armetuid kirjutisi, kus nad anal sisid oma reeturlikkuse p hjusi ja
t otasid oma eksimused heaks teha.
M ni aeg p rast seda, kui nad vabaks lasti, n gi Winston neid k iki
kolme ъKastani kohvikus. Ta m letas seda k hedakstegevat lummust, mida ta
silmanurgast nende poole piiludes oli tundnud. Nad olid temast palju
vanemad, j nukid minevikust, peaaegu viimased suurkujud, kes olid s ilinud
Partei kangelaslikest algaegadest. Praegugi veel p sis nende kohal kahvatult
p randaaluse v itluse ja kodus ja kuulsuse oreool. Kuigi faktid ja kuup evad
olid siis juba hmaseks muutunud, tundus talle aeg-ajalt, et ta on nende
kolme nime kuulnud varem kui Suure Venna oma. Aga n d nad olid lindpriid,
vaenlased, roojased, l hema paari aasta jooksul absoluutselt kindlalt
h vingule m ratud. Mitte kski, kes oli juba kord M ttepolitsei k si
sattunud, polnud iial p senud. Nad olid laibad, kes ootavad hauda tagasi
saatmist.
Nende mber l hemate laudade taga ei istunud kedagi. Niisuguste meeste
l heduses ei olnud tark end isegi n idata. Nad istusid vaikides oma nelgiga
v rtsitatud dz^inniklaaside taga, mis oli selle kohviku spetsialiteet. Neist
kolmest oli Rutherford see, kelle v limus Winstonile k ige s gavama mulje
j ttis. Rutherford oli kunagi olnud kuulus karikaturist, kelle brutaalsed
pildid olid aidanud kujundada avalikku arvamust enne Revolutsiooni ja
Revolutsiooni ajal. Isegi praegu ilmusid vahel harva tema pildid ъTimesis .
Aga need olid lihtsalt ta varasema laadi imelikult v heveenvad ja elutud
j ljendused. Ikka ja j lle soojendasid need les minevikuteemasid:
agulikorterid, n lginud lapsed, t navalahingud ja toruk baraga kapitalistid
- isegi barrikaadidel ei raatsinud kapitalistid oma toruk barast loobuda, -
l putu, lootusetu katse minevikku tagasi p seda. Rutherford oli t ielik
monstrum, halliseguse v idunud juukselakaga, paksude neegrikulmudega n gu
kottis ja armiline. Ta v is omal ajal v ga tugev olla; n d aga oli tema
suur kere losakil, kiivas, tursunud ja igas suunas mber kukkumas. Ta
hvardas silma n hes laguneda nagu pudenev kaljuk ngas.
Oli vaikne p rastl unatund. Winston ei m letanud enam, kuidas ta
niisugusel ajal kohvikusse oli sattunud. Kohvik oli peaaegu t hi.
Teleekraanist nirises plekist muusikat. Kolm meest istusid oma nurgas
peaaegu liikumatult, s nagi vahetamata. Kelner t i, ilma et nad oleksid
tellinud, uued dz^inniklaasid. Nende k rval oli malelaud, nupud les seatud,
aga partii oli veel alustamata. Ja siis, v ib-olla umbes pooleks minutiks,
juhtus teleekraaniga midagi. Meloodia, mis sealt tuli, muutus, ja muutus ka
muusika laad. Sinna ilmus mingi - aga seda oli raske kirjeldada - , mingi
ise ralik murduv, pl risev, m nitav toon, mida Winston nimetas m ttes
kollaseks. Teleekraanist kostis h l:
ъKastani laia krooni all
m n sind ja sina mind:
seal n d lamad, paljas rind,
kastani laia krooni all.
Kolm meest ei liigatanudki. Aga kui Winston taas Rutherfordi kurnatud
n ole pilgu heitis, m rkas ta, et Rutherfordi silmis olid pisarad. Ja alles
n d m rkas ta mingi sisemise judinaga ja samal ajal teadmata
Rutherfordil on ninaluu murdunud.
M ne aja p rast arreteeriti k ik kolm uuesti. Ja selgus, et nad olid
kohe vabastamise hetkest peale alustanud v rskeid salasepitsusi. Oma teisel
kohtuprotsessil tunnistasid nad end uuesti s di k igis oma vanades
kuritegudes ja lisaks veel paljudes uutes. Nad hukati ja nende saatus
j dvustati Partei ajaloo raamatutes hoiatuseks j reltulevatele p lvedele.
Umbes viie aasta p rast, 1973. aastal, oli Winston lahti keeramas
dokumentide rulli, mis oli just torupostist tema t lauale kukkunud, kui
talle j i pihku paberit kk, mis oli ilmselt kogemata muude paberite hulka
sattunud ja sinna ununenud. Otsekohe, kui ta oli selle ra silunud, n gi ta
selle t htsust. See oli pool lehek lge umbes k mne aasta vanusest ъTimesist
- lehek lje lemine pool, nii et sel oli ka kuup ev, - ja sinna oli tr kitud
ka mingi Partei lesandega New Yorki saabunud delegatsiooni foto. Ja selle
r hma keskel hakkasid silma Jones, Aaronson ja Rutherford. Eksitust ei
saanud olla; igal juhul olid nende nimed pildi all ra toodud.
Konks oli selles, et m lemal kohtuprotsessil olid k ik kolm
tunnistanud, et nad olid sel p eval viibinud Euraasia territooriumil. Nad
olid hku t usnud salajaselt lennuv ljalt Kanadas ja lennanud kuhugi
Siberisse, et kohtuda seal Euraasia kindralstaabi esindajatega, kellele nad
olid reetnud t htsaid s jalisi saladusi. Kuup ev oli Winstonile selgesti
meelde j nud selle t ttu, et see oli juhtumisi olnud jaanip ev; aga kogu
see lugu pidi olema j dvustatud veel lugematutes muudes kohtades. J reldus
sai olla vaid ks: tunnistused olid valed.
Muidugi see polnud ju iseenesest teab kui suur avastus. Juba tollal ei
olnud Winston v imalikuks pidanud, et puhastuste ajal likvideeritud inimesed
on t esti toime pannud need kurit d, milles neid s distati. Aga n d oli
tal k es kindel t end; see oli fragment h vitatud minevikust, nagu fossiilne
luu, mis tuleb n htavale vales kohas ja kummutab terve geoloogiateooria.
Sellest oleks piisanud, et Parteid pihuks ja p rmuks teha, kui seda oleks
saanud mingil kombel maailmale avaldada ja selle t henduse selgeks teha.
Winston j tkas katkestamata oma t d. Niipea kui ta oli n inud, mis
foto see on ja mida see t hendab, oli ta selle paberilehega kinni katnud.
O^nneks oli see lahtikeeramise ajal olnud teleekraani poolt vaadates
tagurpidi.
Ta v ttis kirjutusploki p lvele ja l kkas tooli lauast eemale, et j da
teleekraanist nii kaugele kui v hegi v imalik. Ei olnud raske oma n oilmet
ksk ikne hoida, ja isegi oma hingamist sai teatava pingutusega talitseda:
aga oma s dame kloppimist ei saanud talitseda, ja teleekraan oli k llalt
tundlik et seda registreerida. Ta laskis enda arvates umbes k mme minutit
m da minna, v risedes hirmust, et m ni nnetu juhus, n iteks kiline
tuulehoog, mis p hib laua paberitest puhtaks, v iks teda ra anda. Ja siis
viskas ta selle foto, ilma seda enam avamata, koos muu paberipahnaga
m luauku. Hetk hiljem oli see juba arvatavasti tuhaks p lenud.
See oli juhtunud k mme v i ksteist aastat tagasi. T na ta oleks selle
foto ehk alles j tnud. Imelik, et fakt, et ta oli seda kord k es hoidnud,
tundus talle veel praegugi oluline olevat, kus nii sellest fotost kui ka
sellel j dvustatud s ndmusest oli j nud vaid m lestus. Kas v hendas see
Partei v imu minevikus ndmuste le, et t end, mida enam ei olnud, oli kunagi
siiski olemas olnud?
Aga t nap eval poleks see foto enam mingi t end olnud, oletades, et
seda olekski saanud mingil kombel tuhast les t usma panna. Juba siis, kui
ta selle leidis, ei s dinud Okeaania enam Euraasiaga, ja need kolm meest
pidid olema oma kodumaa reetnud Ida-Aasia agentidele. Ja p rast seda oli
olnud veel uusi s distusi - kaks, kolm, ta ei m letanud enam t pselt, mitu
korda. T en oliselt kirjutati lestunnistusi pidevalt mber, nii et l puks
polnud algsetel faktidel ja daatumitel enam v himatki t htsust. Minevikku
mitte ainult ei muudetud, vaid seda muudeti pidevalt. Ja see oligi, mis teda
vaevas nagu luupainaja, et ta ei olnud iial selgelt aru saanud,
vahetu kasu oli silman htav, aga kaugemad motiivid j id talle m stiliseks.
Ta v ttis sulepea ja kirjutas:
Ma saan aru, KUIDAS, aga ma ei saa aru, MIKS.
Ta j i m tlema, nagu ta seda korduvalt varemgi oli teinud, et kas ta ei
ole mitte vaimuhaige. V ib-olla vaimuhaige on lihtsalt see, kes on ksinda
v hemuses. Omal ajal oli hullumeelsuse m rk see, kui inimene uskus, et Maa
tiirleb mber P ikese, t nap eval see, kui inimene usub, et minevikku ei saa
muuta. V ib-olla on tema ainus, kes niiviisi m tleb, ja kui ta on ainus,
siis ta on vaimuhaige. Aga m te, et ta on vaimuhaige, teda eriti ei
vaevanud: kohutavam oli v imalus, et ta eksib.
Ta v ttis laste ajaloo piku ja vaatas Suure Venna portreed, mis
moodustas selle palgelehe. H pnootilised silmad puurisid oma pilgu tema
silmadesse. Oli, nagu oleks mingi tohutu j ud sind r hunud, - miski, mis
tungis su pealuusse, tampis su aju, h vitas su eneseusalduse, sundis sind
peaaegu et oma meeli umbusaldama. L puks kuulutab Partei, et kaks pluss kaks
on viis, ja sa j d seda uskuma. Oli paratamatu, et nad sellega varem v i
hiljem v lja tulevad: seda n udis nende positsiooni loogika. Otse seda v lja
tlemata eitas nende filosoofia nii meelelist kogemust kui ka v lise
reaalsuse olemasolu ldse. Terve m istus oli ketserluste ketserlus. Ja
hirmus ei olnud mitte see, et nad v isid sind teisiti m tlemise p rast
tappa, vaid et neil v is igus olla. Sest kust me ldse v tame, et kaks
pluss kaks on neli? V i et gravitatsiooniseadus kehtib? V i et minevikku ei
saa muuta? Kui minevik ja v line maailm eksisteerivad ainult teadvuses ja
kui teadvus on kontrollitav, mis sellest siis j reldub?
Aga ei! Tema meelekindlus kogus end kki kuidagi omal j ul. Ja ilma et
see oleks olnud mingist kindlast assotsiatsioonist tingitud, t usis tema
vaimusilma ette O'Brieni n gu. Ta teadis kindlamini kui enne, et O'Brien on
temaga hes leeris. Ta kirjutas oma p evikust O'Brieni jaoks - O'Brienile:
see oli nagu l pmatu kiri, mida keegi kunagi ei loe, aga mis on
adresseeritud hele kindlale inimesele ja omandab selle t ttu erilise
v rvingu.
Partei keelab sul uskuda oma silmi ja k rvu. See on nende l plik, k ige
olulisem n ue. Tal v ttis s dame alt k lmaks, kui ta m tles sellele
muserdavale j ule, mis seisis tema vastas, kergusele, millega iga Partei
intellektuaal vaidluses temaga peale j ks, peentele argumentidele, millest
ta ei ole v imeline arugi saama, r kimata neile vastu vaidlemisest. Ja
ikkagi on temal igus! Nemad eksivad ja temal on igus. Silman htavaid,
lihtsakoelisi ja paikapidavaid asju tuleb kaitsta. Endastm istetavad t ed
peavad paika, neist tuleb kinni hoida! K egakatsutav maailm on olemas, selle
seadused ei muutu. Kivid on k vad, vesi on m rg, lahtised esemed langevad
Maa keskpunkti poole. Tundega, nagu r giks ta O'Brieniga ja nagu p aks ta
htlasi t htsat aktsioomi s nastada, kirjutas ta:
Vabadus on vabadus elda, et kaks pluss kaks on neli. Kui see on
v imalik, tuleb k ik muu iseenesest.
Kusagilt kangialustest uhkas Winstonile vastu r stitud kohviubade,
t elise oakohvi, mitte ъV idu kohvi l hna. Winston seisatas tahtmatult. Ta
oleks nagu hetkeks oma pooleldi unistatud lapsep lvemaale sattunud. Siis
paugatas uks ja l hn kadus j rsku ja ootamatult nagu katkenud heli.
Ta oli mitu kilomeetrit t naval maha k ndinud ja tema veenilaiendi
haavand tuikas. Juba teist korda viimase kolme n dala jooksul puudus ta
htul hiskondlikust Keskusest: see oli ettevaatamatu tegu, sest kindlasti
peeti keskuses k imise kohta arvet. P him tteliselt polnud Partei liikmel
vaba aega ja ta polnud kunagi ksi, v lja arvatud voodis. Peeti
endastm istetavaks, et kui ta parajasti ei t ta, ei s v i ei maga, v tab
ta osa mingist kollektiivsest meelelahutusest; k ik, mis viitas ksinduse
eelistamisele, isegi ksinda jalutama minemine, oli alati veidi ohtlik.
