selges kirjas vermitud needsamad loosungid, ja m ndi teisel k ljel oli Suure
Venna n gu. Isegi m ndilt puurisid silmad sind. M ntidelt, markidelt,
raamatukaantelt, lippudelt, plakatitelt, suitsupakkidelt - k ikjalt.
Pidevalt j lgisid sind silmad ja mbritses sind h l. Magades v i rkvel
olles, t tades v i s es, toas v i t naval, vannis v i voodis - p su ei
olnud kusagil. Peale m ne kuupsentimeetri pealuu sees ei kuulunud miski
sulle endale.
P ike oli madalamale laskunud ja T eministeeriumi arvutud aknad, millel
valgus enam ei peegeldunud, olid nagu s nge kindluse laskeavad. Winstoni
s da l i selle tohutu p ramiidi ees v risema. See oli vallutamiseks liiga
tugev. Ka tuhat rakettm rsku ei purustaks seda. Winston m tles j lle,
kellele ta oma p evikut kirjutab. Tulevikule, minevikule - mingile
kujuteldavale ajale. Ja teda ei oodanud ees mitte surm, vaid h ving. See
p evik muudetakse tuhaks ja teda ennast likvideeritakse. Vaid M ttepolitsei
loeb seda, mida ta on kirja pannud, enne kui see p hitakse olematuks ja
kustutatakse m lust. Kuidas sa saad p rduda tuleviku poole, kui kski j lg
sinust, isegi mitte ks anon mne s na, mis on kirjutatud paberit kile, ei
s ili f siliselt?
Teleekraan l i neliteist: K mne minuti p rast peab ta minema hakkama,
et neliteist kolmek mneks t le tagasi j uda.
Imelik k ll, aga kellal gid n isid Winstonile kindlustunde tagasi
andvat. Ta oli ksildane vaim, kes tleb v lja t e, mida keegi iial ei
kuule. Aga niikaua kui ta seda tleb, ei katke j rjepidevus mingil
seletamatul kombel. Sa ei kanna inimkonna vaimset p randit edasi mitte t nu
sellele, et sind kuuldakse, vaid t nu sellele, et sa s ilitad terve
m istuse. Ta l ks tagasi laua juurde, kastis sule tindipotti ja kirjutas:
Tulevikule v i minevikule, ajale, kus m te on vaba, kus inimesed
erinevad ksteisest ja ei ela ksinda, - ajale, kus on olemas t de ja kus
olnut ei saa olematuks muuta:
Tervitus htlustamise ajastult, ksinduse ajastult, Suure Venna
ajastult, kaksisoima ajastult!
Ta on juba ammu surnud, k is tal peast l bi. Talle n is, et alles n d,
kus ta hakkab oma m tteid v ljendama, on ta teinud otsustava sammu. Iga teo
tagaj rjed peituvad teos endas. Ta kirjutas:
M tteroim ei p hjusta surma: m tteroim ON surm.
N d, kus ta oli taibanud, et ta on surnud mees, oli t htis v imalikult
kauaks ellu j da. Tema parema k e kaks s rme olid tindised. See oli just
t pselt selline pisiasi, mis v is sind reeta. M ni nuuskiv fanaatik
ministeeriumis (t en oliselt naine, v ib-olla m ni niisugune nagu see v ike
punajuukseline naine v i see tumedajuukseline t druk
ilukirjandusosakonnast), v is j da m tlema, miks ta oli l unavaheajal
kirjutanud, miks ta oli kasutanud vanamoelist sulepead,
vannituppa ja n hkis hoolikalt tindi maha tumepruuni s merja seebiga, mis
kriipis nahka nagu liivapaber ja sobis selle t ttu h sti selleks otstarbeks.
Ta pani p eviku lauasahtlisse tagasi. Oleks t iesti m ttetu olnud seda
peita, aga v hemasti selles tahtis ta kindel olla, kas p evik on juba v i ei
ole veel avastatud. Juuksekarv lehtede vahel oleks olnud liiga silmatorkav.
Ta v ttis s rmeotsaga he ratuntava valkja tolmuk beme ja asetas selle
kaanenurgale, kust see kindlasti maha pudeneks, kui keegi kaustikut
liigutab.
Winston n gi unes oma ema.
Ma pidin olema k mne v i heteistk mne aastane, m tles ta, kui ema
kadus. Ema oli pikk, r hikas, tasase loomuga naine, aeglaste liigutuste ja
imekaunite heledate juustega. Isa m letas ta hmaselt kui k hna t mmut
prillidega meest, kes kandis alati korralikku tumedat likonda (eriti olid
Winstonile meelde j nud isa kingade v ga hukesed tallad). Nad m lemad olid
j ljetult kadunud arvatavasti viiek mnendate aastate esimeste suurte
puhastuste k igus.
Praegu istus ema kusagil s gavas kohas temast allpool, hoides s les
tema v ikest de. Winston ei m letanud oma est muud, kui et see oli tilluke
v eti olend, kes oli kogu aeg vait ja kel olid suured uudistavad silmad.
M lemad nad vaatasid les Winstoni poole. Nad olid all mingis maa-aluses
kohas - nagu kaevu p hjas v i v ga s gavas hauas - , aga see oli niisugune
koht, mis, olles k ll s gaval tema all, laskus veelgi s gavamale. Nad olid
uppuva laeva kajutis ja vaatasid l bi tumeneva vee les tema poole. Veel oli
kajutis hku, veel v isid nad teda n ha ja tema neid, aga nad vajusid ha
s gavamale, s gavamale rohekasse vetehauda, mis juba j rgmisel hetkel pidi
neid peitma tema pilgu eest igaveseks ajaks. Tema oli v ljas valguse ja hu
k es, kuna neid kiskus surm alla s gavikku, ja nad olid seal all
sellep rast, et tema oli siin lal. Ta teadis seda ja nemad teadsid seda, ja
ta v is seda teadmist lugeda nende n ost. Aga ei nende n os ega s dames ei
olnud htegi etteheidet, vaid ainult teadmine, et nad peavad surema, selleks
et tema v iks j da ellu, ja et selline on asjade paratamatu k ik.
Ta ei suutnud meelde tuletada, mis oli juhtunud, aga ta teadis unes, et
mingil moel olid ema ja de tema p rast oma elu ohverdanud. See oli
niisugune unen gu, mis s ilitades k ll k ik unen oomadused, on inimese
vaimse elu j tkuks ja milles inimese teadvusse t usevad seigad ja ideed, mis
on uued ja v rtuslikud ka p rast rkamist. See, mis Winstonit praegu
ootamatult rabas, oli m te, et tema ema surm ligi kolmk mmend aastat tagasi
oli olnud traagiline ja kurb niisugusel moel, nagu see praegu enam polnud
v imalik. Ta taipas, et trag dia kuulus endisesse aega, niisugusesse aega,
kus oli veel olemas isiklik elu, armastus ja s prus ja kus perekonnaliikmed
olid ksteisele toeks, ilma et nad oleksid tarvitsenud sellest endale aru
anda. M lestus emast vaevas tema s dant sellep rast, et ema oli surnud
armastades, tema aga oli olnud liiga noor ja isekas, et teda vastu
armastada, ja et kuidagimoodi ta ei m letanud, kuidas oli ema end ohvriks
toonud oma isiklikule ja vankumatule arusaamale kohusetundest. Kaasajal ei
v inud midagi sellist juhtuda. Kaasajal oli k ll hirmu, viha ja valu, aga
mitte tunnete v rikust, mitte s gavaid ja keerulisi hingepiinu. Seda k ike
arvas ta n gevat oma ema ja e p rani silmadest, mis vaatasid les tema
poole l bi rohelise vee, sadade s ldade s gavuselt ja ha s gavamale
vajudes.
kitselt seisis ta madalal vetruval murul, oli suve htu ja l ngus
p ikesekiired kuldasid maad. See maastik, mida ta n gi, kordus tema
unen gudes nii sageli, et ta polnud kunagi p riselt kindel, kas ta oli seda
ka tegelikult n inud. rkvel olles nimetas ta seda endamisi Kuldseks Majaks.
See oli vana, j nestest paljakss dud karjamaa, lookleva jalgraja ja
mutimullahunnikutega. Sakilises hekis aasa teises servas kiikusid jalakate
oksad v ga rnalt kerge tuule k es ja nende lehestik voogas nagu tihe
naisejuus. Kusagil sna l hedal, k ll v ljaspool vaatev lja, voolas
aeglaselt selge veega oja, mille kaldapajude all v rendikes ujusid teivid.
le aasa tuli nende poole see tumedate juustega t druk. Otsekui
heainsa liigutusega kiskus ta endal riided seljast ja viskas need
p lglikult maha. Tema keha oli valge ja sile, aga see ei tekitanud Winstonis
mingit iha, ta vaevalt vaataski seda. Teda t itis sel hetkel imetlusega
hoopis see z^esti, millega t druk oli riided maha visanud. Oma graatsia ja
muretusega n is see h vitavat terve he kultuuri, terve he m tteviisi, nagu
v iks Suure Venna Partei ja M ttepolitsei heainsa hunnitu k eliigutusega
p rmu paisata. Ka see z^est kuulus endisesse aega. Winston rkas les,
huulil s na ъShakespeare .
Teleekraanist kostis k rvulukustav vile, mis kestis hel ja samal
k rgusel kolmk mmend sekundit. Kell oli seitse viisteist, teenistujate
ratusaeg. Winston vinnas end voodist v lja - alasti, sest v lispartei liige
sai aastas vaid 3000 riidekupongi, ja pidz^aama sai 600 eest, - ja kahmas
toolilt luitunud aluss rgi ja l hikesed alusp ksid. Virgutusv imlemine algas
kolme minuti p rast. Hetk hiljem t mbus Winston k verasse metsiku k hahoo
k es, mis r ndas teda peaaegu alati kohe p rast les rkamist. See t hjendas
ta kopsud nii t ielikult hust, et ta sai hinge tagasi alles siis, kui oli
t kk aega selili lamanud ja hku ahminud. Veenid laienesid k himise
pingutusest ja veenilaiendi haavand hakkas s gelema.
ъKolmek mneste-neljak mneste r hm! kl hvis naish l.
ъKolmek mneste-neljak mneste r hm! Asuge kohtadele, palun. Kolmek mnest
neljak mneni!
Winston kargas valveseisangusse ekraani ette, kuhu oli juba ilmunud
tuunika ja v imlemiskingadega nooruslik, k hn, kuid lihaseline naine.
ъK tek verdused ja -sirutused! raius instruktor. ъMinuga hes taktis!
ks, kaks, kolm neli! ks, kaks, kolm, neli! ks, kaks, kolm neli! Laske
k ia, seltsimehed, natuke elavamalt! ks
kaks, kolm, neli! ks, kaks, kolm neli!...
Piinav k hahoog polnud mitte t ielikult hajutanud muljet, mis tal oli
j nud unen ost, ja v imlemisharjutuste r tmilised liigutused taastasid seda
m nev rra. Masinlikult k si ette ja taha sirutades, n ol
virgutusv imlemiseks sobivaks peetud ilme, p dis ta m ttes suure vaevaga
leida tagasiteed varase lapsep lve h marasse ajaj rku. See oli rmiselt
raske. Kuni viiek mnendate aastate l puni oli k ik eelnev tuhmunud. Kui ei
olnud objektiivseid allikaid, millele toetuda, kaotasid ka isikliku elu
kontuurid teravuse. Inimene m letas t htsaid s ndmusi, mida t en oliselt
polnud toimunudki, inimene m letas vahejuhtumiste ksikasju, ilma et ta
oleks v imeline olnud taastama nende atmosf ri, ja oli pikki t hje
ajal ike, millega ta ei osanud midagi seostada. Tollal oli k ik teisiti kui
praegu. Isegi riikide nimed ja nende kujutised kaardil. N iteks Esimest
Maandumisrada ei nimetatud sellal niimoodi: seda nimetati Inglismaaks v i
Brittaniaks, ehkki Londonit, teadis ta p ris kindlalt, oli alati Londoniks
nimetatud.
Winston ei suutnud meelde tuletada niisugust aega, kus tema kodumaa
poleks s dinud, aga ilmselt oli tema lapsep lves olnud ks sna pikka
rahuperiood, sest ks tema varasemaid m lestusi oli m lestus hur nnakust,
mis oli tabanud k iki n htavasti ootamatult. V ib-olla see oli see aeg, kui
Colchesterile visati aatomipomm. Winston ei m letanud r nnakut ennast, aga
ta m letas isa k tt, mis pigistas tema k tt, kui nad ruttasid alla, alla,
alla, kuskile maa s gavusse, ikka ringiratast m da keerdtreppi, mis k mises
nende sammude all ja v sitas l puks jalad nii ra, et ta hakkas virisema ja
nad pidid puhkama. Ema j rgnes neile oma aeglasel ja raoleval moel t kk
maad tagapool. S les oli tal Winstoni tilluke de, v i oli see lihtsalt
s let is voodipesu: Winston ei olnud kindel, kas tema de oli siis juba
s ndinud. L puks j udsid nad hte k rarikkasse rahvarohkesse paika, milles
ta tundis ra metroojaama.
