Clement.
Mul maitseb apelsin, l b kella - -
Ja korraga ta tundis, et ta j b seisma ja veri tarretub soontes. Umbes
k mne meetri kaugusel l henes m da t navat sinistes tunkedes inimkuju. See
oli see t druk ilukirjandusosakonnast, tumedate juustega t druk. Kuigi
h mardus juba, polnud mingit raskust teda ra tunda. T druk vaatas
Winstonile otsa ja k ndis siis k hku edasi, nagu poleks teda m rganudki.
M ne hetke seisis Winston nagu paigale naelutatud. Siis p ras ta
paremale ja eemaldus raskel sammul, m rkamata, et ta l heb vales suunas.
Igal juhul oli ks asi n d selge. Polnud enam mingit kahtlust, et see
t druk nuhib tema j rele. Ta pidi olema kogu aeg Winstonil sabas k ndinud,
sest polnud usutav, et ta oli lihtsalt juhuslikult jalutanud samal htul
m da samu pimedaid agulit navaid, kilomeetrite kaugusel Partei liikmete
elamurajoonidest. Nii suur kokkusattumus ei tulnud k ne alla. Ja polnudki
t htis, kas t druk on t esti M ttepolitsei agent v i lihtsalt kohusetundest
tegutsev amat rnuhk. Piisas sellest, et ta teda j litas. K llap ta n gi
teda ka k rtsi astumas.
K imine n udis suurt pingutust. Klaasikamakas taskus peksis igal sammul
vastu jalgu ja ta m tles juba korraks, et viskab selle minema. K igele
lisaks l i tal valu k htu. M ne minuti tundus talle, et ta sureb, kui ta
kohe k imlat ei leia. Aga avalikke k imlaid agulirajoonides ei olnud. Siis
andis k hukramp j rele, aga tuim valu j i.
T nav l ppes tupikuga. Winston peatus, seisis m ne hetke n utult,
p ras siis ringi ja hakkas m da t navat tagasi tulema. Kui ta ringi
p ras, meenus talle, et ta oli t drukut kohanud k igest kolme minuti eest
ja et joostes v iks talle ilmselt veel j rele j uda. Ta v iks teda m ne
vaiksema kohani j litada ja siis tal pea munakiviga puruks l a. See raske
klaasikamakas Winstoni taskus oleks selleks t ks raske k llalt. Aga
sealsamas loobus ta oma ideest, sest isegi m te f silisele pingutusele oli
talle talumatu. Ta ei suudaks joosta, ei suudaks hoopi anda. Pealegi oli
t druk noor ja tugev ja ilmselt kaitses end. Ta m tles ka korraks, et v iks
minna hiskondlikku Keskusse ja tagada endale htu l puni sinna j des
osaline alibi. Aga ka see oli v imatu. Teda oli haaranud tappev v simus. Ta
ei tahtnud muud kui ruttu koju j uda ja vaikselt maha istuda.
Kui ta koju j udis, oli kell juba kaksk mmend kaks l bi. Elekter
l litati peakilbist v lja kell kaksk mmend kolm kolmk mmend. Ta l ks k ki
ja j i ra peaaegu terve tassit ie ъV idu dz^inni. Siis l ks ta nis^s^i,
istus laua taha ja v ttis sahtlist p eviku v lja. Aga ta ei avanud seda
kohe. Teleekraanist rgas plekine naiseh l mingit patriootilist laulu.
Winston p rnitses p eviku marmoreeritud kaant, p des naiseh lt tulemuseta
teadvusest v lja t rjuda.
sel, alati tuldi sel sulle j rele. O^igem oli end ise tappa, enne
kui nad sind k tte saavad. Ja kahtlemata tegidki m ned nii. Paljudel
juhtudel t hendas inimese kadumine tegelikult enesetappu. Aga olukorras, kus
tulirelvi v i tugevatoimelist m rki oli t iesti v imatu k tte saada, n udis
enesetapp meeletut vaprust. H mmeldunult m tles ta sellele, et valu ja hirm
on bioloogiliselt kasutud, m tles inimkeha reetlikkusele, mis tardub alati
inertsusse just t pselt sel hetkel, mis n uab erilist pingutust. Ta oleks
v inud ju selle tumedajuukselise t druku vagaseks teha, kui ta oleks vaid
k llalt kiiresti tegutsenud, aga just tohutu hirmutunde t ttu oli ta
kaotanud v ime tegutseda. Ta sai aru, et inimene ei v itle kriisihetkedel
mitte v lisvaenlasega, vaid alati omaenda kehaga. N iteks praegugi ei
lasknud n ri k huvalu, dz^innist hoolimata, tal m tet l puni m elda. Ja ta
m istis, et nii on see k igis n iliselt kangelaslikes v i traagilistes
olukordades. Lahinguv ljal, piinakambris v i uppuval laeval unustatakse
alati t ed, mille p rast v ideldi, sest inimese keha muutub tema jaoks
t htsamaks kui terve lej nud universum, ja isegi kui sa ei ole parajasti
hirmust halvatud ega karju valu k es, on iga eluhetk v itlus n lja, k lma
v i magamatusega, v itlus k hu- v i hambavaluga.
Winston avas p eviku. Oli t htis midagi kirja panna. Naine teleekraanil
oli alustanud uut laulu. Tema h l tungis teravate klaasikildudena ajju.
Winston p dis m elda O'Brienile, kelle jaoks v i kellele ta seda p evikut
kirjutas, aga m te kaldus hoopis sellele, mis juhtub p rast seda, kui
M ttepolitsei ta kinni v tab. Sellest poleks midagi, kui nad su kohe ra
tapaksid. See, et sind tapetakse, oli ju ette teada. Aga enne surma (sellest
ei r gitud, kuigi k ik teadsid seda) olid veel lekuulamised, mis tuli l bi
teha; p randal roomamine ja armupalved, murtud luud ja sissel dud hambad ja
verised juuksekahlud. Milleks sa pidid seda taluma, kui l pp oli nagunii
alati sama? Miks ei saanud hte p eva v i n dalat oma elust v lja l igata?
Mitte kellelgi ei nnestunud tabamist v ltida, mitte keegi ei pidanud
lekuulamistel vastu. Kui sa juba m tteroima olid langenud, siis oli kindel,
et mingil kuup eval sa oled surnud. Milleks siis see hirm, kui sellest
nagunii midagi ei muutu, mis tulevikus toimub?