Uuskeeles oli selle kohta s na: omaelu, mis t histas individualismi ja
ekstsentrilisust. Aga t na htul, kui ta ministeeriumist v lja tuli, oli
mahe aprillikuine hk ta ra v lunud. Taevas oli soojemalt sinine, kui ta
seda sel aastal oli n inud, ja kki oli tema meelest see pikk k rarikas htu
Keskuses, t tud, kurnavad m ngud, loengud ja dz^inniga litatud krigisev
seltsimehelikkus talumatu. Ta astus pikemalt m tlemata bussipeatusest edasi
ja sukeldus Londoni t navar gasse, algul l una, siis ida ja p hja suunas,
ekseldes sihitult v rastel t navatel, tundmata muret, mis suunas ta
parajasti l heb.
ъKui ldse veel millelegi loota on, oli Winston p evikusse kirjutanud,
ъsiis ainult proledele. See m stiline t de ja ilmselt absurdi sisaldav
v ide tuli tal ikka ja j lle meelde. Ta oli kusagil h maras porikarva
agulis, mis j i kunagisest Saint Parcrase vaksalist kirdesse. Ta astus m da
munakivisillutist, mida ristasid kahekordsed majad, mille rataotud uksed
avanesid otse k nniteele ja tuletasid millegip rast meelde rotiauke.
Siin-seal oli kivide vahel sopaseid loikusid. Ustest sisse ja v lja ja
kitsastel k nniteedel kahel pool t navat liikus h mmastavalt palju rahvast:
t ies itseeas neiukesi, huuled paksult v rvitud, noormehed sabas, ja
pardik nnakuga t sedaid naisi, kellest v is n ha, missugused on need
neiukesed k mne aasta p rast, ja k veraid jalgu j rel lohistavaid kookus
tte, ja lompides pladistavaid paljasjalgseid n rudes lapsi, kes emade
k rkimise peale laiali jooksid. Umbes veerand k igist akendest sel t naval
oli katki ja laudadega kinni l dud. Suurem osa inimesi ei p ranud
Winstonile mingit t helepanu; m ned silmitsesid teda valvsa t helepanuga.
he maja uksel vestlesid kaks kogukat naist, telliskivipunased k sivarred
p lle peal risti. L hemale j udes p dis Winston kinni m ned lausekatked.
ъъJaa, ma tlesin tall, ъsee on k ik v ga kena, ma tlesin. ъAga
oleks sa minu asemel olnud, sa oleks samamoodi teind. Mis viga r kida, ma
tlesin, ъsa pole minu nahas olnd.
ъOijaa, venitas teine, ъn nna jah, n nna see on.
Kimedad h led vakatasid kki. Naised piidlesid Winstonit vaenulikus
vaikuses, kuni ta m dus. Tegelikult see polnudki vaenulikkus, vaid lihtsalt
ettevaatlikkus, hetkeline kangestus, nagu m nd tundmatut looma n hes. Partei
sinised tunked polnud niisugusel t naval nagu see siin n htavasti just
tavaline vaatepilt. T epoolest, ei olnud tark end niisugustes kohtades
n idata, kui sul ei ole selleks erilist p hjust. Iga vastutulev patrull v is
sind kinni pidada: ъKas ma tohin teie dokumente n ha, seltsimees? Mida te
siin teete? Mis ajal te t lt lahkusite? Kas see on teie tavaline kodutee?
ja nii edasi ja nii edasi. Mitte et oleks olnud keelatud tavalisest erinevat
teed m da koju minna, aga sellest piisas, et t mmata endale t helepanu, kui
M ttepolitsei sellest kuulda sai.
J rsku algas t naval suur sagimine. Igast k ljest kostis
hoiatush deid. Inimesed s stsid majadesse varjule nagu j nesed. Otse
Winstoni nina all h ppas t navale ks noor naine, kahmas s lle pisikese
lapse, kes m ngis lombis, keeras ta p lle sisse ja h ppas tagasi majja, k ik
he hooga. Samal hetkel tormas Winstoni poole musta kortsunud likonnaga
mees, kes oli ilmunud k rvalt navast, ja n itas erutatult taevasse.
ъTossukas! karjust ta. ъEttevaatust, s^eff! Visake k huli! Ruttu,
pikali!
Tossukateks nimetasid proled miskip rast rakettm rske. Winston viskus
otsekohe pikali. Niisuguste hoiatusega ei eksinud proled peaaegu kunagi.
Neil paistis olevat mingi eriline vaist, mis tles neile mitu sekundit ette,
kui rakett oli tulemas, kuigi raketid lendasid arvatavasti helist kiiremini.
Winston varjas pea k tega. K rvulukustav k rgatus n is k nnitee les
kergitavat, ja midagi kerget sadas talle kaela. Kui ta p sti t usis, leidis
ta, et teda katavad l hima akna klaasi killud.
Ta sammus edasi. M rsk oli purustanud kahesaja meetri kaugusel terve
majade r hma. Taevas rippus must suitsusammas ja selle all oli krohvitolmu
pilv, milles moodustus juba rahvasumm mber varemate. Tema ees k nniteel oli
v ike krohvihunnik, ja keset seda hakkas silma mingi erepunane laik. Kui ta
l hemale j udis, n gi ta, et see oli randmest rarebitud inimesek si. Peale
verise k ndi oli see k si nii valgeks t mbunud, nagu oleks ta kipsmudel.
Ta l i selle jalaga rentslisse ja p ras siis, et v ltida rahvahulka,
paremat k tt hte k rvalt navasse. Kolme-nelja minutiga j udis ta purustuste
piirkonnast v lja, ja siin j tkus r pane sagiv t navaelu, nagu poleks midagi
juhtunud. Kell oli umbes kaheksa ja prolede joogikohad (ъk rtsud , nagu nad
neid nimetasid) olid rahvast paksult t is. Nende tahmunud liigend-ustest,
mis k isid lakkamatult lahti-kinni, paiskus t navale uriini, saepuru ja hapu
lle lehka. hes nurgas, mille moodustas etteulatuv majafassaad, seisis
troppis kolm meest, keskmisel k es kokkumurtud ajaleht, mida teised kaks le
tema la t helepanelikult uurisid. Isegi enne, kui Winston j udis k llalt
l hedale, et n ha nende n oilmet, m rkas ta suurt s venemist kogu nende
kehahoiakus. Ilmselt olid need mingid t htsad uudised, mida nad lugesid. Kui
Winstonil j i nendeni veel ainult paar sammu, lagunes see tropp kki ja kahe
mehe vahel puhkes ge s navahetus. Korraks tundus isegi, et kohe l heb
l maks.
ъKas sa, kurat, kuulad, mis ma sulle tlen! Juba neliteist kuud pole
kski seitsmega l ppev pilet v itnud.
ъOn ikka k ll!
ъNo ega ei ole! Ma olen kodu kaks aastat k ik viimaseni paberi peale
les kirjutanud. Ma tlen sulle, mitte kski seitsmega l ppev pilet - -
ъOn, seitse on v itnud! Mul on see number peaaegu peas. See l ppes
neljasaja seitsmega. Veebruaris, veebruari teisel n dalal!
ъMine p rgu oma veebruariga. Mul on kodu k ik kirjas. Ja mitte kski
seitsmega - -
ъKuulge, j tke j rele! tles kolmas.
Nad r kisid loteriiv itudest. M nek mne meetri j rel vaatas Winston
tagasi. Nad vaidlesid ikka veel gedalt ja kirglikult. Loterii oma
igan dalaste p ratute v itudega oli ainus avaliku elu s ndmus, millele
proled t sisemat t helepanu p rasid. T en oliselt oli loterii miljonitele
proledele peamine, kui mitte ainus eesm rk elus p sida. See oli nende r m,
nende narrus, nende tuimasti, nende vaimne stimulaator. Niipea kui asi
puutus loteriisse, ilmnes peaaegu kirjaoskamatute inimeste juures h mmastav
kalkuleerimisv ime ja fenomenaalne m lu. Suur hulk inimesi elatuski ainu ksi
s steemide, ennustuste ja amulettide m gist. Winston polnud
loteriiasjandusega v himalgi m ral seotud (seda korraldas
K lluseministeerium), aga ta teadis (nagu teadsid muidugi k ik Partei
liikmed), et v idusummad on suures osas imaginaarsed. V lja maksti ainult
v ikesed v idud, suurte v itude v itjad olid v ljam eldud isikud. Seda ei
olnud raske korraldada, sest Okeaania eri osade vahel puudus tegelikult
igasugune side.
Aga kui ldse veel millelegi loota on, siis ainult proledele. Sellest
tuli kinni hoida. Niimoodi s nades k las see m istlikult, aga t naval
m duvaid inimolevusi vaadates j i sellest j rele ainult usk. T nav, kuhu
Winston oli p ranud, viis m est alla. Tal oli tunne, et ta on varemgi
siinkandis k inud ja et peat nav on siinsamas l hedal. Kusagilt eestpoolt
kostis h ltek minat. T nav tegi j rsu p rde ja l ppes trepiga, mis viis
alla k rvalt navale, kus putkades m di n rtsinud v limusega juurvilja. N d
tundis Winston selle koha ra: see k rvalt nav viis v lja peat navale, ja
j rgmisel t navanurgal, vaevalt viie minuti tee kaugusel, oli see
vanakraamikauplus, kust ta oli ostnud selle t hja kaustiku, mis n d oli
tema p evik. Ja sealtsamast l hedalt v ikesest kirjutustarvete poest oli ta
ostnud sulepea ja tindipoti.
Trepiotsal ta peatus. Teisel pool t navat oli v ike r pane k rts, mille
aknad paistsid olevat nagu j s, aga tegelikult kattis neid lihtsalt paks
tolmukord. ks v ga vana mees, kookus, aga elav, valged vurrud ieli nagu
v hil, t ukas liigend-ukse lahti ja astus k rtsi. Winstonile tuli seda n hes
kki m te, et see vanamees, kes oli v hemalt kaheksak mne aastane, pidi
Revolutsiooni ajal juba keskealine olema. Tema ja teised v hesed temavanused
olid viimaseks olemasolevaks hendusl liks kadunud kapitalismimaailmaga. Ka
Parteisse endasse ei olnud kuigi palju j etud neid, kelle vaated olid juba
enne Revolutsiooni v lja kujunenud. Vanem p lvkond oli viiek mnendatel ja
kuuek mnendatel aastatel suurte puhastuste k igus peaaegu t ielikult
h vitatud, ja need v hesed, kes olid ellu j nud, olid nii ra hirmutatud,
et nad olid vaimselt kapituleerunud. Kui ldse oli veel kedagi, kes v is
sajandi alguse elutingimuste kohta t ep rast seletust anda, siis ainult m ni
prole. Winstonile meenus kki see katkend, mille ta oli ajaloo pikust oma
p evikusse mber kirjutanud, ja tal t rkas p rane idee: ta l heb k rtsi,
teeb vanamehega tutvust ja k sib temalt ht-teist. Ta tleb talle: ъR kige
mulle oma elust, kui te olite poisike. Kuidas siis oli? Kas parem v i halvem
kui praegu?
Ja et poleks enam mahti kartma l a, tormas ta trepist alla ja astus
le kitsa t nava. Muidugi oli see hullumeelsus. Polnud k ll otseselt mingit
seadust, mis oleks keelanud proledega r kida ja nende k rtse k lastada, aga
selline teguviis oli ikkagi liiga ebatavaline, et m rkamata j da. Kui
patrull ilmub, v ib ta teeselda n rkusehoogu, aga vaevalt et teda uskuma
j dakse. Ta l kkas ukse lahti ja talle l i vastu hapu lle v igas v nge
lehk. Kui ta sisse astus, j i h ltesumin poole vaiksemaks. Ta tundis
seljaga, kuidas k ik m tsid pilguga tema siniseid tunkesid.
Noolepildumism ng, mis k is ruumi tagaosas, katkes pooleks minutiks.
Vanamees, kelle j rel ta oli siia tulnud, seisis leti ees ja oli
s navahetuses baarimehega, suure, t seda, kongus ninaga noormehega, kellel
olid tohutu j medad k sivarred. Summ mehi seisis, kann k es, k rval ja
vaatas seda stseeni pealt.
ъKas ma'i k sind viisakalt, mis? p rutas vanamees ja l i gedalt selja
sirgu. ъSa tled, et terves selles kuradima k rtsis ei ole pindist kruusi?
ъMis pagana asi see pint veel on? k sis baarimees, ksnes s rmeotstega
letile toetudes.
ъNo kae nalja! Ise k rtsmik, ja ei tea, mis asi on pint! Pint on pool
kvarti ja neli kvarti on ks gallon. Viimaks hakka sulle veel aabitsat
petama.
ъPole eales kuulnud, vastas baarimees l hidalt. ъMeil on siin liiter
v i pool liitrit. Kannud on su ees leti peal.
ъMa tahaks he pindi saada, k is vanamees peale. ъSa v iks mulle pindi
lasta k ll. Kui ma noor olin, p ld neid kuradima liitreid.
ъKui sa noor olid, olime meie alles puu otsas, tles baarimees,
vilksamisi teiste kundede poole vaadates.
Kostis naerupahvak ja Winstoni tulekust tekkinud kohmetus n is hajuvat.
Vanamehe n gu valge habemet ka all oli hetama l nud. Ta p ras ringi,
midagi omaette pobisedes, ja p rkas Winstoniga kokku. Winston v ttis tal
rnalt k e alt kinni.