Inimesi istus igal pool kivip randal ja osa neist istus tihedalt k lg
k lje k rval, ksteise otsa t stetud metallnaridel. Winston ja ema ja isa
leisid endale koha p randal, ja nende k rval istusid naril k rvuti ks
vanamees ja ks vanaeit. Vanamehel oli seljas korralik tume likond ja must
soni tema lumivalgetel juustel oli kuklasse l katud: ta n gu hetas ja ta
sinised silmad olid pisarais. Ta haises dz^inni j rgi. Seda n is temast
erituvat l bi naha nagu higi ja v is kujutleda, et pisarad, mis tema silmist
voolasid, olid puhas dz^inn. Aga kuigi vanamees oli veidi purjus, vaevas
teda t eline ja v ljakannatamatu kurbus. Oma lapsearuga taipas Winston, et
on juhtunud midagi kohutavat ja andestamatut, mida pole v imalik enam heaks
teha. Ja talle paistis, et ta teab, mis see on. On tapetud keegi, keda
vanamees oli armastanud, - v ib-olla tema v ike lapselaps. Vanamees korrutas
iga paari minuti j rel: ъMe ei oleks pidand neid usaldama. Kas ma ei elnud,
memm? N ed n d, mis sest sai. Ma ju r kisin k ikse aeg. Me ei oleks pidand
neid t praid usaldama.
Aga mis t praid nad ei oleks pidanud usaldama, seda Winston enam ei
m letanud.
Sellest ajast peale oli s da pidevalt kestnud, kuigi rangelt v ttes see
ei olnud kogu aeg ks ja seesama s da. Tema lapsep lves olid mitu kuud
kestnud segased t navalahingud Londonis endas, millest m nda ta m letas
selgesti. Aga t iesti v imatu oleks olnud kogu selle perioodi ajalugu
kaardistada ja elda, kes oli kellega igal antud momendil v idelnud, sest
kski kirjalik ega suuline allikas ei maininud iial m nd muud s jalist liitu
peale selle, mis oli parajasti j us. N iteks praegu, 1984. aastal (kui ikka
oli 1984. aasta), s dis Okeaania Euraasiaga ja oli liidus Ida-Aasiaga. Ja
heski avalikus s nav tus ega eraviisilises k neluses ei olnud vihjetki
sellele, et need kolm suurriiki olid kunagi teisiti grupeerunud. Aga Winston
teadis h sti, et tegelikult alles nelja aasta eest oli Okeaania s dinud
Ida-Aasiaga ja oli olnud liidus Euraasiaga. Aga see oli lihtsalt salajane
teadmisraas, mis tal oli juhuslikult m llu j nud, t nu sellele, et tema
m lu polnud piisava kontrolli all. Ametlikult ei olnud partnerid kunagi
vahetunud. Okeaania s dis Euraasiaga: j relikult oli Okeaania alati
Euraasiaga s dinud. K esoleva hetke vaenlane kehastas alati absoluutset
kurjust, ja sellest j reldus, et temaga ei saanud olla mingeid kokkuleppeid
ei minevikus ega tulevikus.
K ige kohutavam, m tles ta k mne tuhandendat korda, kui ta oma lgu
vaevaliselt tahapoole pingutas (kereringid, k ed puusas, pidid tugevdama
seljalihaseid), k ige kohutavam, et see k ik v ib vastata t ele. Kui Partei
v is k e minevikku sirutada ja elda selle v i teise s ndmuse kohta, et
seda pole iial olnud , kas polnud see siis
hullem kui piinamine v i surm?
Partei tles, et Okeaania pole iial Euraasiaga liidus olnud. Tema,
Winston Smith, teadis, et Okeaania oli Euraasiaga liidus alles neli aastat
tagasi. Aga kus see teadmine eksisteerib? Ainult tema teadvuses, mis varsti
nagunii h vitatakse. Ja kui k ik teised on omaks v tnud Partei poolt
sisendatud vale ja kui k ik allikad seda kinnitavad, siis l heb see vale
ajalukku ja muutub t eks. ъKes valitseb minevikku, k las Partei loosung,
ъsee valitseb tulevikku; kes valitseb olevikku, see valitseb minevikku.
Minevikku aga, kuigi see oli oma olemuselt muudetav, ei olnud iial muudetud.
K ik, mis pidas paika praegu, pidas paika alati ja igavesti. See oli pris
lihtne. See eeldas ainult l putut v itude seeriat omaenda m lu le.
ъReaalsusekontroll, eldi selle kohta: uuskeeles ъkaksisoim .
ъL dvestume! haugatas instruktor pisut leebemalt.
Winston laskis k ed k lgedele rippu ja hingas aeglaselt sisse. Ta
m tted kandusid kaksisoima lab rinti. Teada ja mitte teada, olla teadlik
kogu t est ja samas korrutada hoolikalt konstrueeritud valesid, olla
heaegselt kahel vastakal arvamusel ja uskuda m lemat, vaatamata nende
vastur kivusele; kasutada loogikat loogika vastu, elda moraalist lahti,
seda samal ajal taga n udes, uskuda, et demokraatia on v imalik ja et Partei
kaitseb demokraatiat; unustada k ik, mida on vaja unustada, siis see j lle
vajalikul hetkel m llu tagasi tuua ja samas j lle jalamaid unustada, ja
lisaks k igele rakendada seda protsessi selle protsessi enda suhtes. See oli
rmiselt peen kunst: teadlikult teadvust uinutada ja seej rel kustutada oma
m lust see eneseh pnoosiakt, mille sa just toime olid pannud. Kaksisoima
l ks vaja isegi selleks, et aru saada s nast ъkaksisoim ,
Instruktor n udis taas t helepanu. ъJa n d vaatame, kes meist ulatub
s rmedega oma varbaid puudutama! tles ta entusiastlikult. ъAlustame,
seltsimehed! Painutused ette. ks-kaks!
Winston vihkas seda harjutust, mis tekitas teravat valu kandatest
reiteni ja l ppes tihti j rjekordse k hahooga. Tema m tisklustest kadus
meeldiv alatoon. Ega minevikku ei ole ainult muudetud, m tles ta, seda on
lausa h vitatud. Kuidas saabki konstateerida k ige ilmsemat fakti, kui peale
sinu enda m lu ei ole mingit allikat? Ta p dis meelde tuletada, mis aastal
ta oli kuulnud esmakordselt Suurt Venda mainitavat. Tema teada oli see
kuuek mnendail aastail, aga ta ei saanud selles kindel olla. Partei ajaloos
esines Suur Vend kui revolutsiooni juht ja kaitsja muidugi selle esimestest
p evadest peale. Tema kangelastegusid nihutati ajas j rk-j rgult tahapoole,
kuni need ulatusid juba neljak mnendate ja isegi kolmek mnendate aastateni,
kus m da Londoni t navaid s itsid kummaliste toruk baratega kapitalistid
oma suurtes l ikivates s iduautodes v i klaasakendega t ldades. V imatu oli
teada saada, kui palju oli selles legendis t tt ja kui palju v ljam eldist.
Winston ei suutnud sedagi meelde tuletada, millal Partei loodi. Ta ei
uskunud, et ta oleks kuulnud s na ingsots enne 1960. aastat, aga oli
v imalik, et vanakeelne vorm ъInglise sotsialism eksisteeris juba varem.
K ik hajus uttu. Vahel v is siiski osutada ilmsele valele. See n iteks
polnud t si, nagu v ideti Partei ajaloo pikuis, et lennukid on Partei
leiutatud. Tema m letas lennukeid v ga varasest lapsep lvest. Aga t endada
sa ei saa midagi. Millegi kohta ei ole t endeid. Ainult ks kord oma elu
jooksul oli tal olnud k es vaieldamatu dokument ajaloolise fakti v ltsimise
kohta. Aga tol korral - -
ъSmith! r gatas tige h l teleekraanist. ъ6079 - Smith, W.! Jah,
teie! Kummarduge madalamale, palun! Te saate k ll paremini. Te ei p a.
Madalamale, palun!See on juba parem,
seltsimees. Ja n d k ik vabalt ja vaadake siia!
Winstoni keha kattus silmapilk kuuma higiga. Aga ta n gu j i t iesti
ilmetuks. ra iial n ita v lja jahmatust! ra iial n ita v lja pahameelt!
Ainus silmav lgatus v ib sind reeta. Ta seisis ja vaatas, kuidas instruktor
t stab k ed pea kohale ja - mitte k ll lausa graatsiliselt, aga siiski v ga
kergelt ja n tkelt - painutab end, nii et s rmeotsad ulatuvad varvaste alla.
ъNii, seltsimehed! Ma tahaksin, et te niimoodi teeksite. Vaadake veel
kord. Ma olen kolmek mne heksa aastane ja olen s nnitanud neli last.
Vaadake siia. Ta painutas end uuesti. ъTe n ete,
tahate, lisas ta end sirutades. ъIga alla neljak mne viie aastane inimene
on t iesti v imeline oma varbaid puudutama. Me k ik ei p se rindele
v itlema, aga me v ime end v hemalt vormi hoida. Tuletage meelde meie poisse
Malabari rindel! Ja ujuvkindlustuse madruseid! M elge, mida nemad peavad
taluma. Proovime n d uuesti. See on juba parem, seltsimehed, see on palju
parem, lisas ta julgustavalt, kui Winstonil nnestus kohutava pingutusega
p lvi k verdamata oma varbaid puudutada, esimest korda le paljude aastate.
S gava alateadliku ohkega, mida ei suutnud takistada ka teleekraani
l hedus, alustas Winston oma t p eva, t mmates enda ette k nekirjuri,
puhudes sellelt tolmu ra ja pannes prillid ninale. Siis rullis ta lahti ja
asetas ksteise peale neli v ikest paberitorukest, mis oli torupostiavast
laua paremale nurgale kukkunud.
Boksi seintes oli kolm ava. K nekirjurist paremal oli v ike
torupostiava kirjalike teadete jaoks; vasakul suurem ajalehtede jaoks; ja
k lgseinas, Winstoni k eulatuses, oli traatv rega kaetud lai nelinurkne
pilu. See pilu oli m ratud paberiprahi h vitamiseks. Hoones leidus
niisuguseid pilusid tuhandeid, v ib-olla k mneid tuhandeid, lisaks
t ruumidele oli neid ka koridorides iga paari meetri j rel. Millegip rast
nimetati neid m luaukudeks. Kui oli teada, et m ni dokument kuulub
h vitamisele, v i kui leiti maast m ni paberit kk, siis oli automaatseks
liigutuseks t sta l hema m luaugu v re les ja visata see paberit kk
pilusse, kus soe huvool kandis selle kusagile hoone sisemusse peidetud
tohututesse ahjudesse.
Winston uuris nelja lahtirullitud pabeririba. K ik need sisaldasid he-
v i kaherealise teate kokkusurutud z^argoonis, mis ei olnud uuskeel, aga
sisaldas rohkesti uuskeele s nu ja mida kasutati ministeeriumisiseses
asjaajamises. Need k lasid nii:
times 17. 3. 84 sv k nes v rteade
aafrikast gvenda
times 19. 12. 83 prognoos 3. ap. 4. kvartaliks tr kivead kontrolli
times 14. 2. 84 k lmin v rviide s^okolaad gvenda
times 3. 12. 83 sv p evak su teade kaksislisaebahea viited ebaisikutele
t is mberkirjutus lesesit ennearhiiv
hmase rahuldustundega pani Winston neljanda teate k rvale. See oli
keeruline ja vastutusrikas t , mida oli igem ette v tta viimasena.
lej nud kolm olid rutiinsed asjad, kuigi teine neist n udis teatavat vaeva
arvuder gastikust l bimurdmisel.
Winston vajutas teleekraani klahvile ъvanad numbrid ja n udis ъTimesi
vastavaid numbreid, mis napilt m ne minuti p rast torupostiavast v lja
libisesid. Need teated, mis ta oli saanud, k isid artiklite ja uudiste
kohta, mida tuli hel v i teisel p hjusel mber teha v i, nagu ametlikult
eldi, ъ gvendada . N iteks ilmnes 17. m rtsi ъTimesist , et Suur Vend oli
oma eelmisel p eval peetud k nes ennustanud, et L una-India rindel j tkub
vaikus, aga et l hemal ajal algab Euraasia pealetung L una-Aafrikas. Juhtus
aga nii, et Euraasia lemjuhatus alustas pealetungi L una-Indias ja j ttis
P hja-Aafrika rahule. Sellep rast tuli vastav l ik Suure Venna k nest mber
s nastada, et panna teda ennustama seda, mis tegelikult toimus. V i siis
teine asi. 19. detsembri ъTimes oli avaldanud ametliku prognoosi
mitmesuguste laiatarbekaupade tootmise kohta 1983. aasta IV kvartalis, mis
oli htlasi IX kolmaastaku VI kvartaliks. T nane leht sisaldas aruande
tegelikust toodangust, kust ilmnes, et prognoos oli r ngalt eksinud igas
rubriigis. Winstoni lesandeks oli esimesi arvusid gvendada ja need
hilisematega vastavusse viia. Mis puutub kolmandasse teatesse, siis siin oli
tegemist v ga lihtsa veaga, mille v is paari minutiga ra parandada. sna
hiljuti, veebruaris, oli K lluseministeerium avaldanud lubaduse (ametlikus
keeles ъkategoorilise t otuse ), et 1984. aastal ei v hendata
s^okolaadinormi. Tegelikult aga, nagu Winston juba teadis, tuli
s^okolaadinormi selle n dala l pul v hendada kolmek mnelt grammilt
kahek mnele. Ja n d ei olnud tarvis muud kui asendada algne lubadus
hoiatusega, et v ib-olla tuleb aprillis normi v hendada.
