kandadele ja leidis, et ta
saab end p sti ajada ainult krampis s remarjade ja valust tuikavate
p lvedega. Ta heitis k huli maha ja p dis k tega oma keha kergitada. See
oli lootusetu, ta ei suutnud end sentimeetritki t sta. Aga veel m ne p eva
p rast - p rast veel m nda s maaega - sai ta ka selle v git kiga hakkama.
Ja tuli aeg, kus ta suutis seda teha kuus korda j rjest. Ta hakkas oma keha
le lausa uhkust tundma ja lootust hellitama, et ka tema n gu muutub uuesti
normaalseks. Ainult siis, kui ta juhtus puudutama oma paljast pealage,
meenus talle armiline, laastatud n gu, mis talle peeglist vastu oli
vaadanud.
Ka tema m istus elavnes. Ta istus narile, selg vastu seina ja tahvel
p lvedel, ja asus end sihikindlalt mber kasvatama.
Ta oli alla andnud, see oli selge. Tegelikult, nagu ta n d aru sai,
oli ta valmis olnud alla andma ammu enne seda, kui ta niisugusele otsusele
oli j udnud. Ta oli m istnud juba sellest hetkest peale, kui ta
Armastusministeeriumi sattus, - jah, isegi juba siis, kui nad Juliaga seal
abitult seisid, samal ajal kui metalne h l teleekraanist neid k sutas - ,
kui kergemeelne ja pinnapealne oli katse Partei v imule vastu hakata. Ta
teadis n d, et seitse aastat oli M ttepolitsei hoidnud teda nagu putukat
luubi all. Ei olnud htegi liigutust, htegi v lja eldud s na, mida nad ei
oleks m rganud, htegi m ttek iku, mille j lile nad ei oleks saanud. Isegi
valkjad tolmuk bemed tema p evikukaanel olid nad hoolikalt tagasi pannud.
Talle m ngiti ette magnetofonilinte ja n idati fotosid. M nel pildil nad
olid Juliaga kahekesi. Jah, isegi... Ta ei suutnud enam Partei vastu
v idelda. Pealegi oli Parteil igus. See pidi nii olema: kuidas saab
surematu kollektiivne aju eksida? Mis v lise m dupuuga saab selle otsustusi
kontrollida? Terve m istus on statistiline. Tuleb lihtsalt ppida m tlema
nii nagu nemad. Ainult - -!
J me pliiatsijupp ei tahtnud kuidagi s rmede vahel p sida. Ta hakkas
kirja panema m tteid, mis talle p he tulid. Ta kirjutas k igepealt suurte
kohmakate t htedega:
Ja siis ta kirjutas peaaegu peatumata selle alla:
Aga siis tuli mingi t rge. Ta m te nagu kohkus millegi eest tagasi ja
ta ei suutnud keskenduda. Ta teadis, et ta teab, mis j rgneb, aga sel hetkel
ta ei suutnud seda meenutada. Ja kui see talle l puks meenus, siis vaid
teadliku arutluse tulemusena, mitte iseenesest. Ta kirjutas:
JUMAL ON VO^IM
Ta oli k igega n us. Minevikku sai muuta. Minevikku alati s dinud
Ida-Aasiaga. Jones, Aaronson ja Rutherford olid s di kuritegudes, milles
neid s distati. Ta ei olnud iial n inud fotot, mis neile esitatud
s distused mber l kkas. Seda polnud iial olemas olnud, ta oli selle v lja
m elnud. Ta m letas, et ta oli m letanud vastandlikke asju, aga need olid
valed m lestused, enesepettuse saadused. Kui lihtne see k ik oli! Tarvitses
ainult alistuda, ja k ik muu tuli iseenesest. See oli, nagu ujuksid sa
vastuvoolu, mis t ukab sind tagasi, kui k vasti sa ka ei pingutaks, ja
otsustaksid siis kitselt mber p rata ja vooluga kaasa minna, sellele
vastu panemata. Midagi pole muutunud, peale sinu enda hoiaku; juhtus
lihtsalt see, mis oli ette m ratud. Ta ei teadnudki enam, miks ta oli ldse
m ssanud. K ik oli ju lihtne, v lja arvatud - -!
K ik v ib ige olla. Niinimetatud loodusseadused on nonsenss.
Gravitatsiooniseadus on nonsenss. ъKui ma tahaksin, oli O'Brien elnud,
ъsiis ma v iksin seebimullina hku t usta. Winston arendas seda m tet
edasi. ъKui temam tleb
kui mina samal ajalm tlen , et ma n en teda
seda tegemas, siis see toimubki. kitselt, nagu ilmub veepinnale mingi
p hjavajunud vraki j nus, tuli talle p he m te: ъTegelikult seda ei juhtu.
Me kujutame seda ette. See on hallutsinatsioon. Aga ta surus selle m tte
otsekohe maha. See oli ilmne eksiarvamus. See eeldas, et kusagil inimesest
v ljaspool on olemas ъreaalne maailm, kus toimuvad ъreaalsed s ndmused.
Aga kuidas saab niisugune maailm olemas olla? Mida me ldse millestki teame,
peale selle, mis on meie teadvuses? K ik toimuv toimub meie teadvuses. See,
mis toimub k igi teadvuses, toimub t epoolest.
Talle ei valmistanud mingit raskust seda eksiarvamust k rvale heita ja
tal ei olnud mingit ohtu selle ohvriks langeda. Aga samal ajal ta m istis,
et seda ei oleks tohtinud ldse juhtuda. Teadvus peab moodustama pimet hni,
niipea kui m ni ohtlik m te tekib. See protsess peab olema automaatne,
instinktiivne. Uuskeeles nimetati seda
Ta asus hoolega roimstoppi harjutama. Ta esitas endale teese, nagu
ъPartei tleb, et maa on lame v i ъPartei tleb, et j on raskem kui
vesi , ja treenis end mitte n gema v i mitte m istma argumente, mis neile
vastu r kisid. See ei olnud kerge. See n udis suurt m tlemis- ja
improviseerimisv imet. Matemaatilised probleemid, mis kerkisid n iteks
seoses v itega ъkaks pluss kaks on viis , k isid tal le m istuse. See
n udis ka t elist ajude g mnastikat, oskust kasutada hel hetkel k ige
paremat loogikat ja j tta j rgmisel hetkel kahe silma vahele k ige j medamad
loogikavead. Rumalust oli niisama palju vaja nagu arukust ja seda oli
niisama raske omandada.
Ja kogu aeg kummitas kusagil ta ajusopis k simus, millal nad ta maha
lasevad. ъK ik s ltub teist endast, oli O'Brien elnud; aga Winston teadis,
et ei ole htegi teadlikku sammu, millega ta saaks seda l hemale tuua. See
v is juhtuda k mne minuti v i k mne aasta p rast. Nad v isid teda aastaid
ksikkongis hoida, nad v isid teda sunnit laagrisse saata ja nad v isid
teda m neks ajaks vabadusse lasta, nagu nad vahel tegid. Oli t iesti
v imalik, et enne kui ta maha lastakse, m ngitakse uuesti otsast l puni tema
arreteerimise ja lekuulamise lugu. Ainult ks asi oli kindel: surm ei tule
kunagi oodatud hetkel. Tavaks oli - tavaks, millest ei r gitud: kuidagi sa
teadsid seda, kuigi sa ei olnud kuulnud sellest r gitavat, - et nad lasevad
su maha selja tagant: alati kuklasse, ette hoiatamata, siis kui sa l hed
m da koridori hest kongist teise.
hel p eval - kuigi ъ hel p eval ei ole ige elda; niisama
t en oliselt v is see ka s da olla, - kskord ta vajus imelisse,
ndsalikku unelusse. Ta l ks m da koridori, oodates kuuli. Ta teadis, et
j rgmisel hetkel see peab tulema. K ik oli lahenenud, lepitatud. Ei olnud
enam kahtlusi, v itlusi, valu ja hirmu. Ta keha oli terve ja tugev. Ta astus
kergel sammul, tundes liikumisest r mu, nagu jalutaks ta p ikesepaistel. Ta
ei olnudki enam Armastusministeeriumi kitsastes valgetes koridorides, ta oli
tohutus p ikesepaistelises k igus, mis oli kilomeetri laiune ja mida m da
ta k ndis nagu narkootikumiuimas. Ta oli Kuldsel Maal, ja astus m da
jalgrada le vana, j nestest paljakss dud karjamaa. Ta tundis madalat
vetruvat muru jalge all ja sooja p iksepaistet oma n ol. Aasa serval olid
jalakad, mis voogasid rnalt, ja kusagil taamal oli oja, kus ujusid teivid
varjulistes v rendikes kaldapajude all.
kitselt rkas ta kohutava ehmatusega. Tal voolas higi m da selgroogu.
Ta oli kuulnud end valjusti kisendamas:
ъJulia! Julia! Julia, mu arm! Julia!
Hetkeks oli talle viirastunud, et Julia on sealsamas l hedal. Tal oli
tunne, et Julia ei ole mitte lihtsalt tema juures, vaid on tema sees. Nagu
oleks ta sulanud tema naha kudedesse. Sel hetkel armastas ta teda palju
rohkem kui koos ja vabaduses olles. htlasi teadis ta, et Julia on kuskil
veel elus ja vajab tema abi.
Ta heitis uuesti pikali ja p dis end koguda. Mida ta oli teinud? Mitu
aastat ta oli selle n rkusehetkega oma vangistusele lisanud?
Kohe-kohe ta kuuleb koridoris samme. Nad ei saa j tta niisugust purset
karistamata. Nad teavad n d, kui nad seda varem ei teadnud, et ta ei pea
kokkuleppest kinni. Ta kuuletub Parteile, aga ta vihkab Parteid ikka veel.
Enne ta oli varjanud oma ketserlikku teadvust v lise konformismi taha. N d
ta oli taganenud veel he sammu: ta oli oma teadvuses alistunud, aga ta oli
lootnud, et ta saab j da oma hinges puutumata. Ta teadis, et ta on v ral
teel, aga ta eelistas olla v ral teel. Ja nad saavad sellest aru - O'Brien
saab sellest aru. Selle ainsa rumala karjega oli ta k ik les tunnistanud.
Tal tuleb k ike otsast alustada. See v ib v tta aastaid. Ta libistas
k ega len o, p des oma uue v limusega harjuda. P skedes olid s gavad vaod,
p senukid olid teravad, nina oli l mmis. Pealegi oli ta p rast seda, kui ta
end viimati peeglis n gi, t iesti uued kunsthambad saanud. Ei ole kerge
l bitungimatut ilmet s ilitada, kui sa ei tea, kuidas su n gu v lja n eb. Ja
ega ainult n ojoonte valitsemisest ei piisa. Esmakordselt taipas ta, et kui
sa tahad midagi salajas hoida, siis sa pead seda ka iseenda eest varjama. Sa
pead kogu aeg teadma, et see on olemas, aga kuni seda vaja ei ole, ei tohi
sa lasta seda mingil kujul teadvusse t usta, nii et sellele v iks nime anda.
N dsest peale ei pea ta mitte ainult igesti m tlema; ta peab ka igesti
tundma ja igesti und n gema. Ja ta peab kogu oma vihkamist endas lugu taga
hoidma nagu mingit moodustist, mis on k ll osa temast endast, aga ei ole
seotud k ige muuga, otsekui mingi m dap is.
hel p eval nad otsustavad ta maha lasta. V imatu on elda, millal see
juhtub, aga m ni sekund ette peaks seda v imalik olema aimata. Lastakse
alati selja tagant, kui sa l hed m da koridori. K mnest sekundist piisab.
Selle ajaga p rdub tema sisemaailm puhupidi. Ja siis kki, - ilma et ta
s nagi lausuks, ilma et ta samm aeglustuks, ilma et kski joon ta n os
muutuks, - siis kki langeb mask ta n olt, ja pauh! prahvatab valla ta
vihkamine. Vihkamine t idab teda nagu tohutu m irgav leek. Ja peaaegu samal
hetkel pauh! tuleb kuul, liiga vara, v i liiga hilja. Nad lasevad ta aju
sodiks, enne kui nad on saanud selle igeks p rata. Ketserlik m te j b
karistamata, kahetsemata, neile igaveseks k tte saamata. Nad lasevad oma
t iusliku s steemi auklikuks. Surra neid vihates - see ongi vabadus.
Ta sulges silmad. See lesanne oli raskem kui vaimse distsipliini
omaksv tmine. See n udis enesealandust, enesesandistamist. Tal tuli k ige
ilgema k ntsa sees p herdada. Mis on maailmas k ige kohutavam, k ige
vastikum? Ta m tles Suurele Vennale. Ja tema vaimusilma ette ilmus nagu
iseenesest tohutu suur n gu (kuna ta oli seda pidevalt plakatitel n inud,
kujutles ta seda alati meetrilaiusena), raskete mustade vuntsidega ja
silmadega, mis sind igale poole saadavad. Missugused olid tema t elised
tunded Suure Venna vastu?
Koridorist kostsid rasked sammud. Rauduks paiskus kilatades valla.
Kongi astus O'Brien. Tema selja taga olid vahakarva n oga ohvitser ja mustas
mundris valvurid.
ъT uske les! tles O'Brien. ъTulge siia!
Winston j i O'Brieni ette seisma. O'Brien v ttis tal tugevasti lgadest
kinni ja vaatas teda ksisilmi.
ъTe m tlesite mind petta, tles ta. ъSee oli teist rumal. Seiske
sirgelt! Vaadake mulle otsa!
Ta vaikis hetke ja j tkas siis leebemal toonil:
ъTe teete edusamme. Intellektuaalselt ei ole teil enam vigagi. Aga
emotsionaalselt ei ole te edasi arenenud. elge mulle, Winston, - aga pidage
meeles: valetada ei tohi, te teate, et ma n en k ik valed l bi, - elge
mulle, missugused on teie t elised tunded Suure Venna vastu?
ъMa vihkan teda.
ъTe vihkate teda. H sti. Siis on teil tulnud aeg teha viimane samm. Te
peate Suurt Venda armastama. Temale kuuletumisest ksi ei piisa: te peate
teda armastama.
Ta l kkas Winstoni kergelt valvurite poole.
ъTuba ks null ks, tles ta.
K igis oma vangisoleku j rkudes oli ta teadnud v i arvanud, et ta teab,
kus kohas ta selles tohutu suures akendeta hoones parajasti on. V ib olla,
et hur hus oli v ikesi erinevusi. Need kongid, kus valvurid teda peksid,
olid allpool maapinda. See tuba, kus O'Brien teda le kuulas, oli k rgel
leval, katuse all. Ja see koht, kus ta praegu oli oli hulk meetreid maa
all, nii s gaval kui v hegi v imalik.
See oli suurem kui enamik konge, kus ta oli olnud. Aga ta ei m rganudki
peaaegu oma mbrust. Ta m rkas ainult, et otse tema ees on kaks v ikest
lauda, m lemad kaetud rohelise kaleviga. ks neist oli k igest meetri v i
kahe kaugusel temast, teine oli kaugemal, ukse juures. Ta oli istukil tooli
k lge seotud, nii tugevasti, et ta ei saanud midagi liigutada, isegi mitte
pead. Ta kukal oli surutud mingisse polsterdatud narusse, mis sundis teda
otse enda ette vaatama.
Natuke aega oli ta ksi, siis avanes uks ja sisse astus O'Brien.
ъTe k sisite minult kunagi, tles O'Brien, ъmis on toas ks null ks.
Ma tlesin teile, et te teate seda isegi. K ik teavad seda. See, mis on toas
ks null ks, on k ige kohutavam asi maailmas.
Uks avanes taas. Sisse astus valvur, k es mingi traadist puur v i korv.
Ta pani selle kaugemal olevale lauale. O'Brieni asendi t ttu ei n inud
Winston, mis asi see on.
ъK ige kohutavam asi maailmas, tles O'Brien, ъerineb indiviiditi. See
v ib olla elusalt matmine, v i tulesurm, v i uppumine, v i teibasse ajamine,
v i veel viisk mmend muud surma. On juhtumeid, kus see on m ni t iesti
tavaline asi, isegi mitte tappev.
Ta nihkus veidi k rvale, nii et Winston v is paremini n ha laual olevat
asja. See oli traatpuur, millel oli peal kandmiseks sang. Selle hte otsa
oli kinnitatud midagi, mis n gi v lja nagu vehklemismask, nsus v ljapoole.
Ja kuigi see puur oli kolme v i nelja meetri kaugusel, n gi Winston, et see
on pikuti pooleks jagatud ja et selle m lemas pooles on mingi loom. Need
olid rotid!
ъTeie puhul, tles O'Brien, ъon k ige kohutavam asi maailmas n iteks
rotid.
Mingi v patamapanev eelaimus, hirm millegi ees, millest ta ei teadnud
kindlalt, mis see on, oli haaranud Winstoni niipea, kui ta oli heitnud
esimese pilgu puurile. Aga n d kki j udis tema teadvusse selle
maskitaolise moodustise otstarve. Ta sisikond hakkas vabisema.
ъTe ei v i seda teha! karjus ta peene katkeva h lega. ъTe ei tohi, te
ei tohi! See on v imatu!
ъKas te m letate seda paanilist hirmu, tles O'Brien, ъmis teid
unen gudes j litas? Teie ees oli pimeduse sein ja teil oli k rvus kohutav
ulgumine. Teispool seina oli midagi udset. Te teadsite, et te teate, mis
seal on, aga te ei julgenud seda endale tunnistada. Need olid rotid, mis
olid teispool seina.
ъO'Brien! tles Winston, p des oma h lt valitseda. ъTe teate, et
seda pole vaja. elge, mida te minult tahate?
O'Brien p ikles vastusest k rvale. Ta hakkas r kima
koolmeistritooniga, mida ta aeg-ajalt kasutas. Ta vaatas m tlikult kuhugi
kaugusse, nagu esineks ta mingile kuulajaskonnale kuskil Winstoni selja
taga.
ъValust ksi, tles ta, ъei piisa alati. Esineb juhtumeid, kus
inimolend kannatab valu v lja, isegi kui see l peb surmaga. Aga iga he jaoks
on midagi talumatut, - midagi tema jaoks m eldamatut. Julgus v i argus siia
ei puutu. Kui sa kukud k rgelt, siis ei ole argp kslik haarata k iest. Kui
sa oled s gavast veest pinnale t usnud, siis ei ole argp kslik t mmata
kopsud hku t is. See on lihtsalt instinkt, mida ei saa alla suruda.
Rottidega on sama lugu. Teie jaoks on nad talumatud. Nad on survevahend,
millele te ei suuda vastu panna, isegi kui te tahaksite. Ja te teete seda,
mida teilt n utakse.
ъAga mis see on, mis see on? Kuidas ma saan seda teha, kui ma ei tea,
mis see on?
O'Brien t stis puuri les ja t i selle l hemal olevale lauale. Ta
asetas selle ettevaatlikult kalevile. Winston kuulis verd k rvus laulmas.
Tal oli tunne, et ta istub ihu ksi. Ta oli nagu keset suurt t hja
lagendikku, p ikesepaistest leujutatud tasast k rbe, kus k ik h led j usid
temani nagu retust kaugusest. Ometi oli puur rottidega vaevalt kahe meetri
kaugusel. Need olid suured rotid. Nad oli selles eas, kus nende koon muutub
t mbiks ja metsikuks ja karv hallist pruuniks.
ъRott, tles O'Brien, ikka esinedes oma kujuteldavale kuulajaskonnale,
ъehkki ta on n riline, on lihas ja. Te teate seda. Ja te olete kuulnud, mis
toimub selle linna vaestekvartalites. M nedes kohtades ei julge emad imikuid
omapead j tta, viieks minutikski mitte. Rotid tungivad neile tingimata
kallale. M ne hetkega teevad nad puhata t , nii et lapsest on j rel ainult
kondid. Samuti r ndavad nad haigeid ja surijaid. Nad ilmutavad h mmastavat
intelligentsi, taibates otsekohe, kui inimolend on kaitsetu.
Puurist kostis metsikuid kiunatusi. Need j udsid Winstoni k rvu nagu
eemalt kaugelt. Rotid oli rahutuks muutunud ja ritasid teineteisele l bi
puurivarbade kallale karata. Winston kuulis ka iseenda meeleheitlikku
gamist. Ja seegi h l n is tulevat kuskilt v ljastpoolt teda.
O'Brien t stis puuri les ja vajutas eejuures kuhugi. Kostis terav
kl psatus. Winston tegi meeleheitliku katse end tooli k ljest lahti rebida.
See oli lootusetu; ta ei saanud liigutada htegi kehaosa, isegi mitte pead.
O'Brien k nitas puuri l hemale. N d oli see Winstoni n ost v hem kui
meetri kaugusel.
ъMa vajutasin esimesele hoovale, tles O'Brien. ъTa k sitate ju selle
puuri konstruktsiooni. See mask sobib t pselt teile p he, j tmata htegi
pilu. Kui ma vajutan sellele teisele hoovale, t useb puuriuks les. Ja need
n ljased elajad lendavad v lja nagu kuul. Olete te kunagi n inud l bi hu
s stvat rotti? Nad s stavad teile n kku ja puurivad end sellesse. M nikord
nad r ndavad k igepealt silmi. Teinekord n rivad nad end l bi p skede ja
hakkavad keelt gima.
Puur tuli l hemale; see oli peaaegu vastu n gu. Winston kuulis
kimedaid, l bil ikavaid kiljatusi, mis kostsid nagu hust tema pea kohal.
Aga ta v itles raevukalt paanikaga. M telda, m telda, isegi kui on j nud
veel ainult sekundi murdosa, - m telda: see oli tema ainus lootus. kitselt
l i talle ninna nende elajate j lk l pane hais. Teda vapustas ge
iiveldushoog ja ta kaotas peaaegu teadvuse. Silme ees l ks mustaks. Hetkeks
muutus ta ise hullunud, kriiskavaks loomaks. Aga ta t usis pimedusest
pinnale, klammerdudes he m tte k lge. Tal oli ainult ks, ksainus v imalus
end p sta. Ta pidi saama he teise inimolendi, he teise inimolendi
keha
S rjas mask oli n d k llalt l hedal, et ra varjata k ik muu tema
pilgu eest. Traatuks oli paari vaksa kaugusel tema n ost. Rotid teadsid, mis
on tulemas. ks neist h ples les-alla, teine, vana hatune
kanalisatsioonirott, toetus roosade k ppadega vastu v ret ja vedas revalt
ninaga hku. Winston n gi ta vurrusid ja kollakaid hambaid. Teda haaras taas
must paanika. Ta oli pime, abitu ja arutu.
ъSee oli tavaline karistus Hiina keisririigis, tles O'Brien oma
petlikul toonil.
Mask l henes Winstoni n ole. Traat riivas p ske. Ja siis - ei see ei
olnud p semine, ainult lootus, n rk lootusekiir. Liiga hilja, v ib-olla
liiga hilja. Aga ta oli kitselt aru saanud, et kogu maailmas on
ksainus inimene, kellele ta v iks oma
karistuse le kanda, ksainus keha, mille ta
v iks suruda enda ja rottide vahele. Ja ta kisendas p raselt, ikka ja
j lle:
ъTehke seda Juliaga! Tehke seda Juliaga! Mitte minuga! Juliaga! Mul on
ksk ik, mis te temaga teete! Kiskuge ta n gu l hki, n rige ta luudeni
paljaks! Mitte minuga! Juliaga! Mitte minuga!
Ta langes tagurpidi p hjatusse s gavusse, eemale rottidest. Ta oli ikka
veel tooli k lge seotud, aga ta oli langenud l bi p randa, l bi majaseinte,
l bi maapinna, l bi ookeanide, l bi atmosf ri maailmaruumi,
t htedevahelisse s gavikku - ikka kaugemale, eemale, eemale, eemale. Ta oli
valgusaastate kaugusel, aga O'Brien seisis ikka veel tema k rval. Ja ta
tundis p skedel ikka veel traadi k lma puudutust. Aga l bi pimeduse, mis
teda mbritses, kuulis ta taas metalset kl psatust, ja ta teadis, et
puuriuks oli kl psatanud kinni, ja mitte lahti.
ъKastan oli peaaegu t hi. Kollane p ikesekiir langes poolviltu l bi
akna tolmusele lauaplaadile. Oli vaikne p rastl unatund, kell v is olla
kolm. Teleekraanist nirises metalset muusikat.
Winston istus oma tavalises nurgas, vahtides t hja klaasi. Aeg-ajalt ta
heitis pilgu tohutu suurele n ole, mis teda vastasseinalt silmitses. SUUR
VEND VALVAB SIND - tles kiri. Kelner tuli kutsumata ja t itis ta klaasi
ъV idu dz^inniga, lisades sellele teisest, tilgutiga pudelist paar piiska.
See oli nelgiga maitsestatud sahariin, kohviku spetsialiteet.
Winston kuulas teleekraani. Praegu tuli sealt ainult muusikat, aga oli
v imalik, et iga hetk loetakse ette Rahuministeeriumi eriteadaanne. Aafrika
rindelt saabuvad teated oli rmiselt rahutuks tegevad. Ta oli nende p rast
p ev l bi ikka ja j lle mures olnud. Euraasia armee (Okeaania s dis
Euraasiaga: Okeaania oli alati s dinud Euraasiaga) liikus kohutava kiirusega
l unasse. Keskp evane teadaanne ei olnud t pset kohta nimetanud, aga oli
t en oline, et lahingud k ivad juba Kongo j e suudmes. Brazzaville ja
Leopoldville olid ohus. Polnud vaja kaardile vaadatagi, et taibata, mida see
t hendab. Jutt polnud enam Kesk-Aafrika kaotamisest; esmakordselt kogu selle
s ja jooksul oli ohtu sattunud Okeaania enda territoorium.
Temas l i l kkele ja kustus siis j lle ge tundepuhang, mitte just
hirm, aga mingi ebam rane revus. Ta lakkas s jale m tlemast. Uuemal ajal
ta ei suutnud millelegi keskenduda rohkem kui ainult m neks minutiks. Ta
v ttis oma klaasi ja t hjendas selle he s muga. Nagu alati, pani dz^inn
teda v bisema ja ajas isegi kergelt iiveldama. See oli jube kraam. Nelk ja
sahariin, m lemad omal l gel kombel k llalt vastikud, ei suutnud varjata
l ilat list l hna; ja k ige hullem oli see, et dz^innil hn, mis saatis teda
l kui p eval, segunes tema teadvuses lahutamatult nende - l hnaga.
Ta ei nimetanud neid iial nimepidi, isegi m ttes mitte, ja ei lasknud
neid, niipalju kui see v imalik oli, iial oma vaimusilma ette t usta. Nad
olid midagi poolteadvuslikku, mis rippus tema n o ees, l hn, mis p sis ta
s rmetes. Dz^inn ajas teda r hatama ja ta muigutas punaseid huuli. Ta oli
juurde v tnud, p rast seda kui nad olid ta vabaks lasknud, ja oli tagasi
saanud oma endise jume, - jah, isegi rohkem kui tagasi saanud. Ta n ojooned
olid j menenud, nahk oli ninal ja p senukkidel karedalt punane ja isegi
paljas pealagi oli liiga tumeroosa. Kelner t i talle, j lle palumata,
malelaua ja v rske ъTimesi , mis oli avatud male lesande kohalt. Ja siis,
n hes, et Winstoni klaas on t hi, t i ta dz^innipudeli ja valas selle t is.
Midagi polnud tarvis tellida. Nad teadsid tema harjumusi. Malelaud ootas
teda alati, tema nurgalaud oli alati reserveeritud; isegi kui kohvik oli
t is, oli see laud ainult tema p ralt, kuna keegi ei soovinud, et teda
n htaks liiga tema l hedal istumas. Ja ta ei vaevunud iial oma klaase kokku
lugema. Aeg-ajalt ulatati talle r pasel paberilipakal midagi, mis eldi
olevat arve, aga talle oli j nud mulje, et nad v tsid talt alati v hem.
Tegelikult poleks ka sellest midagi olnud, kui see oleks olnud vastupidi.
Tal oli n d alati piisavalt raha. Ja tal oli amet, sinekuur, kus palk oli
palju suurem kui vanas kohas.
Muusika teleekraanis l ppes ja hakkas kostma k net. Winston t stis
pead, et kuulata. Aga sealt ei tulnud rindeteateid. See oli vaid
K lluseministeeriumi l hiteadaanne. Selgus, et eelmises kvartalis oli X
kolmaastakuplaan saapapaelte osas letatud 98 protsendiliselt.
Ta vaatas male lesannet ja pani nupud peale. See oli huvitav l ppm ng,
kahe ratsuga. ъValged alustavad ja v idavad kahe k iguga. Winston vaatas
les Suure Venna portree poole. Valged v idavad alati, m tles ta mingi uduse
m stitsismiga. Alati, ilma erandita, nii see on seatud. Maailma algusest
peale pole heski male lesandes iial v itnud mustad. Kas see ei s mboliseeri
Hea igavest, tingimatut v itu Kurja le? Hiiglasuur n gu vaatas talle vastu,
t is rahulikku j udu. Valged v idavad alati.
H l teleekraanis j i vait ja j tkas siis teise, palju t sisema
tooniga: ъT helepanu! Kell viisteist kolmk mmend te kuulete t htsat
teadaannet. Kell viisteist kolmk mmend! limalt t htsad uudised. rge j tke
neid kuulamata. Kell viisteist kolmk mmend! Ja siis hakkas j lle kostma
tinisevat muusikat.
Winstoni s da v patas. Need on rindeteated; ta vaist tles talle, et
tulemas on halvad uudised. Kogu p eva oli tema teadvuses ikka ja j lle
kihvatanud m te h vitavast kaotusest Aafrikas. Ta peaaegu n gi Euraasia
armeed tungimas le siiani murdmatu piiri ja valgumas Aafrika l unatippu
nagu sipelgaparv. Kas ei saaks neid kuidagi tiivalt mber haarata? Aafrika
l neranniku joon oli tal elavalt silme ees. Ta v ttis valge ratsu ja t stis
selle malelaua teise serva.Seal
koht. Ja samal ajal, kui ta n gi musti horde l unasse tormamas, n gi ta ht
teist, salap rasel kombel koondunud ja kki nende tagalasse ilmunud j udu
l bi l ikamas nende hendusteid nii maa kui mere poole. Ta tundis, et kui ta
tahab, on see teine j ud seal olemas. Aga tarvis oli kiiresti tegutseda. Kui
nad saavad kogu Aafrika oma kontrolli alla, kui neil on lennuv ljad ja
allveelaevade baasid Hea Lootuse neemel, siis on Okeaania pooleks l igatud.
Ja see v ib t hendada k ike: kaotust, kokkuvarisemist, maailma
mberjaotamist, Partei h vingut! Ta ohkas s gavalt. Ta hinges valitses
erakordne tunnete segadik, - v i ieti see ei olnud segadik, vaid pigem hulk
j rjestikuseid tunnete kihistusi, kus oli v imatu elda, missugune kihistus
on p himine.
See spasm m dus. Ta pani valge ratsu oma kohale tagasi, aga ta ei
suutnud veel asuda t siselt male lesannet lahendama. Ta m tted l ksid j lle
r ndama. Hajameelselt kritseldas ta tolmusele lauale: 2+2=
ъSinu sisse nad ei p se, oli Julia elnud. Aga tegelikult p sesid.
ъSee, mis teiega siin toimub, j tab igaveseks oma j lje, oli O'Brien
elnud. Ja see oli ige. On asju, teie enda tegusid, millest te ei toibu.
Midagi teie hinges on tapetud: v lja p letatud, h vitatud.
Ta oli Juliat n inud; oli isegi temaga r kinud. See ei olnud ohtlik.
Ta teadis, ilma et oleks sellele m elnud, et tema tegevuse vastu ei tunta
enam peaaegu mingit huvi. Nad oleksid v inud ka uuesti kokku saada, kui neil
oleks selleks tahtmist olnud. Tegelikult see oli juhus, et nad kohtusid. See
juhtus pargis, hel vastikul k lmal m rtsip eval, kui maa oli malmk va, rohi
nagu surnud ja kusagil ei olnud ainsatki punga, v lja arvatud m ned
krookused, mis olid oma nina maa seest v lja pistnud, et tuul neid r siks.
Ta kiirustas l bi pargi, k ed k lmast kanged ja silmad vees, kui n gi kki
Juliat endast umbes k mne sammu kaugusel. Ta m rkas kohe, et Juliaga on
toimunud mingi raskesti tabatav muutus. Nad olid teineteisest juba silmagi
pilgutamata m dumas, aga siis ta p ras mber ja j rgnes Juliale, mitte
k ll kuigi innukalt. Ta teadis, et mingit ohtu ei ole, et keegi ei tunne
nende vastu v himatki huvi. Julia ei elnud midagi, keeras vaid p iki le
muru, nagu p des temast lahti saada, aga n is siis sellega leppivat, et ta
k ib tema kannul. Siis j udsid nad armetusse raagus p sastikku, mis ei
pakkunud varju ei uudishimulike pilkude ega l bil ikava tuule eest. Nad j id
seisma. Oli vastikult k lm. Tuul vilistas okstes ja sakutas harvu r mas
krookusi. Ta pani Juliale k e mber piha.
Seal polnud teleekraane, k ll aga pidi seal olema peidetud mikrofone;
pealegi v idi neid n ha. Aga see ei lugenud, miski ei lugenud. Nad oleksid
v inud maha heita jaseda teha, kui nad
oleksid tahtnud. Tal tuli kananahk ihule, kui ta sellele m tles. Julia ei
reageerinud tema puudutusele, aga ei p dnud end ka vabastada. Winston
taipas n d, mis Julias oli muutunud. Julia n gu oli kahkjam ja le ta
otsaesise ja oimukoha jooksis pikk arm, mida juuksed osalt varjasid; aga
mitte selles polnud asi: tema piht oli muutunud paksemaks ja imelikult
j igaks. Winstonile meenus, kuidas ta kskord p rast rakettm rsu plahvatust
oli aidanud ht surnut rusude alt v lja tuua, ja samav rd kui selle raskus
oli teda h mmastanud selle j ikus ja kohmakus, mis tegi teda rohkem kivi kui
liha sarnaseks. Julia keha oli samasugune. Ja Winstonil oli tunne, et tema
naha kude peab olema muutunud.
Ta ei p dnud Juliat suudelda ja nad ei r kinud midagi. Kui nad tulid
tagasi le muru, vaatas Julia talle esimest korda otsa. See oli ainult ks
p gus pilk, t is halvakspanu ja p lgust. Winston arutas endamisi, kas see
p lgus on seotud ainult minevikuga v i on see tingitud ka tema pundunud
n ost ja tuule t ttu vett jooksvatest silmadest. Nad istusid kahele
metalltoolile, k rvuti, aga mitte liiga l hestikku. Ta n gi, et Julia tahab
midagi telda. Julia liigutas m ne sentimeetri oma rohmakas kingas jalga ja
muljus he oksarao puruks. Winston m rkas, et ta jalgki oleks nagu suurem
kui enne.
ъMa reetsin sind, tles Julia lihtsalt.
ъMina reetsin sind, tles Winston.
Julia heitis talle veel he kiire ja p lgliku pilgu.
ъM nikord, tles ta, ъ hvardatakse sind millegi niisugusega, mille
vastu sa oled v imetu, millest sa ei suuda isegi m elda. Ja siis sa tled:
ъ rge tehke seda minuga, tehke seda kellegi teisega, tehke seda
selle-ja-sellega. Ja p rast sa v id muidugi teeselda, et see oli ainult
man ver ja et sa tlesid seda vaid selleks, et nad j taksid j rele, ja et
sa ei m elnud seda t siselt. Aga see ei ole ige. Sel hetkel, kui see k ik
s nnib, m tled sa seda t siselt. Sa usud, et ei ole teist v imalust end
p sta, ja sa oled t iesti valmis end sel kombel p stma. Sa tahad, et see
s nniks kellegi teisega. Ja sa ei hooli tuhkagi tema kannatustest. Sa m tled
ainult enesele.
ъSa m tled ainult enesele, kordas Winston nagu kaja.
ъJa p rast seda ei tunne sa selle inimese vastu enam seda mis enne.
ъJah, tles Winston, ъei tunne.
Paistis, et neil pole enam millestki r kida. Tuul surus neil hukesed
tunked tihedalt vastu keha. Varsti muutus piinlikuks seal tummalt istuda;
pealegi oli liiga k lm, et liikumatult paigal p sida. Julia kohmas midagi
metroosse minekust ja t usis p sti.
ъMe peame uuesti kokku saama, tles Winston.
ъJah, vastas Julia, ъme peame uuesti kokku saama.
Winston j rgnes talle v ikese vahemaaga ebalevalt, pool sammu temast
tagapool. Nad ei r kinud enam midagi. Julia ei p dnud teda k ll otse
endast lahti raputada, aga k ndis nii kiiresti, et Winstonil ei olnud kerge
temaga sammu pidada. Ta oli endamisi otsustanud, et ta saadab Juliat
metroopeatuseni, aga kitselt tundus see k lmaga teise sabas lonkimine talle
m ttetu ja talumatu. Kusjuures see, mis teda meelt muutma sundis, ei olnud
mitte niiv rd soov lahku l a Juliast kui tagasi minna ъKastani kohvikusse,
mis ei olnud ealeski nii k lget mbav tundunud kui sel hetkel. Ta silme ette
t usis igatsuslik pilt oma nurgalauast ajalehe, malenuppude ja l ppematu
dz^inniga. Ja eelk ige oli seal soe. J rgmisel hetkel, mitte p ris kogemata,
laskis ta v ikesel inimtropil end Juliast lahutada. Ta tegi veel loiu katse
Juliale j rele j uda, aeglustas siis sammu, p ras mber ja hakkas
vastassuunas minema. Kui ta oli l inud umbes viisk mmend meetrit, vaatas ta
tagasi. T naval ei olnud palju rahvast, aga ta ei suutnud Juliat enam teiste
hulgast eristada. ksk ik missugune neist tosinast t ttajast v is olla
Julia. V ib-olla ei olnud teda, t senenut ja j igastunut, enam v imalik
selja tagant ra tunda.
ъSel hetkel, kui see k ik s nnib, oli Julia elnud, ъm tled sa seda
t siselt. Winston oli seda t siselt m elnud. Ta ei olnud seda ainult
elnud, vaid oli seda ka soovinud. Oli soovinud, et mitte teda, vaid Julia
antaks - k tte.
Muusikas, mida teleekraanist nirises, toimus mingi muutus. Sellesse
segunes mingi m rane ja pilklik toon, kollane toon. Ja siis - v ib-olla seda
ei olnudki tegelikult, v ib-olla see oli ainult ks m lestus, mis rkas
helide sarnasusest, - laulis ks h le:
ъKastani laia krooni all
m sin sind ja sina mind - -
Talle tulid pisarad silma. M duv kelner oli m rganud tema t hja klaasi
ja tuli n d dz^innipudeliga tagasi.
Ta v ttis oma klaasi k tte ja nuusutas seda. See jook muutus iga
lonksuga ikka vastikumaks, mitte vastupidi. Aga see oli muutunud tema
elemendiks, milles ta ujus. See oli tema elu, tema surm ja tema
lest usmine. Dz^inn kustutas igal htul tema teadvuse ja dz^inn ratas ta
igal hommikul ellu. Kui ta rkas, harva enne kella htteist, silmalaud kokku
kleepunud, suu kuivanud ja selg nagu pooleks murtud, ei oleks tal v imalik
olnud end isegi p sti ajada, kui ta poleks endale htul dz^innipudelit ja
teeklaasi voodi ette valmis pannud. Keskp evatunnid istus ta, pilk
klaasistunud, pudel k eulatuses, ja kuulas teleekraani. Kella
viieteistk mnest kohviku sulgemiseni istus ta ъKastanis . Keegi ei hoolinud
enam sellest, mida ta teeb, kski vile ei ratanud teda, kski teleekraan ei
kamandanud teda. Vahetevahel, v ib-olla paar korda n dalas, l ks ta
tolmusesse h ljatud-ilmelisse t ruumis T eministeeriumis ja tegi natuke
t d v i seda, mida nimetatakse t ks. Ta oli m ratud he alamkomisjoni
koosseisu, mis allus hele neist loendamatuist komisjonidest, mis tegelesid
uuskeele s naraamatu heteistk mnenda tr ki toimetamisel leskerkinud
pisiraskustega. Nad olid ametis mingi vahearuande koostamisega, aga mis see
oli, mille kohta neil tuli aru anda, sellest tal ei tekkinudki selget
ettekujutust. Kuidagi oli see seotud probleemiga, kas koma tuleks panna
sissepoole sulgusid v i v ljapoole. Alamkomisjoni kuulus veel neli meest,
k ik sama t pi nagu tema. Oli p evi, kus nad tulid kohale ja l ksid j lle
kohe laiali, tunnistades ksteisele ausalt, et neil pole tegelikult midagi
teha. Aga oli ka niisuguseid p evi, kus nad asusid pris innukalt t le,
puhudes kohutavalt t htsaks igasuguste protokollide koostamise ja pikkade
m rgukirjade visandamise, mida nad iial ei l petanud, - kus vaidlused selle
le, mille le nad tegelikult vaidlevad, muutusid limalt keeruliseks ja
segaseks: juuksekarva l hestavate tingimustega definitsioonide asjus,
tohutute k rvalekaldumistega, n gelustega, - isegi hvardustega apelleerida
k rgemale poole. Ja siis kitselt lahkus elu neist ja nad istusid mber
laua, vahtides ksteist kulunud pilguga, nagu kukelaulu peale h buvad
vaimud.
Teleekraan j i korraks vait. Winston t stis j lle pead. Rindeteated!
Ei, nad vahetasid lihtsalt muusikat. Tal oli Aafrika kaart silme ees.
Armeede liikumist kujutas skeem: must nool tungis p stloodis l unasse ja
valge nool tungis r htloodis itta, risti le musta noole saba. Nagu
kinnitust otsides t stis ta pilgu l bitungimatule n ole plakatil. Kas oli
m eldav, et seda teist noolt ei ole ldse olemas?
Ta huvi vaibus j lle. Ta j i veel lonksu dz^inni, v ttis ja tegi
prooviks he k igu. Tuli! Aga see ei olnud ilmselt ige k ik, sest - -
Ootamatult kerkis ta teadvusse ks m lestus. Ta n gi k nlavalges tuba,
kus oli suur, valge p evatekiga kaetud voodi, ja ennast, heksa- v i
k mneaastast poissi, istumas p randal, raputamas t ringupeekrit ja naermas
laginal. Ema istus ta vastas ja naeris samuti.
See pidi olema umbes kuu aega enne seda, kui ema kadus. See oli
lepitushetk, kus n riv n ljatunne k hus oli korraks ununenud ja tema endine
kiindumus emasse uuesti ellu rganud. Ta m letas seda p eva h sti, vihmast,
rajust p eva, kui vesi voolas m da aknaruutu alla ja toas oli nii h mar, et
ei n inud lugeda. Lastel oli kitsukeses pimedas magamistoas talumatult igav.
Winston vingus ja virises, n udis asjata s a, tuiskas toas ringi, t ukas
k ik asjad kohalt ra ja tagus jalaga vastu seina, kuni naabrid hakkasid
seinale koputama, tema v ike de aga nuttis vahetpidamata. L puks tles ema:
ъOle n d hea laps, ja ma ostan sulle he m nguasja. Toreda m nguasja, ma
tean, et see sulle meeldib. Ja ta l ks l bi vihma nurgapealsesse poodi, mis
oli veel vahetevahel avatud, ja tuli tagasi pappkarbiga, kus oli lauam ng
ъMaod ja redelid . Winston m letas siiamaani m rja pappkarbi l hna. See oli
armetu m ng. Laud oli katki ja v ikesed puut ringud nii krobelised, et nad
ei tahtnud iga kandi peale p sima j da. Winston vaatas seda tusaselt ja
ilma erilise huvita. Aga siis s tas ema k nlajupi ja nad istusid p randale
m ngima. Ja varsti ta oli p rases hinas ja r kkas naerda, kui nupud
ronisid paljut otavalt m da redeleid les ja libisesid siis j lle madusid
m da alla, peaaegu l htepunkti. Nad m ngisid kaheksa partiid, kumbki v ites
neist neli. Tema tilluke de, liiga v ike, et m ngust midagi taibata, oli
patjade najale istuma seatud ja naeris laginal, sest teised naersid. Ja nad
olid k ik heskoos terve htupooliku nnelikud nagu tema varases
lapsep lves.
Ta t rjus selle pildi oma teadvusest. See oli vale m lestus. M nikord
vaevasid teda veel valed m lestused. Aga sellest polnud lugu, niikaua kui sa
teadsid, mida nad endast kujutavad. Oli asju, mis olid aset leidnud, ja oli
asju, mis ei olnud aset leidnud. Ta p rdus tagasi malelaua poole ja v ttis
valge ratsu uuesti k tte. Ja peaaegu samal hetkel kukkus see kolksatades
lauale. Ta v patas nagu ussist n elatud.
Kime trompetisignaal l hestas hku. Rindeteated! V it! Kui uudistele
eelnes trompetisignaal, t hendas see alati v itu. Kohvikut l bis nagu
elektril k. Isegi kelnerid v patasid ja kikitasid k rvu.
Trompetisignaal vallandas k rvulukustava l rmi. Juba vatras ka ks
erutatud h l teleekraanis, aga mattus peaaegu kohe v ljast kostvasse
juubeldamisse. Uudised oli linnas levinud nagu n iav el. Sellest aga, mida
ta teleekraanist siiski kuulis, taipas ta, et k ik oli l inud just nii, nagu
ta oli ette n inud: m ratu, salaja koondatud dessantlaevastik, kkr nnak
vaenlase tagalasse, valge nool tungimas risti le musta noole saba. L bi
h lina tungis v idur msate laulude katkeid: ъM ratu strateegiline
pidi olema siin viibinud kauem, kui ta oli arvanud. Siis, kitselt, kui ta
oma armetuid riider balaid selga ajas, haaras teda haletsustunne oma
laastatud keha vastu. Ja enne kui ta taipas, mida ta teeb, oli ta varisenud
voodi k rval olevale taburetile ja puhkenud nutma. Ta tajus, kui n otu ja
v ritu vaatepilt see on; r pases aluspesus kondibukett, kes istub ja nutab
eredas valguses, aga ta ei suutnud end talitseda. O'Brien pani talle k e
lale, peaaegu lahkelt.
ъSee ei tarvitse igavesti kesta, tles ta. ъTe v ite sellest iga hetk
p seda, kui te tahate. K ik s ltub teist endast.
ъSee on teie s ! nuuksus Winston, ъteie olete mind niikaugele
viinud.
ъEi, Winston, te ise olete end niikaugele viinud. Ta soostusite sellega
sellest hetkest peale, kui te vastandasite end Parteile. See k ik sisaldus
selles esimeses liigutuses. Pole juhtunud midagi, mida te ei oleks ette
n inud.
Ta j i korraks vait ja j tkas siis:
ъMe oleme teid l nud, Winston. Me oleme teid murdnud. Te n gite,
missugune on teie keha. Teie vaim on samas seisukorras. Ma ei usu, et teis
oleks enam k betki eneseuhkust. Teid on pekstud, piitsutatud ja solvatud, te
olete karjunud valust ja p herdanud p randal oma veres ja okses. Te olete
niutsudes armu palunud, te olete k iki ja k ike reetnud. Kas te suudate ette
kujutada veel m nd alandust, mis poleks teile osaks saanud?
Winston ei nutnud enam, kuigi ta silmad olid veel pisarais. Ta vaatas
les O'Brieni poole.
ъJuliat ma ei ole reetnud, tles ta.
O'Brien vaatas m tlikult alla ta peale. ъJah, tles ta, ъjah, see on
t si. Juliat te ei ole reetnud.
Winstoni s dant t itis j lle ise ralik austus O'Brieni vastu, mida
n htavasti miski ei suutnud h vitada. Kui taiplik ta on, m tles ta, kui
taiplik! Seda polnud veel juhtunud, et O'Brien oleks temast valesti aru
saanud. Iga teine oleks kohe elnud, et Winston on Julia reetnud. Sest kas
polnud nad siis piinamisega temalt k ike v lja pigistanud? Ta oli neile ra
r kinud k ik, mida ta Juliast, tema harjumustest, tema iseloomust ja tema
minevikust teadis; ta oli k ige t hisemagi ksikasjani les tunnistanud
k ik, mis nende kohtumistel oli toimunud, k ik, mis tema Juliale oli elnud
ja mis Julia temale oli elnud, nende musta-turu s maajad, nende
armatsemised, nende hmased salasepitsused Partei vastu, - k ik. Ja ometi,
selles m ttes, nagu Winston seda s na m istis, ei olnud ta Juliat reetnud.
Ta ei olnud lakanud teda armastamast; tema tunded Julia vastu ei olnud
muutunud. Ja O'Brien oli teda m istnud, ilma et oleks tervis olnud seletada.
ъ elge mulle, k sis Winston, ъmillal mind maha lastakse?
ъSellega v ib veel t kk aega minna, vastas O'Brien. ъTe olete raske
juhtum. Aga rge kaotage lootust. Varem v i hiljem saavad k ik terveks. Ja
siis me laseme teid maha.
Ta tundis end m rksa paremini. Ta kosus iga p evaga, - kui tema
olukorras ldse sai p evadest r kida.
Ere valgus ja t tu undamine oli ikka sama, aga kong oli natuke mugavam
kui need, kus ta siiani oli olnud. Puust naril oli padi ja madrats, ja
kongis oli ka tool, kus istuda. Korra oli teda vanni viidud, ja tal lasti
end sna tihti suures plekk-kausis pesta. Talle anti pesemiseks koguni sooja
vett. Talle oli antud uus aluspesu ja puhtad tunked. Veenilaiendi haavandit
oli m ritud mingi leevendava salviga. Hambat kad olid v lja t mmatud ja
talle olid suhu pandud kunsthambad.
V is olla m dunud n dalaid v i kuid. N d oleks v imalik olnud aja
kulu le arvet pidada, kui ta oleks selle vastu huvi tundnud, kuna teda
toideti ilmselt kindlate vaheaegadega. Ta sai kahek mne nelja tunni jooksul,
nagu ta j reldas, kolm korda s a; m nikord ta arutas endamisi loiult, kas
need s gikorrad on sel v i p eval. Toit oli llatavalt hea, igal
kolmandal s gikorral liha. kskord ta sai isegi paki sigarette. Tikke tal
polnud, aga alati vaikiv vangivalvur, kes t i talle s a, andis tuld.
Esimene kord, kui ta katsus suitsetada, l ks tal s da pahaks, aga ta
kannatas v lja ja ajas selle pakiga t kk aga l bi, t mmates iga kord p rast
s mist pool sigaretti.
Nad olid andnud talle valge tahvli, mille nurga k lge oli seotud
pliiatsijupp. Alguses ta ei kasutanud seda. Isegi rkvel olles oli ta
t iesti oimetu. Sageli lamas ta s gikorrast s gikorrani peaaegu
liigutamata, aeg-ajalt suigatades ja siis j lle rgates hmasesse unelusse,
jaksamata seejuures silmigi avada. Ta oli juba ammu harjunud ereda valguse
k es magama. See ei seganud teda, ainult unen od olid selle t ttu selgemad.
Suurema osa ajast ta n gigi und ja ta unen od olid alati nnelikud. Ta oli
Kuldsel Maal v i istus tohutu suurtes p ikese k es s ravates varemetes oma
ema, Julia ja O'Brieniga, ja nad ei teinud midagi, lihtsalt istusid p ikese
k es ja r kisid rahulikest asjadest. Ja needsamad m tted, mis tal olid
rkvel olles, saatsid teda ka unen gudes. N d, kus valu teda enam ei
stimuleerinud, n is ta olevat kaotanud v ime vaimseks pingutuseks. Tal ei
olnud igav, ta ei ihanud kellegagi vestelda v i meelt lahutada. Teda
rahuldas t iesti see, et ta on ksi, et teda ei peksta ega piinata, et ta
saab k llalt s a ja on t iesti puhas.
J rk-j rgult hakkas ta ikka rohkem rkvel olema, aga teda ei t uganud
ikka veel miski voodist t usma. Ta ei tahtnud muud kui vaikselt lamada ja
tunda, kuidas j ud kehasse tagasi tuleb. Ta katsus end siit ja sealt, p des
veenduda, et see ei ole ainult ettekujutus, et ta lihased muutuvad maramaks
ja nahk t mbub pingumale. L puks ei j nud kahtlust, et ta on juurde v tnud;
tema reied olid kindlalt j medamad kui ta p lved. Siis hakkas ta, esialgu
k ll end sundides, korrap raselt harjutama. Peagi suutis ta maha k ia kolm
kilomeetrit, m detuna sammudega kongis, ja tema k hmus lad ajasid end
sirgu. Ta p dis sooritada ka keerukamaid harjutusi, ja oli jahmunud ning
l dud, leides, mida k ike ta ei suuda teha. Ta ei suutnud kuigi kiiresti
k ia, ta ei suutnud tooli v ljasirutatud k tega hoida, ta ei suutnud hel
jalal seista, ilma et oleks kukkunud. Ta k kitas kandadele ja leidis, et ta
saab end p sti ajada ainult krampis s remarjade ja valust tuikavate
p lvedega. Ta heitis k huli maha ja p dis k tega oma keha kergitada. See
oli lootusetu, ta ei suutnud end sentimeetritki t sta. Aga veel m ne p eva
p rast - p rast veel m nda s maaega - sai ta ka selle v git kiga hakkama.
Ja tuli aeg, kus ta suutis seda teha kuus korda j rjest. Ta hakkas oma keha
le lausa uhkust tundma ja lootust hellitama, et ka tema n gu muutub uuesti
normaalseks. Ainult siis, kui ta juhtus puudutama oma paljast pealage,
meenus talle armiline, laastatud n gu, mis talle peeglist vastu oli
vaadanud.
Ka tema m istus elavnes. Ta istus narile, selg vastu seina ja tahvel
p lvedel, ja asus end sihikindlalt mber kasvatama.
Ta oli alla andnud, see oli selge. Tegelikult, nagu ta n d aru sai,
oli ta valmis olnud alla andma ammu enne seda, kui ta niisugusele otsusele
oli j udnud. Ta oli m istnud juba sellest hetkest peale, kui ta
Armastusministeeriumi sattus, - jah, isegi juba siis, kui nad Juliaga seal
abitult seisid, samal ajal kui metalne h l teleekraanist neid k sutas - ,
kui kergemeelne ja pinnapealne oli katse Partei v imule vastu hakata. Ta
teadis n d, et seitse aastat oli M ttepolitsei hoidnud teda nagu putukat
luubi all. Ei olnud htegi liigutust, htegi v lja eldud s na, mida nad ei
oleks m rganud, htegi m ttek iku, mille j lile nad ei oleks saanud. Isegi
valkjad tolmuk bemed tema p evikukaanel olid nad hoolikalt tagasi pannud.
Talle m ngiti ette magnetofonilinte ja n idati fotosid. M nel pildil nad
olid Juliaga kahekesi. Jah, isegi... Ta ei suutnud enam Partei vastu
v idelda. Pealegi oli Parteil igus. See pidi nii olema: kuidas saab
surematu kollektiivne aju eksida? Mis v lise m dupuuga saab selle otsustusi
kontrollida? Terve m istus on statistiline. Tuleb lihtsalt ppida m tlema
nii nagu nemad. Ainult - -!
J me pliiatsijupp ei tahtnud kuidagi s rmede vahel p sida. Ta hakkas
kirja panema m tteid, mis talle p he tulid. Ta kirjutas k igepealt suurte
kohmakate t htedega:
Ja siis ta kirjutas peaaegu peatumata selle alla:
Aga siis tuli mingi t rge. Ta m te nagu kohkus millegi eest tagasi ja
ta ei suutnud keskenduda. Ta teadis, et ta teab, mis j rgneb, aga sel hetkel
ta ei suutnud seda meenutada. Ja kui see talle l puks meenus, siis vaid
teadliku arutluse tulemusena, mitte iseenesest. Ta kirjutas:
JUMAL ON VO^IM
Ta oli k igega n us. Minevikku sai muuta. Minevikku alati s dinud
Ida-Aasiaga. Jones, Aaronson ja Rutherford olid s di kuritegudes, milles
neid s distati. Ta ei olnud iial n inud fotot, mis neile esitatud
s distused mber l kkas. Seda polnud iial olemas olnud, ta oli selle v lja
m elnud. Ta m letas, et ta oli m letanud vastandlikke asju, aga need olid
valed m lestused, enesepettuse saadused. Kui lihtne see k ik oli! Tarvitses
ainult alistuda, ja k ik muu tuli iseenesest. See oli, nagu ujuksid sa
vastuvoolu, mis t ukab sind tagasi, kui k vasti sa ka ei pingutaks, ja
otsustaksid siis kitselt mber p rata ja vooluga kaasa minna, sellele
vastu panemata. Midagi pole muutunud, peale sinu enda hoiaku; juhtus
lihtsalt see, mis oli ette m ratud. Ta ei teadnudki enam, miks ta oli ldse
m ssanud. K ik oli ju lihtne, v lja arvatud - -!
K ik v ib ige olla. Niinimetatud loodusseadused on nonsenss.
Gravitatsiooniseadus on nonsenss. ъKui ma tahaksin, oli O'Brien elnud,
ъsiis ma v iksin seebimullina hku t usta. Winston arendas seda m tet
edasi. ъKui tema
kui mina samal ajal
seda tegemas, siis see toimubki. kitselt, nagu ilmub veepinnale mingi
p hjavajunud vraki j nus, tuli talle p he m te: ъTegelikult seda ei juhtu.
Me kujutame seda ette. See on hallutsinatsioon. Aga ta surus selle m tte
otsekohe maha. See oli ilmne eksiarvamus. See eeldas, et kusagil inimesest
v ljaspool on olemas ъreaalne maailm, kus toimuvad ъreaalsed s ndmused.
Aga kuidas saab niisugune maailm olemas olla? Mida me ldse millestki teame,
peale selle, mis on meie teadvuses? K ik toimuv toimub meie teadvuses. See,
mis toimub k igi teadvuses, toimub t epoolest.
Talle ei valmistanud mingit raskust seda eksiarvamust k rvale heita ja
tal ei olnud mingit ohtu selle ohvriks langeda. Aga samal ajal ta m istis,
et seda ei oleks tohtinud ldse juhtuda. Teadvus peab moodustama pimet hni,
niipea kui m ni ohtlik m te tekib. See protsess peab olema automaatne,
instinktiivne. Uuskeeles nimetati seda
Ta asus hoolega roimstoppi harjutama. Ta esitas endale teese, nagu
ъPartei tleb, et maa on lame v i ъPartei tleb, et j on raskem kui
vesi , ja treenis end mitte n gema v i mitte m istma argumente, mis neile
vastu r kisid. See ei olnud kerge. See n udis suurt m tlemis- ja
improviseerimisv imet. Matemaatilised probleemid, mis kerkisid n iteks
seoses v itega ъkaks pluss kaks on viis , k isid tal le m istuse. See
n udis ka t elist ajude g mnastikat, oskust kasutada hel hetkel k ige
paremat loogikat ja j tta j rgmisel hetkel kahe silma vahele k ige j medamad
loogikavead. Rumalust oli niisama palju vaja nagu arukust ja seda oli
niisama raske omandada.
Ja kogu aeg kummitas kusagil ta ajusopis k simus, millal nad ta maha
lasevad. ъK ik s ltub teist endast, oli O'Brien elnud; aga Winston teadis,
et ei ole htegi teadlikku sammu, millega ta saaks seda l hemale tuua. See
v is juhtuda k mne minuti v i k mne aasta p rast. Nad v isid teda aastaid
ksikkongis hoida, nad v isid teda sunnit laagrisse saata ja nad v isid
teda m neks ajaks vabadusse lasta, nagu nad vahel tegid. Oli t iesti
v imalik, et enne kui ta maha lastakse, m ngitakse uuesti otsast l puni tema
arreteerimise ja lekuulamise lugu. Ainult ks asi oli kindel: surm ei tule
kunagi oodatud hetkel. Tavaks oli - tavaks, millest ei r gitud: kuidagi sa
teadsid seda, kuigi sa ei olnud kuulnud sellest r gitavat, - et nad lasevad
su maha selja tagant: alati kuklasse, ette hoiatamata, siis kui sa l hed
m da koridori hest kongist teise.
hel p eval - kuigi ъ hel p eval ei ole ige elda; niisama
t en oliselt v is see ka s da olla, - kskord ta vajus imelisse,
ndsalikku unelusse. Ta l ks m da koridori, oodates kuuli. Ta teadis, et
j rgmisel hetkel see peab tulema. K ik oli lahenenud, lepitatud. Ei olnud
enam kahtlusi, v itlusi, valu ja hirmu. Ta keha oli terve ja tugev. Ta astus
kergel sammul, tundes liikumisest r mu, nagu jalutaks ta p ikesepaistel. Ta
ei olnudki enam Armastusministeeriumi kitsastes valgetes koridorides, ta oli
tohutus p ikesepaistelises k igus, mis oli kilomeetri laiune ja mida m da
ta k ndis nagu narkootikumiuimas. Ta oli Kuldsel Maal, ja astus m da
jalgrada le vana, j nestest paljakss dud karjamaa. Ta tundis madalat
vetruvat muru jalge all ja sooja p iksepaistet oma n ol. Aasa serval olid
jalakad, mis voogasid rnalt, ja kusagil taamal oli oja, kus ujusid teivid
varjulistes v rendikes kaldapajude all.
kitselt rkas ta kohutava ehmatusega. Tal voolas higi m da selgroogu.
Ta oli kuulnud end valjusti kisendamas:
ъJulia! Julia! Julia, mu arm! Julia!
Hetkeks oli talle viirastunud, et Julia on sealsamas l hedal. Tal oli
tunne, et Julia ei ole mitte lihtsalt tema juures, vaid on tema sees. Nagu
oleks ta sulanud tema naha kudedesse. Sel hetkel armastas ta teda palju
rohkem kui koos ja vabaduses olles. htlasi teadis ta, et Julia on kuskil
veel elus ja vajab tema abi.
Ta heitis uuesti pikali ja p dis end koguda. Mida ta oli teinud? Mitu
aastat ta oli selle n rkusehetkega oma vangistusele lisanud?
Kohe-kohe ta kuuleb koridoris samme. Nad ei saa j tta niisugust purset
karistamata. Nad teavad n d, kui nad seda varem ei teadnud, et ta ei pea
kokkuleppest kinni. Ta kuuletub Parteile, aga ta vihkab Parteid ikka veel.
Enne ta oli varjanud oma ketserlikku teadvust v lise konformismi taha. N d
ta oli taganenud veel he sammu: ta oli oma teadvuses alistunud, aga ta oli
lootnud, et ta saab j da oma hinges puutumata. Ta teadis, et ta on v ral
teel, aga ta eelistas olla v ral teel. Ja nad saavad sellest aru - O'Brien
saab sellest aru. Selle ainsa rumala karjega oli ta k ik les tunnistanud.
Tal tuleb k ike otsast alustada. See v ib v tta aastaid. Ta libistas
k ega len o, p des oma uue v limusega harjuda. P skedes olid s gavad vaod,
p senukid olid teravad, nina oli l mmis. Pealegi oli ta p rast seda, kui ta
end viimati peeglis n gi, t iesti uued kunsthambad saanud. Ei ole kerge
l bitungimatut ilmet s ilitada, kui sa ei tea, kuidas su n gu v lja n eb. Ja
ega ainult n ojoonte valitsemisest ei piisa. Esmakordselt taipas ta, et kui
sa tahad midagi salajas hoida, siis sa pead seda ka iseenda eest varjama. Sa
pead kogu aeg teadma, et see on olemas, aga kuni seda vaja ei ole, ei tohi
sa lasta seda mingil kujul teadvusse t usta, nii et sellele v iks nime anda.
N dsest peale ei pea ta mitte ainult igesti m tlema; ta peab ka igesti
tundma ja igesti und n gema. Ja ta peab kogu oma vihkamist endas lugu taga
hoidma nagu mingit moodustist, mis on k ll osa temast endast, aga ei ole
seotud k ige muuga, otsekui mingi m dap is.
hel p eval nad otsustavad ta maha lasta. V imatu on elda, millal see
juhtub, aga m ni sekund ette peaks seda v imalik olema aimata. Lastakse
alati selja tagant, kui sa l hed m da koridori. K mnest sekundist piisab.
Selle ajaga p rdub tema sisemaailm puhupidi. Ja siis kki, - ilma et ta
s nagi lausuks, ilma et ta samm aeglustuks, ilma et kski joon ta n os
muutuks, - siis kki langeb mask ta n olt, ja pauh! prahvatab valla ta
vihkamine. Vihkamine t idab teda nagu tohutu m irgav leek. Ja peaaegu samal
hetkel pauh! tuleb kuul, liiga vara, v i liiga hilja. Nad lasevad ta aju
sodiks, enne kui nad on saanud selle igeks p rata. Ketserlik m te j b
karistamata, kahetsemata, neile igaveseks k tte saamata. Nad lasevad oma
t iusliku s steemi auklikuks. Surra neid vihates - see ongi vabadus.
Ta sulges silmad. See lesanne oli raskem kui vaimse distsipliini
omaksv tmine. See n udis enesealandust, enesesandistamist. Tal tuli k ige
ilgema k ntsa sees p herdada. Mis on maailmas k ige kohutavam, k ige
vastikum? Ta m tles Suurele Vennale. Ja tema vaimusilma ette ilmus nagu
iseenesest tohutu suur n gu (kuna ta oli seda pidevalt plakatitel n inud,
kujutles ta seda alati meetrilaiusena), raskete mustade vuntsidega ja
silmadega, mis sind igale poole saadavad. Missugused olid tema t elised
tunded Suure Venna vastu?
Koridorist kostsid rasked sammud. Rauduks paiskus kilatades valla.
Kongi astus O'Brien. Tema selja taga olid vahakarva n oga ohvitser ja mustas
mundris valvurid.
ъT uske les! tles O'Brien. ъTulge siia!
Winston j i O'Brieni ette seisma. O'Brien v ttis tal tugevasti lgadest
kinni ja vaatas teda ksisilmi.
ъTe m tlesite mind petta, tles ta. ъSee oli teist rumal. Seiske
sirgelt! Vaadake mulle otsa!
Ta vaikis hetke ja j tkas siis leebemal toonil:
ъTe teete edusamme. Intellektuaalselt ei ole teil enam vigagi. Aga
emotsionaalselt ei ole te edasi arenenud. elge mulle, Winston, - aga pidage
meeles: valetada ei tohi, te teate, et ma n en k ik valed l bi, - elge
mulle, missugused on teie t elised tunded Suure Venna vastu?
ъMa vihkan teda.
ъTe vihkate teda. H sti. Siis on teil tulnud aeg teha viimane samm. Te
peate Suurt Venda armastama. Temale kuuletumisest ksi ei piisa: te peate
teda armastama.
Ta l kkas Winstoni kergelt valvurite poole.
ъTuba ks null ks, tles ta.
K igis oma vangisoleku j rkudes oli ta teadnud v i arvanud, et ta teab,
kus kohas ta selles tohutu suures akendeta hoones parajasti on. V ib olla,
et hur hus oli v ikesi erinevusi. Need kongid, kus valvurid teda peksid,
olid allpool maapinda. See tuba, kus O'Brien teda le kuulas, oli k rgel
leval, katuse all. Ja see koht, kus ta praegu oli oli hulk meetreid maa
all, nii s gaval kui v hegi v imalik.
See oli suurem kui enamik konge, kus ta oli olnud. Aga ta ei m rganudki
peaaegu oma mbrust. Ta m rkas ainult, et otse tema ees on kaks v ikest
lauda, m lemad kaetud rohelise kaleviga. ks neist oli k igest meetri v i
kahe kaugusel temast, teine oli kaugemal, ukse juures. Ta oli istukil tooli
k lge seotud, nii tugevasti, et ta ei saanud midagi liigutada, isegi mitte
pead. Ta kukal oli surutud mingisse polsterdatud narusse, mis sundis teda
otse enda ette vaatama.
Natuke aega oli ta ksi, siis avanes uks ja sisse astus O'Brien.
ъTe k sisite minult kunagi, tles O'Brien, ъmis on toas ks null ks.
Ma tlesin teile, et te teate seda isegi. K ik teavad seda. See, mis on toas
ks null ks, on k ige kohutavam asi maailmas.
Uks avanes taas. Sisse astus valvur, k es mingi traadist puur v i korv.
Ta pani selle kaugemal olevale lauale. O'Brieni asendi t ttu ei n inud
Winston, mis asi see on.
ъK ige kohutavam asi maailmas, tles O'Brien, ъerineb indiviiditi. See
v ib olla elusalt matmine, v i tulesurm, v i uppumine, v i teibasse ajamine,
v i veel viisk mmend muud surma. On juhtumeid, kus see on m ni t iesti
tavaline asi, isegi mitte tappev.
Ta nihkus veidi k rvale, nii et Winston v is paremini n ha laual olevat
asja. See oli traatpuur, millel oli peal kandmiseks sang. Selle hte otsa
oli kinnitatud midagi, mis n gi v lja nagu vehklemismask, nsus v ljapoole.
Ja kuigi see puur oli kolme v i nelja meetri kaugusel, n gi Winston, et see
on pikuti pooleks jagatud ja et selle m lemas pooles on mingi loom. Need
olid rotid!
ъTeie puhul, tles O'Brien, ъon k ige kohutavam asi maailmas n iteks
rotid.
Mingi v patamapanev eelaimus, hirm millegi ees, millest ta ei teadnud
kindlalt, mis see on, oli haaranud Winstoni niipea, kui ta oli heitnud
esimese pilgu puurile. Aga n d kki j udis tema teadvusse selle
maskitaolise moodustise otstarve. Ta sisikond hakkas vabisema.
ъTe ei v i seda teha! karjus ta peene katkeva h lega. ъTe ei tohi, te
ei tohi! See on v imatu!
ъKas te m letate seda paanilist hirmu, tles O'Brien, ъmis teid
unen gudes j litas? Teie ees oli pimeduse sein ja teil oli k rvus kohutav
ulgumine. Teispool seina oli midagi udset. Te teadsite, et te teate, mis
seal on, aga te ei julgenud seda endale tunnistada. Need olid rotid, mis
olid teispool seina.
ъO'Brien! tles Winston, p des oma h lt valitseda. ъTe teate, et
seda pole vaja. elge, mida te minult tahate?
O'Brien p ikles vastusest k rvale. Ta hakkas r kima
koolmeistritooniga, mida ta aeg-ajalt kasutas. Ta vaatas m tlikult kuhugi
kaugusse, nagu esineks ta mingile kuulajaskonnale kuskil Winstoni selja
taga.
ъValust ksi, tles ta, ъei piisa alati. Esineb juhtumeid, kus
inimolend kannatab valu v lja, isegi kui see l peb surmaga. Aga iga he jaoks
on midagi talumatut, - midagi tema jaoks m eldamatut. Julgus v i argus siia
ei puutu. Kui sa kukud k rgelt, siis ei ole argp kslik haarata k iest. Kui
sa oled s gavast veest pinnale t usnud, siis ei ole argp kslik t mmata
kopsud hku t is. See on lihtsalt instinkt, mida ei saa alla suruda.
Rottidega on sama lugu. Teie jaoks on nad talumatud. Nad on survevahend,
millele te ei suuda vastu panna, isegi kui te tahaksite. Ja te teete seda,
mida teilt n utakse.
ъAga mis see on, mis see on? Kuidas ma saan seda teha, kui ma ei tea,
mis see on?
O'Brien t stis puuri les ja t i selle l hemal olevale lauale. Ta
asetas selle ettevaatlikult kalevile. Winston kuulis verd k rvus laulmas.
Tal oli tunne, et ta istub ihu ksi. Ta oli nagu keset suurt t hja
lagendikku, p ikesepaistest leujutatud tasast k rbe, kus k ik h led j usid
temani nagu retust kaugusest. Ometi oli puur rottidega vaevalt kahe meetri
kaugusel. Need olid suured rotid. Nad oli selles eas, kus nende koon muutub
t mbiks ja metsikuks ja karv hallist pruuniks.
ъRott, tles O'Brien, ikka esinedes oma kujuteldavale kuulajaskonnale,
ъehkki ta on n riline, on lihas ja. Te teate seda. Ja te olete kuulnud, mis
toimub selle linna vaestekvartalites. M nedes kohtades ei julge emad imikuid
omapead j tta, viieks minutikski mitte. Rotid tungivad neile tingimata
kallale. M ne hetkega teevad nad puhata t , nii et lapsest on j rel ainult
kondid. Samuti r ndavad nad haigeid ja surijaid. Nad ilmutavad h mmastavat
intelligentsi, taibates otsekohe, kui inimolend on kaitsetu.
Puurist kostis metsikuid kiunatusi. Need j udsid Winstoni k rvu nagu
eemalt kaugelt. Rotid oli rahutuks muutunud ja ritasid teineteisele l bi
puurivarbade kallale karata. Winston kuulis ka iseenda meeleheitlikku
gamist. Ja seegi h l n is tulevat kuskilt v ljastpoolt teda.
O'Brien t stis puuri les ja vajutas eejuures kuhugi. Kostis terav
kl psatus. Winston tegi meeleheitliku katse end tooli k ljest lahti rebida.
See oli lootusetu; ta ei saanud liigutada htegi kehaosa, isegi mitte pead.
O'Brien k nitas puuri l hemale. N d oli see Winstoni n ost v hem kui
meetri kaugusel.
ъMa vajutasin esimesele hoovale, tles O'Brien. ъTa k sitate ju selle
puuri konstruktsiooni. See mask sobib t pselt teile p he, j tmata htegi
pilu. Kui ma vajutan sellele teisele hoovale, t useb puuriuks les. Ja need
n ljased elajad lendavad v lja nagu kuul. Olete te kunagi n inud l bi hu
s stvat rotti? Nad s stavad teile n kku ja puurivad end sellesse. M nikord
nad r ndavad k igepealt silmi. Teinekord n rivad nad end l bi p skede ja
hakkavad keelt gima.
Puur tuli l hemale; see oli peaaegu vastu n gu. Winston kuulis
kimedaid, l bil ikavaid kiljatusi, mis kostsid nagu hust tema pea kohal.
Aga ta v itles raevukalt paanikaga. M telda, m telda, isegi kui on j nud
veel ainult sekundi murdosa, - m telda: see oli tema ainus lootus. kitselt
l i talle ninna nende elajate j lk l pane hais. Teda vapustas ge
iiveldushoog ja ta kaotas peaaegu teadvuse. Silme ees l ks mustaks. Hetkeks
muutus ta ise hullunud, kriiskavaks loomaks. Aga ta t usis pimedusest
pinnale, klammerdudes he m tte k lge. Tal oli ainult ks, ksainus v imalus
end p sta. Ta pidi saama he teise inimolendi, he teise inimolendi
S rjas mask oli n d k llalt l hedal, et ra varjata k ik muu tema
pilgu eest. Traatuks oli paari vaksa kaugusel tema n ost. Rotid teadsid, mis
on tulemas. ks neist h ples les-alla, teine, vana hatune
kanalisatsioonirott, toetus roosade k ppadega vastu v ret ja vedas revalt
ninaga hku. Winston n gi ta vurrusid ja kollakaid hambaid. Teda haaras taas
must paanika. Ta oli pime, abitu ja arutu.
ъSee oli tavaline karistus Hiina keisririigis, tles O'Brien oma
petlikul toonil.
Mask l henes Winstoni n ole. Traat riivas p ske. Ja siis - ei see ei
olnud p semine, ainult lootus, n rk lootusekiir. Liiga hilja, v ib-olla
liiga hilja. Aga ta oli kitselt aru saanud, et kogu maailmas on
karistuse le kanda,
v iks suruda enda ja rottide vahele. Ja ta kisendas p raselt, ikka ja
j lle:
ъTehke seda Juliaga! Tehke seda Juliaga! Mitte minuga! Juliaga! Mul on
ksk ik, mis te temaga teete! Kiskuge ta n gu l hki, n rige ta luudeni
paljaks! Mitte minuga! Juliaga! Mitte minuga!
Ta langes tagurpidi p hjatusse s gavusse, eemale rottidest. Ta oli ikka
veel tooli k lge seotud, aga ta oli langenud l bi p randa, l bi majaseinte,
l bi maapinna, l bi ookeanide, l bi atmosf ri maailmaruumi,
t htedevahelisse s gavikku - ikka kaugemale, eemale, eemale, eemale. Ta oli
valgusaastate kaugusel, aga O'Brien seisis ikka veel tema k rval. Ja ta
tundis p skedel ikka veel traadi k lma puudutust. Aga l bi pimeduse, mis
teda mbritses, kuulis ta taas metalset kl psatust, ja ta teadis, et
puuriuks oli kl psatanud kinni, ja mitte lahti.
ъKastan oli peaaegu t hi. Kollane p ikesekiir langes poolviltu l bi
akna tolmusele lauaplaadile. Oli vaikne p rastl unatund, kell v is olla
kolm. Teleekraanist nirises metalset muusikat.
Winston istus oma tavalises nurgas, vahtides t hja klaasi. Aeg-ajalt ta
heitis pilgu tohutu suurele n ole, mis teda vastasseinalt silmitses. SUUR
VEND VALVAB SIND - tles kiri. Kelner tuli kutsumata ja t itis ta klaasi
ъV idu dz^inniga, lisades sellele teisest, tilgutiga pudelist paar piiska.
See oli nelgiga maitsestatud sahariin, kohviku spetsialiteet.
Winston kuulas teleekraani. Praegu tuli sealt ainult muusikat, aga oli
v imalik, et iga hetk loetakse ette Rahuministeeriumi eriteadaanne. Aafrika
rindelt saabuvad teated oli rmiselt rahutuks tegevad. Ta oli nende p rast
p ev l bi ikka ja j lle mures olnud. Euraasia armee (Okeaania s dis
Euraasiaga: Okeaania oli alati s dinud Euraasiaga) liikus kohutava kiirusega
l unasse. Keskp evane teadaanne ei olnud t pset kohta nimetanud, aga oli
t en oline, et lahingud k ivad juba Kongo j e suudmes. Brazzaville ja
Leopoldville olid ohus. Polnud vaja kaardile vaadatagi, et taibata, mida see
t hendab. Jutt polnud enam Kesk-Aafrika kaotamisest; esmakordselt kogu selle
s ja jooksul oli ohtu sattunud Okeaania enda territoorium.
Temas l i l kkele ja kustus siis j lle ge tundepuhang, mitte just
hirm, aga mingi ebam rane revus. Ta lakkas s jale m tlemast. Uuemal ajal
ta ei suutnud millelegi keskenduda rohkem kui ainult m neks minutiks. Ta
v ttis oma klaasi ja t hjendas selle he s muga. Nagu alati, pani dz^inn
teda v bisema ja ajas isegi kergelt iiveldama. See oli jube kraam. Nelk ja
sahariin, m lemad omal l gel kombel k llalt vastikud, ei suutnud varjata
l ilat list l hna; ja k ige hullem oli see, et dz^innil hn, mis saatis teda
l kui p eval, segunes tema teadvuses lahutamatult nende - l hnaga.
Ta ei nimetanud neid iial nimepidi, isegi m ttes mitte, ja ei lasknud
neid, niipalju kui see v imalik oli, iial oma vaimusilma ette t usta. Nad
olid midagi poolteadvuslikku, mis rippus tema n o ees, l hn, mis p sis ta
s rmetes. Dz^inn ajas teda r hatama ja ta muigutas punaseid huuli. Ta oli
juurde v tnud, p rast seda kui nad olid ta vabaks lasknud, ja oli tagasi
saanud oma endise jume, - jah, isegi rohkem kui tagasi saanud. Ta n ojooned
olid j menenud, nahk oli ninal ja p senukkidel karedalt punane ja isegi
paljas pealagi oli liiga tumeroosa. Kelner t i talle, j lle palumata,
malelaua ja v rske ъTimesi , mis oli avatud male lesande kohalt. Ja siis,
n hes, et Winstoni klaas on t hi, t i ta dz^innipudeli ja valas selle t is.
Midagi polnud tarvis tellida. Nad teadsid tema harjumusi. Malelaud ootas
teda alati, tema nurgalaud oli alati reserveeritud; isegi kui kohvik oli
t is, oli see laud ainult tema p ralt, kuna keegi ei soovinud, et teda
n htaks liiga tema l hedal istumas. Ja ta ei vaevunud iial oma klaase kokku
lugema. Aeg-ajalt ulatati talle r pasel paberilipakal midagi, mis eldi
olevat arve, aga talle oli j nud mulje, et nad v tsid talt alati v hem.
Tegelikult poleks ka sellest midagi olnud, kui see oleks olnud vastupidi.
Tal oli n d alati piisavalt raha. Ja tal oli amet, sinekuur, kus palk oli
palju suurem kui vanas kohas.
Muusika teleekraanis l ppes ja hakkas kostma k net. Winston t stis
pead, et kuulata. Aga sealt ei tulnud rindeteateid. See oli vaid
K lluseministeeriumi l hiteadaanne. Selgus, et eelmises kvartalis oli X
kolmaastakuplaan saapapaelte osas letatud 98 protsendiliselt.
Ta vaatas male lesannet ja pani nupud peale. See oli huvitav l ppm ng,
kahe ratsuga. ъValged alustavad ja v idavad kahe k iguga. Winston vaatas
les Suure Venna portree poole. Valged v idavad alati, m tles ta mingi uduse
m stitsismiga. Alati, ilma erandita, nii see on seatud. Maailma algusest
peale pole heski male lesandes iial v itnud mustad. Kas see ei s mboliseeri
Hea igavest, tingimatut v itu Kurja le? Hiiglasuur n gu vaatas talle vastu,
t is rahulikku j udu. Valged v idavad alati.
H l teleekraanis j i vait ja j tkas siis teise, palju t sisema
tooniga: ъT helepanu! Kell viisteist kolmk mmend te kuulete t htsat
teadaannet. Kell viisteist kolmk mmend! limalt t htsad uudised. rge j tke
neid kuulamata. Kell viisteist kolmk mmend! Ja siis hakkas j lle kostma
tinisevat muusikat.
Winstoni s da v patas. Need on rindeteated; ta vaist tles talle, et
tulemas on halvad uudised. Kogu p eva oli tema teadvuses ikka ja j lle
kihvatanud m te h vitavast kaotusest Aafrikas. Ta peaaegu n gi Euraasia
armeed tungimas le siiani murdmatu piiri ja valgumas Aafrika l unatippu
nagu sipelgaparv. Kas ei saaks neid kuidagi tiivalt mber haarata? Aafrika
l neranniku joon oli tal elavalt silme ees. Ta v ttis valge ratsu ja t stis
selle malelaua teise serva.
koht. Ja samal ajal, kui ta n gi musti horde l unasse tormamas, n gi ta ht
teist, salap rasel kombel koondunud ja kki nende tagalasse ilmunud j udu
l bi l ikamas nende hendusteid nii maa kui mere poole. Ta tundis, et kui ta
tahab, on see teine j ud seal olemas. Aga tarvis oli kiiresti tegutseda. Kui
nad saavad kogu Aafrika oma kontrolli alla, kui neil on lennuv ljad ja
allveelaevade baasid Hea Lootuse neemel, siis on Okeaania pooleks l igatud.
Ja see v ib t hendada k ike: kaotust, kokkuvarisemist, maailma
mberjaotamist, Partei h vingut! Ta ohkas s gavalt. Ta hinges valitses
erakordne tunnete segadik, - v i ieti see ei olnud segadik, vaid pigem hulk
j rjestikuseid tunnete kihistusi, kus oli v imatu elda, missugune kihistus
on p himine.
See spasm m dus. Ta pani valge ratsu oma kohale tagasi, aga ta ei
suutnud veel asuda t siselt male lesannet lahendama. Ta m tted l ksid j lle
r ndama. Hajameelselt kritseldas ta tolmusele lauale: 2+2=
ъSinu sisse nad ei p se, oli Julia elnud. Aga tegelikult p sesid.
ъSee, mis teiega siin toimub, j tab igaveseks oma j lje, oli O'Brien
elnud. Ja see oli ige. On asju, teie enda tegusid, millest te ei toibu.
Midagi teie hinges on tapetud: v lja p letatud, h vitatud.
Ta oli Juliat n inud; oli isegi temaga r kinud. See ei olnud ohtlik.
Ta teadis, ilma et oleks sellele m elnud, et tema tegevuse vastu ei tunta
enam peaaegu mingit huvi. Nad oleksid v inud ka uuesti kokku saada, kui neil
oleks selleks tahtmist olnud. Tegelikult see oli juhus, et nad kohtusid. See
juhtus pargis, hel vastikul k lmal m rtsip eval, kui maa oli malmk va, rohi
nagu surnud ja kusagil ei olnud ainsatki punga, v lja arvatud m ned
krookused, mis olid oma nina maa seest v lja pistnud, et tuul neid r siks.
Ta kiirustas l bi pargi, k ed k lmast kanged ja silmad vees, kui n gi kki
Juliat endast umbes k mne sammu kaugusel. Ta m rkas kohe, et Juliaga on
toimunud mingi raskesti tabatav muutus. Nad olid teineteisest juba silmagi
pilgutamata m dumas, aga siis ta p ras mber ja j rgnes Juliale, mitte
k ll kuigi innukalt. Ta teadis, et mingit ohtu ei ole, et keegi ei tunne
nende vastu v himatki huvi. Julia ei elnud midagi, keeras vaid p iki le
muru, nagu p des temast lahti saada, aga n is siis sellega leppivat, et ta
k ib tema kannul. Siis j udsid nad armetusse raagus p sastikku, mis ei
pakkunud varju ei uudishimulike pilkude ega l bil ikava tuule eest. Nad j id
seisma. Oli vastikult k lm. Tuul vilistas okstes ja sakutas harvu r mas
krookusi. Ta pani Juliale k e mber piha.
Seal polnud teleekraane, k ll aga pidi seal olema peidetud mikrofone;
pealegi v idi neid n ha. Aga see ei lugenud, miski ei lugenud. Nad oleksid
v inud maha heita ja
oleksid tahtnud. Tal tuli kananahk ihule, kui ta sellele m tles. Julia ei
reageerinud tema puudutusele, aga ei p dnud end ka vabastada. Winston
taipas n d, mis Julias oli muutunud. Julia n gu oli kahkjam ja le ta
otsaesise ja oimukoha jooksis pikk arm, mida juuksed osalt varjasid; aga
mitte selles polnud asi: tema piht oli muutunud paksemaks ja imelikult
j igaks. Winstonile meenus, kuidas ta kskord p rast rakettm rsu plahvatust
oli aidanud ht surnut rusude alt v lja tuua, ja samav rd kui selle raskus
oli teda h mmastanud selle j ikus ja kohmakus, mis tegi teda rohkem kivi kui
liha sarnaseks. Julia keha oli samasugune. Ja Winstonil oli tunne, et tema
naha kude peab olema muutunud.
Ta ei p dnud Juliat suudelda ja nad ei r kinud midagi. Kui nad tulid
tagasi le muru, vaatas Julia talle esimest korda otsa. See oli ainult ks
p gus pilk, t is halvakspanu ja p lgust. Winston arutas endamisi, kas see
p lgus on seotud ainult minevikuga v i on see tingitud ka tema pundunud
n ost ja tuule t ttu vett jooksvatest silmadest. Nad istusid kahele
metalltoolile, k rvuti, aga mitte liiga l hestikku. Ta n gi, et Julia tahab
midagi telda. Julia liigutas m ne sentimeetri oma rohmakas kingas jalga ja
muljus he oksarao puruks. Winston m rkas, et ta jalgki oleks nagu suurem
kui enne.
ъMa reetsin sind, tles Julia lihtsalt.
ъMina reetsin sind, tles Winston.
Julia heitis talle veel he kiire ja p lgliku pilgu.
ъM nikord, tles ta, ъ hvardatakse sind millegi niisugusega, mille
vastu sa oled v imetu, millest sa ei suuda isegi m elda. Ja siis sa tled:
ъ rge tehke seda minuga, tehke seda kellegi teisega, tehke seda
selle-ja-sellega. Ja p rast sa v id muidugi teeselda, et see oli ainult
man ver ja et sa tlesid seda vaid selleks, et nad j taksid j rele, ja et
sa ei m elnud seda t siselt. Aga see ei ole ige. Sel hetkel, kui see k ik
s nnib, m tled sa seda t siselt. Sa usud, et ei ole teist v imalust end
p sta, ja sa oled t iesti valmis end sel kombel p stma. Sa tahad, et see
s nniks kellegi teisega. Ja sa ei hooli tuhkagi tema kannatustest. Sa m tled
ainult enesele.
ъSa m tled ainult enesele, kordas Winston nagu kaja.
ъJa p rast seda ei tunne sa selle inimese vastu enam seda mis enne.
ъJah, tles Winston, ъei tunne.
Paistis, et neil pole enam millestki r kida. Tuul surus neil hukesed
tunked tihedalt vastu keha. Varsti muutus piinlikuks seal tummalt istuda;
pealegi oli liiga k lm, et liikumatult paigal p sida. Julia kohmas midagi
metroosse minekust ja t usis p sti.
ъMe peame uuesti kokku saama, tles Winston.
ъJah, vastas Julia, ъme peame uuesti kokku saama.
Winston j rgnes talle v ikese vahemaaga ebalevalt, pool sammu temast
tagapool. Nad ei r kinud enam midagi. Julia ei p dnud teda k ll otse
endast lahti raputada, aga k ndis nii kiiresti, et Winstonil ei olnud kerge
temaga sammu pidada. Ta oli endamisi otsustanud, et ta saadab Juliat
metroopeatuseni, aga kitselt tundus see k lmaga teise sabas lonkimine talle
m ttetu ja talumatu. Kusjuures see, mis teda meelt muutma sundis, ei olnud
mitte niiv rd soov lahku l a Juliast kui tagasi minna ъKastani kohvikusse,
mis ei olnud ealeski nii k lget mbav tundunud kui sel hetkel. Ta silme ette
t usis igatsuslik pilt oma nurgalauast ajalehe, malenuppude ja l ppematu
dz^inniga. Ja eelk ige oli seal soe. J rgmisel hetkel, mitte p ris kogemata,
laskis ta v ikesel inimtropil end Juliast lahutada. Ta tegi veel loiu katse
Juliale j rele j uda, aeglustas siis sammu, p ras mber ja hakkas
vastassuunas minema. Kui ta oli l inud umbes viisk mmend meetrit, vaatas ta
tagasi. T naval ei olnud palju rahvast, aga ta ei suutnud Juliat enam teiste
hulgast eristada. ksk ik missugune neist tosinast t ttajast v is olla
Julia. V ib-olla ei olnud teda, t senenut ja j igastunut, enam v imalik
selja tagant ra tunda.
ъSel hetkel, kui see k ik s nnib, oli Julia elnud, ъm tled sa seda
t siselt. Winston oli seda t siselt m elnud. Ta ei olnud seda ainult
elnud, vaid oli seda ka soovinud. Oli soovinud, et mitte teda, vaid Julia
antaks - k tte.
Muusikas, mida teleekraanist nirises, toimus mingi muutus. Sellesse
segunes mingi m rane ja pilklik toon, kollane toon. Ja siis - v ib-olla seda
ei olnudki tegelikult, v ib-olla see oli ainult ks m lestus, mis rkas
helide sarnasusest, - laulis ks h le:
m sin sind ja sina mind - -
Talle tulid pisarad silma. M duv kelner oli m rganud tema t hja klaasi
ja tuli n d dz^innipudeliga tagasi.
Ta v ttis oma klaasi k tte ja nuusutas seda. See jook muutus iga
lonksuga ikka vastikumaks, mitte vastupidi. Aga see oli muutunud tema
elemendiks, milles ta ujus. See oli tema elu, tema surm ja tema
lest usmine. Dz^inn kustutas igal htul tema teadvuse ja dz^inn ratas ta
igal hommikul ellu. Kui ta rkas, harva enne kella htteist, silmalaud kokku
kleepunud, suu kuivanud ja selg nagu pooleks murtud, ei oleks tal v imalik
olnud end isegi p sti ajada, kui ta poleks endale htul dz^innipudelit ja
teeklaasi voodi ette valmis pannud. Keskp evatunnid istus ta, pilk
klaasistunud, pudel k eulatuses, ja kuulas teleekraani. Kella
viieteistk mnest kohviku sulgemiseni istus ta ъKastanis . Keegi ei hoolinud
enam sellest, mida ta teeb, kski vile ei ratanud teda, kski teleekraan ei
kamandanud teda. Vahetevahel, v ib-olla paar korda n dalas, l ks ta
tolmusesse h ljatud-ilmelisse t ruumis T eministeeriumis ja tegi natuke
t d v i seda, mida nimetatakse t ks. Ta oli m ratud he alamkomisjoni
koosseisu, mis allus hele neist loendamatuist komisjonidest, mis tegelesid
uuskeele s naraamatu heteistk mnenda tr ki toimetamisel leskerkinud
pisiraskustega. Nad olid ametis mingi vahearuande koostamisega, aga mis see
oli, mille kohta neil tuli aru anda, sellest tal ei tekkinudki selget
ettekujutust. Kuidagi oli see seotud probleemiga, kas koma tuleks panna
sissepoole sulgusid v i v ljapoole. Alamkomisjoni kuulus veel neli meest,
k ik sama t pi nagu tema. Oli p evi, kus nad tulid kohale ja l ksid j lle
kohe laiali, tunnistades ksteisele ausalt, et neil pole tegelikult midagi
teha. Aga oli ka niisuguseid p evi, kus nad asusid pris innukalt t le,
puhudes kohutavalt t htsaks igasuguste protokollide koostamise ja pikkade
m rgukirjade visandamise, mida nad iial ei l petanud, - kus vaidlused selle
le, mille le nad tegelikult vaidlevad, muutusid limalt keeruliseks ja
segaseks: juuksekarva l hestavate tingimustega definitsioonide asjus,
tohutute k rvalekaldumistega, n gelustega, - isegi hvardustega apelleerida
k rgemale poole. Ja siis kitselt lahkus elu neist ja nad istusid mber
laua, vahtides ksteist kulunud pilguga, nagu kukelaulu peale h buvad
vaimud.
Teleekraan j i korraks vait. Winston t stis j lle pead. Rindeteated!
Ei, nad vahetasid lihtsalt muusikat. Tal oli Aafrika kaart silme ees.
Armeede liikumist kujutas skeem: must nool tungis p stloodis l unasse ja
valge nool tungis r htloodis itta, risti le musta noole saba. Nagu
kinnitust otsides t stis ta pilgu l bitungimatule n ole plakatil. Kas oli
m eldav, et seda teist noolt ei ole ldse olemas?
Ta huvi vaibus j lle. Ta j i veel lonksu dz^inni, v ttis ja tegi
prooviks he k igu. Tuli! Aga see ei olnud ilmselt ige k ik, sest - -
Ootamatult kerkis ta teadvusse ks m lestus. Ta n gi k nlavalges tuba,
kus oli suur, valge p evatekiga kaetud voodi, ja ennast, heksa- v i
k mneaastast poissi, istumas p randal, raputamas t ringupeekrit ja naermas
laginal. Ema istus ta vastas ja naeris samuti.
See pidi olema umbes kuu aega enne seda, kui ema kadus. See oli
lepitushetk, kus n riv n ljatunne k hus oli korraks ununenud ja tema endine
kiindumus emasse uuesti ellu rganud. Ta m letas seda p eva h sti, vihmast,
rajust p eva, kui vesi voolas m da aknaruutu alla ja toas oli nii h mar, et
ei n inud lugeda. Lastel oli kitsukeses pimedas magamistoas talumatult igav.
Winston vingus ja virises, n udis asjata s a, tuiskas toas ringi, t ukas
k ik asjad kohalt ra ja tagus jalaga vastu seina, kuni naabrid hakkasid
seinale koputama, tema v ike de aga nuttis vahetpidamata. L puks tles ema:
ъOle n d hea laps, ja ma ostan sulle he m nguasja. Toreda m nguasja, ma
tean, et see sulle meeldib. Ja ta l ks l bi vihma nurgapealsesse poodi, mis
oli veel vahetevahel avatud, ja tuli tagasi pappkarbiga, kus oli lauam ng
ъMaod ja redelid . Winston m letas siiamaani m rja pappkarbi l hna. See oli
armetu m ng. Laud oli katki ja v ikesed puut ringud nii krobelised, et nad
ei tahtnud iga kandi peale p sima j da. Winston vaatas seda tusaselt ja
ilma erilise huvita. Aga siis s tas ema k nlajupi ja nad istusid p randale
m ngima. Ja varsti ta oli p rases hinas ja r kkas naerda, kui nupud
ronisid paljut otavalt m da redeleid les ja libisesid siis j lle madusid
m da alla, peaaegu l htepunkti. Nad m ngisid kaheksa partiid, kumbki v ites
neist neli. Tema tilluke de, liiga v ike, et m ngust midagi taibata, oli
patjade najale istuma seatud ja naeris laginal, sest teised naersid. Ja nad
olid k ik heskoos terve htupooliku nnelikud nagu tema varases
lapsep lves.
Ta t rjus selle pildi oma teadvusest. See oli vale m lestus. M nikord
vaevasid teda veel valed m lestused. Aga sellest polnud lugu, niikaua kui sa
teadsid, mida nad endast kujutavad. Oli asju, mis olid aset leidnud, ja oli
asju, mis ei olnud aset leidnud. Ta p rdus tagasi malelaua poole ja v ttis
valge ratsu uuesti k tte. Ja peaaegu samal hetkel kukkus see kolksatades
lauale. Ta v patas nagu ussist n elatud.
Kime trompetisignaal l hestas hku. Rindeteated! V it! Kui uudistele
eelnes trompetisignaal, t hendas see alati v itu. Kohvikut l bis nagu
elektril k. Isegi kelnerid v patasid ja kikitasid k rvu.
Trompetisignaal vallandas k rvulukustava l rmi. Juba vatras ka ks
erutatud h l teleekraanis, aga mattus peaaegu kohe v ljast kostvasse
juubeldamisse. Uudised oli linnas levinud nagu n iav el. Sellest aga, mida
ta teleekraanist siiski kuulis, taipas ta, et k ik oli l inud just nii, nagu
ta oli ette n inud: m ratu, salaja koondatud dessantlaevastik, kkr nnak
vaenlase tagalasse, valge nool tungimas risti le musta noole saba. L bi
h lina tungis v idur msate laulude katkeid: ъM ratu strateegiline