ъKas tohib teile v lja teha?
ъSee oleks sinust viks k ll, vastas vanamees ja l i j lle selja sirgu.
Paistis, et ta polnud Winstoni siniseid tunkesid m rganud.
ъPint! h dis ta baarimehele s jakalt. ъPint va kraasi!
Baarimees laskis kaks korda pool liitrit tumepruuni lut paksudesse
kannudesse, mis ta oli letialuses mbris ra loputanud. O^lu oli ainus jook,
mida prolede k rtsis v is saada. Dz^inni polnud proledele ette n htud, kuigi
tegelikult nad said seda k llalt h lpsasti k tte. Noolepildumism ng j tkus
t ie hooga ja meestesumm leti ees hakkas r kima loteriipiletitest. Winstoni
kohalviibimine oli selleks korraks unustatud. Akna all oli m nnipuust laud,
kus ta sai vanamehega r kida, ilma hirmuta, et neid pealt kuuldakse. Asi
oli rmiselt ohtlik, aga v hemalt ei olnud siin ruumis teleekraani, nagu ta
oli kohe sisse astudes olnud kindlaks teinud.
ъTa oleks v inud mulle ikka pindi lasta, nurised vanamees oma kannu
ette v ttes. ъPool liitrit on v he. Seda j b v heks. Aga liiter on palju.
See k ib p ie peale. Hinnast r kimata.
ъTe olete sellest ajast peale, kui te noor mees olite, vist suuri
muutusi n inud, alustas Winston ettevaatlikult.
Vanamehe kahvatusinised silmad liikusid m rklaualt baariletile ja
baariletilt peldikuuksele, nagu oleks see k rtsituba, kus need muutused on
toimunud.
ъO^lu oli parem, tles ta viimaks. ъJa odavam! Kui ma noor olin,
maksis lahja lu - me kutsusime seda kraasiks - neli penni pint! Enne s da
muidugi.
ъEnne missugust s da? k sis Winston.
ъNo enne neid k iki s du, tles mees ebam raselt. Ta t stis oma kannu
ja n ksatas j lle sirgu. ъMa soovin sulle tervist ja j udu!
Vanamehe terav aadama un liikus llatavalt kiiresti les-alla ja lu
oligi kadunu. Winston l ks leti juurde ja tuli tagasi kahe pooleliitrise
kannuga. Vanamees n is olevat unustanud oma eelarvamuse terve liitri lle
rajoomise suhtes.
ъTe olete minust tublisti vanem, tles Winston, ъte pidite olema
t iskasvanud mees juba enne, kui mina s ndisin. Teil on kindlasti meeles,
kuidas vanasti, enne Revolutsiooni elati. Minu p lvkond ei tea ieti midagi
sellest ajast. Me v ime selle kohta ainult raamatuid lugeda, ja see, mis
raamatutes kirjutatakse, ei pruugi t si olla. Ma tahaksin teada teie
arvamust selle kohta. Ajalooraamatud tlevad, et enne Revolutsiooni oli elu
hoopis teine kui praegu. Valitses kohutav r humine, eba iglus ja vaesus -
hullem, kui me suudame ette kujutada. Siin, Londonis, elas suur osa inimesi
pooln ljas s nnist surmani. Pooltel neist polnud midagi jalgagi panna.
T tati kaksteist tundi p evas, koolisk imine l ppes heksa-aastaselt,
magati k mnekesi hes toas. Ja samal ajal oli olemas k put is inimesi, neid
oli ainult m ni tuhat - kapitalistid, nagu neid kutsuti - , kes olid rikkad
ja kelle k es oli v im. Neile kuulus k ik, mis ldse olemas oli. Nad elasid
suurtes uhketes majades, kus neil oli kolmk mmend teenijat, nad s itsid
autode ja neljahobuset ldadega, nad j id s^ampanjat, nad kandsid toruk barat
- -
Vanamees elavnes kki.
ъToruk barat! tles ta. ъNaljakas, et sa neist r gid. Alles eile tuli
mul sama m te. Misp rast, ei tea. Ma m tlesin, et p le teisi juba aastaid
n ind. ra kadund teised. Viimati ma kandsin sihukest asjapuud vennanaise
matustele, ja see oli, tleme, noh, ega ma t pselt ei m leta, aga oma
viisk mmend aastat tagasi. See oli muidugi seks puhuks ritud.
ъToruk bar pole muidugi see k ige t htsam, tles Winston kannatlikult.
ъPeaasi on see, et need kapitalistid - nemad ja advokaadid ja preestrid ja
nii edasi, kes nende arvel elasid, - valitsesid kogu maailma. K ik oli
olemas selleks, et neile kasu tuua. Teie aga - tavalised inimesed, t lised
- olite nende orjad. Nad v isid teiega teha, mida heaks arvasid. Nad v isid
teid nagu loomakarja laevaga Kanadasse vedada. Nad v isid teie t tardega
magada, kui nad soovisid. Nad v isid lasta teid peksta niisuguse asjaga,
mille nimi oli heksasabaline kass. Neist m da minnes pidite m tsi
kergitama. Igal kapitalistil oli alati sabas terve hulk lakeisid, kes - -
Vanamees elavnes j lle.
ъLakeid! h atas ta, ъveel ks s na, mida ma nii kaua p le kuuld.
Lakeid! See tuletab t esti vanu aegu meelde. Ma m letan, et ma k isin - no
on posu aastaid on sellest m das k ll - p hap eva htupoolikuti Hyde
Parkis, kus need voltsid k nesid pidasid. P stearmee, rooma katoliiklased,
juudid, indud - igasugu rahvast. Ja seal oli ks volts - nime ma muidugi ei
m leta, - aga k ll tal oli kuraasi. Ta materdas neid, nii et aitas.
ъLakeid! h dis ta. ъKodanluse lakeid! V imumeeste tallalakkujad!
Parasiidid oli ka ks tema s na. Ja ta nimetas neid nideks. Ta m tles
muidugi t erakonda.
Winston tundis, et nad r givad teineteisest m da.
ъMa pidasin silmas midagi muud, tles ta. ъKuidas te tunnete, kas teil
on praegu rohkem vabadust kui siis? Kas praegu koheldakse teid inimlikumalt?
Vanasti v isid rikkad inimesed, need k ige v gevamad - -
ъLordide Koda, pistis vanamees m tlikult vahel.
ъOlgu nii, Lordide Koda. Ma tahan teada, kas need inimesed v isid teid
alandada ainult selle p rast, et nemad olid rikkad ja teie vaesed. On see
t si, et te pidite neid kohates m tsi peast v tma ja neile ъ
Vanamees paistis s gavalt j rele m tlevat. Enne vastamist j i ta ra
umbes veerandi oma llest.
ъJah, tles ta. ъNeile meeldis, kui inimesed neile k barat kergitasid.
See n itas nagu lugupidamist. Mina ise p lnd sellega p ri, aga teind olen
seda k ll ja k ll. Tuli teha, kussa p sed.
ъJa kas see oli tavaline - ma r gin ainult seda, mida ma
ajalooraamatutest olen lugenud, - kas see oli tavaline, et rikkad ja nende
teenrid t ukasid teid k nniteelt rentslisse?
ъ ks neist t ukas mind korra k ll, tles vanamees. ъMa m letan
selgesti, nagu oleks see eila olnd. See oli ks s udev istluste htu - neil
oli s udev istluste puhul alati k va pidu, - ja ma jooksin he noore
voltsiga Shaftesbury puiesteel kokku. Oli p ris rra teine - valge s rk,
toruk bar, must saterkuub. Tuias m da k nniteed, ja mina kogemata k mdi
otsa. Tema p rutab: ъOled sa pime v i? Mina vasta: ъKas arvad, et sa oled
selle k nnitee ra ostnud? Tema tleb: ъMa keeran sul raisal kaela
kahekorra, kui sa veel oma suud pruugid. Mina tlen: ъSa oled t is kui
tinavile. Ma viin su soolaputkasse. Ja usu v i ra usu, ta aaras mul
rinnust kinni ja oleks repealt bussi alla t ugand. No aga ma olin tollal
noor ja ma oleks talle veel teind, ainult et - -
Winston tundis end t iesti abituna. Vanamehe m lu oli nagu suur
pr gim gi. Teda v is p ev otsa k sitleda, midagi olulist teada saamata.
Parteiajaloo raamatud v isid r kida t tt, omal kombel; v ib-olla r kisid
isegi puhast t tt. Ta tegi viimase katse.
ъV ib-olla ma ei v ljendanud end p ris selgest, tles ta. ъMa m tlen
nimelt seda, et te olete v ga vana mees, pool teie elust m dus enne
Revolutsiooni. Juba 1925. aasta paiku te olite t isealine. Kas te v ite
elda, selle alusel, mida te m letate, kas elu oli 1925. aastal parem v i
halvem kui praegu? Kui teil oleks valida, kas te eelistaksite elada siis v i
praegu?
Vanamees silmitses keskendunult noolem rklauda. Ta j i oma lle ra,
aeglasemalt kui enne. Kui ta r kima hakkas, hkus temast sallivust ja
filosoofilist rahu, nagu oleks lu teda mahendanud.
ъMa tean, mis sa minult ootad, tles ta. ъSa arvad, et ma oleks parema
meelega noor. Enamjagu inimesi tahaks olla noor, kui neilt k sida. Kui sa
oled noor, on sul j udu ja tervist. Minu vanuses p le sul enam midagi. Jalad
teevad vaeva ja p iega on asi hull. Kuus v i seitse korda jooksul ajab
see mind voodist les. Aga teiselt poolt on vanadusel ka suuri eeliseid.
P le neid muresid, mis noorest piast. Ei ole mingit pistmist naistega, ja
see juba on midagi. Ma p le naisega oma kolmk mmend aastat olnd, usu v i ra
usu. P le tahtmist tuldki, vot mis.
Winston n jatas selja vastu aknalauda. Polnud mingit
m tet juttu j tkata. Ta tahtis juba uue lle j rele minna, kui vanamees kki
p sti kargas ja k hku haisva k imla poole liipas. leliigne pool liitrit oli
oma t teinud. Winston j i veel m neks ajaks oma t hja kannu vahtima, ja ta
ei m rganudki, kuidas jalad ta t navale kandsid. Hiljemalt kahek mne aasta
p rast, m tles ta, j b igaveseks vastamata suur ja lihtne k simus: ъKas
enne Revolutsiooni elati paremini kui praegu? Tegelikult juba praegu j i
see vastamata, kuna v hesed elluj nud vanast maailmast ei olnud v imelised
v rdlema hte ajastut teisega. Nad m letasid miljonit kasutut pisiasja -
t li t kaaslasega, kadunud jalgrattapumba otsimist, ammusurnud e n oilmet,
tolmukeeriseid tuulisel hommikul seitsmek mne aasta eest, aga k ik oluline
j i v ljapoole nende vaatev lja. Nad olid nagu sipelgad, kes n evad v ikesi
asju, aga mitte suuri. Ja kui puudus m lu ja kirjalikud allikad olid
v ltsitud - kui see nii oli, siis tuli soostuda Partei v itega, et ta on
rahva eluj rge parandanud, sest ei olnud olemas ega saanud enam kunagi olla
mingit m dupuud, millega seda kontrollida.
Siinkohal katkes kki Winstoni m ttel ng. Ta seisatas ja t stis pilgu.
Ta oli kitsukesel k rvalt naval, kus elumajade vahele olid surutud h marad
poeuberikud. Otse Winstoni pea kohal rippus kolm tuhmunud metallkuuli, mis
kunagi ammu v isid olla isegi le kullatud. Paistis, et ta tunneb seda
kohta. Muidugi! Ta seisis vanakraamipoe ees, kust ta oli ostnud oma p eviku.
Teda l bis hirmuv patus. Kaustiku ostmine oli k llalt j relem tlematu
tegu olnud ja ta oli endale t otanud, et ta ei tule enam iial siia kanti. Ja
ometi, niipea kui ta oli lasknud oma m tted vabalt uitama, olid jalad ta
omatahtsi j lle siia toonud. Kuigi just t pselt seda laadi enesetapjalike
impulsside vastu oli ta lootnud p eviku avamise abil end kaitsta. Samas
m rkas ta, et kuigi kell on juba heksa, on kauplus ikka veel lahti. Tundes,
et poes rataks ta v hem t helepanu kui t naval tolknedes, astus ta uksest
sisse. Kui k sitakse, v ib ta lihtsalt vastata, et ta tuli z^iletiteri
ostma.
Omanik oli just s danud laes rippuva petrooleumilambi, mis andis
v nget, kuid s bralikku l hna. See oli umbes kuuek mneaastane kleenuke ja
k hmus mees pika heasoovliku nina ja leebete silmadega, mida moonutasid
paksu klaasiga prillid. Ta juuksed olid peaaegu valged, aga ta kulmud olid
puhmas ja ikka veel mustad. Prillid, sujuvad k bedad liigutused ja see, et
ta kandis vana musta velvetjakki, j ttis temast kuidagi intelligentse mulje,
nagu oleks ta m ni literaat v i muusik. Ta h l oli mahe, k ll veidi tuhm,
ja ta h ldus polnud sugugi nii labane nagu proledel enamasti.
ъMa tundsin teid juba t naval ra, tles ta kohe. ъTe olete see h rra,
kes ostis selle noore daami m lestusalbumi. See oli imekena paber, imekena.