Niipea kui Winston oli nende teadetega hel pool, kinnitas ta diktofoni
abil kirjapandud parandused ъTimesi vastavate numbrite k lge ja l kkas need
toruposti. Siis k gardas ta peaaegu alateadliku liigutusega kokku nii
originaalteated kui ka m rkmed, mis ta oli teinud, ja pistis need m luauku,
et nad tules h viksid.
Ta ei teadnud t pselt, mis toimub n htamatus lab rindis, kuhu see
toruposti viis, aga ldine ettekujutus sellest oli tal olemas. Niipea kui
k ik vajalikud parandused ъTimesi selles v i teises numbris olid tehtud ja
le kontrollitud, tr kiti see number uuesti, originaaleksemplar h vitati ja
parandatud eksemplar pandi aastak iku selle asemele. Ja seda pideva
muutumise protsessi ei rakendatud mitte ainult ajalehtede, vaid ka
raamatute, ajakirjade, bros^ ride, plakatite, lendlehtede, filmide,
heli lesv tete, karikatuuride, fotode - ldse iga liiki kirjanduse v i
dokumentatsiooni puhul, millel v is olla mingi poliitiline v i ideoloogiline
t hendus. P ev-p evalt ja peaaegu minut-minutilt viidi minevik vastavusse
olevikuga. Nii sai dokumentaalselt t endada, et k ik Partei ennustused olid
t ide l inud; ei lastud s ilida helgi oleviku n udmistega vastuolus oleval
ajaleheteatel v i arvamusavaldusel. Kogu ajalugu oli palimpsest, puhtaks
kraabitud ja le kirjutatud t pselt nii sageli nagu vaja. Ja kui tegu oli
tehtud, ei olnud mingil juhul enam v imalik n idata, et aset on leidnud
v ltsimine. Arhiiviosakonna suurim sektor, mis oli tunduvalt suurem kui see,
kus Winston t tas, koosnes t tajatest, kelle lesanne oli v lja otsida ja
kokku koguda k igi nende raamatute, ajalehtede ja dokumentide eksemplarid,
mis tuli asendada ja h vitada. ъTimesi number, mida oli poliitilise kursi
muutumise v i Suure Venna ekslike ennustuste t ttu tosin korda mber tehtud,
s ilitas aastak igus oma algse kuup eva ja polnud olemas htegi eksemplari,
mis oleks talle vastu r kinud. Ka raamatud vaadati le ja kirjutati he
uuesti ja uuesti mber ja anti taas v lja ilma igasuguse m rkuseta, et neis
on tehtud mingeid muudatusi. Ja ka kirjalikes juhendites, mida Winston sai
ja mis ta p rast t itmist otsekohe ra viskas, ei olnud vihjetki sellele, et
tegemist on v ltsimisega; juttu oli vaid v ratustest, eksitustest,
stiilivigadest v i vigastest tsitaatidest, mida tuli t psuse huvides
korrigeerida.
Aga tegelikult, m tles ta K lluseministeeriumi andmeid kohandades, pole
see isegi mitte v ltsing. Lihtsalt ks nonsenss asendatakse teisega.
Enamasti ei olnud sel materjalil, millega tal tuli tegemist teha, reaalse
eluga midagi pistmist, isegi mitte sedav rd nagu otsesel valel.
Statistilised andmed olid esialgsel kujul samav rd fantaasia vili nagu nende
gvendatud versioon. Enamasti tuli andmed oma peast v tta. N iteks oli
K lluseministeeriumi plaan prognoosinud saabaste toodanguks kvartalis 145
miljonit paari. Tegelik toodang oli ametlikel andmetel 62 miljonit.
Prognoosi korrigeerides v hendas Winston planeeritud arvu 57 miljonini, et
saaks tavakohaselt v ita, nagu oleks plaani letatud. Aga igal juhul ei
olnud 62 miljonit t ele sugugi l hemal kui 57 v i 145 miljonit. V ib-olla ei
toodetud ldse mingeid saapaid. Igatahes ei teadnud keegi toodangu t elist
hulka ega hoolinudki sellest. Teati vaid, et igas kvartalis toodetakse
paberil astronoomiline arv saapaid, samal ajal kui pooled Okeaania elanikest
k ivad paljajalu. Ja nii oli lugu k igi andmetega, olid need siis t htsad
v i v hem t htsad. K ik kadus mingisse varjude maailma, kus isegi aastaarvud
muutusid ebam raseks.
Winston heitis pilgu le saali. Vastasboksis t tas usinasti v ikest
kasvu, pedandi moega, sinetava l uaga Tillotsoni-nimeline mees, kokkumurtud
ajaleht p lvedel ja suu tihedalt vastu k nekirjuri huulikut. Tal oli
niisugune ilme, et ta p ab hoida seda, mis tal on elda, saladuses ja
jagada seda ksnes teleekraaniga. Ta vaatas les ja tema prillid v lgatasid
vaenulikult Winstoni suunas.
Winston peaaegu ei tundnudki Tillotsoni ja tal polnud aimugi, millega
too tegeleb. Arhiiviosakonna ametnikud ei armastanud oma t st r kida.
Pikas akendeta saalis, kus oli kaks rida bokse, mida t itis l putu
paberikrabin ja k nekirjurisse pomisevate h lte m min, t tas v hemalt
tosin inimest, kelle nimegi Winston ei teadnud, ehkki ta n gi neid iga p ev
m da koridore saalimas v i kahe vihkamise minuti ajal k tega vehkimas. Ta
teadis, et v ike punakate juustega naine k rvalboksis on p evast p eva
ametis sellega, et otsib ajakirjandusest v lja ja t mbab maha nende inimeste
nimesid, kes on likvideeritud ja keda tuleb selle t ttu mitte kunagi
eksisteerinuks lugeda. Ja see oli naisele sna sobiv tegevus, sest ka tema
oma mees oli paar aastat tagasi likvideeritud. Ja hes kaugemas boksis istus
ks leebe, kohmetu ja unelev Ampleforthi-nimeline olend, kel olid v ga
karvased k rvad ja imep rane anne z^ongleerida riimide ja v rsim tudega ja
kes produtseeris ideoloogiliselt sobimatuks muutunud, aga hel v i teisel
p hjusel antoloogiates s ilitatavate luuletuste v ltsitud v i - nagu neid
nimetati - definitiivseid tekste. Aga see saal oma umbes viiek mne t tajaga
moodustas ainult he alasektori, he raku arhiiviosakonna gigantses ja
keerulises organismis. mberringi, lal ja all, oli veel arutul hulgal
t tajaid, kes k ik olid rakkes lesannete kallal, mille hulk oli
kujuteldamatu. Seal olid tohutu suured tr kikojad abitoimetajate,
tr kit liste ja hoolikalt sisustatud fotoateljeedega lesv tete
v ltsimiseks. Seal oli teleprogrammide sektor operaatorite ja rez^iss ride
ja terve hulga n itlejatega, kellel oli annet h lte imiteerimiseks. Seal
oli arvukas referentide armee, kelle lesandeks oli ainult k rvaldatavate
raamatute ja ajakirjade nimekirjade koostamine. Seal olid tohutud laod
parandatud dokumentide s ilitamiseks ja salajased ahjud originaalide
h vitamiseks. Ja seal olid kusagil, t iesti anon mselt, ka juhtivad ajud,
kes koordineerisid kogu seda t d ja m rasid ra poliitika p hijooned,
millest s ltus, missugust osa minevikust s ilitati, missugust v ltsiti ja
missugune lakkas tervikuna olemast.
Ja pealegi oli arhiiviosakond vaid ks T eministeeriumi haru.
Ministeeriumi peamine t ei seisnud mitte mineviku mbertegemises, vaid
Okeaania kodanike varustamises ajalehtede, filmide, pikute,
teleprogrammide, n idendite ja romaanidega, - hes naga iga liiki
informatsiooni, instruktsioonide ja meelelahutusega raidkujudest
loosungiteni, l rilisest luuletusest bioloogiaalase traktaadini ja
aabitsast uuskeele s naraamatuni. Ja ministeerium ei pidanud rahuldama mitte
ksnes Partei mitmek lgseid vajadusi, vaid kordama kogu seda operatsiooni
madalamal tasemel ka proletariaadi tarbeks. Oli olemas terve hulk
iseseisvaid sektoreid, mis tegelesid proletariaadile m ratud kirjanduse,
muusika, draama ja ldse meelelahutusega. Nende produktsiooniks olid
sopalehed, mis ei sisaldanud peaaegu midagi muud peale spordiuudiste,
kohtukroonika ja astroloogia, sensatsioonilised viiesendised romaanid,
filmid, mis n retasid seksuaalsusest, ja sentimentaalsed laulukesed, mida
loodi otsast l puni mehaaniliselt teatava spetsiaalse kaleidoskoobi abil,
mida nimetati versifikaatoriks. Omaette alasektor, uuskeeles pornosek,
tegeles k ige madalamat sorti pornograafia tootmisega, mis saadeti laiali
kinnistes mbrikes ja mida peale valmistajate ei tohtinud n ha kski Partei
liige.
Kuni Winston t tas, oli torupostiavast lauale pudenenud veel kolm
teadet; aga need olid lihtsad juhtumid ja nendega ta sai hakkama enne kaht
vihkamise minutit. Kui vihkamine oli m das, tuli ta tagasi oma boksi,
v ttis riiulilt uuskeele s naraamatu, l kkas k nekirjuri k rvale, puhastas
prille ja asus selle hommiku t htsaima lesande kallale.
T oli suurim r m Winstoni elus. Enamasti oli see k ll t tult
rutiinne, aga aeg-ajalt tuli ette nii raskeid ja keerulisi lesandeid, et
neisse v is s veneda nagu p hjatusse matemaatilisse probleemi, -
peenv ltsinguid, mille puhul sul ei olnud teejuhiks midagi muud kui ainult
oma arusaam ingsotsi p hialustest ja oletus selle kohta, mida Partei sinult
ootab. Seda laadi asjades oli Winston tugev. Ajuti oli talle usaldatud isegi
ъTimesi juhtkirjade gvendamine, mis olid kirja pandud otsast l puni
uuskeeles. Ta rullis lahti ennist k rvalepandud teate. See k las nii:
times 3. 12. sv p evak su teade
kaksislisaebahea viited ebaisikutele t is mberkirjutus lesesit ennearhiiv
Vanakeeles (ehk kirjakeeles) oleks see k lanud nii:
Teade Suure Venna p evak sust 1983.
aasta 3. detsembri ъTimesis on rmiselt ebarahuldav ja sisaldab viiteid
mitteeksisteerivatele isikutele. T ies ulatuses mber kirjutada ja esitada
enne arhiivi andmist oma versioon k rgematele instantsidele.
Winston luges selle vigase artikli l bi. J i mulje, et Suure Venna
p evak sk oli p hendatud peamiselt UKVO-nimelise organisatsiooni kiitmisele.
UKVO varustas ujuvkindluste meeskondi sigarettide ja muu tarbekaubaga. Eriti
t steti p evak sus esile kedagi seltsimees Withersit, sisepartei
silmapaistvat liiget, keda autasustati sel puhul ordeni ъV ljapaistvate
teenete eest teise klassiga.
Aga kolm kuud tagasi oli UKVO ootamatult laiali saadetud, ilma et oleks
p hjusi avaldatud. V is arvata, et Withers ja tema kaast lised on n d p lu
all, kuigi selle kohta ei olnud ilmunud mingit teadet ei ajakirjanduses ega
teleekraanis. Aga see oligi ootusp rane, sest poliitilisi kurjategijaid ei
antud tavaliselt kohtu alla ega s distatud neid avalikult. Tuhandeid
inimesi puudutavad suuremad puhastused avalike kohtuprotsessidega, kus
riigireeturid ja m tteroimarid alandlikult oma s d tunnistasid ja seej rel
hukati, olid erilised vaatem ngud, mida ei korraldatud sagedamini kui kord
paari aasta jooksul. Enamasti kadusid inimesed, kes olid Partei
rahulolematuse ra teeninud, j ljetult ja neist ei olnud enam iial midagi
kuulda. Kellelgi polnud v himatki aimu, mis neist on saanud. V imalik, et
m nikord nad j eti ka ellu. Lisaks oma vanematele teadis Winston isiklikult
umbes kolmek mmend inimest, kes olid eri ajal kadunuks j nud.
Winston silitas kirjaklambriga rnalt nina. Vastasboksis kummardus
seltsimees Tillotson ikka veel salap rasel ilmel k nekirjuri kohale. Ta
t stis korraks pead: j lle see vaenulik prilliv lgatus. Winstonile tuli
m te, et kas seltsimees Tillotson ei ole kki sama lesandega ametis mis
temagi. See oli t iesti v imalik. Nii keerulist t d ei usaldataks iial
ainult hele inimesele; teisest k ljest: teha see lesandeks m nele
komisjonile t hendaks avalikult tunnistada, et pannakse toime v ltsimine.