Ta proovis, natuke edukamalt kui enne, O'Brieni n gu oma vaimusilma
ette manada. ъMe kohtume niisuguses kohas, kus ei ole pimedust, oli O'Brien
talle elnud. Ta teadis, mida see t hendab, v i arvas, et ta teab. See paik,
kus ei ole pimedust, oli kujuteldav tulevik, mida inimene iial ei n e, aga
millest ta v ib eelteadmise kaudu m stilisel viisil osa saada. Aga ekraanist
kostev k rvulukustav h l segas tal seda m ttek iku j rgimast. Ta pani
sigareti sugu. Pool tubakat pudenes kohe keele peale - kibe tolmpeen puru,
mida oli raske v lja s litada. Tema vaimusilma ette t usis Suure Venna n gu,
asendades O'Brieni n gu. Nii nagu m ned p evad tagasi, v ttis ta taskust
m ndi ja vaatas seda. Sealt vaatas talle vastu raske, rahulik, julgustav
n gu; aga mis sorti naeratus oli peidetud nende tumedate vuntside taha? Nagu
matusekella tinane kuma j udsid temani s nad:
SO^DA ON RAHU
TEADMATUS ON JO^UD
Oli keskhommik ja Winston astus oma boksist v lja, et minna
tualettruumi.
Heledalt valgustatud pika koridori teisest otsast l henes talle ks
ksik kogu. See oli see tumedate juustega t druk. Sellest htust, kui
Winston temaga vanakraamikaupluse juures kokku p rkas, oli m dunud neli
p eva. Kui t druk l hemale j udis, n gi Winston, et tema parem k si on
sidemega kaelas, aga see ei torganud eemalt silma, sest side oli tunkedega
hte v rvi. Ilmselt oli ta vigastanud oma k tt, ajades ringi suurt
kaleidoskoopi, millega ъvisandati uute romaanide s z^eesid. Seda juhtus
ilukirjandusosakonnas sageli.
Kui nende vahet oli veel umbes neli meetrit, komistas t druk ja kukkus
t ies pikkuses n oli. Ta t i kuuldavale heleda valukarjatuse. K llap ta oli
vigastatud k ele kukkunud. Winston seisatas. T druk t usis p lvili. Ta n gu
oli t mbunud piimjalt kollakaks ja ta huuled olid selle taustal punasemad
kui enne. T druku pilk kinnitus Winstonisse ja selles oli rohkem hirmu kui
valu.
Winstoni s dames liigatas imelik tunne. Tema ees oli vaenlane, kes
tahtis teda tappa, ja tema ees oli ka inimolend, kellel oli valus ja kes oli
v ib-olla murdnud k eluu. Instinktiivselt oli ta l hemale astunud, et
t drukut aidata. Sel hetkel, kui ta n gi, kuidas t druk oma sidemes k e
peale kukkus, oleks ta nagu omaenda kehas valuvahku tundnud.
ъSaite haiget? k sis ta.
ъPole midagi. K si. Kohe l heb le.
T druku h l v rises, nagu oleks tal s da kurgus. Ta oli t esti v ga
kahvatu.
ъEga midagi t sisemat ei ole?
ъEi, ei. K ik on korras. Ma sain ainult veidi haiget.
T druk ulatas oma terve k e ja Winston aitas tal t usta. T druku n gu
oli juba jumekam ja ta n gi parem v lja.
ъPole midagi, kordas ta l hidalt. ъMa l in ainult oma randme ra.
T nan, seltsimees!
Ja nende s nadega j tkas ta oma poolelij nud teed, k rmelt, nagu
poleks t esti midagi juhtunud. Kogu see vahejuhtum oli kestnud vaevalt pool
minutit. Harjumus oma n oilmet valitseda, nii et see ei peegeldaks tundeid,
oli muutunud juba instinktiks, pealegi seisid nad otse teleekraani ees, kui
see asi juhtus. Ja ometi oli Winstonil raske varjata oma hetkelist llatust,
sest selle paari-kolme sekundi jooksul, kui ta t drukut les aitas, oli
t druk poetanud talle midagi pihku. Polnud kahtlust et ta tegi seda
ettekavatsetult. See oli midagi v ikest ja lapikut. Tualettruumi uksest
sisse astudes pistis Winston selle taskusse ja kompas seda s rmeotstega. See
oli v ike kokkumurtud paberilipakas.
Pissuaari ees seistes nnestus tal see vaikselt lahti s rmitseda.
Ilmselt oli sinna kirja pandud mingi s num. Korraks haaras teda kiusatus
klosetti minna ja see l bi lugeda. Aga see oleks olnud rmine rumalus, nagu
ta h sti teadis. Ei olnud paika, kus sa oleksid v inud kindlam olla, et
teleekraan on pidevalt sisse l litatud.
Ta l ks tagasi oma boksi, v ttis istet, viskas selle paberit ki
hooletult teiste paberite hulka laual, pani prillid ette ja t mbas
k nekirjuri l hemale. ъViis minutit, tles ta endale. ъV hemalt viis
minutit! S da tagus rinnus hirmu ratavalt valjusti. O^nneks oli t , mis
tal k sil oli, t iesti rutiinne, pikkade numbritulpade parandamine, mis ei
n udnud erilist t helepanu.
Olenemata sellest, mis sinna paberile oli kirjutatud, pidi sel olema
mingi poliitiline t hendus. Esialgu ta n gi vaid kahte v imalust. Esimene,
t en olisem, oli see, et t druk on M ttepolitsei agent, nagu ta oli kartnud.
Winston ei m istnud k ll, miks pidi M ttepolitsei oma s numi
k ttetoimetamiseks niisuguse mooduse valima, aga v ib-olla neil oli oma
p hjus. See, mis sinna paberile oli kirjutatud, v is olla hvardus,
v ljakutse, k sk sooritada enesetapp v i mingi l ks. Aga oli veel ks teine,
p rasem v imalus, nimelt, et see s num ei tulegi ldse M ttepolitseilt,
vaid hoopis mingilt p randaaluselt organisatsioonilt. V ib-olla on
Vennaskond siiski olema! V ib-olla kuulub t druk sinna! See m te oli
kahtlemata absurdne, aga see oli karanud talle p he kohe, kui ta tundis seda
paberit kki oma peos. Alles m ne minuti p rast tuli tal m ttesse see teine,
m rksa t en olisem seletus. Ja isegi praegu, kuigi ta m istus tles, et see
teade t hendab t en oliselt surma, keeldus ta seda uskumast, ja p hjendamata
lootus p sis, ja ta s da tagus, ja ta suutis suurivaevu hoida oma h lt
v risemast, kui ta pomises arvusid k nekirjurisse.
Ta korjas t deldud paberid kokku ja torkas toruposti avasse. Oli
m dunud kaheksa minutit. Ta kohendas prille ninal, ohkas ja t mbas enda
ette j rgmise paberipataka, mille peal oli see paberilipakas. Ta p ras
selle mber. Sinna oli kirjutatud suure konarliku k ekirjaga:
Ma armastan teid.