Seda kutsuti vanasti kreempaberiks. Nii head paberit pole juba - oh, ma
tlen julgesti - viisk mmend aastat tehtud. Ta heitis Winstonile le
prilliklaaside k siva pilgu. ъKas ma saan teie heaks midagi teha? V i tahate
niisama ringi vaadata?
ъMa juhtusin m da minema, kohmas Winston, ъja astusin korraks sisse.
Mul ei ole mingeid erilisi soove.
ъTore on, tles antikvaar, ъsest ma ei usu, et ma suudaksin neid
rahuldada. Ta tegi oma pehmete k tega vabandava liigutuse. ъN ete isegi -
pood on peaaegu t hi. Omavahel eldes on vanakraamiga kauplemisel varsti
l pp. Pole enam n udmist ja pole ka kaupa. M bel, portselan, klaas - k ik
on tasapisi otsa saanud. Ja metallesemed on muidugi enamasti mber
sulatatud. Ma pole aastaid htki vasest k nlajalga n inud.
Tegelikult oli pisike poeruum maast laeni koli t is, aga selle k ige
hulgas polnud peaaegu midagi v rtuslikku. P randapind oli v ga kokku
surutud, sest mberringi toetus vastu seina lugematul hulgal tolmuseid
pildiraame. Akendel oli kandikuid mutrite ja poltidega, kulunud peitleid,
murdunud teraga sulenugasid, tuhmunud kelli, mis polnud seda n gugi, nagu
v iksid nad kunagi k ima hakata, ja muud t hja-t hja. Ainult hel v ikesel
laual toanurgas oli nipsasjade hunnik - lakitud nuusktubakatoosid,
ahhaatprossid ja muu s rane kraam - , mis j ttis mulje, et sealt v ib ehk
leida midagi huvitavat. Kui Winston laua poole t ris, hakkas talle silma
ks mar, sileda pinnaga ese, mis kumas lambivalguses soojalt, ja ta v ttis
selle k tte.
See oli raske klaasikamakas, pealt kumer, alt lame, peaaegu poolkera
kujuline. Klaasi v rvuses ning struktuuris oli mingit ise ralikku, nagu
vihmavee pehmust. Ja selle poolkera sees, suurendatud kumerast pinnast, oli
imelik punane keerdus moodustis, mis tuletas meelde roosi v i meriroosi.
ъMis see on? k sis Winston v lutult.
ъSee on korall, tles antikvaar. ъSee on p rit arvatavasti India
ookeanist. Vanasti oli kombeks neid niiviisi klaasi sisse panna. See on
v hemasti oma sada aastat vana. V limuse j rgi ehk rohkemgi.
ъIlus asi, tles Winston.
ъIlus asi jah, kinnitas antikvaar heakskiitvalt. ъAga sellist ilu
m istavad t nap eval v hesed. Ta k hatas. ъKui te seda juhtumisi ehk osta
soovite, siis hind oleks neli dollarit. Ma m letan, et omal ajal oleks
niisuguse asja pealt v inud oma kaheksa naela teenida, ja kaheksa naela oli
- noh, ma ei oska t pselt elda, aga see oli kena summa. Aga kes hoolib
t nap eval veel antiikesemeist - isegi neist v hestest, mis on s ilinud?
Winston maksis viivitamatult neli dollarit ja libistas ihaldatud eseme
taskusse. Teda ei veedelnud selle juures mitte niiv rd ilu kui aura, mis
tuli nagu sellest, et see ese kuulus ajastusse, mis k esolevast t iesti
erines. Pehme, vihmjas klaas ei sarnanenud hegi klaasisordiga, mida Winston
oma elus oli n inud. Ja see ese oli kahekordselt k lget mbav selle t ttu, et
ta oli kasutu, kuigi Winston aimas, et see v is olla omal ajal m eldud
kirjapressiks. Ta oli taskus v ga raske, aga nneks ta ei ajanud taskut
pungi. Partei liikme jaoks oli niisugune ese omandamiseks veidrav itu, isegi
kompromiteeriv. K ik vana ja seega ka ilus oli alati kuidagi kahtlane.
Antikvaar oli muutunud m rgatavalt r msamaks, p rast seda, kui ta oli neli
dollarit saanud. Winston taipas, et ta oleks leppinud ka kolme v i kahe
dollariga.
ъ leval on veel ks tuba, kuhu te ehk soovite pilku heita, tles
antikvaar. ъEga seal k ll suurt midagi pole. Ainult m ned ksikud asjad. Me
peame lambi kaasa v tma, kui me les l heme.
Ta s tas veel he lambi ja n itas, selg k hmus, teed j rsust ja
kulunud trepist les, l bi kitsa koridori tuppa, mis ei asunud t navapoolses
k ljes, vaid kust avanes vaade munakividega sillutatud hoovile ja korstnate
metsale. Winston m rkas, et m bel on paigutatud nii, nagu elataks toas veel
praegugi. P randal oli vaibat kk, seinal paar pilti ja kamina ees s gav
v idunud tugitool. Kaminasimsil tiksus vanamoeline, kaheteistk mnetunnise
jaotusega kell. Akna all, v ttes enda alla veerandi kogu toast, oli tohutu
suur voodi, kus oli veel madratski.
ъKuni naise surmani me elasime siin, seletas antikvaar pooleldi
vabandava tooniga. ъMa m n seda m blit v hehaaval maha. See on ilus
mahagonipuust voodi, v i v hemast oleks seda, kui saaks sealt lutikad v lja.
Aga ma usun, et ta on teie meelest liiga massiivne.
Ta hoidis lampi k rgel pea kohal, et valgustada kogu ruumi, ja soojas
hmases valguses oli see tuba kummaliselt ahvatlev. Korraks k is Winstonil
peast l bi m te, et arvatavasti oleks sna lihtne rida see tuba endale
m ne dollari eest n dalas, kui ta ainult julgeks riskida. See oli p rane,
v imatu idee, millest tuli jalamaid loobuda; aga see tuba oli ratanud temas
mingit nostalgiat, mingeid esivanematelt p ritud m lestusi. Talle tundus, et
ta teab t pselt, mis tunne on sellises toas istuda, k deva kamina ees
tugitoolis, jalad vastu v ret ja kann restil podisemas; t iesti ksi,
t iesti kaitstud, ilma et keegi sind n eks, ilma et kski h l, kski heli
sinuni j uaks, v lja arvatud teekannu kahin ja kella s bralik tiksumine.
ъSiin ei ole teleekraani! pomises ta tahtmatult.
ъAh, tles antikvaar, ъmul ei olegi seda olnud. V ga kallis. Ja ma
pole tast ka millegip rast puudust tundnud. Vaat seal nurgas on ks p ris
kena klapplaud. Muidugi tuleks talle k igepealt uued hinged panna, et saaks
klappe kasutada.
Teises nurgas oli v ike raamatukapp, ja Winston liikuski juba
sinnapoole. See sisaldas ainult pahna. Raamatute v ljanuhkimine ja
h vitamine oli prolede kvartalites toimunud sama p hjalikkusega nagu igal
pool mujalgi. Oli sna ebat en oline, et Okeaanias leidus veel enne 1960.
aastat tr kitud raamatuid. Lamp ikka veel k es, seisis antikvaar n d
roosipuust raamiga pildi ees, mis rippus teisel pool kaminat voodi
vastasseinal.
ъNojah, kui te ehk vanade grav ride vastu huvi tunnete - alustas ta
leebel h lel.
Winston astus l hemale, et seda pilti vaadata. See oli terasegrav r,
mis kujutas mingit nelinurksete akende ja v ikese torniga ovaalset hoonet.
Seda hoonet mbritses raudaed ja selle taga k rgus mingi kuju. Winston
vaatas m ne hetke seda grav ri. See hoone oli nagu tuttav, aga kuju ta k ll
ei m letanud.
ъRaam on seina k ljes kinni, tles antikvaar, ъaga k ll ma ta lahti
kruvin, kui soovi on.
ъMa tean, mis hoone see on, tles Winston viimaks. ъSee on n d
varemeis. See on seal t naval, kus on Justiitspalee.
ъSee on ige. Kohtukoja taga. See sai pommiga pihta, - jah, mis aastal
see oligi. See oli kunagi kirik. Taanlaste P ha Clementi kirik. Ta naeratas
vabandavalt, nagu teades, et ta tleb midagi naeruv rset, ja lisas: ъS h
sidruni seemet, l b kella St. Clement.
ъMida see t hendab? k sis Winston.
ъAh. ъS h sidruni seemet, l b kella St. Clement. See oli meil ks
salm, kui ma olin veel v ike. Ma ei m leta, kuidas see edasi l ks, aga
l ppes see nii: ъSiin voodi pehme, kus uni on hea. Siin kirves terav, mis
raiub su pea. See oli ks ringm ng. Teised hoidsid k si leval, sina pidid
alt l bi k ima, ja kui nad j udsid sinnamaani, et ъSiin kirves terav, mis
raiub su pea , lasksid nad k ed alla ja p dsid sind kinni. See m ng k is
puha kirikute nimede j rgi. K ik Londoni kirikud olid seal sees, k ik
t htsamad muidugi.
Winston p dis m istatada, mis sajandisse see kirik kuulus. Londoni
hoonete vanust oli ldse v ga raske kindlaks m rata. K ik suuremad ja
imposantsemad hooned, kui nad olid v hegi uuema v ljan gemisega, v ideti
automaatselt olevat ehitatud p rast Revolutsiooni, kuna k ik vanamoelised
hooned pidi kuuluma ebam rasesse ajaj rku nimega Keskaeg. Kapitalismi
perioodil polnud iseenesestki m ista midagi v rtuslikku loodud.
Arhitektuuri abil oli niisama v imatu ajalugu tundma ppida nagu pikute
abil. Ausambad, pealiskirjas, m lestuskivid, t navanimed - k ik, mis v is
minevikule valgust heita, - oli j rjekindlalt ra muudetud v i v lja
vahetatud.
ъMa ei teadnudki, et see oli kirik, tles Winston.
ъTegelikult on neid veel palju alles, tles antikvaar. ъaga n d
kasutatakse neid teistel eesm rkidel. No kuidas see salm n d oligi? Ahah,
meelde tuli!
ъS h sidruni seemet, l b kella St.
Clement,
Mul maitseb apelsin, l b kella St. Martin - -
Nojah, niipalju tuli meelde.
ъKus see St. Martini kirik oli? k sis Winston.
ъSt. Martini kirik? See on praegugi alles. See on V idu v ljakul
maaligalerii k rval. See kolmnurkse portikuse, suurte sammaste ja laia
trepiga ehitis.
Seda hoonet teadis Winston h sti. Praegu oli seal muuseum, kus
korraldati mitmesuguseid propagandistliku suunaga n itusi: eksponeeriti
rakettm rskude ja ujuvkindluste v hendatud koopiaid ja arvukaid vahakujude
gruppe, mis pidid n itama vaenlase s durite metsikusi.
ъSeda kirikut nimetati millegip rast P ldude-St. Martini kirikuks,
lisas antikvaar, ъkuigi minu m letamist m da polnud seal kandis k ll htegi
p ldu.
Winston ei ostnud seda grav ri. See oleks olnud veelgi kohatum omand
kui klaasist kirjapress, pealegi poleks seda saanud raamist v lja v tmata
koju viia. Aga ta viivitas veel m ne minuti, vesteldes antikvaariga, kelle
nimi, nagu selgus, polnud mitte Weeks, nagu poesildi kirja j rgi oleks
v inud arvata, vaid Charrington. Mr. Charrington oli, nagu paistis,
kuuek mne kolme aastane leskmees ja ta oli pidanud seda poodi le kolmek mne
aasta. Kogu selle aja oli ta hoogu v tnud, et see nimesilt akna kohal ra
vahetada, aga polnud ikka niikaugele j udnud. Kogu selle aja, mis nad
vestlesid, kumises Winstonil peas see poolik salm. S h sidruni seemet, l b
kella St. Clement. Mul maitseb apelsin, l b kella St. Martin! See oli
kummaline, aga neid ridu korrates tekkis tunne, nagu kuuleksid sa kellakuma,
kadunud Londoni kellade kuma, Londoni, mis oli siiski veel kuskil olemas,
maskeeritud ja unustatud. See helin nagu kostis temani kord hest, kord
teisest lummuslikust kirikutornist. Kuigi niikaugele kui ta m letas, polnud
ta kordagi oma elus kirikukelli kuulnud.
Ta j ttis mr. Charringtoniga h vasti ja l ks trepist alla, et antikvaar
ei n eks, kuidas ta enne v ljumist kontrollib, kas hk on puhas. Ta oli juba
otsustanud, et p rast sobivat ajavahemikku - tleme kuu aja p rast - ta
riskib ehk uuesti siia kanti tulla. Vahest polnudki see ohtlikum kui
puudumine helt htult Keskuses. Teadmata, kas antikvaari v ib usaldada, oli
muidugi suurim totrus p rast p eviku ostmist j lle siia poodi tulla. Aga
sellegipoolest -!
Ja, m tles ta, ta tuleb tagasi. Ta ostab veel m ne tarbetu iluasja. Ta
ostab selle grav ri St. Clementi kirikuga, v tab selle raamist v lja ja
viib h lma all koju. Ja ta kougib terve selle salmi mr. Charringtoni m lust
v lja. Isegi hullumeelne poepealse toa rimise m te vilksatas tal uuesti
peast l bi. Umbes viieks sekundiks tegi vaimustus ta ettevaatamatuks, ja ta
astus uksest v lja t navale, ilma et ta oleks enne aknast v lja vaadanud. Ta
koguni mises improviseeritud viisil:
t otasid oma eksimused heaks teha.