Ilmselt oli praegu tosin inimest v lja m tlemas v istlevaid versioone selle
kohta, mida Suur Vend tegelikult oli elnud. Ja siis tuleb m nel sisepartei
meisterajul v lja valida see v i teine versioon, lihvida seda veel, lasta
k iku kogu n utav keeruline ristamisi-viidete kaaderv rk, ja siis kinnistub
see v ljavalitud vale allikates ja muutub t eks.
Winston ei teadnud, miks Withers oli ebasoosingusse sattunud. V ib-olla
oli p hjuseks korruptsioon v i ebakompetentsus. V ib-olla oli Suur Vend
tahtnud lihtsalt liiga populaarsest alluvast vabaneda. V ib-olla kahtlustati
Withersti v i m nd tema l hikondlast ketserlikes tendentsides. V i v ib-olla
- mis oli k ige t en olisem - oli see asi juhtunud lihtsalt sellep rast, et
puhastused ja likvideerimised olid lahutamatu osa valitsemismehhanismist.
Ainsaks kindlaks pidepunktiks olid s nad ъviited ebaisikutele , millest
j reldus, et Withers on juba surnud. Arreteerimine iseenesest seda veel
tingimata ei pruukinud t hendada. Vahel lasti arreteeritu vabaks ja j eti ta
aastaks-paariks vabadusse, enne kui ta hukati. Sageli ilmus m ni isik, keda
oli ammu surnuks peetud, nagu viirastus m nele avalikule kohtuprotsessile ja
vedas oma tunnistustega sisse sadu teisi, enne kui ta taas kadus - sedapuhku
juba igaveseks. Aga Withers oli jubaebaisik .
Teda ei olnud olemas: teda polnud iial olemas olnud. Winston otsustas, et
Suure Venna k nes ei piisa lihtsalt r hu mberasetamisest. Parem oli panna
see k ne k ima millegi kohta, millel ei ole esialgse teemaga absoluutselt
mingit seost.
Ta oleks v inud p rata selle k ne traditsiooniliseks s distuseks
reeturite ja m tteroimarite aadressil, aga see oleks olnud natuke liiga
l bin htav; m ne lahinguv idu v i siis IX kolmaastakuplaani letamise
sissetoomine aga oleks tinginud liiga keerukaid parandusi teistes allikates.
Siin l ks vaja puhast fantaasiat. Ja kki ilmus Winstoni vaimusilma ette
otsekui elavana keegi seltsimees Ogilvy, kes oli sja kangelaslikel
asjaoludel lahingus langenud. Vahel p hendas Suur Vend p evak su m ne
tagasihoidliku Partei-s duri m lestusele, kelle elu ja surma ta seadis
j reltegemist v rivaks eeskujuks. T na ta p hendab selle siis seltsimees
Ogilvy m lestusele. T si, mingit seltsimees Ogilvyt pole olemas, aga m ned
tr kiread ja paar v ltsitud fotot puhuvad talle elu sisse.
Winston m tles hetke, t mbas siis k nekirjuri l hemale ja hakkas
dikteerima Suure Venna tuntud stiilis: see stiil oli htaegu s jav eline
ning pedantne ja t nu v ttele k simusi esitada ja otsekohe ise neile vastata
(ъMis j reldusi me v ime antud faktist teha, seltsimehed? Me v ime antud
faktist teha j relduse, mis k ib htlasi kokku m ne ingsotsi
p hiprintsiibiga, et... jne. jne.), oli seda kerge matkida.
Kolmeaastaselt keeldus seltsimees Ogilvy k igist m nguasjadest peale
trummi, kuulipilduja ja helikopterimudeli. Kuueselt - aasta enne n utavat
vanusepiiri - v imaldati tal erandi korras astuda Luurajate ridadesse;
heksa-aastaselt oli ta juba salgajuht. heteistk mneselt andis ta
M ttepolitseis les oma onu, kui ta oli kuulnud pealt jutuajamist, milles
esines tema arvates riigivastaseid v ljendeid. Seitsmeteistk mneaastaselt
sai temast Noorte Antiseksuaalse Liidu rajooniorganisaator.
heksateistk mneselt konstrueeris ta k sigranaadi, mis v eti
Rahuministeeriumi poolt relvastusse ja mis tappis esimesel katsetamisel he
plahvatusega 31 euraaslasest vangi. Kahek mne kolme aastaselt hukkus ta
lahingu lesande t itmisel. J litatuna vaenlase h vitajatest, sellal kui ta
lendas t htsate s numitega le India ookeani, sidus ta endale raskuseks
k lge kuulipilduja ja h ppas helikopterist koos dokumentide ja k igega
vetes gavikku, - surm, tles Suur Vend, millele on v imatu kadeduseta
m elda. Suur Vend lisas veel m ned s nad seltsimees Ogilvy hingepuhtuse ja
ideelisuse kohta. Ogilvy oli t iskarsklane ja mittesuitsetaja, ta ei lubanud
endale mingeid meelelahutusi peale igap evase treeningutunni spordisaalis ja
ta oli andnud ts libaadivande, uskudes, et abielu ja mure perekonna p rast
ei sobi kaksk mmend neli tundi p evas teenistuskohustele p hendumisega. Tal
polnud teist k neainet peale ingsotsi p hialuste ega muid eesm rke elus
peale euraaslaste h vitamise ja spioonide, saboteerijate, m tteroimarite ja
reeturite v ljanuhkimise.
Winston k hkles hetke, kas mitte autasustada seltsimees Ogilvyt
ordeniga ъV ljapaistvate teenete eest , kuid loobus sellest, sest see oleks
n udnud tarbetuid parandusi teistes allikates.
Veel kord vaatas ta oma rivaali vastasboksis. Miski nagu tles talle
kindlalt, et Tillotson tegeleb t pselt sama t ga mis temagi. Iial ei v inud
teada, kelle versioon l puks kasutusele v etakse, aga Winston oli ometi
t iesti kindel, et see saab olema tema oma. Seltsimees Ogilvy, keda veel
tund aega tagasi keegi ettegi ei kujutanud, oli n d t siasi. Winstonit
llatas veider m te, et v lja saab m elda surnuid, ja mitte elavaid.
Seltsimees Ogilvy, kes polnud iial eksisteerinud olevikus, eksisteeris n d
minevikus, ja kui see v ltsingu akt on kskord ra unustatud, siis
eksisteerib ta niisama ehtsalt ja niisama kindlal alusel nagu Karl Suur v i
Julius Caesar.
Looklev l unaj rjekord madalas keldrikorruse s gisaalis nihkus
aeglaselt edasi. Saal oli juba rahvast t is ja l rm k rvulukustav. Leti
v rest tuli hapuka metalse l hnaga lihaaurusid, mis ei suutnud aga l mmatada
ъV idu dz^inni lehka. Ruumi tagaotsas oli v ike baar, lihtsalt auk seinas,
kust v is osta dz^inni, k mme senti suur pits.
ъSind ma ootasingi, tles ks h l Winstoni selja tagant.
Winston p ras mber. See oli ta s ber Syme, kes t tas
uurimisosakonnas. V ib-olla ъs ber polnud just k ige igem s na. Praegusel
ajal polnud s pru, k ik olid seltsimehed, aga m ne seltsimehega oli
meeldivam r kida kui teistega. Syme oli filoloog, uuskeele asjatundja. Ta
kuulus arvukasse uurimisr hma, mis tegeles uuskeele s naraamatu
heteistk mnenda tr ki ettevalmistamisega. Ta oli k hetu kuju, l hem kui
Winston, tumedate juuste ja suurte pungis silmadega, mis n isid sind uurivat
hteaegu kurvalt ja irooniliselt, kui ta sinuga r kis.
ъMa tahtsin k sida, ega sul z^iletiteri ei ole, tles ta.
ъMitte ainsatki! tles Winston k hku, nagu tunneks end milleski s di
olevat. ъMa olen ise ka igalt poolt otsinud. Neid ei ole enam olemas.
Z^iletiteri k siti ksteiselt pidevalt. Tegelikult oli tal kaks uut
z^iletitera tagavaraks. Aga juba kuu aega oli neist suur puudus. Alatasa ei
j tkunud Partei kauplustes m nd h davajalikku asja. Kord see oli n elel ng,
kord n bid, kord kingapaelad, praegu ei olnud z^iletiteri. Kui neid veel
ldse kusagilt hankida sai, siis ainult ъvabalt turult.
ъMa ajan juba kuuendat n dalat he ja sama teraga l bi, valetas
Winston.
J rjekord nihkus j lle paar sammu edasi. Kui nad peatusid, vaatas ta
uuesti Syme'i poole. M lemad v tsid leti relt hunnikust rasvase
metallkandiku.
ъKas sa eile vangide poomist k isid vaatamas? k sis Syme.
ъMa t tasin, tles Winston ksk ikselt. ъK ll kunagi ringvaates
n idatakse.
ъSee on v ga kesine aseaine, tles Syme.
Tema irooniline pilk libises le Winstoni n o. ъMa tean sind, n is see
pilk tlevat. ъMa n en sind l bi. K ll ma juba tean, mis sa poomist ei
vaadanud. Syme oli intelligendi kombel m rgine ortodoks. Ta v is julma
naudinguga r kida helikopterir nnakutest vaenlase k ladele, m tteroimarite
kohtuprotsessidest ning lestunnistustest ja hukkamistest
Armastusministeeriumi keldrites. Temaga vesteldes oli targem teda sellistest
teemadest eemale juhtida ja ahvatleda teda, kui v imalik, uuskeele
ksikasjadesse, millest ta v is asjatundlikult ja huvitavalt r kida.
Winston p ras oma pea pisut k rvale, et v ltida suurte tumedate silmade
puurivat vaadet.
ъIlus poomine oli, tles Syme m tlikult. ъAinult ma m tlen, et jalgade
kinnisidumine rikub asja. Mulle meeldib n ha, kui need t mblevad. Ja le
k ige p ris l pus, see suust ripnev sinine keel - t iesti sinine. See on
v rratu detail.
ъPalun j rgmine! r gatas valge p lle ja kulbiga prole.
Winston ja Syme l kkasid kandikud letiv re alla. M lemale visati sinna
k hku komplektl una: plekk-kauss roosakashalli liharoaga, kamakas leiba,
t kk juustu, kruus musta ъV idu kohvi ja ks sahariinitablett.
ъSeal teleekraani all on vaba laud, tles Syme. ъV tame minnes hed
dz^innid.
Dz^inni anti ilma k rvata portselankruusides. Nad tr gisid l bi
rahvasumma ja ladusid kandikud t hjaks plekiga kaetud lauale, mille nurgale
oli kellestki j nud soustiloik, ilgelt vedel l ga, mis meenutas okset.
Winston v ttis dz^innikruusi k tte, kogus end veidi ja kummutas limaigulise
vedeliku k rist alla. Kui ta oli pisarad silmist ra p hkinud, tundis ta
kki, et tal on k ht t hi. Ta haaras lusika ja hakkas liharooga helpima.
Vesises leemes ujusid roosakad k snataolised t kid, mis pidid kujutama
endast ilmselt liha. Mehed s id vaikides oma kausi t hjaks. Vasakut k tt
Winstoni selja taga k is katkematu jutuvada, kellegi t takas pr ksuv h l
peaaegu nagu pardil l ikus teravalt le ldisse l rmi.
ъKuidas s naraamat edeneb? t stis Winston h lt, et end kuuldavaks
teha.
ъAeglaselt, tles Syme. ъPraegu ma tegelen omaduss nadega. See on v ga
p nev.
Ta l i jalamaid s rama, kui jutt l ks uuskeelele. Ta l kkas kausi
eemale, v ttis hte kleenukesse k tte leivakamaka, teise juustu ja n jatus
le laua, et ei pruugiks karjuda.
ъ heteistk mnes tr kk on p hjapanev, tles ta. ъMe anname keelele
l pliku kuju, selle kuju, mis tal on siis, kui keegi ei r gi enam teisiti.
Kui me sellega valmis saame, peavad sinusugused keele t ielikult mber
ppima. Sa m tled kindlasti, et meie p hitegevus on uute s nade leiutamine.
Sugugi mitte! Me h vitame s nu iga p ev sadade viisi, massiliselt. Me teeme
keele luudeni puhtaks. heteistk mnes tr kk ei sisalda ainsatki s na, mis
kaoks k ibelt enne aastat 2050.
Ta hammustas ahnelt leiba, neelas paar suut it, ja j tkas siis mingi
pedantse kirega. Tema k hn t mmu n gu oli muutunud hingestatuks, pilk oli
minetanud iroonilise ilme ja muutunud peaaegu unistavaks.
ъSee on ilus asi, see s nade h vitamine. Muidugi, k ige suurem on
raiskamine omaduss nade ja tegus nade osas, aga on ka sadu nimis nu, millest
v ib vabaneda. Ja need ei ole mitte ainult s non mid; on ka veel
anton mid. Sest kuidas on igustatud niisuguse s na olemasolu, mis on vaid
m ne teise s na vastand? S na sisaldab oma vastandi iseendas. V tame n iteks
s na ъhea . Kui on olemas niisugune s na nagu ъhea , milleks on siis vaja
niisugust s na nagu ъhalb ? ъEbahea k lbab niisama h sti, - isegi paremini,
Venna n gu. Isegi m ndilt puurisid silmad sind. M ntidelt, markidelt,
raamatukaantelt, lippudelt, plakatitelt, suitsupakkidelt - k ikjalt.