M neks sekundiks oli ta nii jahmunud, et te ei taibanud
kompromiteerivat paberit kohe m luaukugi visata. Kui ta seda l puks tegi, ei
suutnud ta hoiduda sellele veel kord pilku heitmast, kuigi ta teadis v ga
h sti, kui ohtlik on liiga suurt huvi ilmutada, - lihtsalt et veenduda, et
seal olid t esti need s nad.
lej nud aja sel ennel unal oli tal v ga raske t tada. Enam kui
t tud t lesanded, millele ta pidi oma t helepanu koondama, ahistas teda
vajadus oma rahutust teleekraani ees varjata. Tal oli tunne, nagu p leks ta
sisimas tuli. L unas k palavas, pungil t is ja k rarikkas s klas oli piin.
Ta oli lootnud l unatunnil hetkeks ksi j da, aga nagu kiuste potsatas see
idioot Parsons tema k rvale, tema higihais mattis isegi liharoa metalse
l hna, ja kukkus vatrama ettevalmistustest vihkamise n dalaks. Eriti
vaimustas teda kahe meetri laiune Suure Venna pea, mille tema t tre
Luurajate salk oli selleks puhuks papjeemas^eest teinud. K ige rritavam
oli, et Winston ei kuulnud selles l rmis Parsonsi juttu ja pidi alatasa
paluma tal mingeid tobedaid lauseid korrata. Vaid korraks nnestus tal heita
pilk t drukule, kes istus paari kaaslasega saali teises otsas. T druk ei
paistnud teda m rkavat, ja rohkem Winston sinnapoole ei vaadanud.
P rastl una m dus kergemini. Kohe p rast l unavaheaega sai ta raske ja
keerulise lesande, mis v ttis mitu tundi aega ja n udis k ige muu
k rvalej tmist. hele p lu alla langenud prominentsele sisepartei liikmele
varjuheitmiseks tuli v ltsida kahe viimase aasta toodangun itajaid. Selle
peale oli Winston meister, ja paariks j rgmiseks tunniks nnestus tal t druk
oma m lust kustutada. Siis ilmus t druku n gu taas ta vaimusilma ette ja
teda haaras vastupandamatu soov ksi olla. Kuni ta ei saanud ksi j da, oli
v imatu tekkinud olukorra le p hjalikult j rele m elda. T nase htu pidi ta
veetma hiskondlikus Keskuses. Winston kugistas s klas alla veel he
maitsetu eine, kiirustas Keskusse, v ttis osa ъdiskussioonir hma
p halik-tobedast istungist, m ngis kaks partiid lauatennist, j i mitu klaasi
dz^inni ja istus pool tundi loengul ъIngsots ja male . Ta piinles igavuse
k es, aga t na ta surus maha soovi minema hiilida. N hes s nu ъMa armastan
teid , oli temas rganud iha ellu j da ja v iksemgi risk oli n d tema
meelest rumal. Alles kella kahek mne kolme paiku j udis ta koju ja puges
teki alla. Pimeduses, kus sa oled kaitstud isegi teleekraani eest, kui sa
ainult vait p sid, sai ta segamatult m elda.
Tal tuli lahendada ks f siline probleem: kuidas t drukuga hendusse
astuda ja temaga kokku saada. Ta ei vaaginud enam v imalust, et t druk on
talle mingit l ksu les seadmas. Ta teadis, et see ei ole nii: ta oli n inud
tema teesklematut erutust, kui ta kirja le andis. Ilmselt oli t druk oma
teost kohkunud, ja see oli t iesti loomulik. Winstonil ei tulnud m ttessegi
t druku l henemiskatset t rjuda. K igest viis p eva tagasi oli ta t siselt
tahtnud t druku pea munakiviga l hki l a, aga sel ei olnud mingit t htsust.
Praegu ta kujutles t druku noort alasti keha, nagu ta seda unes oli n inud.
Ta oli arvanud, et t druk on loll nagu k ik teisedki - pea t is valet ja
vihkamist, sisimas k lm nagu j . V rin l bistas teda m tte juures, et ta
v ib tema kaotada ja et see noor valge keha v ib tal k est libiseda! Ja
k ige rohkem kartis ta seda, et t druk muudab lihtsalt meelt, kui ta temaga
k llalt kiiresti hendusse ei astu. Aga f silised raskused kohtumisel olid
tohutud. See oli niisama hea nagu teha k ik malepartiis, kus sa oled juba
mati saanud. Kuhu sa ka p rasid, igal pool oli vastas teleekraan.
K ikv imalikud kontakti loomise moodused olid talle p he tulnud juba esimese
viie minuti jooksul p rast kirja lugemist, aga n d, kus tal oli aega
m elda, v ttis ta need uuesti kshaaval l bi, nagu laoks t riistu lauale
ritta.
Ilmselt seda laadi kohtumine, mis toimus hommikul, ei saanud korduda.
Kui t druk oleks t tanud arhiiviosakonnas, oleks asi suhteliselt lihtsam
olnud, aga Winstonil oli ainult v ga hmane ettekujutus sellest, kuhu kanti
hoones ilukirjandusosakond j b, ja tal ei olnud mingit ettek net sinna
minekuks. Kui ta oleks teadnud, kus t druk elab ja mis ajal ta t lt lahkub,
siis ta oleks v inud p da temaga koduteel kokku saada, aga see ei olnud
sugugi ohutu, sest see oleks t hendanud ministeeriumi l heduses passimist,
mis oleks kindlasti silma torganud. Mis puutub posti teel kirja saatmisse,
siis see ei tulnud k ne allagi. Ei olnud mingi saladus, et k ik kirjad
loetakse l bi. Tegelikult oli v he neid inimesi, kes ldse kirju kirjutasid.
Kui oli vaja midagi teatada, osteti valmistr kitud lausetega postkaart ja
t mmati learused laused maha. Pealegi ei teadnud ta ju t druku nimegi,
aadressist r kimata. L puks ta j udis otsusele, et k ige kindlam koht on
s kla. Kui ta tabaks t druku istumas ksinda lauas kusagil ruumi keskel,
mitte liiga l hedal teleekraanile, kui mberringi oleks paras k nek min ja
kui need tingimused kestaksid, tleme, kolmk mmend sekundit, siis nnestuks
neil ehk m ni s na vahetada.
Esimene n dal p rast seda m dus nagu painajalik uni. J rgmisel p eval
ilmus t druk s klasse alles siis, kui Winston oli juba lahkumas, vile oli
juba k inud. Arvatavasti oli ta hilisemasse vahetusse le viidud. M dudes
ei heitnud nad teineteisele pilkugi. Teisel p eval tuli t druk s klasse
tavalisel ajal, aga istus koos kolme teise t drukuga otse teleekraani alla.
Siis ei ilmunud ta kolmel p eval ldse n htavale. See oli kohutav. Winstoni
hing ja keha muutus k ige suhtes talumatult tundlikuks ja nagu
l bipaistvaks, nii et iga liigutus, iga heli, iga puudutus, iga s na, mida
ta pidi tlema v i kuulma, tekitas v ljakannatamatut piina. Ta ei saanud
t drukust rahu isegi unes. P evikut ta neil p evil ei puutunud. Kergendust
t i ainult t , mis v imaldas tal end aeg-ajalt k mne minuti kaupa unustada.
Tal ei olnud aimugi, mis t drukuga v is juhtuda. Ja k sida polnud kelleltki.
V ib-olla oli t druk likvideeritud v i enesetapu sooritanud v i Okeaania
teise otsa mber asustatud; k ige halvem ja k ige t en olisem aga, et ta oli
lihtsalt meelt muutnud ja otsustanud teda v ltida.
Neljandal p eval ilmus t druk taas s klasse. K si polnud tal enam
kaelas ja tal oli plaastririba mber randme. Winstonit valdas teda n hes nii
suur kergendustunne, et ta ei suutnud vastu panna ja j i mitmeks sekundiks
teda ksisilmi vahtima. J rgmisel p eval oli Winston oma eesm rgile juba
v ga l hedal. Kui ta s klasse astus, oli t druk istet v tnud lauas, mis j i
keset saali, ja oli t iesti ksi. Oli varajane aeg ja s kla ei olnud v ga
t is. J rjekord nihkus edasi, kuni Winston oli juba peaaegu letini j udnud,
ja j i siis paariks minutiks seisma, sest eespool kaebas keegi, et ta ei
saanud oma sahariinitabletti. Aga t druk oli ikka veel ksi, kui Winston
v ttis oma kandiku ja hakkas tema laua poole loovima. Ta liikus nagu
juhuslikult tema suunas, otsides pilguga vaba kohta m nes naaberlauas.
T drukuni j i veel ehk kolm meetrit. Veel kaks sekundit. Siis h ikas ks
h l selja tagant: ъSmith! Winston ei teinud kuulmagi. ъSmith! kordas h l
juba valjemini. Ei olnud parata. Ta p ras ringi. Blond kohtlase n oga
Wilsheri-nimeline noormees, keda ta vaevalt tundis, kutsus teda oma lauda.
Ohtlik oleks olnud keelduda. P rast seda, kui teda oli ra tuntud, ei saanud
ta minna ja istuda ksiku t druku lauda. See oleks olnud liiga silmatorkav.
S bralikult naeratades istus ta maha. Kohtlane blond n gu s ras talle vastu.
Winston kujutles, kuidas ta kirkaga keset seda sihverplaati virutaks. M ne
minuti p rast olid t druku lauas k ik kohad v etud.
Aga t druk pidi n gema, et ta tema suunas liikus, ja v ib-olla ta v tab
m rku. J rgmisel p eval p dis Winston varakult kohal olla. Nagu oligi
arvata, istus t druk keset saali umbes samas kohas ja j lle ksinda.
J rjekorras seisis otse Winstoni ees ks v ike, k rmete liigutusega, putuka
moodi mees, lameda n o ja pisikeste umbusklike silmadega. Kui Winston oma
kandikuga leti juurest tulema sai, n gi ta, et see mehejupats t rib otse
t druku laua poole. Winstoni lootused kahanesid j lle. Ka hes kaugemas
lauas oli ks vaba koht, aga miski selle v ikese mehe olekus viitas sellele,
et talle on tema mugavus k llalt t htis, et valida k ige t hjem laud.
K lmaks t mbuva s damega j rgnes Winston talle. Asjal oli m te vaid siis,
kuid t druk on p ris ksi. Samal hetkel kostis kohutav klirin. Mehike oli
p randal neljak pakil, kandik oli k est lennanud, mberringi supi- ja
kohviojad. Ta ajas end jalule p rnitsedes vihaselt Winstonit, ilmselt ta
arvas, et Winston on talle jala taha pannud. Aga hea k ll. Viie sekundi
p rast istus Winston, s dame kloppides, t druku lauas.
Ta ei vaadanud t druku poolegi. Ta t stis oma kandiku t hjaks ja hakkas
k hku s ma. K ige t htsam oli kohe r kima hakata, enne kui keegi tuleb,
aga n d oli kohutav hirm tema le v imust v tnud. Sellest oli m dunud
terve n dal, kui t druk tema poole p rdus. Ta v is olla mber m elnud,
kindlasti oli ta mber m elnud! Oli v imatu, et niisugune lugu l peb
nnelikult; niisugust asja tegelikus elus ei juhtu. Ja ta ei olekski vist
r kima hakanud, kui ta poleks m rganud Ampleforthi, karvaste k rvadega
luuletajat, kes oma kandikuga laudade vahel lonkis, otsides kohta, kuhu
istuda. Ampleforth oli omal kombel Winstonisse kiindunud ja istub kindlasti
tema lauda, kui ta teda n eb. J i umbes minut aega tegutseda. Winston ja
t druk j tkasid s mist. Roog, mida nad s id, oli vedel t rgi ubade hautis,
tegelikult supp. Winston hakkas pominal r kima. Kumbki ei vaadanud les;
nad helpisid usinasti lusikaga vesist rooga ja vahetasid lusikat ite vahel
vaikse ilmetu h lega v heseid vajalikke lauseid.
ъMis kell te t lt lahkute?
ъKaheksateist kolmk mmend.
ъV idu v ljakul ausamba juures.
ъSeal on teleekraanid.
ъKui seal on palju rahvast, siis see ei loe.
ъMingi m rguanne ka?
ъEi. rge l henege mulle enne, kui mu mber on palju rahvast. Ja rge
vaadake minu poole. Olge lihtsalt kusagil l hedal.
ъMis kell?
ъKell heksateist.
ъHea k ll.
Ampleforth ei m rganud Winstonit ja istus teise lauda. Nad ei r kinud
enam, ja niiv rd kui see on v imalik, kui kaks inimest istub vastamisi sama
laua taga, ei vaadanud teineteise poolegi. T druk l petas kiiresti s mise
ja lahkus. Winston aga j i sigaretti suitsetama.
Winston j udis V idu v ljakule enne m ratud aega. Ta k ndis mber
tohutu samba jalami, mille otsas Suure Venna kuju vahtis ksisilmi l una
poole, - taevasse, kus ta oli kord lahingus Esimese Maandumisraja p rast
v itnud Euraasia lennuv ge (v i Ida-Aasia lennuv ge, nagu alles m ne aasta
eest r giti). Selle vastas le v ljaku oli ks pronksist ratsamees, mis
arvati kujutavat Oliver Cromwelli. Kui kell oli viis minutit le t istunni,
polnud t drukut ikka veel n ha. Winstonit haaras j lle kohutav hirm. Ta ei
tule, ta on mber m elnud! Ta jalutas aeglaselt v ljaku p hjapoolsele
k ljele ja koges mingit verevaest r mu, tundes ra St. Martini kiriku,
mille kellad olid h dnud, kui tal olid veel kellad: ъMul maitseb apelsin.