M ni aeg p rast seda, kui nad vabaks lasti, n gi Winston neid k iki
kolme ъKastani kohvikus. Ta m letas seda k hedakstegevat lummust, mida ta
silmanurgast nende poole piiludes oli tundnud. Nad olid temast palju
vanemad, j nukid minevikust, peaaegu viimased suurkujud, kes olid s ilinud
Partei kangelaslikest algaegadest. Praegugi veel p sis nende kohal kahvatult
p randaaluse v itluse ja kodus ja kuulsuse oreool. Kuigi faktid ja kuup evad
olid siis juba hmaseks muutunud, tundus talle aeg-ajalt, et ta on nende
kolme nime kuulnud varem kui Suure Venna oma. Aga n d nad olid lindpriid,
vaenlased, roojased, l hema paari aasta jooksul absoluutselt kindlalt
h vingule m ratud. Mitte kski, kes oli juba kord M ttepolitsei k si
sattunud, polnud iial p senud. Nad olid laibad, kes ootavad hauda tagasi
saatmist.
Nende mber l hemate laudade taga ei istunud kedagi. Niisuguste meeste
l heduses ei olnud tark end isegi n idata. Nad istusid vaikides oma nelgiga
v rtsitatud dz^inniklaaside taga, mis oli selle kohviku spetsialiteet. Neist
kolmest oli Rutherford see, kelle v limus Winstonile k ige s gavama mulje
j ttis. Rutherford oli kunagi olnud kuulus karikaturist, kelle brutaalsed
pildid olid aidanud kujundada avalikku arvamust enne Revolutsiooni ja
Revolutsiooni ajal. Isegi praegu ilmusid vahel harva tema pildid ъTimesis .
Aga need olid lihtsalt ta varasema laadi imelikult v heveenvad ja elutud
j ljendused. Ikka ja j lle soojendasid need les minevikuteemasid:
agulikorterid, n lginud lapsed, t navalahingud ja toruk baraga kapitalistid
- isegi barrikaadidel ei raatsinud kapitalistid oma toruk barast loobuda, -
l putu, lootusetu katse minevikku tagasi p seda. Rutherford oli t ielik
monstrum, halliseguse v idunud juukselakaga, paksude neegrikulmudega n gu
kottis ja armiline. Ta v is omal ajal v ga tugev olla; n d aga oli tema
suur kere losakil, kiivas, tursunud ja igas suunas mber kukkumas. Ta
hvardas silma n hes laguneda nagu pudenev kaljuk ngas.
Oli vaikne p rastl unatund. Winston ei m letanud enam, kuidas ta
niisugusel ajal kohvikusse oli sattunud. Kohvik oli peaaegu t hi.
Teleekraanist nirises plekist muusikat. Kolm meest istusid oma nurgas
peaaegu liikumatult, s nagi vahetamata. Kelner t i, ilma et nad oleksid
tellinud, uued dz^inniklaasid. Nende k rval oli malelaud, nupud les seatud,
aga partii oli veel alustamata. Ja siis, v ib-olla umbes pooleks minutiks,
juhtus teleekraaniga midagi. Meloodia, mis sealt tuli, muutus, ja muutus ka
muusika laad. Sinna ilmus mingi - aga seda oli raske kirjeldada - , mingi
ise ralik murduv, pl risev, m nitav toon, mida Winston nimetas m ttes
kollaseks. Teleekraanist kostis h l:
m n sind ja sina mind:
seal n d lamad, paljas rind,
kastani laia krooni all.
Kolm meest ei liigatanudki. Aga kui Winston taas Rutherfordi kurnatud
n ole pilgu heitis, m rkas ta, et Rutherfordi silmis olid pisarad. Ja alles
n d m rkas ta mingi sisemise judinaga ja samal ajal teadmata
Rutherfordil on ninaluu murdunud.
M ne aja p rast arreteeriti k ik kolm uuesti. Ja selgus, et nad olid
kohe vabastamise hetkest peale alustanud v rskeid salasepitsusi. Oma teisel
kohtuprotsessil tunnistasid nad end uuesti s di k igis oma vanades
kuritegudes ja lisaks veel paljudes uutes. Nad hukati ja nende saatus
j dvustati Partei ajaloo raamatutes hoiatuseks j reltulevatele p lvedele.
Umbes viie aasta p rast, 1973. aastal, oli Winston lahti keeramas
dokumentide rulli, mis oli just torupostist tema t lauale kukkunud, kui
talle j i pihku paberit kk, mis oli ilmselt kogemata muude paberite hulka
sattunud ja sinna ununenud. Otsekohe, kui ta oli selle ra silunud, n gi ta
selle t htsust. See oli pool lehek lge umbes k mne aasta vanusest ъTimesist
- lehek lje lemine pool, nii et sel oli ka kuup ev, - ja sinna oli tr kitud
ka mingi Partei lesandega New Yorki saabunud delegatsiooni foto. Ja selle
r hma keskel hakkasid silma Jones, Aaronson ja Rutherford. Eksitust ei
saanud olla; igal juhul olid nende nimed pildi all ra toodud.
Konks oli selles, et m lemal kohtuprotsessil olid k ik kolm
tunnistanud, et nad olid sel p eval viibinud Euraasia territooriumil. Nad
olid hku t usnud salajaselt lennuv ljalt Kanadas ja lennanud kuhugi
Siberisse, et kohtuda seal Euraasia kindralstaabi esindajatega, kellele nad
olid reetnud t htsaid s jalisi saladusi. Kuup ev oli Winstonile selgesti
meelde j nud selle t ttu, et see oli juhtumisi olnud jaanip ev; aga kogu
see lugu pidi olema j dvustatud veel lugematutes muudes kohtades. J reldus
sai olla vaid ks: tunnistused olid valed.
Muidugi see polnud ju iseenesest teab kui suur avastus. Juba tollal ei
olnud Winston v imalikuks pidanud, et puhastuste ajal likvideeritud inimesed
on t esti toime pannud need kurit d, milles neid s distati. Aga n d oli
tal k es kindel t end; see oli fragment h vitatud minevikust, nagu fossiilne
luu, mis tuleb n htavale vales kohas ja kummutab terve geoloogiateooria.
Sellest oleks piisanud, et Parteid pihuks ja p rmuks teha, kui seda oleks
saanud mingil kombel maailmale avaldada ja selle t henduse selgeks teha.
Winston j tkas katkestamata oma t d. Niipea kui ta oli n inud, mis
foto see on ja mida see t hendab, oli ta selle paberilehega kinni katnud.
O^nneks oli see lahtikeeramise ajal olnud teleekraani poolt vaadates
tagurpidi.
Ta v ttis kirjutusploki p lvele ja l kkas tooli lauast eemale, et j da
teleekraanist nii kaugele kui v hegi v imalik. Ei olnud raske oma n oilmet
ksk ikne hoida, ja isegi oma hingamist sai teatava pingutusega talitseda:
aga oma s dame kloppimist ei saanud talitseda, ja teleekraan oli k llalt
tundlik et seda registreerida. Ta laskis enda arvates umbes k mme minutit
m da minna, v risedes hirmust, et m ni nnetu juhus, n iteks kiline
tuulehoog, mis p hib laua paberitest puhtaks, v iks teda ra anda. Ja siis
viskas ta selle foto, ilma seda enam avamata, koos muu paberipahnaga
m luauku. Hetk hiljem oli see juba arvatavasti tuhaks p lenud.
See oli juhtunud k mme v i ksteist aastat tagasi. T na ta oleks selle
foto ehk alles j tnud. Imelik, et fakt, et ta oli seda kord k es hoidnud,
tundus talle veel praegugi oluline olevat, kus nii sellest fotost kui ka
sellel j dvustatud s ndmusest oli j nud vaid m lestus. Kas v hendas see
Partei v imu minevikus ndmuste le, et t end, mida enam ei olnud, oli kunagi
siiski olemas olnud?
Aga t nap eval poleks see foto enam mingi t end olnud, oletades, et
seda olekski saanud mingil kombel tuhast les t usma panna. Juba siis, kui
ta selle leidis, ei s dinud Okeaania enam Euraasiaga, ja need kolm meest
pidid olema oma kodumaa reetnud Ida-Aasia agentidele. Ja p rast seda oli
olnud veel uusi s distusi - kaks, kolm, ta ei m letanud enam t pselt, mitu
korda. T en oliselt kirjutati lestunnistusi pidevalt mber, nii et l puks
polnud algsetel faktidel ja daatumitel enam v himatki t htsust. Minevikku
mitte ainult ei muudetud, vaid seda muudeti pidevalt. Ja see oligi, mis teda
vaevas nagu luupainaja, et ta ei olnud iial selgelt aru saanud,
vahetu kasu oli silman htav, aga kaugemad motiivid j id talle m stiliseks.
Ta v ttis sulepea ja kirjutas:
Ma saan aru, KUIDAS, aga ma ei saa aru, MIKS.
Ta j i m tlema, nagu ta seda korduvalt varemgi oli teinud, et kas ta ei
ole mitte vaimuhaige. V ib-olla vaimuhaige on lihtsalt see, kes on ksinda
v hemuses. Omal ajal oli hullumeelsuse m rk see, kui inimene uskus, et Maa
tiirleb mber P ikese, t nap eval see, kui inimene usub, et minevikku ei saa
muuta. V ib-olla on tema ainus, kes niiviisi m tleb, ja kui ta on ainus,
siis ta on vaimuhaige. Aga m te, et ta on vaimuhaige, teda eriti ei
vaevanud: kohutavam oli v imalus, et ta eksib.
Ta v ttis laste ajaloo piku ja vaatas Suure Venna portreed, mis
moodustas selle palgelehe. H pnootilised silmad puurisid oma pilgu tema
silmadesse. Oli, nagu oleks mingi tohutu j ud sind r hunud, - miski, mis
tungis su pealuusse, tampis su aju, h vitas su eneseusalduse, sundis sind
peaaegu et oma meeli umbusaldama. L puks kuulutab Partei, et kaks pluss kaks
on viis, ja sa j d seda uskuma. Oli paratamatu, et nad sellega varem v i
hiljem v lja tulevad: seda n udis nende positsiooni loogika. Otse seda v lja
tlemata eitas nende filosoofia nii meelelist kogemust kui ka v lise
reaalsuse olemasolu ldse. Terve m istus oli ketserluste ketserlus. Ja
hirmus ei olnud mitte see, et nad v isid sind teisiti m tlemise p rast
tappa, vaid et neil v is igus olla. Sest kust me ldse v tame, et kaks
pluss kaks on neli? V i et gravitatsiooniseadus kehtib? V i et minevikku ei
saa muuta? Kui minevik ja v line maailm eksisteerivad ainult teadvuses ja
kui teadvus on kontrollitav, mis sellest siis j reldub?
Aga ei! Tema meelekindlus kogus end kki kuidagi omal j ul. Ja ilma et
see oleks olnud mingist kindlast assotsiatsioonist tingitud, t usis tema
vaimusilma ette O'Brieni n gu. Ta teadis kindlamini kui enne, et O'Brien on
temaga hes leeris. Ta kirjutas oma p evikust O'Brieni jaoks - O'Brienile:
see oli nagu l pmatu kiri, mida keegi kunagi ei loe, aga mis on
adresseeritud hele kindlale inimesele ja omandab selle t ttu erilise
v rvingu.
Partei keelab sul uskuda oma silmi ja k rvu. See on nende l plik, k ige
olulisem n ue. Tal v ttis s dame alt k lmaks, kui ta m tles sellele
muserdavale j ule, mis seisis tema vastas, kergusele, millega iga Partei
intellektuaal vaidluses temaga peale j ks, peentele argumentidele, millest
ta ei ole v imeline arugi saama, r kimata neile vastu vaidlemisest. Ja
ikkagi on temal igus! Nemad eksivad ja temal on igus. Silman htavaid,
lihtsakoelisi ja paikapidavaid asju tuleb kaitsta. Endastm istetavad t ed
peavad paika, neist tuleb kinni hoida! K egakatsutav maailm on olemas, selle
seadused ei muutu. Kivid on k vad, vesi on m rg, lahtised esemed langevad
Maa keskpunkti poole. Tundega, nagu r giks ta O'Brieniga ja nagu p aks ta
htlasi t htsat aktsioomi s nastada, kirjutas ta:
Vabadus on vabadus elda, et kaks pluss kaks on neli. Kui see on
v imalik, tuleb k ik muu iseenesest.
Kusagilt kangialustest uhkas Winstonile vastu r stitud kohviubade,
t elise oakohvi, mitte ъV idu kohvi l hna. Winston seisatas tahtmatult. Ta
oleks nagu hetkeks oma pooleldi unistatud lapsep lvemaale sattunud. Siis
paugatas uks ja l hn kadus j rsku ja ootamatult nagu katkenud heli.
Ta oli mitu kilomeetrit t naval maha k ndinud ja tema veenilaiendi
haavand tuikas. Juba teist korda viimase kolme n dala jooksul puudus ta
htul hiskondlikust Keskusest: see oli ettevaatamatu tegu, sest kindlasti
peeti keskuses k imise kohta arvet. P him tteliselt polnud Partei liikmel
vaba aega ja ta polnud kunagi ksi, v lja arvatud voodis. Peeti
endastm istetavaks, et kui ta parajasti ei t ta, ei s v i ei maga, v tab
ta osa mingist kollektiivsest meelelahutusest; k ik, mis viitas ksinduse
eelistamisele, isegi ksinda jalutama minemine, oli alati veidi ohtlik.