Pidevalt j lgisid sind silmad ja mbritses sind h l. Magades v i rkvel
olles, t tades v i s es, toas v i t naval, vannis v i voodis - p su ei
olnud kusagil. Peale m ne kuupsentimeetri pealuu sees ei kuulunud miski
sulle endale.
P ike oli madalamale laskunud ja T eministeeriumi arvutud aknad, millel
valgus enam ei peegeldunud, olid nagu s nge kindluse laskeavad. Winstoni
s da l i selle tohutu p ramiidi ees v risema. See oli vallutamiseks liiga
tugev. Ka tuhat rakettm rsku ei purustaks seda. Winston m tles j lle,
kellele ta oma p evikut kirjutab. Tulevikule, minevikule - mingile
kujuteldavale ajale. Ja teda ei oodanud ees mitte surm, vaid h ving. See
p evik muudetakse tuhaks ja teda ennast likvideeritakse. Vaid M ttepolitsei
loeb seda, mida ta on kirja pannud, enne kui see p hitakse olematuks ja
kustutatakse m lust. Kuidas sa saad p rduda tuleviku poole, kui kski j lg
sinust, isegi mitte ks anon mne s na, mis on kirjutatud paberit kile, ei
s ili f siliselt?
Teleekraan l i neliteist: K mne minuti p rast peab ta minema hakkama,
et neliteist kolmek mneks t le tagasi j uda.
Imelik k ll, aga kellal gid n isid Winstonile kindlustunde tagasi
andvat. Ta oli ksildane vaim, kes tleb v lja t e, mida keegi iial ei
kuule. Aga niikaua kui ta seda tleb, ei katke j rjepidevus mingil
seletamatul kombel. Sa ei kanna inimkonna vaimset p randit edasi mitte t nu
sellele, et sind kuuldakse, vaid t nu sellele, et sa s ilitad terve
m istuse. Ta l ks tagasi laua juurde, kastis sule tindipotti ja kirjutas:
Tulevikule v i minevikule, ajale, kus m te on vaba, kus inimesed
erinevad ksteisest ja ei ela ksinda, - ajale, kus on olemas t de ja kus
olnut ei saa olematuks muuta:
Tervitus htlustamise ajastult, ksinduse ajastult, Suure Venna
ajastult, kaksisoima ajastult!
Ta on juba ammu surnud, k is tal peast l bi. Talle n is, et alles n d,
kus ta hakkab oma m tteid v ljendama, on ta teinud otsustava sammu. Iga teo
tagaj rjed peituvad teos endas. Ta kirjutas:
M tteroim ei p hjusta surma: m tteroim ON surm.
N d, kus ta oli taibanud, et ta on surnud mees, oli t htis v imalikult
kauaks ellu j da. Tema parema k e kaks s rme olid tindised. See oli just
t pselt selline pisiasi, mis v is sind reeta. M ni nuuskiv fanaatik
ministeeriumis (t en oliselt naine, v ib-olla m ni niisugune nagu see v ike
punajuukseline naine v i see tumedajuukseline t druk
ilukirjandusosakonnast), v is j da m tlema, miks ta oli l unavaheajal
kirjutanud, miks ta oli kasutanud vanamoelist sulepead,
vannituppa ja n hkis hoolikalt tindi maha tumepruuni s merja seebiga, mis
kriipis nahka nagu liivapaber ja sobis selle t ttu h sti selleks otstarbeks.
Ta pani p eviku lauasahtlisse tagasi. Oleks t iesti m ttetu olnud seda
peita, aga v hemasti selles tahtis ta kindel olla, kas p evik on juba v i ei
ole veel avastatud. Juuksekarv lehtede vahel oleks olnud liiga silmatorkav.
Ta v ttis s rmeotsaga he ratuntava valkja tolmuk beme ja asetas selle
kaanenurgale, kust see kindlasti maha pudeneks, kui keegi kaustikut
liigutab.
Winston n gi unes oma ema.
Ma pidin olema k mne v i heteistk mne aastane, m tles ta, kui ema
kadus. Ema oli pikk, r hikas, tasase loomuga naine, aeglaste liigutuste ja
imekaunite heledate juustega. Isa m letas ta hmaselt kui k hna t mmut
prillidega meest, kes kandis alati korralikku tumedat likonda (eriti olid
Winstonile meelde j nud isa kingade v ga hukesed tallad). Nad m lemad olid
j ljetult kadunud arvatavasti viiek mnendate aastate esimeste suurte
puhastuste k igus.
Praegu istus ema kusagil s gavas kohas temast allpool, hoides s les
tema v ikest de. Winston ei m letanud oma est muud, kui et see oli tilluke
v eti olend, kes oli kogu aeg vait ja kel olid suured uudistavad silmad.
M lemad nad vaatasid les Winstoni poole. Nad olid all mingis maa-aluses
kohas - nagu kaevu p hjas v i v ga s gavas hauas - , aga see oli niisugune
koht, mis, olles k ll s gaval tema all, laskus veelgi s gavamale. Nad olid
uppuva laeva kajutis ja vaatasid l bi tumeneva vee les tema poole. Veel oli
kajutis hku, veel v isid nad teda n ha ja tema neid, aga nad vajusid ha
s gavamale, s gavamale rohekasse vetehauda, mis juba j rgmisel hetkel pidi
neid peitma tema pilgu eest igaveseks ajaks. Tema oli v ljas valguse ja hu
k es, kuna neid kiskus surm alla s gavikku, ja nad olid seal all
sellep rast, et tema oli siin lal. Ta teadis seda ja nemad teadsid seda, ja
ta v is seda teadmist lugeda nende n ost. Aga ei nende n os ega s dames ei
olnud htegi etteheidet, vaid ainult teadmine, et nad peavad surema, selleks
et tema v iks j da ellu, ja et selline on asjade paratamatu k ik.
Ta ei suutnud meelde tuletada, mis oli juhtunud, aga ta teadis unes, et
mingil moel olid ema ja de tema p rast oma elu ohverdanud. See oli
niisugune unen gu, mis s ilitades k ll k ik unen oomadused, on inimese
vaimse elu j tkuks ja milles inimese teadvusse t usevad seigad ja ideed, mis
on uued ja v rtuslikud ka p rast rkamist. See, mis Winstonit praegu
ootamatult rabas, oli m te, et tema ema surm ligi kolmk mmend aastat tagasi
oli olnud traagiline ja kurb niisugusel moel, nagu see praegu enam polnud
v imalik. Ta taipas, et trag dia kuulus endisesse aega, niisugusesse aega,
kus oli veel olemas isiklik elu, armastus ja s prus ja kus perekonnaliikmed
olid ksteisele toeks, ilma et nad oleksid tarvitsenud sellest endale aru
anda. M lestus emast vaevas tema s dant sellep rast, et ema oli surnud
armastades, tema aga oli olnud liiga noor ja isekas, et teda vastu
armastada, ja et kuidagimoodi ta ei m letanud, kuidas oli ema end ohvriks
toonud oma isiklikule ja vankumatule arusaamale kohusetundest. Kaasajal ei
v inud midagi sellist juhtuda. Kaasajal oli k ll hirmu, viha ja valu, aga
mitte tunnete v rikust, mitte s gavaid ja keerulisi hingepiinu. Seda k ike
arvas ta n gevat oma ema ja e p rani silmadest, mis vaatasid les tema
poole l bi rohelise vee, sadade s ldade s gavuselt ja ha s gavamale
vajudes.
kitselt seisis ta madalal vetruval murul, oli suve htu ja l ngus
p ikesekiired kuldasid maad. See maastik, mida ta n gi, kordus tema
unen gudes nii sageli, et ta polnud kunagi p riselt kindel, kas ta oli seda
ka tegelikult n inud. rkvel olles nimetas ta seda endamisi Kuldseks Majaks.
See oli vana, j nestest paljakss dud karjamaa, lookleva jalgraja ja
mutimullahunnikutega. Sakilises hekis aasa teises servas kiikusid jalakate
oksad v ga rnalt kerge tuule k es ja nende lehestik voogas nagu tihe
naisejuus. Kusagil sna l hedal, k ll v ljaspool vaatev lja, voolas
aeglaselt selge veega oja, mille kaldapajude all v rendikes ujusid teivid.
le aasa tuli nende poole see tumedate juustega t druk. Otsekui
heainsa liigutusega kiskus ta endal riided seljast ja viskas need
p lglikult maha. Tema keha oli valge ja sile, aga see ei tekitanud Winstonis
mingit iha, ta vaevalt vaataski seda. Teda t itis sel hetkel imetlusega
hoopis see z^esti, millega t druk oli riided maha visanud. Oma graatsia ja
muretusega n is see h vitavat terve he kultuuri, terve he m tteviisi, nagu
v iks Suure Venna Partei ja M ttepolitsei heainsa hunnitu k eliigutusega
p rmu paisata. Ka see z^est kuulus endisesse aega. Winston rkas les,
huulil s na ъShakespeare .
Teleekraanist kostis k rvulukustav vile, mis kestis hel ja samal
k rgusel kolmk mmend sekundit. Kell oli seitse viisteist, teenistujate
ratusaeg. Winston vinnas end voodist v lja - alasti, sest v lispartei liige
sai aastas vaid 3000 riidekupongi, ja pidz^aama sai 600 eest, - ja kahmas
toolilt luitunud aluss rgi ja l hikesed alusp ksid. Virgutusv imlemine algas
kolme minuti p rast. Hetk hiljem t mbus Winston k verasse metsiku k hahoo
k es, mis r ndas teda peaaegu alati kohe p rast les rkamist. See t hjendas
ta kopsud nii t ielikult hust, et ta sai hinge tagasi alles siis, kui oli
t kk aega selili lamanud ja hku ahminud. Veenid laienesid k himise
pingutusest ja veenilaiendi haavand hakkas s gelema.
ъKolmek mneste-neljak mneste r hm! kl hvis naish l.
ъKolmek mneste-neljak mneste r hm! Asuge kohtadele, palun. Kolmek mnest
neljak mneni!
Winston kargas valveseisangusse ekraani ette, kuhu oli juba ilmunud
tuunika ja v imlemiskingadega nooruslik, k hn, kuid lihaseline naine.
ъK tek verdused ja -sirutused! raius instruktor. ъMinuga hes taktis!
ks, kaks, kolm neli! ks, kaks, kolm, neli! ks, kaks, kolm neli! Laske
k ia, seltsimehed, natuke elavamalt!
kaks, kolm, neli! ks, kaks, kolm neli!...
Piinav k hahoog polnud mitte t ielikult hajutanud muljet, mis tal oli
j nud unen ost, ja v imlemisharjutuste r tmilised liigutused taastasid seda
m nev rra. Masinlikult k si ette ja taha sirutades, n ol
virgutusv imlemiseks sobivaks peetud ilme, p dis ta m ttes suure vaevaga
leida tagasiteed varase lapsep lve h marasse ajaj rku. See oli rmiselt
raske. Kuni viiek mnendate aastate l puni oli k ik eelnev tuhmunud. Kui ei
olnud objektiivseid allikaid, millele toetuda, kaotasid ka isikliku elu
kontuurid teravuse. Inimene m letas t htsaid s ndmusi, mida t en oliselt
polnud toimunudki, inimene m letas vahejuhtumiste ksikasju, ilma et ta
oleks v imeline olnud taastama nende atmosf ri, ja oli pikki t hje
ajal ike, millega ta ei osanud midagi seostada. Tollal oli k ik teisiti kui
praegu. Isegi riikide nimed ja nende kujutised kaardil. N iteks Esimest
Maandumisrada ei nimetatud sellal niimoodi: seda nimetati Inglismaaks v i
Brittaniaks, ehkki Londonit, teadis ta p ris kindlalt, oli alati Londoniks
nimetatud.
Winston ei suutnud meelde tuletada niisugust aega, kus tema kodumaa
poleks s dinud, aga ilmselt oli tema lapsep lves olnud ks sna pikka
rahuperiood, sest ks tema varasemaid m lestusi oli m lestus hur nnakust,
mis oli tabanud k iki n htavasti ootamatult. V ib-olla see oli see aeg, kui
Colchesterile visati aatomipomm. Winston ei m letanud r nnakut ennast, aga
ta m letas isa k tt, mis pigistas tema k tt, kui nad ruttasid alla, alla,
alla, kuskile maa s gavusse, ikka ringiratast m da keerdtreppi, mis k mises
nende sammude all ja v sitas l puks jalad nii ra, et ta hakkas virisema ja
nad pidid puhkama. Ema j rgnes neile oma aeglasel ja raoleval moel t kk
maad tagapool. S les oli tal Winstoni tilluke de, v i oli see lihtsalt
s let is voodipesu: Winston ei olnud kindel, kas tema de oli siis juba
s ndinud. L puks j udsid nad hte k rarikkasse rahvarohkesse paika, milles
ta tundis ra metroojaama.