Ja siis ta n gi t drukut ausamba jalamil seismas ja lugemas v i teesklemas,
et ta loeb spiraalselt mber samba jooksvat loosungit. Talle oli ohtlik
l heneda, kuni sinna ei kogune rohkem inimesi. mberringi olid teleekraanid
frontoonidel. Aga samal hetkel hakkas kusagilt vasakult kostma h deid ja
raskete veokite m ra. Inimesed tormasid le v ljaku. Ja t druk lipsas
k rmelt mber l vide samba jalamil ja liitus rahvasummaga. Winston j rgnes
talle. Jooksu pealt kuuldud lausekatkendeist taipas ta, et konvoeeritakse
Euraasia s javange.
V ljaku l unak lg oli juba tihedalt rahvast t is. Winston, kes
tavaliselt p dis igasugusest r sinast k rvale hoida, tr gis, t ukles ja
tegi endale teed otse rahvasumma keskele. Varsti oli t druk tal juba
k eulatuses, aga teele j id ette ks tohutu suur prole ja peaaegu niisama
tohutu suur naine, oletatavasti tema teinepool, kes moodustasid nagu
l bitungimatu liham ri. Winston tr gis, k lg ees, l hemale ja p dis oma
lga meeleheitliku t ukega hiiglaste vahele kiiluda. Hetkeks tundus talle,
et kogu ta sisikond litsutakse lihaseliste puusade vahel puruks, aga siis ta
murdis siiski l bi, higi otsaees. Ta oli t druku juures. Nad seisid, lg la
k rval, ja vaatasid pingsalt ettepoole.
M da t navat liikus aeglaselt pikk veoautode voor, igal autol veokasti
nurkades p sti neli puise n oga valvurit, automaat k es. Autokastis
k kitasid tihedalt ksteise vastu surutult rohekas narmendavas mundris
kollased mehed. Nende kurvad mongoliidsed n od vaatasid le autokasti re
t iesti ksk ikselt. Kui auto juhuslikult rappus, kuuldus metallik linat:
k ik vangid kandsid jalaraudu. Koorem koorma j rel m dusid kurvad n od.
Winston teadis, et nad m duvad, aga ta n gi neid ainult ajuti. T druku lg
ja k si kuni k narnukini olid tema vastu surutud. T druku p sk oli n nda
l hedal, et ta peaaegu tundis selle soojust. T druk v ttis algatuse otsekohe
enda peale, nagu ta oli seda teinud s klas. Ta hakkas r kima sellesama
ilmetu h lega, ta huuled liikusid vaevu ja sosin mattus t ielikult
mbritsevasse k rasse ja mootorite m rasse.
ъKas te kuulete mind?
ъJah.
ъKas te p sete p hap eva p rastl unal linnast v lja?
ъJah.
ъSiis kuulake hoolega. Te peate selle meelde j tma. L hete Paddingtoni
jaama - -
Peaaegu s jav elise t psusega, mis Winstonit h mmastas, kirjeldas
t druk marsruuti, mida Winston pidi j rgima. Pool tundi rongiga; jaama
juurest keerata vasakule; kaks kilomeetrit m da rohtukasvanud metsarada;
teerada p saste vahel; sammalt t is kasvanud murdunud puu. T drukul oleks
nagu kaart vaimusilma ees olnud. ъJ b teile meelde? sosistas ta l puks.
ъJah.
ъVasakule, siis paremale, siis j lle vasakule. Ja v raval ei ole
lemist p ikpuud.
ъJah. Mis kell?
ъViieteistk mne paiku. V ib-olla ma j n hiljaks. Ma tulen teist teed.
Olete kindel, et k ik j i meelde?
ъJah.
ъSiis minge v imalikult kiiresti eemale.
Seda ta poleks pruukinud elda. Aga sel hetkel oli v imatu rahvasummast
v lja p seda. Veoautod m dusid ikka veel ja inimesed vahtisid ikka veel
ammuli sui. Algul oli siit-sealt kostunud ka sisistamist ja
pahameeleh deid, aga ainult Partei liikmete suust, ja varsti olid need
lakanud. Valitsev tunne oli lihtsalt uudishimu. V lismaalased, olgu nad
Euraasiast v i Ida-Aasiast, olid nagu mingid imeloomad. Neid v is n ha s na
otseses m ttes ainult vangikolonnis, ja isegi vangikolonnis sai neile ainult
korraks pilku heita. Ja keegi ei teadnud, mis neist edasi sai, v lja arvatud
see, et m ned neist poodi les kui s jaroimarid: lej nud lihtsalt kadusid,
arvatavasti sunnit laagritesse. mmargused mongoliidsed n od olid n d
asendunud europiidsemat t pi, r paste, habetunud ja kurnatud n gudega. le
habemet kas p sesarnade vaatasid silmad Winstonile silma, ajuti imelikult
pinevil, ja kustusid siis taas. Kolonn hakkas l ppema. Viimase veoauto
kastis n gi Winston ht elatanud meest, n gu ksainus hall juuksesasi, kes
seisis sirgelt, k ed ristamisi rinnal, nagu oleks ta sellega harjunud, et
need on tal kinni seotud. Winstonil ja t drukul oli lim aeg lahku minna.
Aga viimasel hetkel, kui rahvasumm neid veel tihedalt mbritses, leidis
t druku k si Winstoni k e ja surus seda p gusalt.
See ei kestnud k mmet sekunditki, ja ometi tundus see olevat pikk aeg,
mis nende k ed olid kokku p imunud. Winstonil oli aega tundma ppida k iki
selle k e ksikasju. Ta tajus pikku s rmi, vormikaid k si, t st m hnalist
peopesa ja randme pehmust. Ainult selle tunde alusel oleks ta tundnud selle
k e ka silma j rgi ra. Samal hetkel taipas ta, et ta ei tea, mis v rvi on
t druku silmad. V ib-olla pruunid, aga m nikord on tumedate juustega
inimestel ka sinised silmad. Pead p rata ja t druku poole vaadata oleks
olnud m eldamatu lollus. K ed kokku klammerdunud, n htamatult inimkehade
pressi all, vahtisid nagu liikumatult enda ette ja t druku silmade asemel
vaatasid elatanud vangi silmad juuksepahmakast kurblikult Winstonile otsa.
Winston sammus m da valgusest ja varjust kirendavat metsarada, astudes
kullalaikudesse, seal kus puud harvenesid. Pahemat k tt oli metsaalune
siniliiliatega le k lvatud. O^hk oleks nagu suudelnud nahka. Oli teine mai.
Kusagilt kaugemalt, metsas gavusest kostis meigaste kudrutamist.
Ta oli natuke vara kohale j udnud. S it oli l inud sekeldusteta, ja
t druk oli ilmselt nii kogenud, et Winston kartis v hem, kui ta muidu oleks
kartnud. Ta oli kindel, et t druk on leidnud ohutu kohtumispaiga. ldiselt
ei saanud eeldada, et maal v ib end julgemini tunda kui Londonis.