Uuskeeles oli selle kohta s na: omaelu, mis t histas individualismi ja
ekstsentrilisust. Aga t na htul, kui ta ministeeriumist v lja tuli, oli
mahe aprillikuine hk ta ra v lunud. Taevas oli soojemalt sinine, kui ta
seda sel aastal oli n inud, ja kki oli tema meelest see pikk k rarikas htu
Keskuses, t tud, kurnavad m ngud, loengud ja dz^inniga litatud krigisev
seltsimehelikkus talumatu. Ta astus pikemalt m tlemata bussipeatusest edasi
ja sukeldus Londoni t navar gasse, algul l una, siis ida ja p hja suunas,
ekseldes sihitult v rastel t navatel, tundmata muret, mis suunas ta
parajasti l heb.
ъKui ldse veel millelegi loota on, oli Winston p evikusse kirjutanud,
ъsiis ainult proledele. See m stiline t de ja ilmselt absurdi sisaldav
v ide tuli tal ikka ja j lle meelde. Ta oli kusagil h maras porikarva
agulis, mis j i kunagisest Saint Parcrase vaksalist kirdesse. Ta astus m da
munakivisillutist, mida ristasid kahekordsed majad, mille rataotud uksed
avanesid otse k nniteele ja tuletasid millegip rast meelde rotiauke.
Siin-seal oli kivide vahel sopaseid loikusid. Ustest sisse ja v lja ja
kitsastel k nniteedel kahel pool t navat liikus h mmastavalt palju rahvast:
t ies itseeas neiukesi, huuled paksult v rvitud, noormehed sabas, ja
pardik nnakuga t sedaid naisi, kellest v is n ha, missugused on need
neiukesed k mne aasta p rast, ja k veraid jalgu j rel lohistavaid kookus
tte, ja lompides pladistavaid paljasjalgseid n rudes lapsi, kes emade
k rkimise peale laiali jooksid. Umbes veerand k igist akendest sel t naval
oli katki ja laudadega kinni l dud. Suurem osa inimesi ei p ranud
Winstonile mingit t helepanu; m ned silmitsesid teda valvsa t helepanuga.
he maja uksel vestlesid kaks kogukat naist, telliskivipunased k sivarred
p lle peal risti. L hemale j udes p dis Winston kinni m ned lausekatked.
ъъJaa, ma tlesin tall, ъsee on k ik v ga kena, ma tlesin. ъAga
oleks sa minu asemel olnud, sa oleks samamoodi teind. Mis viga r kida, ma
tlesin, ъsa pole minu nahas olnd.
ъOijaa, venitas teine, ъn nna jah, n nna see on.
Kimedad h led vakatasid kki. Naised piidlesid Winstonit vaenulikus
vaikuses, kuni ta m dus. Tegelikult see polnudki vaenulikkus, vaid lihtsalt
ettevaatlikkus, hetkeline kangestus, nagu m nd tundmatut looma n hes. Partei
sinised tunked polnud niisugusel t naval nagu see siin n htavasti just
tavaline vaatepilt. T epoolest, ei olnud tark end niisugustes kohtades
n idata, kui sul ei ole selleks erilist p hjust. Iga vastutulev patrull v is
sind kinni pidada: ъKas ma tohin teie dokumente n ha, seltsimees? Mida te
siin teete? Mis ajal te t lt lahkusite? Kas see on teie tavaline kodutee?
ja nii edasi ja nii edasi. Mitte et oleks olnud keelatud tavalisest erinevat
teed m da koju minna, aga sellest piisas, et t mmata endale t helepanu, kui
M ttepolitsei sellest kuulda sai.
J rsku algas t naval suur sagimine. Igast k ljest kostis
hoiatush deid. Inimesed s stsid majadesse varjule nagu j nesed. Otse
Winstoni nina all h ppas t navale ks noor naine, kahmas s lle pisikese
lapse, kes m ngis lombis, keeras ta p lle sisse ja h ppas tagasi majja, k ik
he hooga. Samal hetkel tormas Winstoni poole musta kortsunud likonnaga
mees, kes oli ilmunud k rvalt navast, ja n itas erutatult taevasse.
ъTossukas! karjust ta. ъEttevaatust, s^eff! Visake k huli! Ruttu,
pikali!
Tossukateks nimetasid proled miskip rast rakettm rske. Winston viskus
otsekohe pikali. Niisuguste hoiatusega ei eksinud proled peaaegu kunagi.
Neil paistis olevat mingi eriline vaist, mis tles neile mitu sekundit ette,
kui rakett oli tulemas, kuigi raketid lendasid arvatavasti helist kiiremini.
Winston varjas pea k tega. K rvulukustav k rgatus n is k nnitee les
kergitavat, ja midagi kerget sadas talle kaela. Kui ta p sti t usis, leidis
ta, et teda katavad l hima akna klaasi killud.
Ta sammus edasi. M rsk oli purustanud kahesaja meetri kaugusel terve
majade r hma. Taevas rippus must suitsusammas ja selle all oli krohvitolmu
pilv, milles moodustus juba rahvasumm mber varemate. Tema ees k nniteel oli
v ike krohvihunnik, ja keset seda hakkas silma mingi erepunane laik. Kui ta
l hemale j udis, n gi ta, et see oli randmest rarebitud inimesek si. Peale
verise k ndi oli see k si nii valgeks t mbunud, nagu oleks ta kipsmudel.
Ta l i selle jalaga rentslisse ja p ras siis, et v ltida rahvahulka,
paremat k tt hte k rvalt navasse. Kolme-nelja minutiga j udis ta purustuste
piirkonnast v lja, ja siin j tkus r pane sagiv t navaelu, nagu poleks midagi
juhtunud. Kell oli umbes kaheksa ja prolede joogikohad (ъk rtsud , nagu nad
neid nimetasid) olid rahvast paksult t is. Nende tahmunud liigend-ustest,
mis k isid lakkamatult lahti-kinni, paiskus t navale uriini, saepuru ja hapu
lle lehka. hes nurgas, mille moodustas etteulatuv majafassaad, seisis
troppis kolm meest, keskmisel k es kokkumurtud ajaleht, mida teised kaks le
tema la t helepanelikult uurisid. Isegi enne, kui Winston j udis k llalt
l hedale, et n ha nende n oilmet, m rkas ta suurt s venemist kogu nende
kehahoiakus. Ilmselt olid need mingid t htsad uudised, mida nad lugesid. Kui
Winstonil j i nendeni veel ainult paar sammu, lagunes see tropp kki ja kahe
mehe vahel puhkes ge s navahetus. Korraks tundus isegi, et kohe l heb
l maks.
ъKas sa, kurat, kuulad, mis ma sulle tlen! Juba neliteist kuud pole
kski seitsmega l ppev pilet v itnud.
ъOn ikka k ll!
ъNo ega ei ole! Ma olen kodu kaks aastat k ik viimaseni paberi peale
les kirjutanud. Ma tlen sulle, mitte kski seitsmega l ppev pilet - -
ъOn, seitse on v itnud! Mul on see number peaaegu peas. See l ppes
neljasaja seitsmega. Veebruaris, veebruari teisel n dalal!
ъMine p rgu oma veebruariga. Mul on kodu k ik kirjas. Ja mitte kski
seitsmega - -
ъKuulge, j tke j rele! tles kolmas.
Nad r kisid loteriiv itudest. M nek mne meetri j rel vaatas Winston
tagasi. Nad vaidlesid ikka veel gedalt ja kirglikult. Loterii oma
igan dalaste p ratute v itudega oli ainus avaliku elu s ndmus, millele
proled t sisemat t helepanu p rasid. T en oliselt oli loterii miljonitele
proledele peamine, kui mitte ainus eesm rk elus p sida. See oli nende r m,
nende narrus, nende tuimasti, nende vaimne stimulaator. Niipea kui asi
puutus loteriisse, ilmnes peaaegu kirjaoskamatute inimeste juures h mmastav
kalkuleerimisv ime ja fenomenaalne m lu. Suur hulk inimesi elatuski ainu ksi
s steemide, ennustuste ja amulettide m gist. Winston polnud
loteriiasjandusega v himalgi m ral seotud (seda korraldas
K lluseministeerium), aga ta teadis (nagu teadsid muidugi k ik Partei
liikmed), et v idusummad on suures osas imaginaarsed. V lja maksti ainult
v ikesed v idud, suurte v itude v itjad olid v ljam eldud isikud. Seda ei
olnud raske korraldada, sest Okeaania eri osade vahel puudus tegelikult
igasugune side.
Aga kui ldse veel millelegi loota on, siis ainult proledele. Sellest
tuli kinni hoida. Niimoodi s nades k las see m istlikult, aga t naval
m duvaid inimolevusi vaadates j i sellest j rele ainult usk. T nav, kuhu
Winston oli p ranud, viis m est alla. Tal oli tunne, et ta on varemgi
siinkandis k inud ja et peat nav on siinsamas l hedal. Kusagilt eestpoolt
kostis h ltek minat. T nav tegi j rsu p rde ja l ppes trepiga, mis viis
alla k rvalt navale, kus putkades m di n rtsinud v limusega juurvilja. N d
tundis Winston selle koha ra: see k rvalt nav viis v lja peat navale, ja
j rgmisel t navanurgal, vaevalt viie minuti tee kaugusel, oli see
vanakraamikauplus, kust ta oli ostnud selle t hja kaustiku, mis n d oli
tema p evik. Ja sealtsamast l hedalt v ikesest kirjutustarvete poest oli ta
ostnud sulepea ja tindipoti.
Trepiotsal ta peatus. Teisel pool t navat oli v ike r pane k rts, mille
aknad paistsid olevat nagu j s, aga tegelikult kattis neid lihtsalt paks
tolmukord. ks v ga vana mees, kookus, aga elav, valged vurrud ieli nagu
v hil, t ukas liigend-ukse lahti ja astus k rtsi. Winstonile tuli seda n hes
kki m te, et see vanamees, kes oli v hemalt kaheksak mne aastane, pidi
Revolutsiooni ajal juba keskealine olema. Tema ja teised v hesed temavanused
olid viimaseks olemasolevaks hendusl liks kadunud kapitalismimaailmaga. Ka
Parteisse endasse ei olnud kuigi palju j etud neid, kelle vaated olid juba
enne Revolutsiooni v lja kujunenud. Vanem p lvkond oli viiek mnendatel ja
kuuek mnendatel aastatel suurte puhastuste k igus peaaegu t ielikult
h vitatud, ja need v hesed, kes olid ellu j nud, olid nii ra hirmutatud,
et nad olid vaimselt kapituleerunud. Kui ldse oli veel kedagi, kes v is
sajandi alguse elutingimuste kohta t ep rast seletust anda, siis ainult m ni
prole. Winstonile meenus kki see katkend, mille ta oli ajaloo pikust oma
p evikusse mber kirjutanud, ja tal t rkas p rane idee: ta l heb k rtsi,
teeb vanamehega tutvust ja k sib temalt ht-teist. Ta tleb talle: ъR kige
mulle oma elust, kui te olite poisike. Kuidas siis oli? Kas parem v i halvem
kui praegu?
Ja et poleks enam mahti kartma l a, tormas ta trepist alla ja astus
le kitsa t nava. Muidugi oli see hullumeelsus. Polnud k ll otseselt mingit
seadust, mis oleks keelanud proledega r kida ja nende k rtse k lastada, aga
selline teguviis oli ikkagi liiga ebatavaline, et m rkamata j da. Kui
patrull ilmub, v ib ta teeselda n rkusehoogu, aga vaevalt et teda uskuma
j dakse. Ta l kkas ukse lahti ja talle l i vastu hapu lle v igas v nge
lehk. Kui ta sisse astus, j i h ltesumin poole vaiksemaks. Ta tundis
seljaga, kuidas k ik m tsid pilguga tema siniseid tunkesid.
Noolepildumism ng, mis k is ruumi tagaosas, katkes pooleks minutiks.
Vanamees, kelle j rel ta oli siia tulnud, seisis leti ees ja oli
s navahetuses baarimehega, suure, t seda, kongus ninaga noormehega, kellel
olid tohutu j medad k sivarred. Summ mehi seisis, kann k es, k rval ja
vaatas seda stseeni pealt.
ъKas ma'i k sind viisakalt, mis? p rutas vanamees ja l i gedalt selja
sirgu. ъSa tled, et terves selles kuradima k rtsis ei ole pindist kruusi?
ъMis pagana asi see pint veel on? k sis baarimees, ksnes s rmeotstega
letile toetudes.
ъNo kae nalja! Ise k rtsmik, ja ei tea, mis asi on pint! Pint on pool
kvarti ja neli kvarti on ks gallon. Viimaks hakka sulle veel aabitsat
petama.
ъPole eales kuulnud, vastas baarimees l hidalt. ъMeil on siin liiter
v i pool liitrit. Kannud on su ees leti peal.
ъMa tahaks he pindi saada, k is vanamees peale. ъSa v iks mulle pindi
lasta k ll. Kui ma noor olin, p ld neid kuradima liitreid.
ъKui sa noor olid, olime meie alles puu otsas, tles baarimees,
vilksamisi teiste kundede poole vaadates.
Kostis naerupahvak ja Winstoni tulekust tekkinud kohmetus n is hajuvat.
Vanamehe n gu valge habemet ka all oli hetama l nud. Ta p ras ringi,
midagi omaette pobisedes, ja p rkas Winstoniga kokku. Winston v ttis tal
rnalt k e alt kinni.