Inimesi istus igal pool kivip randal ja osa neist istus tihedalt k lg
k lje k rval, ksteise otsa t stetud metallnaridel. Winston ja ema ja isa
leisid endale koha p randal, ja nende k rval istusid naril k rvuti ks
vanamees ja ks vanaeit. Vanamehel oli seljas korralik tume likond ja must
soni tema lumivalgetel juustel oli kuklasse l katud: ta n gu hetas ja ta
sinised silmad olid pisarais. Ta haises dz^inni j rgi. Seda n is temast
erituvat l bi naha nagu higi ja v is kujutleda, et pisarad, mis tema silmist
voolasid, olid puhas dz^inn. Aga kuigi vanamees oli veidi purjus, vaevas
teda t eline ja v ljakannatamatu kurbus. Oma lapsearuga taipas Winston, et
on juhtunud midagi kohutavat ja andestamatut, mida pole v imalik enam heaks
teha. Ja talle paistis, et ta teab, mis see on. On tapetud keegi, keda
vanamees oli armastanud, - v ib-olla tema v ike lapselaps. Vanamees korrutas
iga paari minuti j rel: ъMe ei oleks pidand neid usaldama. Kas ma ei elnud,
memm? N ed n d, mis sest sai. Ma ju r kisin k ikse aeg. Me ei oleks pidand
neid t praid usaldama.
Aga mis t praid nad ei oleks pidanud usaldama, seda Winston enam ei
m letanud.
Sellest ajast peale oli s da pidevalt kestnud, kuigi rangelt v ttes see
ei olnud kogu aeg ks ja seesama s da. Tema lapsep lves olid mitu kuud
kestnud segased t navalahingud Londonis endas, millest m nda ta m letas
selgesti. Aga t iesti v imatu oleks olnud kogu selle perioodi ajalugu
kaardistada ja elda, kes oli kellega igal antud momendil v idelnud, sest
kski kirjalik ega suuline allikas ei maininud iial m nd muud s jalist liitu
peale selle, mis oli parajasti j us. N iteks praegu, 1984. aastal (kui ikka
oli 1984. aasta), s dis Okeaania Euraasiaga ja oli liidus Ida-Aasiaga. Ja
heski avalikus s nav tus ega eraviisilises k neluses ei olnud vihjetki
sellele, et need kolm suurriiki olid kunagi teisiti grupeerunud. Aga Winston
teadis h sti, et tegelikult alles nelja aasta eest oli Okeaania s dinud
Ida-Aasiaga ja oli olnud liidus Euraasiaga. Aga see oli lihtsalt salajane
teadmisraas, mis tal oli juhuslikult m llu j nud, t nu sellele, et tema
m lu polnud piisava kontrolli all. Ametlikult ei olnud partnerid kunagi
vahetunud. Okeaania s dis Euraasiaga: j relikult oli Okeaania alati
Euraasiaga s dinud. K esoleva hetke vaenlane kehastas alati absoluutset
kurjust, ja sellest j reldus, et temaga ei saanud olla mingeid kokkuleppeid
ei minevikus ega tulevikus.
K ige kohutavam, m tles ta k mne tuhandendat korda, kui ta oma lgu
vaevaliselt tahapoole pingutas (kereringid, k ed puusas, pidid tugevdama
seljalihaseid), k ige kohutavam, et see k ik v ib vastata t ele. Kui Partei
v is k e minevikku sirutada ja elda selle v i teise s ndmuse kohta, et
hullem kui piinamine v i surm?
Partei tles, et Okeaania pole iial Euraasiaga liidus olnud. Tema,
Winston Smith, teadis, et Okeaania oli Euraasiaga liidus alles neli aastat
tagasi. Aga kus see teadmine eksisteerib? Ainult tema teadvuses, mis varsti
nagunii h vitatakse. Ja kui k ik teised on omaks v tnud Partei poolt
sisendatud vale ja kui k ik allikad seda kinnitavad, siis l heb see vale
ajalukku ja muutub t eks. ъKes valitseb minevikku, k las Partei loosung,
ъsee valitseb tulevikku; kes valitseb olevikku, see valitseb minevikku.
Minevikku aga, kuigi see oli oma olemuselt muudetav, ei olnud iial muudetud.
K ik, mis pidas paika praegu, pidas paika alati ja igavesti. See oli pris
lihtne. See eeldas ainult l putut v itude seeriat omaenda m lu le.
ъReaalsusekontroll, eldi selle kohta: uuskeeles ъkaksisoim .
ъL dvestume! haugatas instruktor pisut leebemalt.
Winston laskis k ed k lgedele rippu ja hingas aeglaselt sisse. Ta
m tted kandusid kaksisoima lab rinti. Teada ja mitte teada, olla teadlik
kogu t est ja samas korrutada hoolikalt konstrueeritud valesid, olla
heaegselt kahel vastakal arvamusel ja uskuda m lemat, vaatamata nende
vastur kivusele; kasutada loogikat loogika vastu, elda moraalist lahti,
seda samal ajal taga n udes, uskuda, et demokraatia on v imalik ja et Partei
kaitseb demokraatiat; unustada k ik, mida on vaja unustada, siis see j lle
vajalikul hetkel m llu tagasi tuua ja samas j lle jalamaid unustada, ja
lisaks k igele rakendada seda protsessi selle protsessi enda suhtes. See oli
rmiselt peen kunst: teadlikult teadvust uinutada ja seej rel kustutada oma
m lust see eneseh pnoosiakt, mille sa just toime olid pannud. Kaksisoima
l ks vaja isegi selleks, et aru saada s nast ъkaksisoim ,
Instruktor n udis taas t helepanu. ъJa n d vaatame, kes meist ulatub
s rmedega oma varbaid puudutama! tles ta entusiastlikult. ъAlustame,
seltsimehed! Painutused ette. ks-kaks!
Winston vihkas seda harjutust, mis tekitas teravat valu kandatest
reiteni ja l ppes tihti j rjekordse k hahooga. Tema m tisklustest kadus
meeldiv alatoon. Ega minevikku ei ole ainult muudetud, m tles ta, seda on
lausa h vitatud. Kuidas saabki konstateerida k ige ilmsemat fakti, kui peale
sinu enda m lu ei ole mingit allikat? Ta p dis meelde tuletada, mis aastal
ta oli kuulnud esmakordselt Suurt Venda mainitavat. Tema teada oli see
kuuek mnendail aastail, aga ta ei saanud selles kindel olla. Partei ajaloos
esines Suur Vend kui revolutsiooni juht ja kaitsja muidugi selle esimestest
p evadest peale. Tema kangelastegusid nihutati ajas j rk-j rgult tahapoole,
kuni need ulatusid juba neljak mnendate ja isegi kolmek mnendate aastateni,
kus m da Londoni t navaid s itsid kummaliste toruk baratega kapitalistid
oma suurtes l ikivates s iduautodes v i klaasakendega t ldades. V imatu oli
teada saada, kui palju oli selles legendis t tt ja kui palju v ljam eldist.
Winston ei suutnud sedagi meelde tuletada, millal Partei loodi. Ta ei
uskunud, et ta oleks kuulnud s na ingsots enne 1960. aastat, aga oli
v imalik, et vanakeelne vorm ъInglise sotsialism eksisteeris juba varem.
K ik hajus uttu. Vahel v is siiski osutada ilmsele valele. See n iteks
polnud t si, nagu v ideti Partei ajaloo pikuis, et lennukid on Partei
leiutatud. Tema m letas lennukeid v ga varasest lapsep lvest. Aga t endada
sa ei saa midagi. Millegi kohta ei ole t endeid. Ainult ks kord oma elu
jooksul oli tal olnud k es vaieldamatu dokument ajaloolise fakti v ltsimise
kohta. Aga tol korral - -
ъSmith! r gatas tige h l teleekraanist. ъ6079 - Smith, W.! Jah,
teie! Kummarduge madalamale, palun! Te saate k ll paremini. Te ei p a.
Madalamale, palun!
seltsimees. Ja n d k ik vabalt ja vaadake siia!
Winstoni keha kattus silmapilk kuuma higiga. Aga ta n gu j i t iesti
ilmetuks. ra iial n ita v lja jahmatust! ra iial n ita v lja pahameelt!
Ainus silmav lgatus v ib sind reeta. Ta seisis ja vaatas, kuidas instruktor
t stab k ed pea kohale ja - mitte k ll lausa graatsiliselt, aga siiski v ga
kergelt ja n tkelt - painutab end, nii et s rmeotsad ulatuvad varvaste alla.
ъNii, seltsimehed! Ma tahaksin, et te niimoodi teeksite. Vaadake veel
kord. Ma olen kolmek mne heksa aastane ja olen s nnitanud neli last.
Vaadake siia. Ta painutas end uuesti. ъTe n ete,
tahate, lisas ta end sirutades. ъIga alla neljak mne viie aastane inimene
on t iesti v imeline oma varbaid puudutama. Me k ik ei p se rindele
v itlema, aga me v ime end v hemalt vormi hoida. Tuletage meelde meie poisse
Malabari rindel! Ja ujuvkindlustuse madruseid! M elge, mida nemad peavad
taluma. Proovime n d uuesti. See on juba parem, seltsimehed, see on palju
parem, lisas ta julgustavalt, kui Winstonil nnestus kohutava pingutusega
p lvi k verdamata oma varbaid puudutada, esimest korda le paljude aastate.
S gava alateadliku ohkega, mida ei suutnud takistada ka teleekraani
l hedus, alustas Winston oma t p eva, t mmates enda ette k nekirjuri,
puhudes sellelt tolmu ra ja pannes prillid ninale. Siis rullis ta lahti ja
asetas ksteise peale neli v ikest paberitorukest, mis oli torupostiavast
laua paremale nurgale kukkunud.
Boksi seintes oli kolm ava. K nekirjurist paremal oli v ike
torupostiava kirjalike teadete jaoks; vasakul suurem ajalehtede jaoks; ja
k lgseinas, Winstoni k eulatuses, oli traatv rega kaetud lai nelinurkne
pilu. See pilu oli m ratud paberiprahi h vitamiseks. Hoones leidus
niisuguseid pilusid tuhandeid, v ib-olla k mneid tuhandeid, lisaks
t ruumidele oli neid ka koridorides iga paari meetri j rel. Millegip rast
nimetati neid m luaukudeks. Kui oli teada, et m ni dokument kuulub
h vitamisele, v i kui leiti maast m ni paberit kk, siis oli automaatseks
liigutuseks t sta l hema m luaugu v re les ja visata see paberit kk
pilusse, kus soe huvool kandis selle kusagile hoone sisemusse peidetud
tohututesse ahjudesse.
Winston uuris nelja lahtirullitud pabeririba. K ik need sisaldasid he-
v i kaherealise teate kokkusurutud z^argoonis, mis ei olnud uuskeel, aga
sisaldas rohkesti uuskeele s nu ja mida kasutati ministeeriumisiseses
asjaajamises. Need k lasid nii:
aafrikast gvenda
times 19. 12. 83 prognoos 3. ap. 4. kvartaliks tr kivead kontrolli
times 14. 2. 84 k lmin v rviide s^okolaad gvenda
times 3. 12. 83 sv p evak su teade kaksislisaebahea viited ebaisikutele
t is mberkirjutus lesesit ennearhiiv
hmase rahuldustundega pani Winston neljanda teate k rvale. See oli
keeruline ja vastutusrikas t , mida oli igem ette v tta viimasena.
lej nud kolm olid rutiinsed asjad, kuigi teine neist n udis teatavat vaeva
arvuder gastikust l bimurdmisel.
Winston vajutas teleekraani klahvile ъvanad numbrid ja n udis ъTimesi
vastavaid numbreid, mis napilt m ne minuti p rast torupostiavast v lja
libisesid. Need teated, mis ta oli saanud, k isid artiklite ja uudiste
kohta, mida tuli hel v i teisel p hjusel mber teha v i, nagu ametlikult
eldi, ъ gvendada . N iteks ilmnes 17. m rtsi ъTimesist , et Suur Vend oli
oma eelmisel p eval peetud k nes ennustanud, et L una-India rindel j tkub
vaikus, aga et l hemal ajal algab Euraasia pealetung L una-Aafrikas. Juhtus
aga nii, et Euraasia lemjuhatus alustas pealetungi L una-Indias ja j ttis
P hja-Aafrika rahule. Sellep rast tuli vastav l ik Suure Venna k nest mber
s nastada, et panna teda ennustama seda, mis tegelikult toimus. V i siis
teine asi. 19. detsembri ъTimes oli avaldanud ametliku prognoosi
mitmesuguste laiatarbekaupade tootmise kohta 1983. aasta IV kvartalis, mis
oli htlasi IX kolmaastaku VI kvartaliks. T nane leht sisaldas aruande
tegelikust toodangust, kust ilmnes, et prognoos oli r ngalt eksinud igas
rubriigis. Winstoni lesandeks oli esimesi arvusid gvendada ja need
hilisematega vastavusse viia. Mis puutub kolmandasse teatesse, siis siin oli
tegemist v ga lihtsa veaga, mille v is paari minutiga ra parandada. sna
hiljuti, veebruaris, oli K lluseministeerium avaldanud lubaduse (ametlikus
keeles ъkategoorilise t otuse ), et 1984. aastal ei v hendata
s^okolaadinormi. Tegelikult aga, nagu Winston juba teadis, tuli
s^okolaadinormi selle n dala l pul v hendada kolmek mnelt grammilt
kahek mnele. Ja n d ei olnud tarvis muud kui asendada algne lubadus
hoiatusega, et v ib-olla tuleb aprillis normi v hendada.
Niipea kui Winston oli nende teadetega hel pool, kinnitas ta diktofoni
abil kirjapandud parandused ъTimesi vastavate numbrite k lge ja l kkas need
toruposti. Siis k gardas ta peaaegu alateadliku liigutusega kokku nii
originaalteated kui ka m rkmed, mis ta oli teinud, ja pistis need m luauku,
et nad tules h viksid.
Ta ei teadnud t pselt, mis toimub n htamatus lab rindis, kuhu see
toruposti viis, aga ldine ettekujutus sellest oli tal olemas. Niipea kui
k ik vajalikud parandused ъTimesi selles v i teises numbris olid tehtud ja
le kontrollitud, tr kiti see number uuesti, originaaleksemplar h vitati ja
parandatud eksemplar pandi aastak iku selle asemele. Ja seda pideva
muutumise protsessi ei rakendatud mitte ainult ajalehtede, vaid ka
raamatute, ajakirjade, bros^ ride, plakatite, lendlehtede, filmide,
heli lesv tete, karikatuuride, fotode - ldse iga liiki kirjanduse v i
dokumentatsiooni puhul, millel v is olla mingi poliitiline v i ideoloogiline
t hendus. P ev-p evalt ja peaaegu minut-minutilt viidi minevik vastavusse
olevikuga. Nii sai dokumentaalselt t endada, et k ik Partei ennustused olid
t ide l inud; ei lastud s ilida helgi oleviku n udmistega vastuolus oleval
ajaleheteatel v i arvamusavaldusel. Kogu ajalugu oli palimpsest, puhtaks
kraabitud ja le kirjutatud t pselt nii sageli nagu vaja. Ja kui tegu oli
tehtud, ei olnud mingil juhul enam v imalik n idata, et aset on leidnud
v ltsimine. Arhiiviosakonna suurim sektor, mis oli tunduvalt suurem kui see,
kus Winston t tas, koosnes t tajatest, kelle lesanne oli v lja otsida ja
kokku koguda k igi nende raamatute, ajalehtede ja dokumentide eksemplarid,
mis tuli asendada ja h vitada. ъTimesi number, mida oli poliitilise kursi
muutumise v i Suure Venna ekslike ennustuste t ttu tosin korda mber tehtud,
s ilitas aastak igus oma algse kuup eva ja polnud olemas htegi eksemplari,
mis oleks talle vastu r kinud. Ka raamatud vaadati le ja kirjutati he
uuesti ja uuesti mber ja anti taas v lja ilma igasuguse m rkuseta, et neis
on tehtud mingeid muudatusi. Ja ka kirjalikes juhendites, mida Winston sai
ja mis ta p rast t itmist otsekohe ra viskas, ei olnud vihjetki sellele, et
tegemist on v ltsimisega; juttu oli vaid v ratustest, eksitustest,
stiilivigadest v i vigastest tsitaatidest, mida tuli t psuse huvides
korrigeerida.
Aga tegelikult, m tles ta K lluseministeeriumi andmeid kohandades, pole
see isegi mitte v ltsing. Lihtsalt ks nonsenss asendatakse teisega.
Enamasti ei olnud sel materjalil, millega tal tuli tegemist teha, reaalse
eluga midagi pistmist, isegi mitte sedav rd nagu otsesel valel.
Statistilised andmed olid esialgsel kujul samav rd fantaasia vili nagu nende
gvendatud versioon. Enamasti tuli andmed oma peast v tta. N iteks oli
K lluseministeeriumi plaan prognoosinud saabaste toodanguks kvartalis 145
miljonit paari. Tegelik toodang oli ametlikel andmetel 62 miljonit.
Prognoosi korrigeerides v hendas Winston planeeritud arvu 57 miljonini, et
saaks tavakohaselt v ita, nagu oleks plaani letatud. Aga igal juhul ei
olnud 62 miljonit t ele sugugi l hemal kui 57 v i 145 miljonit. V ib-olla ei
toodetud ldse mingeid saapaid. Igatahes ei teadnud keegi toodangu t elist
hulka ega hoolinudki sellest. Teati vaid, et igas kvartalis toodetakse
paberil astronoomiline arv saapaid, samal ajal kui pooled Okeaania elanikest
k ivad paljajalu. Ja nii oli lugu k igi andmetega, olid need siis t htsad
v i v hem t htsad. K ik kadus mingisse varjude maailma, kus isegi aastaarvud
muutusid ebam raseks.
Winston heitis pilgu le saali. Vastasboksis t tas usinasti v ikest
kasvu, pedandi moega, sinetava l uaga Tillotsoni-nimeline mees, kokkumurtud
ajaleht p lvedel ja suu tihedalt vastu k nekirjuri huulikut. Tal oli
niisugune ilme, et ta p ab hoida seda, mis tal on elda, saladuses ja
jagada seda ksnes teleekraaniga. Ta vaatas les ja tema prillid v lgatasid
vaenulikult Winstoni suunas.
Winston peaaegu ei tundnudki Tillotsoni ja tal polnud aimugi, millega
too tegeleb. Arhiiviosakonna ametnikud ei armastanud oma t st r kida.
Pikas akendeta saalis, kus oli kaks rida bokse, mida t itis l putu
paberikrabin ja k nekirjurisse pomisevate h lte m min, t tas v hemalt
tosin inimest, kelle nimegi Winston ei teadnud, ehkki ta n gi neid iga p ev
m da koridore saalimas v i kahe vihkamise minuti ajal k tega vehkimas. Ta
teadis, et v ike punakate juustega naine k rvalboksis on p evast p eva
ametis sellega, et otsib ajakirjandusest v lja ja t mbab maha nende inimeste
nimesid, kes on likvideeritud ja keda tuleb selle t ttu mitte kunagi
eksisteerinuks lugeda. Ja see oli naisele sna sobiv tegevus, sest ka tema
oma mees oli paar aastat tagasi likvideeritud. Ja hes kaugemas boksis istus
ks leebe, kohmetu ja unelev Ampleforthi-nimeline olend, kel olid v ga
karvased k rvad ja imep rane anne z^ongleerida riimide ja v rsim tudega ja
kes produtseeris ideoloogiliselt sobimatuks muutunud, aga hel v i teisel
p hjusel antoloogiates s ilitatavate luuletuste v ltsitud v i - nagu neid
nimetati - definitiivseid tekste. Aga see saal oma umbes viiek mne t tajaga
moodustas ainult he alasektori, he raku arhiiviosakonna gigantses ja
keerulises organismis. mberringi, lal ja all, oli veel arutul hulgal
t tajaid, kes k ik olid rakkes lesannete kallal, mille hulk oli
kujuteldamatu. Seal olid tohutu suured tr kikojad abitoimetajate,
tr kit liste ja hoolikalt sisustatud fotoateljeedega lesv tete
v ltsimiseks. Seal oli teleprogrammide sektor operaatorite ja rez^iss ride
ja terve hulga n itlejatega, kellel oli annet h lte imiteerimiseks. Seal
oli arvukas referentide armee, kelle lesandeks oli ainult k rvaldatavate
raamatute ja ajakirjade nimekirjade koostamine. Seal olid tohutud laod
parandatud dokumentide s ilitamiseks ja salajased ahjud originaalide
h vitamiseks. Ja seal olid kusagil, t iesti anon mselt, ka juhtivad ajud,
kes koordineerisid kogu seda t d ja m rasid ra poliitika p hijooned,
millest s ltus, missugust osa minevikust s ilitati, missugust v ltsiti ja
missugune lakkas tervikuna olemast.
Ja pealegi oli arhiiviosakond vaid ks T eministeeriumi haru.
Ministeeriumi peamine t ei seisnud mitte mineviku mbertegemises, vaid
Okeaania kodanike varustamises ajalehtede, filmide, pikute,
teleprogrammide, n idendite ja romaanidega, - hes naga iga liiki
informatsiooni, instruktsioonide ja meelelahutusega raidkujudest
loosungiteni, l rilisest luuletusest bioloogiaalase traktaadini ja
aabitsast uuskeele s naraamatuni. Ja ministeerium ei pidanud rahuldama mitte
ksnes Partei mitmek lgseid vajadusi, vaid kordama kogu seda operatsiooni
madalamal tasemel ka proletariaadi tarbeks. Oli olemas terve hulk
iseseisvaid sektoreid, mis tegelesid proletariaadile m ratud kirjanduse,
muusika, draama ja ldse meelelahutusega. Nende produktsiooniks olid
sopalehed, mis ei sisaldanud peaaegu midagi muud peale spordiuudiste,
kohtukroonika ja astroloogia, sensatsioonilised viiesendised romaanid,
filmid, mis n retasid seksuaalsusest, ja sentimentaalsed laulukesed, mida
loodi otsast l puni mehaaniliselt teatava spetsiaalse kaleidoskoobi abil,
mida nimetati versifikaatoriks. Omaette alasektor, uuskeeles pornosek,
tegeles k ige madalamat sorti pornograafia tootmisega, mis saadeti laiali
kinnistes mbrikes ja mida peale valmistajate ei tohtinud n ha kski Partei
liige.
Kuni Winston t tas, oli torupostiavast lauale pudenenud veel kolm
teadet; aga need olid lihtsad juhtumid ja nendega ta sai hakkama enne kaht
vihkamise minutit. Kui vihkamine oli m das, tuli ta tagasi oma boksi,
v ttis riiulilt uuskeele s naraamatu, l kkas k nekirjuri k rvale, puhastas
prille ja asus selle hommiku t htsaima lesande kallale.
T oli suurim r m Winstoni elus. Enamasti oli see k ll t tult
rutiinne, aga aeg-ajalt tuli ette nii raskeid ja keerulisi lesandeid, et
neisse v is s veneda nagu p hjatusse matemaatilisse probleemi, -
peenv ltsinguid, mille puhul sul ei olnud teejuhiks midagi muud kui ainult
oma arusaam ingsotsi p hialustest ja oletus selle kohta, mida Partei sinult
ootab. Seda laadi asjades oli Winston tugev. Ajuti oli talle usaldatud isegi
ъTimesi juhtkirjade gvendamine, mis olid kirja pandud otsast l puni
uuskeeles. Ta rullis lahti ennist k rvalepandud teate. See k las nii:
kaksislisaebahea viited ebaisikutele t is mberkirjutus lesesit ennearhiiv
Vanakeeles (ehk kirjakeeles) oleks see k lanud nii:
aasta 3. detsembri ъTimesis on rmiselt ebarahuldav ja sisaldab viiteid
mitteeksisteerivatele isikutele. T ies ulatuses mber kirjutada ja esitada
enne arhiivi andmist oma versioon k rgematele instantsidele.
Winston luges selle vigase artikli l bi. J i mulje, et Suure Venna
p evak sk oli p hendatud peamiselt UKVO-nimelise organisatsiooni kiitmisele.
UKVO varustas ujuvkindluste meeskondi sigarettide ja muu tarbekaubaga. Eriti
t steti p evak sus esile kedagi seltsimees Withersit, sisepartei
silmapaistvat liiget, keda autasustati sel puhul ordeni ъV ljapaistvate
teenete eest teise klassiga.
Aga kolm kuud tagasi oli UKVO ootamatult laiali saadetud, ilma et oleks
p hjusi avaldatud. V is arvata, et Withers ja tema kaast lised on n d p lu
all, kuigi selle kohta ei olnud ilmunud mingit teadet ei ajakirjanduses ega
teleekraanis. Aga see oligi ootusp rane, sest poliitilisi kurjategijaid ei
antud tavaliselt kohtu alla ega s distatud neid avalikult. Tuhandeid
inimesi puudutavad suuremad puhastused avalike kohtuprotsessidega, kus
riigireeturid ja m tteroimarid alandlikult oma s d tunnistasid ja seej rel
hukati, olid erilised vaatem ngud, mida ei korraldatud sagedamini kui kord
paari aasta jooksul. Enamasti kadusid inimesed, kes olid Partei
rahulolematuse ra teeninud, j ljetult ja neist ei olnud enam iial midagi
kuulda. Kellelgi polnud v himatki aimu, mis neist on saanud. V imalik, et
m nikord nad j eti ka ellu. Lisaks oma vanematele teadis Winston isiklikult
umbes kolmek mmend inimest, kes olid eri ajal kadunuks j nud.
Winston silitas kirjaklambriga rnalt nina. Vastasboksis kummardus
seltsimees Tillotson ikka veel salap rasel ilmel k nekirjuri kohale. Ta
t stis korraks pead: j lle see vaenulik prilliv lgatus. Winstonile tuli
m te, et kas seltsimees Tillotson ei ole kki sama lesandega ametis mis
temagi. See oli t iesti v imalik. Nii keerulist t d ei usaldataks iial
ainult hele inimesele; teisest k ljest: teha see lesandeks m nele
komisjonile t hendaks avalikult tunnistada, et pannakse toime v ltsimine.
Ilmselt oli praegu tosin inimest v lja m tlemas v istlevaid versioone selle
kohta, mida Suur Vend tegelikult oli elnud. Ja siis tuleb m nel sisepartei
meisterajul v lja valida see v i teine versioon, lihvida seda veel, lasta
k iku kogu n utav keeruline ristamisi-viidete kaaderv rk, ja siis kinnistub
see v ljavalitud vale allikates ja muutub t eks.
Winston ei teadnud, miks Withers oli ebasoosingusse sattunud. V ib-olla
oli p hjuseks korruptsioon v i ebakompetentsus. V ib-olla oli Suur Vend
tahtnud lihtsalt liiga populaarsest alluvast vabaneda. V ib-olla kahtlustati
Withersti v i m nd tema l hikondlast ketserlikes tendentsides. V i v ib-olla
- mis oli k ige t en olisem - oli see asi juhtunud lihtsalt sellep rast, et
puhastused ja likvideerimised olid lahutamatu osa valitsemismehhanismist.
Ainsaks kindlaks pidepunktiks olid s nad ъviited ebaisikutele , millest
j reldus, et Withers on juba surnud. Arreteerimine iseenesest seda veel
tingimata ei pruukinud t hendada. Vahel lasti arreteeritu vabaks ja j eti ta
aastaks-paariks vabadusse, enne kui ta hukati. Sageli ilmus m ni isik, keda
oli ammu surnuks peetud, nagu viirastus m nele avalikule kohtuprotsessile ja
vedas oma tunnistustega sisse sadu teisi, enne kui ta taas kadus - sedapuhku
juba igaveseks. Aga Withers oli juba
Teda ei olnud olemas: teda polnud iial olemas olnud. Winston otsustas, et
Suure Venna k nes ei piisa lihtsalt r hu mberasetamisest. Parem oli panna
see k ne k ima millegi kohta, millel ei ole esialgse teemaga absoluutselt
mingit seost.
Ta oleks v inud p rata selle k ne traditsiooniliseks s distuseks
reeturite ja m tteroimarite aadressil, aga see oleks olnud natuke liiga
l bin htav; m ne lahinguv idu v i siis IX kolmaastakuplaani letamise
sissetoomine aga oleks tinginud liiga keerukaid parandusi teistes allikates.
Siin l ks vaja puhast fantaasiat. Ja kki ilmus Winstoni vaimusilma ette
otsekui elavana keegi seltsimees Ogilvy, kes oli sja kangelaslikel
asjaoludel lahingus langenud. Vahel p hendas Suur Vend p evak su m ne
tagasihoidliku Partei-s duri m lestusele, kelle elu ja surma ta seadis
j reltegemist v rivaks eeskujuks. T na ta p hendab selle siis seltsimees
Ogilvy m lestusele. T si, mingit seltsimees Ogilvyt pole olemas, aga m ned
tr kiread ja paar v ltsitud fotot puhuvad talle elu sisse.
Winston m tles hetke, t mbas siis k nekirjuri l hemale ja hakkas
dikteerima Suure Venna tuntud stiilis: see stiil oli htaegu s jav eline
ning pedantne ja t nu v ttele k simusi esitada ja otsekohe ise neile vastata
(ъMis j reldusi me v ime antud faktist teha, seltsimehed? Me v ime antud
faktist teha j relduse, mis k ib htlasi kokku m ne ingsotsi
p hiprintsiibiga, et... jne. jne.), oli seda kerge matkida.
Kolmeaastaselt keeldus seltsimees Ogilvy k igist m nguasjadest peale
trummi, kuulipilduja ja helikopterimudeli. Kuueselt - aasta enne n utavat
vanusepiiri - v imaldati tal erandi korras astuda Luurajate ridadesse;
heksa-aastaselt oli ta juba salgajuht. heteistk mneselt andis ta
M ttepolitseis les oma onu, kui ta oli kuulnud pealt jutuajamist, milles
esines tema arvates riigivastaseid v ljendeid. Seitsmeteistk mneaastaselt
sai temast Noorte Antiseksuaalse Liidu rajooniorganisaator.
heksateistk mneselt konstrueeris ta k sigranaadi, mis v eti
Rahuministeeriumi poolt relvastusse ja mis tappis esimesel katsetamisel he
plahvatusega 31 euraaslasest vangi. Kahek mne kolme aastaselt hukkus ta
lahingu lesande t itmisel. J litatuna vaenlase h vitajatest, sellal kui ta
lendas t htsate s numitega le India ookeani, sidus ta endale raskuseks
k lge kuulipilduja ja h ppas helikopterist koos dokumentide ja k igega
vetes gavikku, - surm, tles Suur Vend, millele on v imatu kadeduseta
m elda. Suur Vend lisas veel m ned s nad seltsimees Ogilvy hingepuhtuse ja
ideelisuse kohta. Ogilvy oli t iskarsklane ja mittesuitsetaja, ta ei lubanud
endale mingeid meelelahutusi peale igap evase treeningutunni spordisaalis ja
ta oli andnud ts libaadivande, uskudes, et abielu ja mure perekonna p rast
ei sobi kaksk mmend neli tundi p evas teenistuskohustele p hendumisega. Tal
polnud teist k neainet peale ingsotsi p hialuste ega muid eesm rke elus
peale euraaslaste h vitamise ja spioonide, saboteerijate, m tteroimarite ja
reeturite v ljanuhkimise.
Winston k hkles hetke, kas mitte autasustada seltsimees Ogilvyt
ordeniga ъV ljapaistvate teenete eest , kuid loobus sellest, sest see oleks
n udnud tarbetuid parandusi teistes allikates.
Veel kord vaatas ta oma rivaali vastasboksis. Miski nagu tles talle
kindlalt, et Tillotson tegeleb t pselt sama t ga mis temagi. Iial ei v inud
teada, kelle versioon l puks kasutusele v etakse, aga Winston oli ometi
t iesti kindel, et see saab olema tema oma. Seltsimees Ogilvy, keda veel
tund aega tagasi keegi ettegi ei kujutanud, oli n d t siasi. Winstonit
llatas veider m te, et v lja saab m elda surnuid, ja mitte elavaid.
Seltsimees Ogilvy, kes polnud iial eksisteerinud olevikus, eksisteeris n d
minevikus, ja kui see v ltsingu akt on kskord ra unustatud, siis
eksisteerib ta niisama ehtsalt ja niisama kindlal alusel nagu Karl Suur v i
Julius Caesar.
Looklev l unaj rjekord madalas keldrikorruse s gisaalis nihkus
aeglaselt edasi. Saal oli juba rahvast t is ja l rm k rvulukustav. Leti
v rest tuli hapuka metalse l hnaga lihaaurusid, mis ei suutnud aga l mmatada
ъV idu dz^inni lehka. Ruumi tagaotsas oli v ike baar, lihtsalt auk seinas,
kust v is osta dz^inni, k mme senti suur pits.
ъSind ma ootasingi, tles ks h l Winstoni selja tagant.
Winston p ras mber. See oli ta s ber Syme, kes t tas
uurimisosakonnas. V ib-olla ъs ber polnud just k ige igem s na. Praegusel
ajal polnud s pru, k ik olid seltsimehed, aga m ne seltsimehega oli
meeldivam r kida kui teistega. Syme oli filoloog, uuskeele asjatundja. Ta
kuulus arvukasse uurimisr hma, mis tegeles uuskeele s naraamatu
heteistk mnenda tr ki ettevalmistamisega. Ta oli k hetu kuju, l hem kui
Winston, tumedate juuste ja suurte pungis silmadega, mis n isid sind uurivat
hteaegu kurvalt ja irooniliselt, kui ta sinuga r kis.
ъMa tahtsin k sida, ega sul z^iletiteri ei ole, tles ta.
ъMitte ainsatki! tles Winston k hku, nagu tunneks end milleski s di
olevat. ъMa olen ise ka igalt poolt otsinud. Neid ei ole enam olemas.
Z^iletiteri k siti ksteiselt pidevalt. Tegelikult oli tal kaks uut
z^iletitera tagavaraks. Aga juba kuu aega oli neist suur puudus. Alatasa ei
j tkunud Partei kauplustes m nd h davajalikku asja. Kord see oli n elel ng,
kord n bid, kord kingapaelad, praegu ei olnud z^iletiteri. Kui neid veel
ldse kusagilt hankida sai, siis ainult ъvabalt turult.
ъMa ajan juba kuuendat n dalat he ja sama teraga l bi, valetas
Winston.
J rjekord nihkus j lle paar sammu edasi. Kui nad peatusid, vaatas ta
uuesti Syme'i poole. M lemad v tsid leti relt hunnikust rasvase
metallkandiku.
ъKas sa eile vangide poomist k isid vaatamas? k sis Syme.
ъMa t tasin, tles Winston ksk ikselt. ъK ll kunagi ringvaates
n idatakse.
ъSee on v ga kesine aseaine, tles Syme.
Tema irooniline pilk libises le Winstoni n o. ъMa tean sind, n is see
pilk tlevat. ъMa n en sind l bi. K ll ma juba tean, mis sa poomist ei
vaadanud. Syme oli intelligendi kombel m rgine ortodoks. Ta v is julma
naudinguga r kida helikopterir nnakutest vaenlase k ladele, m tteroimarite
kohtuprotsessidest ning lestunnistustest ja hukkamistest
Armastusministeeriumi keldrites. Temaga vesteldes oli targem teda sellistest
teemadest eemale juhtida ja ahvatleda teda, kui v imalik, uuskeele
ksikasjadesse, millest ta v is asjatundlikult ja huvitavalt r kida.
Winston p ras oma pea pisut k rvale, et v ltida suurte tumedate silmade
puurivat vaadet.
ъIlus poomine oli, tles Syme m tlikult. ъAinult ma m tlen, et jalgade
kinnisidumine rikub asja. Mulle meeldib n ha, kui need t mblevad. Ja le
k ige p ris l pus, see suust ripnev sinine keel - t iesti sinine. See on
v rratu detail.
ъPalun j rgmine! r gatas valge p lle ja kulbiga prole.
Winston ja Syme l kkasid kandikud letiv re alla. M lemale visati sinna
k hku komplektl una: plekk-kauss roosakashalli liharoaga, kamakas leiba,
t kk juustu, kruus musta ъV idu kohvi ja ks sahariinitablett.
ъSeal teleekraani all on vaba laud, tles Syme. ъV tame minnes hed
dz^innid.
Dz^inni anti ilma k rvata portselankruusides. Nad tr gisid l bi
rahvasumma ja ladusid kandikud t hjaks plekiga kaetud lauale, mille nurgale
oli kellestki j nud soustiloik, ilgelt vedel l ga, mis meenutas okset.
Winston v ttis dz^innikruusi k tte, kogus end veidi ja kummutas limaigulise
vedeliku k rist alla. Kui ta oli pisarad silmist ra p hkinud, tundis ta
kki, et tal on k ht t hi. Ta haaras lusika ja hakkas liharooga helpima.
Vesises leemes ujusid roosakad k snataolised t kid, mis pidid kujutama
endast ilmselt liha. Mehed s id vaikides oma kausi t hjaks. Vasakut k tt
Winstoni selja taga k is katkematu jutuvada, kellegi t takas pr ksuv h l
peaaegu nagu pardil l ikus teravalt le ldisse l rmi.
ъKuidas s naraamat edeneb? t stis Winston h lt, et end kuuldavaks
teha.
ъAeglaselt, tles Syme. ъPraegu ma tegelen omaduss nadega. See on v ga
p nev.
Ta l i jalamaid s rama, kui jutt l ks uuskeelele. Ta l kkas kausi
eemale, v ttis hte kleenukesse k tte leivakamaka, teise juustu ja n jatus
le laua, et ei pruugiks karjuda.
ъ heteistk mnes tr kk on p hjapanev, tles ta. ъMe anname keelele
l pliku kuju, selle kuju, mis tal on siis, kui keegi ei r gi enam teisiti.
Kui me sellega valmis saame, peavad sinusugused keele t ielikult mber
ppima. Sa m tled kindlasti, et meie p hitegevus on uute s nade leiutamine.
Sugugi mitte! Me h vitame s nu iga p ev sadade viisi, massiliselt. Me teeme
keele luudeni puhtaks. heteistk mnes tr kk ei sisalda ainsatki s na, mis
kaoks k ibelt enne aastat 2050.
Ta hammustas ahnelt leiba, neelas paar suut it, ja j tkas siis mingi
pedantse kirega. Tema k hn t mmu n gu oli muutunud hingestatuks, pilk oli
minetanud iroonilise ilme ja muutunud peaaegu unistavaks.
ъSee on ilus asi, see s nade h vitamine. Muidugi, k ige suurem on
raiskamine omaduss nade ja tegus nade osas, aga on ka sadu nimis nu, millest
v ib vabaneda. Ja need ei ole mitte ainult s non mid; on ka veel
anton mid. Sest kuidas on igustatud niisuguse s na olemasolu, mis on vaid
m ne teise s na vastand? S na sisaldab oma vastandi iseendas. V tame n iteks
s na ъhea . Kui on olemas niisugune s na nagu ъhea , milleks on siis vaja
niisugust s na nagu ъhalb ? ъEbahea k lbab niisama h sti, - isegi paremini,