Teleekraane siin muidugi ei olnud, k ll aga tuli karta peidetud mikrofone,
millega sai su h lt salvestada ja identifitseerida; pealegi oli raske
maakohas ksinda ringi k ia, nii et see t helepanu ei rata. Kuni saja
kilomeetri piires liikumiseks polnud passi m rget vaja, aga m nikord
luusisid raudteejaamades patrullid, kes kontrollisid k igi ettejuhtunud
Partei liikmete dokumente ja esitasid t likaid k simusi. O^nneks polnud
sedapuhku htki patrulli n ha ja raudteejaamast tulles oli Winston
vahetevahel ettevaatlikult selja taha piiludes kindlaks teinud, et teda ei
j litata. Rong oli prolesid t is, kes olid suvise ilma t ttu p hap evases
meeleolus. Puupinkidega vaguni kupee, kus ta istus, oli pilgeni t is
htainust tohutu suurt perekonda, alates hambutust vanavanaemast ja
l petades kuuvanuse imikuga, kes k ik s itsid p rastl unaks maale sugulaste
juurde, ja nagu nad Winstonile avameelselt seletasid, kavatsesid htlasi
mustalt turult v id hankida.
Metsarada laienes ja minuti p rast j udis Winston teerajani, millest
t druk oli r kinud, see oli lihtsalt karjatee, mis kadus p saste vahele.
Kella tal ei olnud, aga kell ei saanud veel viisteist olla. Siniliiliad
katsid maapinda nii tihedalt, et tuli tahes-tahtmata neile peale astuda. Ta
p lvitas maha ja asus neid noppima, osalt selleks, et aega viita, aga temas
liigatas ka hmane m te, et kena oleks, kui tal oleks t drukule kimp lilli
kinkida, kui nad kohtuvad. Ta sai kokku suure kimbu ja nuusutas parajasti
liiliate n rka imalat l hna, kui ks kr ps tema selja taga, oksa praksatus
jala all, pani teda sisimas v patama. Ta j tkas lillede noppimist. See oli
parim, mis ta v is teha. See v is olla t druk, aga v is ka olla, et teda
ikkagi oli j litatud. Ringivaatamine n itab s tunnet. Ta noppis veel he
ie ja veel he. Kellegi k si laskus kergelt ta lale.
Ta vaatas les. See oli t druk. T druk raputas pead, nagu m rku andes,
et Winston oleks vagusi, l kkas siis p sad laiali ja juhtis ta kiiresti
kitsast rada m da metsa. Ilmselt oli ta siin ennegi k inud, sest ta v ltis
kogenult soiseid kohti. Winston j rgnes talle, lillekimp ikka k es. Tema
esimene tunne oli kergendus, aga kui ta vaatas tugevat saledat keha, mis
liikus tema ees, helepunase v ga, mis oli k llalt pingul, et esile t sta
puusade kumerust, laskus tema enda alav rsuse tunne raskelt ta peale. Isegi
praegu tundus k llalt t en oline, et kui t druk p rab mber ja vaatab teda
l hemalt, taganeb ta. O^hu mahedus ja lehtede rohelus heidutasid teda. Juba
kui ta jaamast tulema hakkas, oli maikuu p ike pannud teda tundma, et ta on
r pane ja kahvatu, tubane loom, kel on nahapoorides Londoni n gine tolm. Ta
taipas kki, et t druk ei ole teda ehk siiani ldse n inud v ljas
p evavalgel. Nad j udsid langenud puuni, millest t druk oli r kinud. T druk
h ppas le t ve ja l kkas laiali p sad, kus ei olnud pealtn ha mingit
l bip su. Kui Winston j rgnes talle, n gi ta, et nad on v ikesel
lagendikul, v ikesel rohtunud k nkal, mida varjas igast k ljest madal v sa.
T druk j i seisma ja p ras ringi.
ъOlemegi kohal, tles ta.
Winston seisis temast m ne sammu kaugusel. Ta ei s andanud l hemale
astuda.
ъMa ei tahtnud teel r kida, j tkas t druk, ъ kki on kusagil mikker
peidus. Ma ei usu, et on, aga v ib olla. Alati on v imalus, et m ni siga
tunneb su h le ra. Siin pole midagi karta.
Winstonil polnud ikka veel julgust talle l heneda. ъSiin pole midagi
karta? kordas ta juhmilt.
ъJah, vaata neid puid. Need olid noored saared, mida oli kunagi tagasi
l igatud ja mis olid uuesti v lja ajanud terve v sude metsa, millest kski
ei olnud k sivarrest j medam. ъSiin pole kuhugi mikrit peita. Muide, ma olen
siin varem k inud.
Nad ainult vestlesid. Winston oli p dnud n d pisut l hemale nihkuda.
T druk seisis tema ees v ga sirgelt, n ol naeratus, mis oli kergelt
irooniline, nagu imestaks ta, miks mees on nii aeglase toimega. Siniliiliad
olid maha pudenenud. Nagu oleksid nad omal tahtel kukkunud. Winston v ttis
t druku k e.
ъUsud sa, tles ta, ъet ma ei teadnud siiamaani, mis v rvi su silmad
on. Nad olid pruunid, m rkas ta, helepruunid, tumedate ripsmete varjus.
ъKas sa n d, kus sa n ed, milline ma tegelikult olen, tahad ldse veel minu
poole vaadata?
ъAga muidugi.
ъMa olen kolmek mne heksa aastane. Mul on naine, kellest ma ei saa
lahti. Mul on veenilaiendid. Mul on viis valehammast.
ъMa ei hooli sellest.
J rgmisel hetkel, raske elda, kelle algatusel, oli t druk tema k te
vahel. Algul ei olnud Winstonil muud tunnet kui puhas uskumatus. See
nooruslik keha oli surutud vastu tema keha, salk tumedaid juukseid oli vastu
tema n gu, ja jah! t druk p ras t esti oma n o les ja tema suudles laia
punast suud. T druk p imis k ed talle kaela mber ja nimetas teda armsaks,
kalliks, kullakeseks. Winston l kkas t druku pikali, t druk ei pannud ldse
vastu, Winston oleks v inud temaga teha mida tahes. Aga t si oli see, et ta
ei tundnud mingit f silist erutust, ta tajus vaid kokkupuudet. K ik, mis ta
tundis, oli uskumatus ja uhkus. Ta oli nnelik, et see on toimumas, aga tal
ei olnud f silist iha. See tuli liiga kiiresti, t druku noorus ja ilu
kohutasid teda, ta oli pidanud liiga kaua elama ilma naiseta - ta ei teadnud
isegi, milles on p hjus. T druk t usis istuli ja v ttis oma juustelt
siniliilia. Ta istus Winstoni vastu ja pani talle k e mber piha.
ъPole midagi, kallis. Meil pole kiiret. Terve p rastl una on meie
p ralt. Kas see pole kena pelgupaik? Ma leidsin selle, kui ma he rahvamatka
ajal ra eksisin. Kui keegi tuleb, on seda saja meetri pealt kuulda.
ъMis su nimi on? k sis Winston.
ъJulia. Sinu nime ma tean. See on Winston, Winston Smith.
ъKust sa teada said?
ъMa usun, et ma olen selles asjas osavam kui sina, kallis. R gi, mis
sa minust m tlesid, enne kui sa kirja said.
Winston ei tundnud mingit kiusatust t drukule valetada. See oli isegi
omamoodi armuavaldus, alustada k ige hullema rar kimisest.
ъMa vihkasin isegi su varju, tles ta. ъMa oleksin sind ra v gistanud
ja siis ra tapnud. Kaks n dalat tagasi ma oleksin sul repealt pea
munakiviga l hki l nud. Kai sa teada tahad, ma kujutasin ette, et sa oled
M ttepolitseiga seotud.
T druk naeris r msalt, ilmselt v ttis ta seda komplimendina oma
maskeerumisosavusele.
ъM ttepolitseiga? Kas sa t esti m tlesid seda?
ъNoh, v ib-olla mitte just t pselt seda. Aga kogu sinu olekust -
lihtsalt et sa oled noor ja tugev ja terve, saad aru - ma m tlesin, et
v ib-olla - -
ъSa m tlesid, et ma olen eeskujulik Partei liige. Puhas s nas ja
tegudes. Lipud, rongk igud, loosungid, m ngud, rahvamatkad - kogu see kraam.
Ja sa m tlesid, et ma annan sind esimesel v imalusel les kui m tteroimari
ja lasen sind hukata?
ъJah, umbes sinna kanti. Aga paljud t drukud ongi ju sellised, sa tead
k ll.
ъSelles on s di see neetud soolikas, tles t druk, kiskus ra Noorte
Antiseksuaalse Liidu helepunase v ja viskas selle puuoksale. Siis, nagu
oleks v koha puudutamine talle midagi meelde tuletanud, pistis ta k e
tunkede taskusse ja t mbas sealt v lja v ikese s^okolaaditahvli. Ta murdis
selle pooleks ja ulatas teise poole Winstonile. Ja veel enne, kui Winston
selle vastu v ttis, tundis ta l hnast, et see ei ole tavaline s^okolaad. See
oli tume ja l ikiv ja oli pakitud h bepaberisse. Tavaline s^okolaad oli
midagi tuhmpruuni ja rabedat, mis l hnas, niipalju kui seda ldse kirjeldada
sai, nagu p leva p hkmehunniku suits. Aga m nikord harva oli ka Winston
s nud sellist s^okolaadi, nagu t druk talle praegu ulatas. Juba esimene
s m selle l hna ratas Winstonis mingi m lestuse, mida ta ei osanud
millegagi seostada, aga mis oli j uline ja h iriv.
ъKust sa selle said? k sis ta.
ъMustalt turult, tles t druk ksk ikselt. ъMa olen ldse hakkaja
t druk. Ma olen m ngudes tugev. Ma olin Luurajate salgajuht. Ma t tan iga
n dal vabatahtlikult kolm htut Noorte Antiseksuaalse Liidu heaks. Ma olen
tundide kaupa nende lollakaid plakateid kleepinud, le kogu Londoni.
Rongk igus on ks loosungi ots alati minu k es. Ma olen alati r msameelne
ega hoia hestki asjast k rvale. Minu lipukiri on: karju alati massidega
kaasa! See on ainus tee olla v ljaspool ohtu.
Esimene s^okolaadit kk oli Winstoni keelel ra sulanud. Maik oli
meeldiv. Kuid teadvuse piirimail keerles ikka veel see m lestus, midagi
selgesti tajutavat, aga kindlama kujuta, nagu miski, mida sa n ed
silmanurgast. Ta p dis seda eemale t rjuda, aimates, et tegemist on
m lestusega mingist teost, mida ta oleks tahtnud parema meelega olematuks
teha.
ъSa oled nii noor, tles ta. ъSa oled oma k mme v i viisteist aastat
minust noorem. Mida v id sina minusuguses mehes huvi ratavat n ha?
ъSu n os on midagi. Ma m tlesin, et v iks proovida. Ma aiman
eksimatult, kui inimene ei kuulu sinna. Ma sain kohe aru, kui ma sind n gin,
et sa oled
Nemad, nagu selgus, t hendas Parteid, eelk ige siseparteid, millest
Julia r kis varjamatu m nitava vihaga, mis tegi Winstoni k hedaks, kuigi ta
teadis, et nad on siin v ljaspool ohtu, kui ldse oli v imalik kuskil
v ljaspool ohtu olla. ks asi, mis teda t druku juures h mmastas, oli tema
labane k nepruuk. Partei liikmetel ei sobinud vanduda ja Winston ise vandus
v ga harva, v hemalt mitte valjusti. Julial aga n is olevat v imatu mainida
Parteid, ja eriti siseparteid, kasutamata seda sorti s nu, mida v ib n ha
k rvalistel t navatel majaseintele kritseldatuna. Winstonit see ei h irinud.
See oli lihtsalt ks m rk t druku m ssust Partei ja selle meetodite vastu,
ja see tundus olevat kuidagi loomulik ja terve, nagu hobuse norsatus, kes
haistab kopitanud heina. Nad olid lagendikult lahkunud ja jalutasid j lle
puude kirendavas varjus, k si mber teise piha, kus rada oli v hegi laiem,
nii et sai kahekesi k rvuti k ia. Winston m rkas, kui pehme on t druku piht
n d, kus tal pole v d. Nad r kisid ainult sosinal. Julia oli elnud, et
v ljaspool lagendikku on parem vagusi olla. Siis nad j udsid metsatuka
servale. T druk peatas teda.
ъ ra lagedale mine. Seal v ib keegi valvata. Siin muude all pole midagi
karta.
Nad seisid sarapuup saste varjus. L bi lehestiku immitsevad
p ikesekiired soojendasid nende palet. Winstoni pilk libises le taamal
laiuva aasa ja teda tabas imelik, aeglane ratundmisvapustus. See koht oli
talle tuttav. Vana paljakss dud karjamaa, lookleva teeraja ja
mutimullahunnikutega. Sakilises hekis piki aasa teist serva kiikusid
jalakate oksad vaevum rgatavalt kerge tuule k es ja nende lehestik voogas
rnalt nagu tihe naisejuus. Kindlasti peaks siinsamas l hedal, aga
v ljaspool vaatev lja, voolama oja varjuliste v rendikega, kus ujuvad
teivid?
ъEga siin kuskil l hedal oja ei ole? sosistas ta.
ъOn k ll. J rgmise aasa serval. Ja seal on kalu, h sti suuri. L bi
selge vee on n ha, kuidas nad kaldapajude all v rendikes saba liigutades
konutavad.
ъSee on Kuldne Maa - peaaegu, pomises Winston.
ъKuldne Maa?
ъAh, ei midagi. Ma olen seda kohta unes n inud.
ъVaata! sosistas Julia.
ks r stas oli laskunud puuoksale, umbes viie meetri kaugusel, peaaegu
nende silmade k rgusel. V ib-olla ta ei n inud neid. Ta oli p ikese k es,
nemad varjus. Ta sirutas tiibu, pani need taas hoolikalt kokku, langetas
korraks pea, nagu avaldaks p ikesele austust, ja vallandas siis v geva
lauluvoo. P rastl unases vaikuses oli h le valjus jahmatav. Winston ja
Julia kuulasid lummatult, teineteise vastu liibudes. Helid voogasid minut
minuti j rel h mmastavate variatsioonidega, ilma ainsagi korduseta, nagu
tahaks lind n idata kogu oma meisterlikkust. Vahel katkestas ta laulu m neks
sekundiks, kohendas tiibu, paisutas siis oma t pilist rinda ja j tkas taas.
Winston j lgis seda peaaegu aupaklikult. Kellele v i milleks lind laulis?
Teda polnud j lgimas htegi seltsilist, htegi v istlejat. Mis sundis teda
ksildasel metsaserval istuma ja kuhugi t hjusse laulma? kki on siin kuskil
siiski m ni peidetud mikrofon, juurdles Winston endamisi. Nemad Juliaga olid
r kinud sosinal, vaevalt see lindile j i, kuid r stas j b kindlasti.
V ib-olla kuulab juhtme teises otsas, k rv kikkis, v ike putuka moodi mees,
kuulab seda. Aga v hehaaval uhtus see helide voog Winstoni peast k ik
m tted. See oli nagu midagi selget ja l bipaistvat, mis segunes l bi lehtede
imbuva p ikesevalgusega ja ujutas ta le. Ta lakkas m tlemast ja ainult
tundis veel. T druku piht tema k e vangus oli pehme ja soe. Ta t mbas
t druku oma rinnale; t druku keha n is sulavat tema kehasse. See oli tema
k te all j releandlik ja pehme nagu vesi. Nende huuled liibusid kokku: see
oli hoopis midagi muud kui nende esimesed kohmakad suudlused. Kui nad n o
j lle eemale t mbasid, ohkasid m lemad s gavalt. Lind ehmus ja lendas
tiibade rabinal minema.
Winston pani oma huuled vastu t druku k rva. ъN d, sosistas ta.
ъMitte siin, sosistas t druk vastu. ъL hme tagasi peidukohta. Nii on
kindlam.
Kiiresti, oksaraagude praginal ruttasid nad tagasi lagendikule. Kui nad
olid j lle seespool puuv sude s ri, p ras t druk end n oga tema poole. Nad
m lemad hingasid raskelt, aga t druku suunurkadesse oli taas ilmunud
naeratus. Ta vaatas korraks Winstonile otsa, pani siis k e t mblukule. Ja
jah! - see oli peaaegu nagu Winstoni unen os. Peaaegu niisama kiiresti, nagu
ta oli ette kujutanud, oli t druk riided seljast t mmanud, ja kui ta need
maha viskas, oli see seesama suurejooneline liigutus, mis n is kogu kehtiva
ilmakorra h vitavat. T druku valge keha helendas p ikesekiirtes. Aga sel
hetkel ei vaadanud Winston tema keha; ta pilk kinnistus t druku
tedret hnilisse n kku, kus v reles jultunud naeratus. Ta p lvitas t druku
ette maha ja v ttis ta k ed pihku.
ъOled sa seda varem teinud?
ъMuidugi. Sadu kordi - v i hea k ll, igatahes palju kordi.
ъPartei liikmetega?
ъJah, alati Partei liikmetega.
ъSisepartei liikmetega?
ъEi, nende sigadega mitte. Aga kui paljud neist tahaksid k ll, kui
ainult saaksid. Nad ei ole nii p had, nagu nad v lja n itavad.
Winstoni s da h ppas r must. T druk oli teinud seda palju kordi: ta
oleks soovinud, et sadu v i tuhandeid kordi. K ik, mis vihjas rikutusele,
t itis teda meeletu lootusega. Kes teab, v ib-olla on Partei pealispinna all
m ndunud ja tema tarmukuse ning enesesalgamise kultus lihtsalt pettus, mis
varjab nurjatust. Oi, millise r muga ta oleks kogu selle kupatuse
pidalit ppe ja s filisse nakatanud! M ndugu, k dunegu, h vigu! Ta t mbas
t druku maha, nii et nad j id p lvitama, n gu vastamisi.
ъKuula. Mida rohkem mehi sul olnud on, seda enam ma sind armastan. Saad
aru?
ъJah, suurep raselt.
ъMa vihkan s tust, ma vihkan headust! Ma ei talu mingeid voorusi. Ma
tahan, et k ik oleksid dini rikutud.
ъV ga hea, siis ma sobin sulle, kallis. Mina olen dini rikutud.
ъSulle meeldib seda teha? Ma ei m tle ainult minuga: ma m tlen asja
ennast?
ъMa jumaldan seda.
See oli lim, mida Winston oli lootnud kuulda. he inimese
armastamisest ei piisa: animaalne instinkt, lihtne diferentseerimata iha -
see on lim j ud, mis purustab Partei. Ta surus t druku maha rohule, laiali
pudenenud siniliiliatele. Sedapuhku polnud mingeid raskusi. Peagi vaibus
nende rinna tormine t us ja langus taas rahulikuks hingamiseks ja meeldivalt
j uetuna vajusid nad teineteise k rvale. P ike oli nagu veel soojemalt
paistma hakanud. Nad olid m lemad unised. Winston k nistas k rvaleheidetud
tunkesid v tma ja t mbas need pooliti t druku peale. Nad j id peaaegu
silmapilk magama ja magasid umbes pool tundi.
Winston rkas esimesena. Ta t usis istuli ja vaatas rahulikult magava
t druku tedret hnilist n gu, mis toetus tema k ele. Suu v lja arvatud, ei
saanud seda ilusaks nimetada. Silmade mber paistis paar kortsugi, kui
l hemalt vaadata. L hikesed tumedad juuksed olid erakordselt tihedad ja
pehmed. Winston taipas, et ta ei tea ikka veel t druku perekonnanime ega
seda, kus ta elab.
See peaaegu abituna uinuv noor tugev keha ratas Winstonis kaastunnet
ja soovi seda kaitsta. Aga see meeletu hellus, mida ta oli tundnud sarapuu
all, kui r stas laulis, ei tulnud enam p riselt tagasi. Ta t mbas tunked
k rvale ja vaatles t druku siledat valget ihu. Vanasti, m tles ta, vaatas
mees t druku keha, n gi, et see on ihaldusv rne, ja sellega oli lool l pp.
Aga praegu polnud enam ei puhast armastust ega puhast himu. Polnud htki