ъKas tohib teile v lja teha?
ъSee oleks sinust viks k ll, vastas vanamees ja l i j lle selja sirgu.
Paistis, et ta polnud Winstoni siniseid tunkesid m rganud.
ъPint! h dis ta baarimehele s jakalt. ъPint va kraasi!
Baarimees laskis kaks korda pool liitrit tumepruuni lut paksudesse
kannudesse, mis ta oli letialuses mbris ra loputanud. O^lu oli ainus jook,
mida prolede k rtsis v is saada. Dz^inni polnud proledele ette n htud, kuigi
tegelikult nad said seda k llalt h lpsasti k tte. Noolepildumism ng j tkus
t ie hooga ja meestesumm leti ees hakkas r kima loteriipiletitest. Winstoni
kohalviibimine oli selleks korraks unustatud. Akna all oli m nnipuust laud,
kus ta sai vanamehega r kida, ilma hirmuta, et neid pealt kuuldakse. Asi
oli rmiselt ohtlik, aga v hemalt ei olnud siin ruumis teleekraani, nagu ta
oli kohe sisse astudes olnud kindlaks teinud.
ъTa oleks v inud mulle ikka pindi lasta, nurised vanamees oma kannu
ette v ttes. ъPool liitrit on v he. Seda j b v heks. Aga liiter on palju.
See k ib p ie peale. Hinnast r kimata.
ъTe olete sellest ajast peale, kui te noor mees olite, vist suuri
muutusi n inud, alustas Winston ettevaatlikult.
Vanamehe kahvatusinised silmad liikusid m rklaualt baariletile ja
baariletilt peldikuuksele, nagu oleks see k rtsituba, kus need muutused on
toimunud.
ъO^lu oli parem, tles ta viimaks. ъJa odavam! Kui ma noor olin,
maksis lahja lu - me kutsusime seda kraasiks - neli penni pint! Enne s da
muidugi.
ъEnne missugust s da? k sis Winston.
ъNo enne neid k iki s du, tles mees ebam raselt. Ta t stis oma kannu
ja n ksatas j lle sirgu. ъMa soovin sulle tervist ja j udu!
Vanamehe terav aadama un liikus llatavalt kiiresti les-alla ja lu
oligi kadunu. Winston l ks leti juurde ja tuli tagasi kahe pooleliitrise
kannuga. Vanamees n is olevat unustanud oma eelarvamuse terve liitri lle
rajoomise suhtes.
ъTe olete minust tublisti vanem, tles Winston, ъte pidite olema
t iskasvanud mees juba enne, kui mina s ndisin. Teil on kindlasti meeles,
kuidas vanasti, enne Revolutsiooni elati. Minu p lvkond ei tea ieti midagi
sellest ajast. Me v ime selle kohta ainult raamatuid lugeda, ja see, mis
raamatutes kirjutatakse, ei pruugi t si olla. Ma tahaksin teada teie
arvamust selle kohta. Ajalooraamatud tlevad, et enne Revolutsiooni oli elu
hoopis teine kui praegu. Valitses kohutav r humine, eba iglus ja vaesus -
hullem, kui me suudame ette kujutada. Siin, Londonis, elas suur osa inimesi
pooln ljas s nnist surmani. Pooltel neist polnud midagi jalgagi panna.
T tati kaksteist tundi p evas, koolisk imine l ppes heksa-aastaselt,
magati k mnekesi hes toas. Ja samal ajal oli olemas k put is inimesi, neid
oli ainult m ni tuhat - kapitalistid, nagu neid kutsuti - , kes olid rikkad
ja kelle k es oli v im. Neile kuulus k ik, mis ldse olemas oli. Nad elasid
suurtes uhketes majades, kus neil oli kolmk mmend teenijat, nad s itsid
autode ja neljahobuset ldadega, nad j id s^ampanjat, nad kandsid toruk barat
- -
Vanamees elavnes kki.
ъToruk barat! tles ta. ъNaljakas, et sa neist r gid. Alles eile tuli
mul sama m te. Misp rast, ei tea. Ma m tlesin, et p le teisi juba aastaid
n ind. ra kadund teised. Viimati ma kandsin sihukest asjapuud vennanaise
matustele, ja see oli, tleme, noh, ega ma t pselt ei m leta, aga oma
viisk mmend aastat tagasi. See oli muidugi seks puhuks ritud.
ъToruk bar pole muidugi see k ige t htsam, tles Winston kannatlikult.
ъPeaasi on see, et need kapitalistid - nemad ja advokaadid ja preestrid ja
nii edasi, kes nende arvel elasid, - valitsesid kogu maailma. K ik oli
olemas selleks, et neile kasu tuua. Teie aga - tavalised inimesed, t lised
- olite nende orjad. Nad v isid teiega teha, mida heaks arvasid. Nad v isid
teid nagu loomakarja laevaga Kanadasse vedada. Nad v isid teie t tardega
magada, kui nad soovisid. Nad v isid lasta teid peksta niisuguse asjaga,
mille nimi oli heksasabaline kass. Neist m da minnes pidite m tsi
kergitama. Igal kapitalistil oli alati sabas terve hulk lakeisid, kes - -
Vanamees elavnes j lle.
ъLakeid! h atas ta, ъveel ks s na, mida ma nii kaua p le kuuld.
Lakeid! See tuletab t esti vanu aegu meelde. Ma m letan, et ma k isin - no
on posu aastaid on sellest m das k ll - p hap eva htupoolikuti Hyde
Parkis, kus need voltsid k nesid pidasid. P stearmee, rooma katoliiklased,
juudid, indud - igasugu rahvast. Ja seal oli ks volts - nime ma muidugi ei
m leta, - aga k ll tal oli kuraasi. Ta materdas neid, nii et aitas.
ъLakeid! h dis ta. ъKodanluse lakeid! V imumeeste tallalakkujad!
Parasiidid oli ka ks tema s na. Ja ta nimetas neid nideks. Ta m tles
muidugi t erakonda.
Winston tundis, et nad r givad teineteisest m da.
ъMa pidasin silmas midagi muud, tles ta. ъKuidas te tunnete, kas teil
on praegu rohkem vabadust kui siis? Kas praegu koheldakse teid inimlikumalt?
Vanasti v isid rikkad inimesed, need k ige v gevamad - -
ъLordide Koda, pistis vanamees m tlikult vahel.
ъOlgu nii, Lordide Koda. Ma tahan teada, kas need inimesed v isid teid
alandada ainult selle p rast, et nemad olid rikkad ja teie vaesed. On see
t si, et te pidite neid kohates m tsi peast v tma ja neile ъ
Vanamees paistis s gavalt j rele m tlevat. Enne vastamist j i ta ra
umbes veerandi oma llest.
ъJah, tles ta. ъNeile meeldis, kui inimesed neile k barat kergitasid.
See n itas nagu lugupidamist. Mina ise p lnd sellega p ri, aga teind olen
seda k ll ja k ll. Tuli teha, kussa p sed.
ъJa kas see oli tavaline - ma r gin ainult seda, mida ma
ajalooraamatutest olen lugenud, - kas see oli tavaline, et rikkad ja nende
teenrid t ukasid teid k nniteelt rentslisse?
ъ ks neist t ukas mind korra k ll, tles vanamees. ъMa m letan
selgesti, nagu oleks see eila olnd. See oli ks s udev istluste htu - neil
oli s udev istluste puhul alati k va pidu, - ja ma jooksin he noore
voltsiga Shaftesbury puiesteel kokku. Oli p ris rra teine - valge s rk,
toruk bar, must saterkuub. Tuias m da k nniteed, ja mina kogemata k mdi
otsa. Tema p rutab: ъOled sa pime v i? Mina vasta: ъKas arvad, et sa oled
selle k nnitee ra ostnud? Tema tleb: ъMa keeran sul raisal kaela
kahekorra, kui sa veel oma suud pruugid. Mina tlen: ъSa oled t is kui
tinavile. Ma viin su soolaputkasse. Ja usu v i ra usu, ta aaras mul
rinnust kinni ja oleks repealt bussi alla t ugand. No aga ma olin tollal
noor ja ma oleks talle veel teind, ainult et - -
Winston tundis end t iesti abituna. Vanamehe m lu oli nagu suur
pr gim gi. Teda v is p ev otsa k sitleda, midagi olulist teada saamata.
Parteiajaloo raamatud v isid r kida t tt, omal kombel; v ib-olla r kisid
isegi puhast t tt. Ta tegi viimase katse.
ъV ib-olla ma ei v ljendanud end p ris selgest, tles ta. ъMa m tlen
nimelt seda, et te olete v ga vana mees, pool teie elust m dus enne
Revolutsiooni. Juba 1925. aasta paiku te olite t isealine. Kas te v ite
elda, selle alusel, mida te m letate, kas elu oli 1925. aastal parem v i
halvem kui praegu? Kui teil oleks valida, kas te eelistaksite elada siis v i
praegu?
Vanamees silmitses keskendunult noolem rklauda. Ta j i oma lle ra,
aeglasemalt kui enne. Kui ta r kima hakkas, hkus temast sallivust ja
filosoofilist rahu, nagu oleks lu teda mahendanud.
ъMa tean, mis sa minult ootad, tles ta. ъSa arvad, et ma oleks parema
meelega noor. Enamjagu inimesi tahaks olla noor, kui neilt k sida. Kui sa
oled noor, on sul j udu ja tervist. Minu vanuses p le sul enam midagi. Jalad
teevad vaeva ja p iega on asi hull. Kuus v i seitse korda jooksul ajab
see mind voodist les. Aga teiselt poolt on vanadusel ka suuri eeliseid.
P le neid muresid, mis noorest piast. Ei ole mingit pistmist naistega, ja
see juba on midagi. Ma p le naisega oma kolmk mmend aastat olnd, usu v i ra
usu. P le tahtmist tuldki, vot mis.
Winston n jatas selja vastu aknalauda. Polnud mingit
m tet juttu j tkata. Ta tahtis juba uue lle j rele minna, kui vanamees kki
p sti kargas ja k hku haisva k imla poole liipas. leliigne pool liitrit oli
oma t teinud. Winston j i veel m neks ajaks oma t hja kannu vahtima, ja ta
ei m rganudki, kuidas jalad ta t navale kandsid. Hiljemalt kahek mne aasta
p rast, m tles ta, j b igaveseks vastamata suur ja lihtne k simus: ъKas
enne Revolutsiooni elati paremini kui praegu? Tegelikult juba praegu j i
see vastamata, kuna v hesed elluj nud vanast maailmast ei olnud v imelised
v rdlema hte ajastut teisega. Nad m letasid miljonit kasutut pisiasja -
t li t kaaslasega, kadunud jalgrattapumba otsimist, ammusurnud e n oilmet,
tolmukeeriseid tuulisel hommikul seitsmek mne aasta eest, aga k ik oluline
j i v ljapoole nende vaatev lja. Nad olid nagu sipelgad, kes n evad v ikesi
asju, aga mitte suuri. Ja kui puudus m lu ja kirjalikud allikad olid
v ltsitud - kui see nii oli, siis tuli soostuda Partei v itega, et ta on
rahva eluj rge parandanud, sest ei olnud olemas ega saanud enam kunagi olla
mingit m dupuud, millega seda kontrollida.
Siinkohal katkes kki Winstoni m ttel ng. Ta seisatas ja t stis pilgu.
Ta oli kitsukesel k rvalt naval, kus elumajade vahele olid surutud h marad
poeuberikud. Otse Winstoni pea kohal rippus kolm tuhmunud metallkuuli, mis
kunagi ammu v isid olla isegi le kullatud. Paistis, et ta tunneb seda
kohta. Muidugi! Ta seisis vanakraamipoe ees, kust ta oli ostnud oma p eviku.
Teda l bis hirmuv patus. Kaustiku ostmine oli k llalt j relem tlematu
tegu olnud ja ta oli endale t otanud, et ta ei tule enam iial siia kanti. Ja
ometi, niipea kui ta oli lasknud oma m tted vabalt uitama, olid jalad ta
omatahtsi j lle siia toonud. Kuigi just t pselt seda laadi enesetapjalike
impulsside vastu oli ta lootnud p eviku avamise abil end kaitsta. Samas
m rkas ta, et kuigi kell on juba heksa, on kauplus ikka veel lahti. Tundes,
et poes rataks ta v hem t helepanu kui t naval tolknedes, astus ta uksest
sisse. Kui k sitakse, v ib ta lihtsalt vastata, et ta tuli z^iletiteri
ostma.
Omanik oli just s danud laes rippuva petrooleumilambi, mis andis
v nget, kuid s bralikku l hna. See oli umbes kuuek mneaastane kleenuke ja
k hmus mees pika heasoovliku nina ja leebete silmadega, mida moonutasid
paksu klaasiga prillid. Ta juuksed olid peaaegu valged, aga ta kulmud olid
puhmas ja ikka veel mustad. Prillid, sujuvad k bedad liigutused ja see, et
ta kandis vana musta velvetjakki, j ttis temast kuidagi intelligentse mulje,
nagu oleks ta m ni literaat v i muusik. Ta h l oli mahe, k ll veidi tuhm,
ja ta h ldus polnud sugugi nii labane nagu proledel enamasti.
ъMa tundsin teid juba t naval ra, tles ta kohe. ъTe olete see h rra,
kes ostis selle noore daami m lestusalbumi. See oli imekena paber, imekena.
Seda kutsuti vanasti kreempaberiks. Nii head paberit pole juba - oh, ma
tlen julgesti - viisk mmend aastat tehtud. Ta heitis Winstonile le
prilliklaaside k siva pilgu. ъKas ma saan teie heaks midagi teha? V i tahate
niisama ringi vaadata?
ъMa juhtusin m da minema, kohmas Winston, ъja astusin korraks sisse.
Mul ei ole mingeid erilisi soove.
ъTore on, tles antikvaar, ъsest ma ei usu, et ma suudaksin neid
rahuldada. Ta tegi oma pehmete k tega vabandava liigutuse. ъN ete isegi -
pood on peaaegu t hi. Omavahel eldes on vanakraamiga kauplemisel varsti
l pp. Pole enam n udmist ja pole ka kaupa. M bel, portselan, klaas - k ik
on tasapisi otsa saanud. Ja metallesemed on muidugi enamasti mber
sulatatud. Ma pole aastaid htki vasest k nlajalga n inud.
Tegelikult oli pisike poeruum maast laeni koli t is, aga selle k ige
hulgas polnud peaaegu midagi v rtuslikku. P randapind oli v ga kokku
surutud, sest mberringi toetus vastu seina lugematul hulgal tolmuseid
pildiraame. Akendel oli kandikuid mutrite ja poltidega, kulunud peitleid,
murdunud teraga sulenugasid, tuhmunud kelli, mis polnud seda n gugi, nagu
v iksid nad kunagi k ima hakata, ja muud t hja-t hja. Ainult hel v ikesel
laual toanurgas oli nipsasjade hunnik - lakitud nuusktubakatoosid,
ahhaatprossid ja muu s rane kraam - , mis j ttis mulje, et sealt v ib ehk
leida midagi huvitavat. Kui Winston laua poole t ris, hakkas talle silma
ks mar, sileda pinnaga ese, mis kumas lambivalguses soojalt, ja ta v ttis
selle k tte.
See oli raske klaasikamakas, pealt kumer, alt lame, peaaegu poolkera
kujuline. Klaasi v rvuses ning struktuuris oli mingit ise ralikku, nagu
vihmavee pehmust. Ja selle poolkera sees, suurendatud kumerast pinnast, oli
imelik punane keerdus moodustis, mis tuletas meelde roosi v i meriroosi.
ъMis see on? k sis Winston v lutult.
ъSee on korall, tles antikvaar. ъSee on p rit arvatavasti India
ookeanist. Vanasti oli kombeks neid niiviisi klaasi sisse panna. See on
v hemasti oma sada aastat vana. V limuse j rgi ehk rohkemgi.
ъIlus asi, tles Winston.
ъIlus asi jah, kinnitas antikvaar heakskiitvalt. ъAga sellist ilu
m istavad t nap eval v hesed. Ta k hatas. ъKui te seda juhtumisi ehk osta
soovite, siis hind oleks neli dollarit. Ma m letan, et omal ajal oleks
niisuguse asja pealt v inud oma kaheksa naela teenida, ja kaheksa naela oli
- noh, ma ei oska t pselt elda, aga see oli kena summa. Aga kes hoolib
t nap eval veel antiikesemeist - isegi neist v hestest, mis on s ilinud?
Winston maksis viivitamatult neli dollarit ja libistas ihaldatud eseme
taskusse. Teda ei veedelnud selle juures mitte niiv rd ilu kui aura, mis
tuli nagu sellest, et see ese kuulus ajastusse, mis k esolevast t iesti
erines. Pehme, vihmjas klaas ei sarnanenud hegi klaasisordiga, mida Winston
oma elus oli n inud. Ja see ese oli kahekordselt k lget mbav selle t ttu, et
ta oli kasutu, kuigi Winston aimas, et see v is olla omal ajal m eldud
kirjapressiks. Ta oli taskus v ga raske, aga nneks ta ei ajanud taskut
pungi. Partei liikme jaoks oli niisugune ese omandamiseks veidrav itu, isegi
kompromiteeriv. K ik vana ja seega ka ilus oli alati kuidagi kahtlane.
Antikvaar oli muutunud m rgatavalt r msamaks, p rast seda, kui ta oli neli
dollarit saanud. Winston taipas, et ta oleks leppinud ka kolme v i kahe
dollariga.
ъ leval on veel ks tuba, kuhu te ehk soovite pilku heita, tles
antikvaar. ъEga seal k ll suurt midagi pole. Ainult m ned ksikud asjad. Me
peame lambi kaasa v tma, kui me les l heme.
Ta s tas veel he lambi ja n itas, selg k hmus, teed j rsust ja
kulunud trepist les, l bi kitsa koridori tuppa, mis ei asunud t navapoolses
k ljes, vaid kust avanes vaade munakividega sillutatud hoovile ja korstnate
metsale. Winston m rkas, et m bel on paigutatud nii, nagu elataks toas veel
praegugi. P randal oli vaibat kk, seinal paar pilti ja kamina ees s gav
v idunud tugitool. Kaminasimsil tiksus vanamoeline, kaheteistk mnetunnise
jaotusega kell. Akna all, v ttes enda alla veerandi kogu toast, oli tohutu
suur voodi, kus oli veel madratski.
ъKuni naise surmani me elasime siin, seletas antikvaar pooleldi
vabandava tooniga. ъMa m n seda m blit v hehaaval maha. See on ilus
mahagonipuust voodi, v i v hemast oleks seda, kui saaks sealt lutikad v lja.
Aga ma usun, et ta on teie meelest liiga massiivne.
Ta hoidis lampi k rgel pea kohal, et valgustada kogu ruumi, ja soojas
hmases valguses oli see tuba kummaliselt ahvatlev. Korraks k is Winstonil
peast l bi m te, et arvatavasti oleks sna lihtne rida see tuba endale
m ne dollari eest n dalas, kui ta ainult julgeks riskida. See oli p rane,
v imatu idee, millest tuli jalamaid loobuda; aga see tuba oli ratanud temas
mingit nostalgiat, mingeid esivanematelt p ritud m lestusi. Talle tundus, et
ta teab t pselt, mis tunne on sellises toas istuda, k deva kamina ees
tugitoolis, jalad vastu v ret ja kann restil podisemas; t iesti ksi,
t iesti kaitstud, ilma et keegi sind n eks, ilma et kski h l, kski heli
sinuni j uaks, v lja arvatud teekannu kahin ja kella s bralik tiksumine.
ъSiin ei ole teleekraani! pomises ta tahtmatult.
ъAh, tles antikvaar, ъmul ei olegi seda olnud. V ga kallis. Ja ma
pole tast ka millegip rast puudust tundnud. Vaat seal nurgas on ks p ris
kena klapplaud. Muidugi tuleks talle k igepealt uued hinged panna, et saaks
klappe kasutada.
Teises nurgas oli v ike raamatukapp, ja Winston liikuski juba
sinnapoole. See sisaldas ainult pahna. Raamatute v ljanuhkimine ja
h vitamine oli prolede kvartalites toimunud sama p hjalikkusega nagu igal
pool mujalgi. Oli sna ebat en oline, et Okeaanias leidus veel enne 1960.
aastat tr kitud raamatuid. Lamp ikka veel k es, seisis antikvaar n d
roosipuust raamiga pildi ees, mis rippus teisel pool kaminat voodi
vastasseinal.
ъNojah, kui te ehk vanade grav ride vastu huvi tunnete - alustas ta
leebel h lel.
Winston astus l hemale, et seda pilti vaadata. See oli terasegrav r,
mis kujutas mingit nelinurksete akende ja v ikese torniga ovaalset hoonet.
Seda hoonet mbritses raudaed ja selle taga k rgus mingi kuju. Winston
vaatas m ne hetke seda grav ri. See hoone oli nagu tuttav, aga kuju ta k ll
ei m letanud.
ъRaam on seina k ljes kinni, tles antikvaar, ъaga k ll ma ta lahti
kruvin, kui soovi on.
ъMa tean, mis hoone see on, tles Winston viimaks. ъSee on n d
varemeis. See on seal t naval, kus on Justiitspalee.
ъSee on ige. Kohtukoja taga. See sai pommiga pihta, - jah, mis aastal
see oligi. See oli kunagi kirik. Taanlaste P ha Clementi kirik. Ta naeratas
vabandavalt, nagu teades, et ta tleb midagi naeruv rset, ja lisas: ъS h
sidruni seemet, l b kella St. Clement.
ъMida see t hendab? k sis Winston.
ъAh. ъS h sidruni seemet, l b kella St. Clement. See oli meil ks
salm, kui ma olin veel v ike. Ma ei m leta, kuidas see edasi l ks, aga
l ppes see nii: ъSiin voodi pehme, kus uni on hea. Siin kirves terav, mis
raiub su pea. See oli ks ringm ng. Teised hoidsid k si leval, sina pidid
alt l bi k ima, ja kui nad j udsid sinnamaani, et ъSiin kirves terav, mis
raiub su pea , lasksid nad k ed alla ja p dsid sind kinni. See m ng k is
puha kirikute nimede j rgi. K ik Londoni kirikud olid seal sees, k ik
t htsamad muidugi.
Winston p dis m istatada, mis sajandisse see kirik kuulus. Londoni
hoonete vanust oli ldse v ga raske kindlaks m rata. K ik suuremad ja
imposantsemad hooned, kui nad olid v hegi uuema v ljan gemisega, v ideti
automaatselt olevat ehitatud p rast Revolutsiooni, kuna k ik vanamoelised
hooned pidi kuuluma ebam rasesse ajaj rku nimega Keskaeg. Kapitalismi
perioodil polnud iseenesestki m ista midagi v rtuslikku loodud.
Arhitektuuri abil oli niisama v imatu ajalugu tundma ppida nagu pikute
abil. Ausambad, pealiskirjas, m lestuskivid, t navanimed - k ik, mis v is
minevikule valgust heita, - oli j rjekindlalt ra muudetud v i v lja
vahetatud.
ъMa ei teadnudki, et see oli kirik, tles Winston.
ъTegelikult on neid veel palju alles, tles antikvaar. ъaga n d
kasutatakse neid teistel eesm rkidel. No kuidas see salm n d oligi? Ahah,
meelde tuli!
Clement,
Mul maitseb apelsin, l b kella St. Martin - -
Nojah, niipalju tuli meelde.
ъKus see St. Martini kirik oli? k sis Winston.
ъSt. Martini kirik? See on praegugi alles. See on V idu v ljakul
maaligalerii k rval. See kolmnurkse portikuse, suurte sammaste ja laia
trepiga ehitis.
Seda hoonet teadis Winston h sti. Praegu oli seal muuseum, kus
korraldati mitmesuguseid propagandistliku suunaga n itusi: eksponeeriti
rakettm rskude ja ujuvkindluste v hendatud koopiaid ja arvukaid vahakujude
gruppe, mis pidid n itama vaenlase s durite metsikusi.
ъSeda kirikut nimetati millegip rast P ldude-St. Martini kirikuks,
lisas antikvaar, ъkuigi minu m letamist m da polnud seal kandis k ll htegi
p ldu.
Winston ei ostnud seda grav ri. See oleks olnud veelgi kohatum omand
kui klaasist kirjapress, pealegi poleks seda saanud raamist v lja v tmata
koju viia. Aga ta viivitas veel m ne minuti, vesteldes antikvaariga, kelle
nimi, nagu selgus, polnud mitte Weeks, nagu poesildi kirja j rgi oleks
v inud arvata, vaid Charrington. Mr. Charrington oli, nagu paistis,
kuuek mne kolme aastane leskmees ja ta oli pidanud seda poodi le kolmek mne
aasta. Kogu selle aja oli ta hoogu v tnud, et see nimesilt akna kohal ra
vahetada, aga polnud ikka niikaugele j udnud. Kogu selle aja, mis nad
vestlesid, kumises Winstonil peas see poolik salm. S h sidruni seemet, l b
kella St. Clement. Mul maitseb apelsin, l b kella St. Martin! See oli
kummaline, aga neid ridu korrates tekkis tunne, nagu kuuleksid sa kellakuma,
kadunud Londoni kellade kuma, Londoni, mis oli siiski veel kuskil olemas,
maskeeritud ja unustatud. See helin nagu kostis temani kord hest, kord
teisest lummuslikust kirikutornist. Kuigi niikaugele kui ta m letas, polnud
ta kordagi oma elus kirikukelli kuulnud.
Ta j ttis mr. Charringtoniga h vasti ja l ks trepist alla, et antikvaar
ei n eks, kuidas ta enne v ljumist kontrollib, kas hk on puhas. Ta oli juba
otsustanud, et p rast sobivat ajavahemikku - tleme kuu aja p rast - ta
riskib ehk uuesti siia kanti tulla. Vahest polnudki see ohtlikum kui
puudumine helt htult Keskuses. Teadmata, kas antikvaari v ib usaldada, oli
muidugi suurim totrus p rast p eviku ostmist j lle siia poodi tulla. Aga
sellegipoolest -!
Ja, m tles ta, ta tuleb tagasi. Ta ostab veel m ne tarbetu iluasja. Ta
ostab selle grav ri St. Clementi kirikuga, v tab selle raamist v lja ja
viib h lma all koju. Ja ta kougib terve selle salmi mr. Charringtoni m lust
v lja. Isegi hullumeelne poepealse toa rimise m te vilksatas tal uuesti
peast l bi. Umbes viieks sekundiks tegi vaimustus ta ettevaatamatuks, ja ta
astus uksest v lja t navale, ilma et ta oleks enne aknast v lja vaadanud. Ta
koguni mises improviseeritud viisil: