sest ta on otsene vastand, mida see teine ei ole. V i j lle, kui sa soovid
ъhea tugevamat astet, - mis m te on siis kasutada tervet rida ebam raseid
s nu nagu ъsuurep rane , ъoivaline ja k ik need teised. ъLisahea katab
need t hendused; v i ъkaksislisahea , kui sa soovid veel midagi tugevamat.
Muidugi, me juba kasutame neid s nu, aga uuskeele l plikus versioonis
puuduvad muud s nad t ielikult. L puks katab kogu hea ja halva m iste ainult
kuus s na - v i tegelikult ksainus. Kas sa ei m ista selle asja ilu,
Winston? Algselt oli see muidugi SV idee, lisas ta nagu j relm ttena.
Suure Venna mainimisel libises le Winstoni n o tuima vaimustuse vari.
Aga sellegipoolest tabas Syme otsekohe puuduj ki entusiasmist.
ъSa ei oska uuskeelt t siselt hinnata, Winston, tles ta peaaegu
kurvalt. ъIsegi kui sa kirjutad uuskeeles, m tled sa endiselt vanakeeles. Ma
olen lugenud artikleid, mis sa vahel ъTimesi kirjutad. Nad on sna head,
aga nad on t lked. Oma s dames sa oled truuks j nud vanakeelele kogu tema
ebam rasuse ja kasutu mitmet henduslikkusega. Sa ei m ista s nade
h vitamise ilu. Kas sa tead, et uuskeel on ainus keel maailmas, mille
s navara iga aastaga kahaneb?
Muidugi Winston teadis seda. Ta naeratas, ta lootis, et heakskiitvalt,
ega s andanud midagi elda. Syme hammustas j lle t ki musta leiba, n ris
seda pisut ja j tkas:
ъKas sa ei m ista, et uuskeele eesm rk on ahendada m tlemise piire?
L puks me muudame m tteroima s na otseses m ttes v imatuks, sest puuduvad
selle v ljendamiseks tarvilikud s nad. K iki m isted, mida vaja l heb,
v ljendatakse ainult he s naga, mille t hendus on rangelt piiritletud ja
mille k rvalt hendused on k ik kadunud ja unustatud. heteistk mnendas
tr kis me ei ole enam kuigi kaugel sellest eesm rgist. Aga see protsess
j tkub veel kaua p rast seda, kui sina ja mina oleme surnud. Iga aastaga
v heneb s nade hulk ja kitsenevad teadvuse piirid. Muidugi pole ka enam
praegu mingit p hjust m tteroimareid vabandada. See on lihtsalt
enesedistsipliini ja reaalsusekontrolli k simus. Aga l puks kaob vajadus
sellegi j rele. Revolutsioon on t ielik, kui keel on t iuslik. Uuskeel on
ingsots ja ingsots on uuskeel, lisas ta mingi leloomuliku rahuldusega.
ъKas sul pole kunagi p he tulnud, Winston, et hiljemalt 2050. aastal ei
saaks enam kski inimene meie praegusest jutuajamisest aru?
ъV lja arvatud - - alustas Winston k hklevalt, aga j ttis lause
l petamata.
Tal oli keele peal ъv lja arvatud proled , aga ta hoidis end tagasi,
sest ta ei olnud kindel, et see m rkus ei ole mingil moel ketserlik. Aga
Syme aimas, mida ta oli tahtnud elda.
ъProled ei ole inimesed, tles ta hooletult. ъ2050. aastaks -
v ib-olla juba varem - on tegelik vanakeele oskus kadunud. Kogu
minevikukirjandus on selleks ajaks h vitatud. Chaucer, Shakespeare, Milton,
Byron - neist k igist on olemas vaid uuskeelne versioon, mis mitte ainult ei
erine originaalist, vaid on selle t ielik vastand. Isegi Partei kirjandus
muutub. Isegi loosungid muutuvad. Kuidas saakski olla loosungit ъVabadus on
orjus , kui vabaduse m iste on k rvaldatud? Kogu m tlemise laad on selleks
ajaks hoopis teine. M tlemist sellisena, nagu me m istame seda praegu, siis
enam ei ole. O^igeusklikkus t hendab mittem tlemist, m tlemise tarbetust.
O^igeusklikkus on teadvusetus.
hel heal p eval, taipas Winston ootamatu selgusega, likvideeritakse
Syme. Ta on liiga intelligentne. Ta pilk on liiga selge ja jutt liiga
otsekohene. Partei ei armasta selliseid inimesi. hel heal p eval ta kaob.
See on talle n kku kirjutatud.
Winston oli oma leiva ja juustu ra s nud. Ta keeras end veidi
k ljetsi, et oma kohvi juua. Temast vasakul istuv kimeda h lega mees vatras
veel ikka halastamatult. Noor naine, kes oli arvatavasti mehe sekret r ja
istus, selg Winstoni poole, kuulas teda ja n is innukalt n ustuvat k igega,
mis mees tles. Aeg-ajalt p dis Winston kinni m ne repliigi, nagu ъMinu
arvates on teil t iesti igus... Ma olen teiega t iesti n us , eldud
noorusliku ja rumalav itu naish lega. Aga meesh l ei katkenud ka siis
hetkekski, kui t druk midagi tles. Winston teadis seda meest ainult
n gupidi, ta ei teadnud temast muud, kui et mees t tab mingil t htsal kohal
ilukirjandusosakonnas. Mees oli umbes kolmek mne aastane, j meda kaela ja
laia liikuva suuga. Ta pea oli pisut tahapoole kallutatud, ja kuiv rd ta
istus sellise nurga all, et valgus langes ta prilliklaasidele, n gi Winston
silmade asemel kaht musta auku. Ja mis oli natuke jube, oli see, et tema
suust voolavas htlases mulinas oli v imatu ksikuid s nu eristada. Vaid
korra tabas Winston lause ъgoldsteinluse t ielik ja l plik elimineerimine ,
mis t ukus suust v ga j rsult ja n iliselt nagu hes t kis otsekui tinasse
valatud tr kirida. lej nu oli lihtsalt m ra, pr k-pr k-pr ksumine. Ja
siiski, kuigi polnud kuulda, mida see mees t pselt tles, ei j nud mingit
kahtlust selles, mis laadi see monoloog ldiselt oli. V ib-olla s distas ta
Goldsteini ja n udis karmimaid meetmeid m tteroimarite ja saboteerijate
suhtes, v ib-olla protesteeris ta vihaselt Euraasia armee metsikuste vastu
v i v ib-olla listas ta Suurt Venda ja Malabari rinde kangelasi, see oli
l ppude l puks ksk ik. Oli see, mis oli, sa v isid kindel olla, et iga tema
s na on puhas ortodokslus, puhas ingsots. Kui Winston vaatas seda silmitut
n gu kiiresti les-alla liikuva l uaga, tekkis tal pentsik tunne, et see ei
olegi inimolend, vaid on mingi nukk. Ja ei r kinud mitte mehe aju, vaid
tema k ri. Tekst, mis temast v ljus, koosnes k ll s nadest, aga see ei olnud
k ne selle t elises t henduses, see oli teadvusetult kuuldavale toodud heli
nagu pardi pr ksumine.
Syme oli korraks vait j nud ja joonistas lusikavarrega soustiloiku
mustreid. H l naaberlauast j tkas kiiret pr ksumist, ja seda oli ldises
k ras selgesti kuulda.
ъUuskeeles on ks s na, tles Syme. ъMa ei tea, kas sa tead seda:
pr kpruuk, pardi moodi pr ksuma. See on ks neid huvitavaid s nu, millel
on kaks vastandlikku t hendust. Seoses oponendiga on see solvang; seoses
kellegagi, kellega sa oled hel meelel, on see heakskiit.
Kahtlemata Syme likvideeritakse, m tles Winston j lle. Ta m tles seda
veidi kurvalt, kuigi ta teadis h sti, et Syme teda eriti ei salli, isegi
p lgab veidi ja on t iesti v imeline teda v himalgi p hjusel m tteroimariks
tembeldama. Syme'ile oli k ljes mingi vaevum rgatav viga. Tal oli midagi
puudu: vaikimisoskus, ksk iksus, mingi p stev n medus. Ketseriks ei saanud
teda nimetada. Ta uskus ingsotsi p hialustesse, ta austas Suurt Venda, ta
r mustas v itude le ja vihkas teisitim tlejaid, mitte ainult siiralt, vaid
ka mingi v simatu innu ja t ieliku informeeritusega, mis Partei
lihtliikmetele j i k ttesaamatuks. Ja siiski h ljus tema mber alatasa
midagi kompromiteerivat. Ta tles asju, mida oleks parem olnud tlemata
j tta, ta oli lugenud liiga palju raamatuid ja ta k lastas sageli ъKastani
kohvikut, kunstnike ja muusikute lemmikpaika. Ei olnud htegi, isegi mitte
kirjutamata seadust, mis oleks keelanud ъKastani kohvikut k lastada, aga
see koht oli kuidagi pahaendeline. Sinna olid kogunenud vanad
diskrediteeritud parteijuhid, enne kui nad l plikult v lja puhastati. Ja
aastaid tagasi olevat seal n htud isegi Goldsteini ennast. Syme'i saatust
polnud raske ette n ha. Ja ikkagi oli fakt, et oleks Syme kas v i korraks
aimanud oma lauanaabri salam tteid, oleks ta Winstoni kohe M ttepolitseile
v lja andnud. N nda oleks toiminud ka iga teine, aga Syme'i peale v is eriti
kindel olla. Innukusest ksi ei piisanud. O^igeuslikkus oli teadvusetus.
Syme vaatas les. ъParsons tuleb, tles ta.
Ja miski tema h letoonis n is sellele nagu lisavat ъsee va juhmakas .
Ja t epoolest, masajas, heledap ine, konnan oga Parsons, Winstoni majanaaber
V idu Majast, rajas endale teed nende laua suunas. Kolmek mne viieselt
v disesid tal kaelal ja v kohal juba rasvavoldid, aga ta liigutused olid
k rmed ja poisikeselikud. Ta oli oma v limuselt nagu suureks kasvanud poiss,
sedav rd, et kuigi ta kandis n uetekohaseid tunkesid, oli raske uskuda, et
tal ei ole jalas l hikesi p kse, seljas halli s rki ja kaelas Luurajate
punast kaelar tti. Teda oli peaaegu v imatu ette kujutada teisiti kui priske
poisslapsena, kellel on lohukesed p lvedel ja s rgik ised les k ritud. Ja
t epoolest, Parsons t mbas meeleldi l hikesed p ksid jalga, kui rahvamatk
v i m ni muu sportlik his ritus seda v imaldas. Ta tervitas reipalt Syme'i
ja Winstonit ja istus nende lauda, levitades v nget higilehka. Tema punetav
n gu p rlendas higist. Tema higistamisv ime oli erakordne. hiskondlikus
Keskuses v is niiske lauatennisereketi j rele eksimatult kindlaks teha,
millal Parsons oli m ngimas k inud. Syme oli ette v tnud mingi pika s nade
tulbaga paberilehe ja uuris seda, tindipliiats n puvahel.
ъKae, vehib teine isegi l una ajal t d teha, n gis Parsons Winstonit.
ъVaat kus agarus, mis? Mida sa seal pusid, vanapoiss? Nojah, ega minusuguse
nupp seda ei jaga. Kuule, Smith, sul on osamaks maksmata.
ъMis osamaks? k sis Winston, k tt automaatselt rahakoti j rele
sirutades. Veerand palka kulus igasugu vabatahtlike annetuste peale, mis
k ik ei seisnud meeleski.
ъVihkamise n dalaks. Sa tead k ll - igast majast korjatakse. Mina olen
meie maja laekur. Paneme k ik v lja, n itame, mis me v ime. Tead, kui V idu
Majal ei lehvi k ige rohkem lippe meie t naval, siis minu s see k ll ei
ole. Sa lubasid mulle kaks dollarit.
Winston leidis ja andis Parsonsile kaks m rdunud k kras rahat hte.
Harimatu inimese p dliku k ekirjaga tegi Parsons oma m rkmikku sellekohase
sissekande.
ъO^ige jah, vanapoiss, tles ta, ъma kuulsin, et mu marakratt olla
sind eile ragulkaga lasknud. Ma andsin talle hea keret ie. Ma tlesin isegi,
et v tan tal ragulka ra, kui ta veel nii teeb.
ъMa m tlen, et ta oli pisut tujust ra, et ei saanud hukkamisele
minna, arvas Winston.
ъNojah, aga poiss paistab ldse hakkaja olema, mis? Nad on mul m lemad
parajad marakratid, aga kui terased! Neid huvitavad ainult Luurajad ja s da.
Tead, millega see plikatirts m dunud laup eval hakkama sai? Nende r hm
matkas m da Berkhamstedi maanteed. Ta v ttis kaks t drukut kaasa, lipsas
teiste juurest minema ja nad p sisid terve htupooliku he kahtlase mehe
kannul. J litasid teda kaks tundi metsas ja andsid Amershami j udes
patrullile le.
ъMis p hjusel? k sis Winston jahmunult. Parsons j tkas v idur msalt:
ъMinu lapsuke oli kindel, et mees on vaenlase agent, kes on n iteks
langevarjuga alla visatud. Ja n d me j uamegi p hilise juurde, vanapoiss.
Mis sa arvad, mis plikale tema juures ei meeldinud? Ta n gi ra, et mehel on
jalas imelikud kingad, plika polnud selliseid varem kusagil n inud. Nii et
mees v is v ga vabalt v lismaalane olla. P ris nutikas seitsmeaastase tirtsu
kohta, ah?
ъMis sellest mehest sai? k sis Winston.
ъSeda ma muidugi ei tea. Aga ma ei imestaks sugugi, kui - - Parsons
sihtis nimetiss rmega hku ja imiteeris p ssipauku.
ъTubli, tles Syme hajameelselt, t stmata paberilt pilku.
ъMuidugi, midagi ei tohi j tta juhuse hooleks, n ustus Winston
kohusetundlikult.
ъSeda minagi r gin - s da ju k ib, tles Parsons.
Ja nagu kinnituseks kostis nende pea kohalt teleekraanist
trompetisignaal. Sedapuhku ei teatatud k ll edust rindel, vaid anti
K lluseministeeriumi teadaanne.
ъSeltsimehed! h dis reibas nooruslik h l. ъT helepanu, seltsimehed!
Meil on teile suurep raseid uudiseid. Me oleme v itnud tootmislahingu! Iga
liiki tarbekaupade tootmise aruannetest n htub, et v rreldes mullusega on
elatustase t usnud v hemalt 20 %. Kogu Okeaanias toimusid t na hommikul
ohjeldamatud spontaansed meeleavaldused, kus t lised tulid vabrikutest ja
asutustest t navale ja marssisid kolonnides l bi linna loosungitega, mis
v ljendasid t nu uue, nneliku elu eest, mis meile Suure Venna targal
juhtimisel on osaks saanud. Toome m ned arvulised n itajad. Toiduaineid - -
Korduvalt k las lause ъmeie uus, nnelik elu . See oli
K lluseministeeriumi viimase aja lemmikv ljend. Parsonsi t helepanu oli see
trompetisignaal t ielikult mber l litanud, ta istus ja kuulas pooleldi
ammulisuise p halikkusega, pooleldi harda t dimusega. Ta ei suutnud arvusid
j lgida, aga ta teadis, et need annavad mingil moel p hjust rahuloluks. Ta
v ttis v lja suure r pase piibu, mis oli poolest saadik t is s estunud
tubakat. Sajagrammine n dalanorm v imaldas harva piipu t is toppida. Winston
suitsetas ъV idu sigaretti, hoides seda hoolega horisontaalasendis. Uue
normi saab k tte alles homme ja talle oli j nud veel ainult neli sigaretti.
Ta sulges korraks oma k rvad mbritsevale l rmile ja j i kuulama teksti, mis
tuli teleekraanist. Selgus, et demonstrandid t nasid Suurt Venda ka
s^okolaadinormi t stmise eest kahek mne grammini n dalas. Ometi teatati
alles eile, m tles ta,v hendamisest kahek mne
grammini n dalas. Kas on t esti v imalik, et nad neelasid selle alla, kuigi
oli m das ainult kaksk mmend neli tundi? Jah, neelasid. Parsons neelas
kergesti, looma juhmusega. Silmitu olend naaberlauas neelas selle alla
fanaatiliselt, raevukalt, p ledes soovist paljastada, s di m ista ja
likvideerida k ik need, kes julgeksid v ita, et eelmisel n dalal oli norm
kolmk mmend grammi. Ja ka Syme neelas selle alla - mingil keerukamal moel,
kaksisoima abil. Kas siis temal, Winstonil, on ainsana m lu s ilinud?
Ekraanil j tkus muinasjutuliste arvude loetelu. Mullustega v rreldes
oli n d rohkem toitu, rohkem riideid, rohkem maju, rohkem m blit, rohkem
keedupotte, rohkem k tust, rohkem laevu, rohkem helikoptereid, rohkem
raamatuid ja rohkem lapsi, - ldse oli k ike rohkem, v lja arvatud haigused,
kuriteod ja hullumeelsus. Aasta-aastalt ja minut-minutilt r hkis iga inimene
ja iga asi vilinal lesm ge. Nagu enne Syme oli teinud, v ttis Winston
lusika k tte, tonksis sellega hallis soustis, mis oli laual laiali valgunud,
ja katsus mustrit kokku vedada. Ta m tles kibedusega elu f silisele
k ljele. Kas see oli alati niisugune olnud? Kas toidul oli alati selline
maik olnud? Ta vaatas s gisaalis ringi. Madal ruum, puup sti inimesi t is,
seinad lugematutest kokkupuudetest inimkehadega m rdunud; rataotud
metall-lauad ja -toolid, nii l hestikku paigutatud, et istudes puutusid
k narnukid kokku; k verad lusikad, t kitud kandikud, rohmakad valged
kruusid; k ik pinnad rasvased, igas praos mustus; ja viletsa dz^inni,
viletsa kohvi, metallimaigulise liharoa ja m rdunud riiete hapukas l hn. Su
magu ja su nahk protesteeris alatasa millegi vastu ja sul oli tunne, et sind
on ilma j etud millestki, millele sul on igus. T si k ll, tal ei olnud
m lestusi millestki hoopis teistsugusest. Niikaugele kui ta v hegi m letas,
polnud siin kunagi olnud k llalt s a, sul ei olnud kunagi sokke v i
aluspesu, mis ei oleks olnud auke t is, m bel oli alati olnud rataotud ja
logisev, toad halvasti k etud, metroovagunid tuubil t is, majad lagunemas,
leib must, tee haruldane, kohv vastiku maiguga ja sigarettidest nappus, -
midagi ei j tkunud ja k ik oli kallis, v lja arvatud s nteetiline dz^inn. Ja
muidugi, mida vanemaks inimene saab, seda raskemaks k ik l heb, aga kas see
ei olnud siiski m rk, et see ei ole asjade loomulik kord, kui sind ajab
iiveldama pidev vaesus, r pasus ja ebamugavus, l putud talved, mustusest
kleepivad sokid, liftid, mis iial ei t ta, kare seep, sigaretid, mis
pudenevad t kkideks, ja toit, millel on imelik vastik maik? Miks peaks
inimene tundma, et see on talumatu, kui tal ei ole mingit kaasas ndinud
m lestust, et kunagi on k ik teisiti olnud?
Winston vaatas veel kord s klas ringi. Peaaegu k ik inimesed olid
inetud, ja nad oleksid inetud olnud ka siis, kui neil oleks siniste
vormitunkede asemel midagi muud seljas olnud. Saali tagumises otsas j i
v ikest kasvu putuka moodi mees ksinda kohvi, v ikesed silmad kahtlustavalt
ringi vilamas. Kerge on uskuma j da, m tles Winston, kui sa ringi ei vaata,
et see f siline t p, mille Partei on ideaaliks seadnud - pikad lihaselised
noormehed ja rinnakad neiud, heledajuukselised, vitaalsed, p evitunud,
muretud - , on olemas ja isegi domineerib. Tegelikult oli enamik Esimese
Maandumisraja kodanikke, niipalju kui Winston v is otsustada, l hikest
kasvu, tumedate juuste ja n otu v limusega. Imelik, kuidas see putuka moodi
t p ministeeriumides paljunes: v ikesed j ssakad mehed, kes juba ige
varakult kaldusid t sedusele, l hikeste jalgadega, k rmete sibavate
liigutustega, v ga pisikesed silmad lihavas liikumatus n os. See oli t p,
mis paistis Partei v imu all k ige enam ilmitsevat.
K lluseministeeriumi teadaanne l ppes uue trompetisignaaliga ja asendus
plekik lalise muusikaga. Parsons, keda see arvudega pommitamine oli
ebam rasesse vaimustusse viinud, v ttis piibu suust.
ъK lluseministeerium on sel aastal tublisti t d teinud, tles ta
heakskiitva peanoogutusega. ъMuide, Smith, vanapoiss, ega sul ei ole m nd
z^iletitera, mida sa v iksid mulle laenata?
ъMitte htegi, tles Winston. ъMa ajan ise juba kuuendat n dalat he
ja sama teraga l bi.
ъMis siis ikka, vanapoiss, ma igaks juhuks k sisin.
ъKahju k ll, tles Winston.
Pr ksuv h l k rvallauast, mis oli ministeeriumi teadaande ajal
ajutiselt vaikinud, alustas j lle, niisama valjusti kui enne. Mingil
p hjusel tabas Winston kki end m tlemast proua Parsonsile, kellel olid
juuksed salkus ja tolm n o kortsudes. Ta oma lapsed annavad ta l hema paari
aasta jooksul M ttepolitseis les. Proua Parsons kaob. Syme kaob. Winston
kaob. O'Brien kaob. Aga Parsons ei kao iial. See silmitu olend oma pr ksuva
h lega ei kao iial. Need v ikesed putuka moodi mehed, kes sibavad nii
vilkalt ministeeriumide koridorilab rindis, - ka nemad ei kao iial. Ja see
tumedate juustega t druk, see t druk ilukirjandusosakonnast, - temagi ei kao
iial. Winstonile tundus, et ta teab instinktiivselt, kes j b ellu ja kes
hukkub; ainult et raske oli elda, mis see on, mis laseb ellu j da.
Sel hetkel kiskus j rsk v patus ta m tisklustest v lja. K rvallauas
istuv t druk oli end pooleldi ringi p ranud ja vaatas tema poole. See oli
see tumedate juustega t druk. Ta vaatas Winstonit k ll nagu poolk rdi, aga
kuidagi v ga teraselt. Ja kui nende pilgud kohtusid, p ras ta kohe pea ra.
Winstoni selg t mbus higiseks. Teda l bis kohutav hirmus st. See l ks
k ll kohe le, aga see j ttis endast maha mingi n riva rahutuse. Miks see
t druk teda vahtis? Miks ta teda j litab? Kahjuks ei suutnud Winston meelde
tuletada, kas t druk istus juba enne teda k rvallauas v i tuli ta sinna
p rast teda. Igatahes eile oli ta kahe vihkamise minuti ajal otsekohe
Winstoni selja taha istunud, kuigi selleks polnud n iliselt mingit p hjust.
T en oliselt oli tema tegelikuks eesm rgiks kuulda ja kindlaks teha, kas
Winston karjub k llalt valjusti.
Winston m tles j lle, et t druk ei pruugi olla M ttepolitsei agent, aga
siis ta on just nimelt isehakanud nuhk, mis on tegelikult k ige ohtlikum. Ta
ei teadnud, kui kaua oli t druk teda vaadanud, aga v ib-olla oli see kestnud
viis minutit, ja oli v imalik, et ta polnud sel ajal t ielikult kontrollinud
oma n ojooni. rmiselt ohtlik oli lasta oma m tetel uidata, kui sa olid
avalikus kohas v i teleekraani l heduses. K ige pisemgi asi v is sind reeta.
N olihaste n rviline t mblus, hajameelne rusutud pilk, harjumus omaette
pomiseda - k ik, mis viitas normist k rvalekaldumisele, sellele, et sul on
midagi varjata. Igal juhul oli sobimatu n oilme juba iseenesest karistatav
( tleme n iteks, et see v ljendas uskumatust, kui teatati v itudest rindel).
Uuskeeles oli selle tarvis s na ilmeroim.
T druk oli talle taas selja p ranud. V ib-olla et ta siiski ei
j litanud teda; v ib-olla see oli juhus, et ta oli kaks p eva j rjest nii
Winstoni l hedusse istunud. Winstoni sigaret kustus ja ta asetas selle
hoolikalt lauaservale. Ta suitsetab selle p rast t d l puni, kui tubakas
enne v lja ei pudene. V ga v imalik, et k rvallauas istub M ttepolitsei
agent, ja v ga v imalik, et ta on kolme p eva p rast Armastusministeeriumi
keldris, aga ega sellep rast ei maksa konisid raisata. Syme oli oma
pabeririba kokku rullinud ja taskusse pistnud. Parsons v ttis uuesti
jutuotsa les.
ъKuule, vanapoiss, kas ma olen sulle r kinud, tles ta, pugistades
oma piibuvarre taga naerda, ъkuidas mu j nglased he turueide seeliku p lema
pistsid, sest nad n gid, kuidas vanamutt keeras viinereid Suure Venna
pildiga plakatisse? Nad hiilisid talle selja tagant ligi ja panid
tikutoosiga tule otsa. Ma arvan, et eidel l ks p ris palavaks. Igavesed
marakratid, ah? Aga terased mis hirmus! Praegu saavad Luurajad isegi parema
v lja ppe kui minu ajal. Tead, millega neid viimati varustati?
Kuuldetorudega, millega saab l bi lukuaugu kuulata. Eile t i plika he koju,
proovis seda meie elutoa ukse taga ja tegi kindlaks, et ta kuuleb sellega
kaks korda paremini kui palja k rvaga. See on muidugi ainult m nguasi. Aga
see annab talle hea idee, eks ole?
Sel hetkel kostis teleekraanist l bil ikav vile. See oli m rguanne
j lle t le hakata. Kolm meest kargasid p sti, et tr gida koos teistega
lifti, ja ldises r selemises pudenes tubakas Winstoni sigaretist v lja.
Winston kirjutas p evikusse:
See oli kolm aastat tagasi. Oli h mar htupoolik kitsas k rvalt navas
he suurema raudteejaama l hedal. See naine seisis seina res, ukse k rval,
t navalaterna all, mis vaevu valgust andis. Tal oli noorepoolne n gu,
paksult mingitud. See oli just mink, mis mind t mbas, valge n gu nagu mask
ja erepunased huuled. Partei naisliikmed ei mingi end iial. T naval ei olnud
kedagi peale tema, ja mitte htki teleekraani. Ta tles: ъKaks dollarit. Ma
- -
Ta ei suutnud enam edasi kirjutada. Ta sulges silmad ja muljus neid
s rmeotstega, p des pealet kkivat m lestuspilti eemale t rjuda. Teda haaras
vastupandamatu kiusatus t iest k rist roppusi karjuda. V i pead vastu seina
taguda, laud kummuli keerata ja tindipott aknasse virutada - m ratseda,
l hkuda, teha ksk ik mida, et ainult vabaneda m lestusest, mis teda piinas.
Inimese suurim vaenlane on tema enda n rvis steem, m tles ta. Iga hetk
v ivad sisepinged muunduda mingiks n htavaks s mptoomiks. Talle tuli meelde
mees, kes oli talle paar n dalat tagasi t naval vastu tulnud: t iesti
tavaline mees, Partei liige, umbes kolmek mne viie kuni neljak mne aastane,
pikk ja k hn, portfell k es. Neid lahutas m ni meeter, kui mehe vasak
n opool korraks nagu t mbles. Ja see kordus uuesti, kui nad kohakuti
j udsid: see oli ainult kerge tuksatus, v belus, kiire nagu
fotoaparaadikatiku pl ks, aga ilmselt juba harjumuslik. Winstonil oli
meeles, et ta oli endamisi m elnud: see vaeseke on omadega l bi. Ja mis
k ige jubedam: mees ise ei m rganud vist midagi. Unes r kimine oli aga
veelgi ohtlikum. Ja selle vastu ei osanud Winston end kuidagi kaitsta.
Ta ohkas korraks s gavalt ja kirjutas edasi:
Ma l ksin tema j rel uksest sisse ja p iki le hoovi hte keldrikorruse
k ki. Seal oli seina res voodi ja lamp laual, mille taht oli alla
keeratud. Naine - -
Winston kiristas hambaid. Ta oleks tahtnud s litada. Koos selle naisega
keldrikorruse k gist meenus talle Katharine, tema naine. Winston oli
abielus, v hemalt oli olnud, ja v imalik, et oli praegugi, - niipalju kui ta
teadis, ei olnud tema naine surnud. Talle tundus, et ta hingab j lle sisse
keldrikorruse k gi sooja l ppunud lehka, milles lutikate ja musta pesu hais
segunes odava l hna li l hnaga, mis oli siiski ahvatlev, sest kski Partei
naine ei kasutanud iial l hna li v i v hemalt eeldati, et ta ei kasuta.
Ainult proled kasutasid l hna li. Winstoni teadvuses seostus l hna li l hn
lahutamatult liiderlikkusega.
See, et ta oli selle naisega kaasa l inud, oli tema ainuke v ratus
umbes kahe aasta jooksul. Prostituutidega l bik imine oli muidugi keelatud,
aga see oli ks neid reegleid, mida v is s dant rindu v ttes aeg-ajalt
rikkuda. See oli ohtlik, aga see ei olnud elu v i surma k simus. Kui sind
prostituudiga tabati, v is see t hendada viit aastat sunnit laagrit, mitte
rohkem, kui sa ei olnud mingit muud kuritegu toime pannud. Ja see oli
k llalt kerge karistus, eeldusel, et sind ei tabatud just teolt. Vaesemad
linnaosad kubisesid naistest, kes olid valmis end m ma. M ne hinnaks oli
vaid pudel dz^inni, mida proledele polnud ette n htud. Vaikselt kaldus
Partei isegi soosima prostitutsiooni, mis maandas instinkte, mida polnud
v imalik t ielikult maha suruda. Paljas liiderdamine ei olnud suur patt,
niikaua kui see oli varjatud ja r mutu ja puudutas ainult p latud alama
klassi naisi. Andestamatu kuritegu oli armuvahekord Partei liikmete vahel.
Aga kuigi see oli kuritegusid, milles s alused end suurte puhastuste ajal
tingimata s di tunnistasid, oli raske ette kujutada, et tegelikkuses midagi
s rast ette tuleb.
Partei eesm rk ei olnud ainult takistada mehi ja naisi loomast
usaldusvahekordi, mida ta polnud v imeline kontrollima. Tema tegelik
salajane eesm rk oli igasuguse naudingu k rvaldamine suguaktist. Vaenlaseks
ei olnud mitte niiv rd armastus kui erootika, nii abielus kui ka v ljaspool
seda. K ik abielud Partei liikmete vahel pidi heaks kiitma selleks
otstarbeks loodud komisjon ja - kuigi seda kunagi avalikult ei tunnistatud -
luba j i alati saamata, kui soovi avaldanud paarist j i mulje, et neid seob
f siline k lget mme. Abielu ainuke heakskiidetud eesm rk oli sigitada lapsi
Partei teenimiseks. Seksuaalvahekorda tuli v tta kui veidi vastumeelset
p gusat protseduuri, umbes nagu klistiiri. Ka seda ei eldud s naselgelt
v lja, aga kaudsel viisil sisendati seda Partei liikmetele juba lapsest
saadik. Tegutsesid isegi organisatsioonid nagu Noorte Antiseksuaalne Liit,
mis propageerisid ts libaati m lemale sugupoolele. Lapsi tuli sigitada
kunstseemenduse teel (uuskeeles nimetati seda kunstseem) ja les kasvatada
riigi kasvatusasutustes. Winston teadis, et seda k ike ei m eldud p ris
t siselt, aga mingil moel sobis see h sti Partei ideoloogilise pealiiniga.
Partei p dis sugutungi tappa, v i kui seda ei ole v imalik tappa, siis
v hemalt moonutada ja m rida. Winston ei teadnud, mis see nii on, aga
tundus olevat loomulik, et see peab nii olema. Ja v hemalt naiste juures
olid Partei pingutused v ga edukad.
Winston m tles taas Katharine'ile. Sinna on juba heksa, k mme -
peaaegu ksteist aastat, kui nad lahku l ksid. Oli imelik, kui harva ta
naisele m tles. Vahel ei tulnud tal p evade kaupa meeldegi, et ta ldse
abielus on olnud. Nende kooselu oli kestnud napilt viisteist kuud. Abielu
lahutada Partei ei lubanud, aga lahus elamist peeti isegi soovitavaks, kui
perekonnas polnud lapsi.
Katharine oli pikk, sihvakas, heledate juuste ja suursuguse r higa
t druk. Tal oli enesekindel, kotkaprofiiliga n gu, mida oleks v inud
nimetada koguni ilsaks, kuni selgus, et selle taga ei ole peaaegu midagi.
Juba p ris abielu alguses oli Winston j udnud j reldusele - v ib-olla k ll
ainult sellep rast, et ta tundis oma naist l hemalt kui kedagi teist - , et
rumalamat, vulgaarsemat ja t hisemat olevust pole ta iial kohanud.
Katharine'i peas ei olnud htki m tet, mis ei oleks olnud loosung, ja ei
olnud htki n medust, absoluutselt mitte midagi, mida ta ei oleks v imeline
olnud alla neelama, kui Partei seda talle serveeris, Winston nimetas seda
m ttes ъelavaks helilindiks . Ja ometi oleks ta v inud naisega koos elada,
kui poleks olnud hte asja - suguelu.
Naine v patas ja kangestus niipea, kui Winston teda puudutas. Teda
kallistada oli niisama hea nagu kallistada suurt puunukku. Ja imelik oli
see, et isegi kui Katharine teda vahel embas ja enda vastu surus, oli
Winstonil tunne, et naine t ukab teda samal ajal k igest j ust eemale. See
mulje tekkis t nu naise lihaste j ikusele. Katharine lebas suletus silmi, ta
ei pannud vastu ega aidanud kaasa, ta lihtsalt
ngistavalt. Aga sellest hoolimata oleks Winston kooselu temaga v lja
kannatanud, kui nad oleksid j udnud kokkuleppele, et nad elavad ts libaadis.
Imelikul kombel oli aga just Katharine selle vastu. Ta tles, et nad peavad
lapse saama, kui v hegi v imalik. Niisiis j tkus nende l bik imine
regulaarselt ks kord n dalas, kui miski ei takistanud. Kahterine'il oli
isegi kombeks seda Winstonile hommikul meelde tuletada nagu m nd
edasil kkamatut t d, mis peab htul kindlasti tehtud saama ja mida ei tohi
ra unustada. Ta nimetas seda kahte moodi: ъlapse tegemine ja ъmeie kohus
Partei vastu (jah, t pselt nii ta tles). Ja peagi hakkas Winston
kindlaksm ratud p eva l henedes kabuhirmu tundma. Aga last nad nneks ei
saanud ja viimaks soostus Katharine ritamisest loobuma, ja varsti nad
l ksid lahku.
Winston ohkas endamisi. Ta v ttis uuesti sulepea ja kirjutas:
Naine heitis voodile pikali ja t mbas otsekohe, ilma mingi
sissejuhatusega, k ige r medamal ja heidutavamal kombel, mida v ib ette
kujutada, oma seeliku les. Ma - -
Winston n gi end seismas tuhmis lambivalguses, s rmeis lutikate ja
odava l hna li l hn ja s dames nurjumise ja vastikuse tunne, millesse isegi
tol hetkel segunesid m lestused Katharine'i valgest, Partei h pnoosi l bi
igavesti tundetuks muudetud ihust. Miks pidi see alati nii olema? Miks ei
v inud tal endal naist olla, selle asemel et iga paari aasta takka teha neid
vastikuid k rvaleh ppeid? Aga t eline armuseiklus oli peaaegu m eldamatu.
Partei naised olid k ik hesugused. Kasinus oli neisse juurdunud niisama
s gavalt nagu ustavus Parteile. Hoolikas treening alates varasest lapseeast,
spordim ngud ja k lm vesi, igasugu pahn, mida aeti p he koolis ja Luurajate
salgas ja Noorsoo hingus, loengud, paraadid, laulud, loosungid ja
marsimuusika oli neis h vitanud loomulikud tunded. M istus tles Winstonile,
et peab olema ka erandeid, aga ta s da ei uskunud seda. Nad k ik olid
vallutamatud, nagu Partei soovis. Ja isegi rohkem kui armastatud olla, ihkas
Winston seda voorusem ri purustada kas v i ksainus kordki elus.
O^nnestunud suguakt oli nagu m ss. Kirg oli m tteroim. Isegi Katharine'i
ratamine, kui ta oleks sellega hakkama saanud, oleks olnud nagu
v rgutamine, kuigi Katharine oli tema naine.
Aga ta pidi ka loo l pu kirja panema. Ta j tkas:
Ma keerasin tule suuremaks. Ja kui ma siis teda tule valgel n gin - -
Pimedast tulles oli petrooleumilambi kahvatu valgus v ga hele. Esimest
korda n gi ta n d naist nagu kord ja kohus. Ta oli astunud sammu l hemale
ja tardunud t is iha ja hirmu. Teda vaevas teadmine riski suurusest, mis
siiatulekuga kaasnes. Oli t iesti v imalik, et ta satub siit lahkudes
patrulli otsa; v ib-olla ootab see juba praegu ukse taga. Kui ta n d
lahkub, tegemata seda, milleks ta oli tulnud -!
Ta pidi k ik kirja panema, ta pidi pihtima. Lambivalgel n gi ta kki,
et naine on vana. Mingikord kattis ta n gu nii paksult, et hvardas iga hetk
praguneda nagu papist mask. Naise juustes oli halle salkusid; k ige udsem
oli aga veidi paotunud suust vastu vaatav pilkane pimedus. Naine oli
hambutu.
Winston kirjutas kiiresti edasi:
Ja kui ma siis teda tule valgel n gin, sain ma aru, et ta on vana,
v hemalt viiek mne aastane. Aga ma ei j tnud asja pooleli ja tegin seda
k igest hoolimata.
Winston muljus j lle s rmeotstega silmalauge. Ta oli selle n d l puks
kirja pannud, aga see ei toonud mingit kergendust. Teraapia ei andunud
tulemusi. Soov t iest k rist roppusi karjuda oli niisama tugev nagu enne.
Kui ldse veel millelegi loota on, kirjutas Winston, siis ainult
proledele.
Kui ldse veel millelegi loota oli, siis
tohutus allasurutud massis, mis moodustas 85 % Okeaania elanikkonnast, v is
tekkida j ud, mis h vitab Partei. Parteid ei saanud seestpoolt purustada.
Tema vaenlastel, kui tal ldse oli vaenlasi, polnud mingit v imalust kohtuda
v i isegi ksteist ra tunda. Ja kui oligi olemas see legendaarne
Vennaskond, mis polnud v imatu, siis vaevalt et nemadki said kokku rohkem
kui kahe- v i kolmekaupa. M ss v ljendus ainult pilgus, h letoonis,
rmisel juhul m nes sosinal lausutud s nas. Aga proledel, kui nad ainult
kuidagi oma j ust teadlikuks saaksid, poleks midagi varjata. Neil pruugib
ainult les t usta ja end raputada, nagu hobune end raputab, et k rbseid
minema peletada. Kui nad k tte v taksid, v iksid nad kas v i hommep ev
Partei pihuks ja p rmuks teha. Varem v i hiljem peab see m te neile p he
tulema. Aga seni -!
Talle meenus, et kord, kui ta hel rahvarohkel t naval k ndis, hakkas
kki eestpoolt, kuskilt k rvalt navast kostma kohutavat kisa. See oli sadade
h lte, naiseh lte hirmu ratav viha- ja meeleheitekarje, s gav vali
ъOh-o-o-oh! , mis talle kuminal vastu veeres nagu kirikukella kaja. Ta s da
h ppas r must. L ks lahti! m tles ta. M ss! L puks ometi purustavad proled
oma ahelad! Kui ta s ndmuskohale j udis, n gi ta turulettide mber r selemas
kahe-kolmesajast naisest koosnevat rahvasumma, traagiliste n gudega nagu
hukule m ratud reisijatel uppuval laeval. Aga samas muutus ldine
meeleheide paljudeks omavahelisteks kaklusteks. Selgus, et helt letilt oli
sja m dud plekk-kastruleid. Need olid ige armetud ja hukesed, aga
keedun usid oli ldse harva saada. N d oli kaup kitselt otsa l ppenud ja
nnelikud kastruliomanikud p dsid teistelt vopse ja m kse saades oma
saagiga minema tr gida, ilmaj nud aga l rmasid samal ajal leti ees,
s distades m jat valskuses ja selles, et ta on osa kaupa k rvale pannud.
Kriiskamine puhkes uue j uga. Kaks tursket naist, hel juuksed saginas valla
p senud, olid kahmanud he ja sama kastruli ja tirisid seda teineteise
k est ra. Siis nad t mbasid korraga ja kastrulil tuli sang ra. Winston
vaatas neid vastikusega. Ja siiski, missugune hirmu ratav j ud oli korraks
k lanud selles paarisaja inimese r uskamises! Miks nad ei kisenda kunagi
niimoodi m ne t htsama asja puhul?
Ta kirjutas:
Kuni nad pole teadlikuks saanud, ei hakka nad mingil juhul m ssama, ja
kuni nad pole hakanud m ssama, ei saa nad teadlikuks.
See k lab, leidis ta, peaaegu nagu tsitaat Partei ajaloo pikust.
Partei v itis muidugi, et tema on proled vabastanud. Enne Revolutsiooni olid
proled kapitalistide r nga r humise all, nad n lgisid ja neid peksti, naised
pidid t tama s ekaevanduses (paraku t tasid nad seal k ll praegugi),
lapsed m di kuueaastaselt vabrikutesse. Aga samal ajal petas Partei,
kaksisoima printsiibist l htudes, et proled on loomuldasa madalamad
olevused, keda tuleb hoida kari all nagu loomi, rakendades selleks paari
lihtsat reeglit. Tegelikult teati proledest v ga v he. Ei olnudki vaja palju
teada. Kuni nad t rkumata t tasid ja sigisid, polnud nende muul tegevusel
t htsust. Omapead j etuna nagu Argentiina tasandikele lahtilastud loomakari,
olid nad tagasi p rdunud nende jaoks loomuliku, esivanemailt p ritud
eluviisi juurde. Nad s ndisid, kasvasid les t navarentslis, l ksid
kaheteistk mneaastaselt t le, tegid l bi l hikese itseaja selle ilu ja
sugutungiga, abiellusid kahek mneaastaselt, olid kolmek mneaastaselt juba
keskealised ja surid enamasti juba kuuek mneaastaselt. Raske f siline t ,
mure kodu ja laste p rast, v iklased t lid naabritega, kino, jalgpall, lu
ja eelk ige hasartm ngud t itsid kogu nende elu. Neid polnud raske kontrolli
all hoida. M ned M ttepolitsei agendid liikusid pidevalt nende hulgas,
levitades valekuuldusi ja pannes m rgile ning tehes kahjutuks neid, kelle
kohta arvati, et nad v ivad ohtlikuks saada; aga samal ajal ei tehtud
katsetki selgitada neile Partei ideoloogiat. Ei olnud soovitav, et proled
poliitika vastu t sisemat huvi tunneksid. Neilt n uti ainult k ige
primitiivsemat patriotismi, mida sai vajaduse korral l kkele puhuda, et
sundida neid leppima pikema t p eva ja v iksema toidunormiga. Ja isegi kui
nad ilmutasid rahulolematust, mida nad aeg-ajalt tegid, ei viinud see
kuhugi, sest kuna neil puudusid ldisemad ideed, suutsid nad keskenduda
ainult pisipuudustele. Suuremaid pahesid nad lihtsalt ei osanud n ha.
Enamikul proledest polnud kodus isegi teleekraani. Ja ka korravalve tegeles
nendega minimaalselt. Londonis pandi toime tohutul arvul kuritegusid, seal
tegutses terve allilm vargaid, bandiite, prostituute, narkootikumidega
hangeldajaid ja igat sorti gangstereid, aga et tegemist oli prolede
omavahelise asjaga, ei olnud sellel mingit t htsust. K ikides
moraalik simustes lasti neil j rgida esivanemate eeskuju. Partei seksuaalset
puritaanlust neile peale ei sunnitud. Armusuhteid ei karistatud,
abielulahutus oli lubatud. K llap oleks olnud lubatud ka usukultus, kui
proled oleksid selle vastu v himatki huvi ilmutanud. Nad olid allpool
igasugust kahtlust. V i nagu deklareeris Partei loosung: ъProled ja loomad
on vabad!
Winston kummardus ja kratsis ettevaatlikult oma veenilaiendi haavandit.
See oli j lle s gelema hakanud. Talle ei andnud rahu see, et v imatu oli
selgust saada, kuidas enne Revolutsiooni tegelikult oli elatud. Ta v ttis
sahtlist laste ajaloo piku, mille ta oli proua Parsonsilt saanud, ja
kirjutas sealt he l igu p evikusse mber:
Vanasti (seisis pikus), enne kuulsusrikast Revolutsiooni, ei olnud
London veel see imekaunis linn, missugusena me teda t nap eval tunneme.
London oli s nge, r pane, masendav paik, kus peaaegu kellelgi ei olnud
k llalt s a ja kus sadadel ja tuhandetel vaestel inimestel polnud saapaid
jalas ega katust pea kohal. Sinuvanused lapsed pidid kaksteist tundi p evas
t d tegema julmade peremeeste heaks, kes peksid neid piitsaga, kui nad
liiga aeglaselt t tasid, ja toitsid neid ainult hallitanud koorukeste ja
veega. Aga keset seda kohutavat vaesust ja viletsust olid ka m ned suured ja
uhked majad, kus elasid rikkad mehed, kellel oli oma kolmk mmend teenijat,
kes neid mmardasid. Neid rikkaid mehi nimetati kapitalistideks. Nad olid
paksud, inetud ja tigeda n oga, nagu see, keda sa v id n ha k rvaloleval
pildil. Nad kandsid pikka musta kuube, mida kutsuti saterkuueks, ja
imelikku, l ikivat, ahjutorukujulist k barat, mida nimetati toruk baraks.
See oli kapitalistide vorm, ja peale nende ei tohtinud seda keegi kanda.
K ik inimesed olid nende orjad. Neile kuulus kogu maa, k ik majad, k ik
vabrikud ja kogu raha. Selle, kes neile vastu hakkas, v isid nad vanglasse
heita v i t st ilma j tta ja surnuks n ljutada. Kui tavaline inimene
kapitalistiga r kis, pidi ta tema ees l mitama ja kummardama, ja v tma
m tsi peast ja tlema talle ъsir . K igi
kapitalistide peameest kutsuti kuningaks ja - -
Aga ta teadis peast kogu seda loendit. Seal on ra nimetatud
piiskoppide peenest l uendist avarad varrukad, kohtunike hermeliinist r d,
h bipost, jalapakud, s tkeveski, heksasabaliseks kassiks h tud s lmiline
nuut, linnapea banketid ja paavsti kinganina suudlemise komme. Lisaks
jus primae noctis , millest aga v ib-olla lastele
m eldud raamatus juttu ei tehtud. See oli seadus, mille j rgi kapitalistil
oli igus magada iga naisega, kes tema vabrikus t tas.
Kust aga teada saada, palju selles k iges oli valet? V ib-olla t esti
elas keskmine inimene n d paremini kui enne Revolutsiooni. Ainus argument
selle vastu oli tumm protest kontides, instinktiivne tunne, et tingimused,
milles sa elad, on talumatud ja et kunagi pidid need olema teistsugused.
Winston m istis kki, et k ige iseloomulikum kaasajale ei ole mitte julmus
ja ebakindlus, vaid hoopis t hisus, r pasus ja tuimus. Elu, kui sa ringi
vaatad, ei erinenud mitte ainult valedest, mida teleekraan levitas, vaid ka
ideaalist, mida Partei p dis saavutada. Suured alad sellest olid, ka Partei
liikme jaoks, neutraalsed ja mittepoliitilised: toimetulemine n rves va
t ga, v itlus istekoha p rast metroos, aukliku soku n elumine,
sahariinitableti kerjamine v i sigaretikoni s stmine. See ideaal aga, mille
Partei oli les seadnud, oli midagi hiigelsuurt, kohutavat ja s ravat -
terasest ja betoonist maailm koletislike masinate ja hirmu ratavate
relvadega - , s duritest ja fanaatikutest koosneva rahvaga, kes t ielikus
ksmeeles edasi marsib, k ik m tlemas htesid ja samu m tteid ja karjumas
htesid ja samu loosungeid, vahetpidamata t tamas, v itlemas, v idutsemas,
vaenlast j litamas, - kolmsada miljonit inimest k ik he ja sama n oga.
Reaalsus seevastu oli: r pased lagunevad linnad, kus ringi loivasid katkiste
kingadega alatoidetud inimesed, kes elasid XIX sajandi lapitud majades, mis
haisesid kapsa ja peldiku j rgi. Talle viirastus London kui tohutu suur
varemetes linn miljoni pr gikastiga, ja sellesse n gemusse sulas pilt proua
Parsonsist, kortsulise n o ja salkus juustega naisest, abitult j ndamas
ummistunud ravoolutoruga.
Ta kummardus ja kratsis j lle oma pahkluud. P eval ja l toppisid
teleekraanid sul k rvad t is statistilisi andmeid, mis pidid t endama, et
kaasajal on inimestel rohkem s a, rohkem riideid, parem korter, paremad
puhkamistingimused, l hem t aeg, - et nad elavad kauem, on suuremad,
tervemad, tugevamad, nnelikumad, intelligentsemad ja haritumad kui
viisk mmend aastat tagasi. Ainsatki s na sellest ei olnud v imalik ei
t endada ega mber l kata. Partei v itis n iteks, et t nap eval on 40 %
t iskasvanud proledest kirjaoskajad, enne Revolutsiooni olevat see protsent
olnud vaid 15. Partei v itis, et laste suremus on vaid 160 tuhande s ndinu
kohta, kuna enne Revolutsiooni oli see 300, ja nii edasi. See oli nagu
lihtv rrand kahe tundmatuga. Oli t iesti m eldav, et iga s na ajaloo pikuis,
ka need, mis kahtlust ei ratanud, oli puhas v ljam eldis. V ib-olla polnud
kunagi olemas olnud niisugust seadust nagujus primae
noctis , sellist elukat nagu kapitalist v i sellist peakatet nagu
toruk bar.
K ik mattus uttu. Minevik oli kustutatud, kustutamine oli unustatud,
vale oli muutunud t eks. Vaid ks kord elus oli ta k es hoidnud - p rast
s ndmust: see oli oluline - konkreetset, vaieldamatut t endit v ltsimise
kohta. Ta oli seda hoidnud oma n ppude vahel v hemasti kolmk mmend sekundit.
See v is olla 1973. aastal, - igatahes umbes samal ajal, kui ta
Kahterine'ist lahku l ks. Otseselt asjasse puutuv daatum oli aga seitse v i
kaheksa aastat varasem.
See lugu sai alguse kuuek mnendate aastate keskel, suurte puhastuste
ajal, kui p hiti l plikult minema Revolutsiooni t elised juhid. 1970.
aastaks ei olnud neist j rel enam htegi peale Suure Venna. K ik lej nud
olid juba paljastatud kui reeturid ja kontrrevolutsion rid. Goldstein oli
p genenud ja varjas end teadmata kus, m ni oli lihtsalt kadunud, enamik aga
oli hukatud p rast suurejoonelisi avalikke kohtuprotsesse, kus kohtualused
end k igis kuritegudes s di tunnistasid. Viimaste elluj nute hulgas olid
mehed, kelle nimi oli Jones, Aaronson ja Rutherford. See v is olla 1965.
aastal, kui nad arreteeriti. Nagu sageli juhtus, kadusid nad j ljetult
aastaks v i paariks, nii et keegi ei teadnud, kas nad on elus v i surnud, ja
siis toodi nad kki v lja, et nad end, nagu tavaks oli, s di tunnistaksid.
Nad v tsid omaks sidemed vaenlase salaluurega (ka tollal oli vaenlaseks
Euraasia), riigi raha r vimise, Partei ustavate poegade m rvamise ja
salasepitsused Suure Venna juhtiva osa vastu, mis olid alanud juba kaua aega
enne Revolutsiooni, ja sadu tuhandeid inimelusid n udnud sabotaaz^iaktid.
P rast seda, kui nad olid end k iges selles s di tunnistanud, anti neile
armu, nad v eti Parteisse tagasi ja m rati ametikohale, mis tegelikult oli
sinekuur, aga mis k las t htsalt. K ik kolm avaldasid ъTimesis pikki
ъhea tugevamat astet, - mis m te on siis kasutada tervet rida ebam raseid
s nu nagu ъsuurep rane , ъoivaline ja k ik need teised. ъLisahea katab
need t hendused; v i ъkaksislisahea , kui sa soovid veel midagi tugevamat.
Muidugi, me juba kasutame neid s nu, aga uuskeele l plikus versioonis
puuduvad muud s nad t ielikult. L puks katab kogu hea ja halva m iste ainult
kuus s na - v i tegelikult ksainus. Kas sa ei m ista selle asja ilu,
Winston? Algselt oli see muidugi SV idee, lisas ta nagu j relm ttena.
Suure Venna mainimisel libises le Winstoni n o tuima vaimustuse vari.
Aga sellegipoolest tabas Syme otsekohe puuduj ki entusiasmist.
ъSa ei oska uuskeelt t siselt hinnata, Winston, tles ta peaaegu
kurvalt. ъIsegi kui sa kirjutad uuskeeles, m tled sa endiselt vanakeeles. Ma
olen lugenud artikleid, mis sa vahel ъTimesi kirjutad. Nad on sna head,
aga nad on t lked. Oma s dames sa oled truuks j nud vanakeelele kogu tema
ebam rasuse ja kasutu mitmet henduslikkusega. Sa ei m ista s nade
h vitamise ilu. Kas sa tead, et uuskeel on ainus keel maailmas, mille
s navara iga aastaga kahaneb?
Muidugi Winston teadis seda. Ta naeratas, ta lootis, et heakskiitvalt,
ega s andanud midagi elda. Syme hammustas j lle t ki musta leiba, n ris
seda pisut ja j tkas:
ъKas sa ei m ista, et uuskeele eesm rk on ahendada m tlemise piire?
L puks me muudame m tteroima s na otseses m ttes v imatuks, sest puuduvad
selle v ljendamiseks tarvilikud s nad. K iki m isted, mida vaja l heb,
v ljendatakse ainult he s naga, mille t hendus on rangelt piiritletud ja
mille k rvalt hendused on k ik kadunud ja unustatud. heteistk mnendas
tr kis me ei ole enam kuigi kaugel sellest eesm rgist. Aga see protsess
j tkub veel kaua p rast seda, kui sina ja mina oleme surnud. Iga aastaga
v heneb s nade hulk ja kitsenevad teadvuse piirid. Muidugi pole ka enam
praegu mingit p hjust m tteroimareid vabandada. See on lihtsalt
enesedistsipliini ja reaalsusekontrolli k simus. Aga l puks kaob vajadus
sellegi j rele. Revolutsioon on t ielik, kui keel on t iuslik. Uuskeel on
ingsots ja ingsots on uuskeel, lisas ta mingi leloomuliku rahuldusega.
ъKas sul pole kunagi p he tulnud, Winston, et hiljemalt 2050. aastal ei
saaks enam kski inimene meie praegusest jutuajamisest aru?
ъV lja arvatud - - alustas Winston k hklevalt, aga j ttis lause
l petamata.
Tal oli keele peal ъv lja arvatud proled , aga ta hoidis end tagasi,
sest ta ei olnud kindel, et see m rkus ei ole mingil moel ketserlik. Aga
Syme aimas, mida ta oli tahtnud elda.
ъProled ei ole inimesed, tles ta hooletult. ъ2050. aastaks -
v ib-olla juba varem - on tegelik vanakeele oskus kadunud. Kogu
minevikukirjandus on selleks ajaks h vitatud. Chaucer, Shakespeare, Milton,
Byron - neist k igist on olemas vaid uuskeelne versioon, mis mitte ainult ei
erine originaalist, vaid on selle t ielik vastand. Isegi Partei kirjandus
muutub. Isegi loosungid muutuvad. Kuidas saakski olla loosungit ъVabadus on
orjus , kui vabaduse m iste on k rvaldatud? Kogu m tlemise laad on selleks
ajaks hoopis teine. M tlemist sellisena, nagu me m istame seda praegu, siis
enam ei ole. O^igeusklikkus t hendab mittem tlemist, m tlemise tarbetust.
O^igeusklikkus on teadvusetus.
hel heal p eval, taipas Winston ootamatu selgusega, likvideeritakse
Syme. Ta on liiga intelligentne. Ta pilk on liiga selge ja jutt liiga
otsekohene. Partei ei armasta selliseid inimesi. hel heal p eval ta kaob.
See on talle n kku kirjutatud.
Winston oli oma leiva ja juustu ra s nud. Ta keeras end veidi
k ljetsi, et oma kohvi juua. Temast vasakul istuv kimeda h lega mees vatras
veel ikka halastamatult. Noor naine, kes oli arvatavasti mehe sekret r ja
istus, selg Winstoni poole, kuulas teda ja n is innukalt n ustuvat k igega,
mis mees tles. Aeg-ajalt p dis Winston kinni m ne repliigi, nagu ъMinu
arvates on teil t iesti igus... Ma olen teiega t iesti n us , eldud
noorusliku ja rumalav itu naish lega. Aga meesh l ei katkenud ka siis
hetkekski, kui t druk midagi tles. Winston teadis seda meest ainult
n gupidi, ta ei teadnud temast muud, kui et mees t tab mingil t htsal kohal
ilukirjandusosakonnas. Mees oli umbes kolmek mne aastane, j meda kaela ja
laia liikuva suuga. Ta pea oli pisut tahapoole kallutatud, ja kuiv rd ta
istus sellise nurga all, et valgus langes ta prilliklaasidele, n gi Winston
silmade asemel kaht musta auku. Ja mis oli natuke jube, oli see, et tema
suust voolavas htlases mulinas oli v imatu ksikuid s nu eristada. Vaid
korra tabas Winston lause ъgoldsteinluse t ielik ja l plik elimineerimine ,
mis t ukus suust v ga j rsult ja n iliselt nagu hes t kis otsekui tinasse
valatud tr kirida. lej nu oli lihtsalt m ra, pr k-pr k-pr ksumine. Ja
siiski, kuigi polnud kuulda, mida see mees t pselt tles, ei j nud mingit
kahtlust selles, mis laadi see monoloog ldiselt oli. V ib-olla s distas ta
Goldsteini ja n udis karmimaid meetmeid m tteroimarite ja saboteerijate
suhtes, v ib-olla protesteeris ta vihaselt Euraasia armee metsikuste vastu
v i v ib-olla listas ta Suurt Venda ja Malabari rinde kangelasi, see oli
l ppude l puks ksk ik. Oli see, mis oli, sa v isid kindel olla, et iga tema
s na on puhas ortodokslus, puhas ingsots. Kui Winston vaatas seda silmitut
n gu kiiresti les-alla liikuva l uaga, tekkis tal pentsik tunne, et see ei
olegi inimolend, vaid on mingi nukk. Ja ei r kinud mitte mehe aju, vaid
tema k ri. Tekst, mis temast v ljus, koosnes k ll s nadest, aga see ei olnud
k ne selle t elises t henduses, see oli teadvusetult kuuldavale toodud heli
nagu pardi pr ksumine.
Syme oli korraks vait j nud ja joonistas lusikavarrega soustiloiku
mustreid. H l naaberlauast j tkas kiiret pr ksumist, ja seda oli ldises
k ras selgesti kuulda.
ъUuskeeles on ks s na, tles Syme. ъMa ei tea, kas sa tead seda:
pr kpruuk, pardi moodi pr ksuma. See on ks neid huvitavaid s nu, millel
on kaks vastandlikku t hendust. Seoses oponendiga on see solvang; seoses
kellegagi, kellega sa oled hel meelel, on see heakskiit.
Kahtlemata Syme likvideeritakse, m tles Winston j lle. Ta m tles seda
veidi kurvalt, kuigi ta teadis h sti, et Syme teda eriti ei salli, isegi
p lgab veidi ja on t iesti v imeline teda v himalgi p hjusel m tteroimariks
tembeldama. Syme'ile oli k ljes mingi vaevum rgatav viga. Tal oli midagi
puudu: vaikimisoskus, ksk iksus, mingi p stev n medus. Ketseriks ei saanud
teda nimetada. Ta uskus ingsotsi p hialustesse, ta austas Suurt Venda, ta
r mustas v itude le ja vihkas teisitim tlejaid, mitte ainult siiralt, vaid
ka mingi v simatu innu ja t ieliku informeeritusega, mis Partei
lihtliikmetele j i k ttesaamatuks. Ja siiski h ljus tema mber alatasa
midagi kompromiteerivat. Ta tles asju, mida oleks parem olnud tlemata
j tta, ta oli lugenud liiga palju raamatuid ja ta k lastas sageli ъKastani
kohvikut, kunstnike ja muusikute lemmikpaika. Ei olnud htegi, isegi mitte
kirjutamata seadust, mis oleks keelanud ъKastani kohvikut k lastada, aga
see koht oli kuidagi pahaendeline. Sinna olid kogunenud vanad
diskrediteeritud parteijuhid, enne kui nad l plikult v lja puhastati. Ja
aastaid tagasi olevat seal n htud isegi Goldsteini ennast. Syme'i saatust
polnud raske ette n ha. Ja ikkagi oli fakt, et oleks Syme kas v i korraks
aimanud oma lauanaabri salam tteid, oleks ta Winstoni kohe M ttepolitseile
v lja andnud. N nda oleks toiminud ka iga teine, aga Syme'i peale v is eriti
kindel olla. Innukusest ksi ei piisanud. O^igeuslikkus oli teadvusetus.
Syme vaatas les. ъParsons tuleb, tles ta.
Ja miski tema h letoonis n is sellele nagu lisavat ъsee va juhmakas .
Ja t epoolest, masajas, heledap ine, konnan oga Parsons, Winstoni majanaaber
V idu Majast, rajas endale teed nende laua suunas. Kolmek mne viieselt
v disesid tal kaelal ja v kohal juba rasvavoldid, aga ta liigutused olid
k rmed ja poisikeselikud. Ta oli oma v limuselt nagu suureks kasvanud poiss,
sedav rd, et kuigi ta kandis n uetekohaseid tunkesid, oli raske uskuda, et
tal ei ole jalas l hikesi p kse, seljas halli s rki ja kaelas Luurajate
punast kaelar tti. Teda oli peaaegu v imatu ette kujutada teisiti kui priske
poisslapsena, kellel on lohukesed p lvedel ja s rgik ised les k ritud. Ja
t epoolest, Parsons t mbas meeleldi l hikesed p ksid jalga, kui rahvamatk
v i m ni muu sportlik his ritus seda v imaldas. Ta tervitas reipalt Syme'i
ja Winstonit ja istus nende lauda, levitades v nget higilehka. Tema punetav
n gu p rlendas higist. Tema higistamisv ime oli erakordne. hiskondlikus
Keskuses v is niiske lauatennisereketi j rele eksimatult kindlaks teha,
millal Parsons oli m ngimas k inud. Syme oli ette v tnud mingi pika s nade
tulbaga paberilehe ja uuris seda, tindipliiats n puvahel.
ъKae, vehib teine isegi l una ajal t d teha, n gis Parsons Winstonit.
ъVaat kus agarus, mis? Mida sa seal pusid, vanapoiss? Nojah, ega minusuguse
nupp seda ei jaga. Kuule, Smith, sul on osamaks maksmata.
ъMis osamaks? k sis Winston, k tt automaatselt rahakoti j rele
sirutades. Veerand palka kulus igasugu vabatahtlike annetuste peale, mis
k ik ei seisnud meeleski.
ъVihkamise n dalaks. Sa tead k ll - igast majast korjatakse. Mina olen
meie maja laekur. Paneme k ik v lja, n itame, mis me v ime. Tead, kui V idu
Majal ei lehvi k ige rohkem lippe meie t naval, siis minu s see k ll ei
ole. Sa lubasid mulle kaks dollarit.
Winston leidis ja andis Parsonsile kaks m rdunud k kras rahat hte.
Harimatu inimese p dliku k ekirjaga tegi Parsons oma m rkmikku sellekohase
sissekande.
ъO^ige jah, vanapoiss, tles ta, ъma kuulsin, et mu marakratt olla
sind eile ragulkaga lasknud. Ma andsin talle hea keret ie. Ma tlesin isegi,
et v tan tal ragulka ra, kui ta veel nii teeb.
ъMa m tlen, et ta oli pisut tujust ra, et ei saanud hukkamisele
minna, arvas Winston.
ъNojah, aga poiss paistab ldse hakkaja olema, mis? Nad on mul m lemad
parajad marakratid, aga kui terased! Neid huvitavad ainult Luurajad ja s da.
Tead, millega see plikatirts m dunud laup eval hakkama sai? Nende r hm
matkas m da Berkhamstedi maanteed. Ta v ttis kaks t drukut kaasa, lipsas
teiste juurest minema ja nad p sisid terve htupooliku he kahtlase mehe
kannul. J litasid teda kaks tundi metsas ja andsid Amershami j udes
patrullile le.
ъMis p hjusel? k sis Winston jahmunult. Parsons j tkas v idur msalt:
ъMinu lapsuke oli kindel, et mees on vaenlase agent, kes on n iteks
langevarjuga alla visatud. Ja n d me j uamegi p hilise juurde, vanapoiss.
Mis sa arvad, mis plikale tema juures ei meeldinud? Ta n gi ra, et mehel on
jalas imelikud kingad, plika polnud selliseid varem kusagil n inud. Nii et
mees v is v ga vabalt v lismaalane olla. P ris nutikas seitsmeaastase tirtsu
kohta, ah?
ъMis sellest mehest sai? k sis Winston.
ъSeda ma muidugi ei tea. Aga ma ei imestaks sugugi, kui - - Parsons
sihtis nimetiss rmega hku ja imiteeris p ssipauku.
ъTubli, tles Syme hajameelselt, t stmata paberilt pilku.
ъMuidugi, midagi ei tohi j tta juhuse hooleks, n ustus Winston
kohusetundlikult.
ъSeda minagi r gin - s da ju k ib, tles Parsons.
Ja nagu kinnituseks kostis nende pea kohalt teleekraanist
trompetisignaal. Sedapuhku ei teatatud k ll edust rindel, vaid anti
K lluseministeeriumi teadaanne.
ъSeltsimehed! h dis reibas nooruslik h l. ъT helepanu, seltsimehed!
Meil on teile suurep raseid uudiseid. Me oleme v itnud tootmislahingu! Iga
liiki tarbekaupade tootmise aruannetest n htub, et v rreldes mullusega on
elatustase t usnud v hemalt 20 %. Kogu Okeaanias toimusid t na hommikul
ohjeldamatud spontaansed meeleavaldused, kus t lised tulid vabrikutest ja
asutustest t navale ja marssisid kolonnides l bi linna loosungitega, mis
v ljendasid t nu uue, nneliku elu eest, mis meile Suure Venna targal
juhtimisel on osaks saanud. Toome m ned arvulised n itajad. Toiduaineid - -
Korduvalt k las lause ъmeie uus, nnelik elu . See oli
K lluseministeeriumi viimase aja lemmikv ljend. Parsonsi t helepanu oli see
trompetisignaal t ielikult mber l litanud, ta istus ja kuulas pooleldi
ammulisuise p halikkusega, pooleldi harda t dimusega. Ta ei suutnud arvusid
j lgida, aga ta teadis, et need annavad mingil moel p hjust rahuloluks. Ta
v ttis v lja suure r pase piibu, mis oli poolest saadik t is s estunud
tubakat. Sajagrammine n dalanorm v imaldas harva piipu t is toppida. Winston
suitsetas ъV idu sigaretti, hoides seda hoolega horisontaalasendis. Uue
normi saab k tte alles homme ja talle oli j nud veel ainult neli sigaretti.
Ta sulges korraks oma k rvad mbritsevale l rmile ja j i kuulama teksti, mis
tuli teleekraanist. Selgus, et demonstrandid t nasid Suurt Venda ka
s^okolaadinormi t stmise eest kahek mne grammini n dalas. Ometi teatati
alles eile, m tles ta,
grammini n dalas. Kas on t esti v imalik, et nad neelasid selle alla, kuigi
oli m das ainult kaksk mmend neli tundi? Jah, neelasid. Parsons neelas
kergesti, looma juhmusega. Silmitu olend naaberlauas neelas selle alla
fanaatiliselt, raevukalt, p ledes soovist paljastada, s di m ista ja
likvideerida k ik need, kes julgeksid v ita, et eelmisel n dalal oli norm
kolmk mmend grammi. Ja ka Syme neelas selle alla - mingil keerukamal moel,
kaksisoima abil. Kas siis temal, Winstonil, on ainsana m lu s ilinud?
Ekraanil j tkus muinasjutuliste arvude loetelu. Mullustega v rreldes
oli n d rohkem toitu, rohkem riideid, rohkem maju, rohkem m blit, rohkem
keedupotte, rohkem k tust, rohkem laevu, rohkem helikoptereid, rohkem
raamatuid ja rohkem lapsi, - ldse oli k ike rohkem, v lja arvatud haigused,
kuriteod ja hullumeelsus. Aasta-aastalt ja minut-minutilt r hkis iga inimene
ja iga asi vilinal lesm ge. Nagu enne Syme oli teinud, v ttis Winston
lusika k tte, tonksis sellega hallis soustis, mis oli laual laiali valgunud,
ja katsus mustrit kokku vedada. Ta m tles kibedusega elu f silisele
k ljele. Kas see oli alati niisugune olnud? Kas toidul oli alati selline
maik olnud? Ta vaatas s gisaalis ringi. Madal ruum, puup sti inimesi t is,
seinad lugematutest kokkupuudetest inimkehadega m rdunud; rataotud
metall-lauad ja -toolid, nii l hestikku paigutatud, et istudes puutusid
k narnukid kokku; k verad lusikad, t kitud kandikud, rohmakad valged
kruusid; k ik pinnad rasvased, igas praos mustus; ja viletsa dz^inni,
viletsa kohvi, metallimaigulise liharoa ja m rdunud riiete hapukas l hn. Su
magu ja su nahk protesteeris alatasa millegi vastu ja sul oli tunne, et sind
on ilma j etud millestki, millele sul on igus. T si k ll, tal ei olnud
m lestusi millestki hoopis teistsugusest. Niikaugele kui ta v hegi m letas,
polnud siin kunagi olnud k llalt s a, sul ei olnud kunagi sokke v i
aluspesu, mis ei oleks olnud auke t is, m bel oli alati olnud rataotud ja
logisev, toad halvasti k etud, metroovagunid tuubil t is, majad lagunemas,
leib must, tee haruldane, kohv vastiku maiguga ja sigarettidest nappus, -
midagi ei j tkunud ja k ik oli kallis, v lja arvatud s nteetiline dz^inn. Ja
muidugi, mida vanemaks inimene saab, seda raskemaks k ik l heb, aga kas see
ei olnud siiski m rk, et see ei ole asjade loomulik kord, kui sind ajab
iiveldama pidev vaesus, r pasus ja ebamugavus, l putud talved, mustusest
kleepivad sokid, liftid, mis iial ei t ta, kare seep, sigaretid, mis
pudenevad t kkideks, ja toit, millel on imelik vastik maik? Miks peaks
inimene tundma, et see on talumatu, kui tal ei ole mingit kaasas ndinud
m lestust, et kunagi on k ik teisiti olnud?
Winston vaatas veel kord s klas ringi. Peaaegu k ik inimesed olid
inetud, ja nad oleksid inetud olnud ka siis, kui neil oleks siniste
vormitunkede asemel midagi muud seljas olnud. Saali tagumises otsas j i
v ikest kasvu putuka moodi mees ksinda kohvi, v ikesed silmad kahtlustavalt
ringi vilamas. Kerge on uskuma j da, m tles Winston, kui sa ringi ei vaata,
et see f siline t p, mille Partei on ideaaliks seadnud - pikad lihaselised
noormehed ja rinnakad neiud, heledajuukselised, vitaalsed, p evitunud,
muretud - , on olemas ja isegi domineerib. Tegelikult oli enamik Esimese
Maandumisraja kodanikke, niipalju kui Winston v is otsustada, l hikest
kasvu, tumedate juuste ja n otu v limusega. Imelik, kuidas see putuka moodi
t p ministeeriumides paljunes: v ikesed j ssakad mehed, kes juba ige
varakult kaldusid t sedusele, l hikeste jalgadega, k rmete sibavate
liigutustega, v ga pisikesed silmad lihavas liikumatus n os. See oli t p,
mis paistis Partei v imu all k ige enam ilmitsevat.
K lluseministeeriumi teadaanne l ppes uue trompetisignaaliga ja asendus
plekik lalise muusikaga. Parsons, keda see arvudega pommitamine oli
ebam rasesse vaimustusse viinud, v ttis piibu suust.
ъK lluseministeerium on sel aastal tublisti t d teinud, tles ta
heakskiitva peanoogutusega. ъMuide, Smith, vanapoiss, ega sul ei ole m nd
z^iletitera, mida sa v iksid mulle laenata?
ъMitte htegi, tles Winston. ъMa ajan ise juba kuuendat n dalat he
ja sama teraga l bi.
ъMis siis ikka, vanapoiss, ma igaks juhuks k sisin.
ъKahju k ll, tles Winston.
Pr ksuv h l k rvallauast, mis oli ministeeriumi teadaande ajal
ajutiselt vaikinud, alustas j lle, niisama valjusti kui enne. Mingil
p hjusel tabas Winston kki end m tlemast proua Parsonsile, kellel olid
juuksed salkus ja tolm n o kortsudes. Ta oma lapsed annavad ta l hema paari
aasta jooksul M ttepolitseis les. Proua Parsons kaob. Syme kaob. Winston
kaob. O'Brien kaob. Aga Parsons ei kao iial. See silmitu olend oma pr ksuva
h lega ei kao iial. Need v ikesed putuka moodi mehed, kes sibavad nii
vilkalt ministeeriumide koridorilab rindis, - ka nemad ei kao iial. Ja see
tumedate juustega t druk, see t druk ilukirjandusosakonnast, - temagi ei kao
iial. Winstonile tundus, et ta teab instinktiivselt, kes j b ellu ja kes
hukkub; ainult et raske oli elda, mis see on, mis laseb ellu j da.
Sel hetkel kiskus j rsk v patus ta m tisklustest v lja. K rvallauas
istuv t druk oli end pooleldi ringi p ranud ja vaatas tema poole. See oli
see tumedate juustega t druk. Ta vaatas Winstonit k ll nagu poolk rdi, aga
kuidagi v ga teraselt. Ja kui nende pilgud kohtusid, p ras ta kohe pea ra.
Winstoni selg t mbus higiseks. Teda l bis kohutav hirmus st. See l ks
k ll kohe le, aga see j ttis endast maha mingi n riva rahutuse. Miks see
t druk teda vahtis? Miks ta teda j litab? Kahjuks ei suutnud Winston meelde
tuletada, kas t druk istus juba enne teda k rvallauas v i tuli ta sinna
p rast teda. Igatahes eile oli ta kahe vihkamise minuti ajal otsekohe
Winstoni selja taha istunud, kuigi selleks polnud n iliselt mingit p hjust.
T en oliselt oli tema tegelikuks eesm rgiks kuulda ja kindlaks teha, kas
Winston karjub k llalt valjusti.
Winston m tles j lle, et t druk ei pruugi olla M ttepolitsei agent, aga
siis ta on just nimelt isehakanud nuhk, mis on tegelikult k ige ohtlikum. Ta
ei teadnud, kui kaua oli t druk teda vaadanud, aga v ib-olla oli see kestnud
viis minutit, ja oli v imalik, et ta polnud sel ajal t ielikult kontrollinud
oma n ojooni. rmiselt ohtlik oli lasta oma m tetel uidata, kui sa olid
avalikus kohas v i teleekraani l heduses. K ige pisemgi asi v is sind reeta.
N olihaste n rviline t mblus, hajameelne rusutud pilk, harjumus omaette
pomiseda - k ik, mis viitas normist k rvalekaldumisele, sellele, et sul on
midagi varjata. Igal juhul oli sobimatu n oilme juba iseenesest karistatav
( tleme n iteks, et see v ljendas uskumatust, kui teatati v itudest rindel).
Uuskeeles oli selle tarvis s na ilmeroim.
T druk oli talle taas selja p ranud. V ib-olla et ta siiski ei
j litanud teda; v ib-olla see oli juhus, et ta oli kaks p eva j rjest nii
Winstoni l hedusse istunud. Winstoni sigaret kustus ja ta asetas selle
hoolikalt lauaservale. Ta suitsetab selle p rast t d l puni, kui tubakas
enne v lja ei pudene. V ga v imalik, et k rvallauas istub M ttepolitsei
agent, ja v ga v imalik, et ta on kolme p eva p rast Armastusministeeriumi
keldris, aga ega sellep rast ei maksa konisid raisata. Syme oli oma
pabeririba kokku rullinud ja taskusse pistnud. Parsons v ttis uuesti
jutuotsa les.
ъKuule, vanapoiss, kas ma olen sulle r kinud, tles ta, pugistades
oma piibuvarre taga naerda, ъkuidas mu j nglased he turueide seeliku p lema
pistsid, sest nad n gid, kuidas vanamutt keeras viinereid Suure Venna
pildiga plakatisse? Nad hiilisid talle selja tagant ligi ja panid
tikutoosiga tule otsa. Ma arvan, et eidel l ks p ris palavaks. Igavesed
marakratid, ah? Aga terased mis hirmus! Praegu saavad Luurajad isegi parema
v lja ppe kui minu ajal. Tead, millega neid viimati varustati?
Kuuldetorudega, millega saab l bi lukuaugu kuulata. Eile t i plika he koju,
proovis seda meie elutoa ukse taga ja tegi kindlaks, et ta kuuleb sellega
kaks korda paremini kui palja k rvaga. See on muidugi ainult m nguasi. Aga
see annab talle hea idee, eks ole?
Sel hetkel kostis teleekraanist l bil ikav vile. See oli m rguanne
j lle t le hakata. Kolm meest kargasid p sti, et tr gida koos teistega
lifti, ja ldises r selemises pudenes tubakas Winstoni sigaretist v lja.
Winston kirjutas p evikusse:
See oli kolm aastat tagasi. Oli h mar htupoolik kitsas k rvalt navas
he suurema raudteejaama l hedal. See naine seisis seina res, ukse k rval,
t navalaterna all, mis vaevu valgust andis. Tal oli noorepoolne n gu,
paksult mingitud. See oli just mink, mis mind t mbas, valge n gu nagu mask
ja erepunased huuled. Partei naisliikmed ei mingi end iial. T naval ei olnud
kedagi peale tema, ja mitte htki teleekraani. Ta tles: ъKaks dollarit. Ma
- -
Ta ei suutnud enam edasi kirjutada. Ta sulges silmad ja muljus neid
s rmeotstega, p des pealet kkivat m lestuspilti eemale t rjuda. Teda haaras
vastupandamatu kiusatus t iest k rist roppusi karjuda. V i pead vastu seina
taguda, laud kummuli keerata ja tindipott aknasse virutada - m ratseda,
l hkuda, teha ksk ik mida, et ainult vabaneda m lestusest, mis teda piinas.
Inimese suurim vaenlane on tema enda n rvis steem, m tles ta. Iga hetk
v ivad sisepinged muunduda mingiks n htavaks s mptoomiks. Talle tuli meelde
mees, kes oli talle paar n dalat tagasi t naval vastu tulnud: t iesti
tavaline mees, Partei liige, umbes kolmek mne viie kuni neljak mne aastane,
pikk ja k hn, portfell k es. Neid lahutas m ni meeter, kui mehe vasak
n opool korraks nagu t mbles. Ja see kordus uuesti, kui nad kohakuti
j udsid: see oli ainult kerge tuksatus, v belus, kiire nagu
fotoaparaadikatiku pl ks, aga ilmselt juba harjumuslik. Winstonil oli
meeles, et ta oli endamisi m elnud: see vaeseke on omadega l bi. Ja mis
k ige jubedam: mees ise ei m rganud vist midagi. Unes r kimine oli aga
veelgi ohtlikum. Ja selle vastu ei osanud Winston end kuidagi kaitsta.
Ta ohkas korraks s gavalt ja kirjutas edasi:
Ma l ksin tema j rel uksest sisse ja p iki le hoovi hte keldrikorruse
k ki. Seal oli seina res voodi ja lamp laual, mille taht oli alla
keeratud. Naine - -
Winston kiristas hambaid. Ta oleks tahtnud s litada. Koos selle naisega
keldrikorruse k gist meenus talle Katharine, tema naine. Winston oli
abielus, v hemalt oli olnud, ja v imalik, et oli praegugi, - niipalju kui ta
teadis, ei olnud tema naine surnud. Talle tundus, et ta hingab j lle sisse
keldrikorruse k gi sooja l ppunud lehka, milles lutikate ja musta pesu hais
segunes odava l hna li l hnaga, mis oli siiski ahvatlev, sest kski Partei
naine ei kasutanud iial l hna li v i v hemalt eeldati, et ta ei kasuta.
Ainult proled kasutasid l hna li. Winstoni teadvuses seostus l hna li l hn
lahutamatult liiderlikkusega.
See, et ta oli selle naisega kaasa l inud, oli tema ainuke v ratus
umbes kahe aasta jooksul. Prostituutidega l bik imine oli muidugi keelatud,
aga see oli ks neid reegleid, mida v is s dant rindu v ttes aeg-ajalt
rikkuda. See oli ohtlik, aga see ei olnud elu v i surma k simus. Kui sind
prostituudiga tabati, v is see t hendada viit aastat sunnit laagrit, mitte
rohkem, kui sa ei olnud mingit muud kuritegu toime pannud. Ja see oli
k llalt kerge karistus, eeldusel, et sind ei tabatud just teolt. Vaesemad
linnaosad kubisesid naistest, kes olid valmis end m ma. M ne hinnaks oli
vaid pudel dz^inni, mida proledele polnud ette n htud. Vaikselt kaldus
Partei isegi soosima prostitutsiooni, mis maandas instinkte, mida polnud
v imalik t ielikult maha suruda. Paljas liiderdamine ei olnud suur patt,
niikaua kui see oli varjatud ja r mutu ja puudutas ainult p latud alama
klassi naisi. Andestamatu kuritegu oli armuvahekord Partei liikmete vahel.
Aga kuigi see oli kuritegusid, milles s alused end suurte puhastuste ajal
tingimata s di tunnistasid, oli raske ette kujutada, et tegelikkuses midagi
s rast ette tuleb.
Partei eesm rk ei olnud ainult takistada mehi ja naisi loomast
usaldusvahekordi, mida ta polnud v imeline kontrollima. Tema tegelik
salajane eesm rk oli igasuguse naudingu k rvaldamine suguaktist. Vaenlaseks
ei olnud mitte niiv rd armastus kui erootika, nii abielus kui ka v ljaspool
seda. K ik abielud Partei liikmete vahel pidi heaks kiitma selleks
otstarbeks loodud komisjon ja - kuigi seda kunagi avalikult ei tunnistatud -
luba j i alati saamata, kui soovi avaldanud paarist j i mulje, et neid seob
f siline k lget mme. Abielu ainuke heakskiidetud eesm rk oli sigitada lapsi
Partei teenimiseks. Seksuaalvahekorda tuli v tta kui veidi vastumeelset
p gusat protseduuri, umbes nagu klistiiri. Ka seda ei eldud s naselgelt
v lja, aga kaudsel viisil sisendati seda Partei liikmetele juba lapsest
saadik. Tegutsesid isegi organisatsioonid nagu Noorte Antiseksuaalne Liit,
mis propageerisid ts libaati m lemale sugupoolele. Lapsi tuli sigitada
kunstseemenduse teel (uuskeeles nimetati seda kunstseem) ja les kasvatada
riigi kasvatusasutustes. Winston teadis, et seda k ike ei m eldud p ris
t siselt, aga mingil moel sobis see h sti Partei ideoloogilise pealiiniga.
Partei p dis sugutungi tappa, v i kui seda ei ole v imalik tappa, siis
v hemalt moonutada ja m rida. Winston ei teadnud, mis see nii on, aga
tundus olevat loomulik, et see peab nii olema. Ja v hemalt naiste juures
olid Partei pingutused v ga edukad.
Winston m tles taas Katharine'ile. Sinna on juba heksa, k mme -
peaaegu ksteist aastat, kui nad lahku l ksid. Oli imelik, kui harva ta
naisele m tles. Vahel ei tulnud tal p evade kaupa meeldegi, et ta ldse
abielus on olnud. Nende kooselu oli kestnud napilt viisteist kuud. Abielu
lahutada Partei ei lubanud, aga lahus elamist peeti isegi soovitavaks, kui
perekonnas polnud lapsi.
Katharine oli pikk, sihvakas, heledate juuste ja suursuguse r higa
t druk. Tal oli enesekindel, kotkaprofiiliga n gu, mida oleks v inud
nimetada koguni ilsaks, kuni selgus, et selle taga ei ole peaaegu midagi.
Juba p ris abielu alguses oli Winston j udnud j reldusele - v ib-olla k ll
ainult sellep rast, et ta tundis oma naist l hemalt kui kedagi teist - , et
rumalamat, vulgaarsemat ja t hisemat olevust pole ta iial kohanud.
Katharine'i peas ei olnud htki m tet, mis ei oleks olnud loosung, ja ei
olnud htki n medust, absoluutselt mitte midagi, mida ta ei oleks v imeline
olnud alla neelama, kui Partei seda talle serveeris, Winston nimetas seda
m ttes ъelavaks helilindiks . Ja ometi oleks ta v inud naisega koos elada,
kui poleks olnud hte asja - suguelu.
Naine v patas ja kangestus niipea, kui Winston teda puudutas. Teda
kallistada oli niisama hea nagu kallistada suurt puunukku. Ja imelik oli
see, et isegi kui Katharine teda vahel embas ja enda vastu surus, oli
Winstonil tunne, et naine t ukab teda samal ajal k igest j ust eemale. See
mulje tekkis t nu naise lihaste j ikusele. Katharine lebas suletus silmi, ta
ei pannud vastu ega aidanud kaasa, ta lihtsalt
ngistavalt. Aga sellest hoolimata oleks Winston kooselu temaga v lja
kannatanud, kui nad oleksid j udnud kokkuleppele, et nad elavad ts libaadis.
Imelikul kombel oli aga just Katharine selle vastu. Ta tles, et nad peavad
lapse saama, kui v hegi v imalik. Niisiis j tkus nende l bik imine
regulaarselt ks kord n dalas, kui miski ei takistanud. Kahterine'il oli
isegi kombeks seda Winstonile hommikul meelde tuletada nagu m nd
edasil kkamatut t d, mis peab htul kindlasti tehtud saama ja mida ei tohi
ra unustada. Ta nimetas seda kahte moodi: ъlapse tegemine ja ъmeie kohus
Partei vastu (jah, t pselt nii ta tles). Ja peagi hakkas Winston
kindlaksm ratud p eva l henedes kabuhirmu tundma. Aga last nad nneks ei
saanud ja viimaks soostus Katharine ritamisest loobuma, ja varsti nad
l ksid lahku.
Winston ohkas endamisi. Ta v ttis uuesti sulepea ja kirjutas:
Naine heitis voodile pikali ja t mbas otsekohe, ilma mingi
sissejuhatusega, k ige r medamal ja heidutavamal kombel, mida v ib ette
kujutada, oma seeliku les. Ma - -
Winston n gi end seismas tuhmis lambivalguses, s rmeis lutikate ja
odava l hna li l hn ja s dames nurjumise ja vastikuse tunne, millesse isegi
tol hetkel segunesid m lestused Katharine'i valgest, Partei h pnoosi l bi
igavesti tundetuks muudetud ihust. Miks pidi see alati nii olema? Miks ei
v inud tal endal naist olla, selle asemel et iga paari aasta takka teha neid
vastikuid k rvaleh ppeid? Aga t eline armuseiklus oli peaaegu m eldamatu.
Partei naised olid k ik hesugused. Kasinus oli neisse juurdunud niisama
s gavalt nagu ustavus Parteile. Hoolikas treening alates varasest lapseeast,
spordim ngud ja k lm vesi, igasugu pahn, mida aeti p he koolis ja Luurajate
salgas ja Noorsoo hingus, loengud, paraadid, laulud, loosungid ja
marsimuusika oli neis h vitanud loomulikud tunded. M istus tles Winstonile,
et peab olema ka erandeid, aga ta s da ei uskunud seda. Nad k ik olid
vallutamatud, nagu Partei soovis. Ja isegi rohkem kui armastatud olla, ihkas
Winston seda voorusem ri purustada kas v i ksainus kordki elus.
O^nnestunud suguakt oli nagu m ss. Kirg oli m tteroim. Isegi Katharine'i
ratamine, kui ta oleks sellega hakkama saanud, oleks olnud nagu
v rgutamine, kuigi Katharine oli tema naine.
Aga ta pidi ka loo l pu kirja panema. Ta j tkas:
Ma keerasin tule suuremaks. Ja kui ma siis teda tule valgel n gin - -
Pimedast tulles oli petrooleumilambi kahvatu valgus v ga hele. Esimest
korda n gi ta n d naist nagu kord ja kohus. Ta oli astunud sammu l hemale
ja tardunud t is iha ja hirmu. Teda vaevas teadmine riski suurusest, mis
siiatulekuga kaasnes. Oli t iesti v imalik, et ta satub siit lahkudes
patrulli otsa; v ib-olla ootab see juba praegu ukse taga. Kui ta n d
lahkub, tegemata seda, milleks ta oli tulnud -!
Ta pidi k ik kirja panema, ta pidi pihtima. Lambivalgel n gi ta kki,
et naine on vana. Mingikord kattis ta n gu nii paksult, et hvardas iga hetk
praguneda nagu papist mask. Naise juustes oli halle salkusid; k ige udsem
oli aga veidi paotunud suust vastu vaatav pilkane pimedus. Naine oli
hambutu.
Winston kirjutas kiiresti edasi:
Ja kui ma siis teda tule valgel n gin, sain ma aru, et ta on vana,
v hemalt viiek mne aastane. Aga ma ei j tnud asja pooleli ja tegin seda
k igest hoolimata.
Winston muljus j lle s rmeotstega silmalauge. Ta oli selle n d l puks
kirja pannud, aga see ei toonud mingit kergendust. Teraapia ei andunud
tulemusi. Soov t iest k rist roppusi karjuda oli niisama tugev nagu enne.
Kui ldse veel millelegi loota on, kirjutas Winston, siis ainult
proledele.
Kui ldse veel millelegi loota oli, siis
tohutus allasurutud massis, mis moodustas 85 % Okeaania elanikkonnast, v is
tekkida j ud, mis h vitab Partei. Parteid ei saanud seestpoolt purustada.
Tema vaenlastel, kui tal ldse oli vaenlasi, polnud mingit v imalust kohtuda
v i isegi ksteist ra tunda. Ja kui oligi olemas see legendaarne
Vennaskond, mis polnud v imatu, siis vaevalt et nemadki said kokku rohkem
kui kahe- v i kolmekaupa. M ss v ljendus ainult pilgus, h letoonis,
rmisel juhul m nes sosinal lausutud s nas. Aga proledel, kui nad ainult
kuidagi oma j ust teadlikuks saaksid, poleks midagi varjata. Neil pruugib
ainult les t usta ja end raputada, nagu hobune end raputab, et k rbseid
minema peletada. Kui nad k tte v taksid, v iksid nad kas v i hommep ev
Partei pihuks ja p rmuks teha. Varem v i hiljem peab see m te neile p he
tulema. Aga seni -!
Talle meenus, et kord, kui ta hel rahvarohkel t naval k ndis, hakkas
kki eestpoolt, kuskilt k rvalt navast kostma kohutavat kisa. See oli sadade
h lte, naiseh lte hirmu ratav viha- ja meeleheitekarje, s gav vali
ъOh-o-o-oh! , mis talle kuminal vastu veeres nagu kirikukella kaja. Ta s da
h ppas r must. L ks lahti! m tles ta. M ss! L puks ometi purustavad proled
oma ahelad! Kui ta s ndmuskohale j udis, n gi ta turulettide mber r selemas
kahe-kolmesajast naisest koosnevat rahvasumma, traagiliste n gudega nagu
hukule m ratud reisijatel uppuval laeval. Aga samas muutus ldine
meeleheide paljudeks omavahelisteks kaklusteks. Selgus, et helt letilt oli
sja m dud plekk-kastruleid. Need olid ige armetud ja hukesed, aga
keedun usid oli ldse harva saada. N d oli kaup kitselt otsa l ppenud ja
nnelikud kastruliomanikud p dsid teistelt vopse ja m kse saades oma
saagiga minema tr gida, ilmaj nud aga l rmasid samal ajal leti ees,
s distades m jat valskuses ja selles, et ta on osa kaupa k rvale pannud.
Kriiskamine puhkes uue j uga. Kaks tursket naist, hel juuksed saginas valla
p senud, olid kahmanud he ja sama kastruli ja tirisid seda teineteise
k est ra. Siis nad t mbasid korraga ja kastrulil tuli sang ra. Winston
vaatas neid vastikusega. Ja siiski, missugune hirmu ratav j ud oli korraks
k lanud selles paarisaja inimese r uskamises! Miks nad ei kisenda kunagi
niimoodi m ne t htsama asja puhul?
Ta kirjutas:
Kuni nad pole teadlikuks saanud, ei hakka nad mingil juhul m ssama, ja
kuni nad pole hakanud m ssama, ei saa nad teadlikuks.
See k lab, leidis ta, peaaegu nagu tsitaat Partei ajaloo pikust.
Partei v itis muidugi, et tema on proled vabastanud. Enne Revolutsiooni olid
proled kapitalistide r nga r humise all, nad n lgisid ja neid peksti, naised
pidid t tama s ekaevanduses (paraku t tasid nad seal k ll praegugi),
lapsed m di kuueaastaselt vabrikutesse. Aga samal ajal petas Partei,
kaksisoima printsiibist l htudes, et proled on loomuldasa madalamad
olevused, keda tuleb hoida kari all nagu loomi, rakendades selleks paari
lihtsat reeglit. Tegelikult teati proledest v ga v he. Ei olnudki vaja palju
teada. Kuni nad t rkumata t tasid ja sigisid, polnud nende muul tegevusel
t htsust. Omapead j etuna nagu Argentiina tasandikele lahtilastud loomakari,
olid nad tagasi p rdunud nende jaoks loomuliku, esivanemailt p ritud
eluviisi juurde. Nad s ndisid, kasvasid les t navarentslis, l ksid
kaheteistk mneaastaselt t le, tegid l bi l hikese itseaja selle ilu ja
sugutungiga, abiellusid kahek mneaastaselt, olid kolmek mneaastaselt juba
keskealised ja surid enamasti juba kuuek mneaastaselt. Raske f siline t ,
mure kodu ja laste p rast, v iklased t lid naabritega, kino, jalgpall, lu
ja eelk ige hasartm ngud t itsid kogu nende elu. Neid polnud raske kontrolli
all hoida. M ned M ttepolitsei agendid liikusid pidevalt nende hulgas,
levitades valekuuldusi ja pannes m rgile ning tehes kahjutuks neid, kelle
kohta arvati, et nad v ivad ohtlikuks saada; aga samal ajal ei tehtud
katsetki selgitada neile Partei ideoloogiat. Ei olnud soovitav, et proled
poliitika vastu t sisemat huvi tunneksid. Neilt n uti ainult k ige
primitiivsemat patriotismi, mida sai vajaduse korral l kkele puhuda, et
sundida neid leppima pikema t p eva ja v iksema toidunormiga. Ja isegi kui
nad ilmutasid rahulolematust, mida nad aeg-ajalt tegid, ei viinud see
kuhugi, sest kuna neil puudusid ldisemad ideed, suutsid nad keskenduda
ainult pisipuudustele. Suuremaid pahesid nad lihtsalt ei osanud n ha.
Enamikul proledest polnud kodus isegi teleekraani. Ja ka korravalve tegeles
nendega minimaalselt. Londonis pandi toime tohutul arvul kuritegusid, seal
tegutses terve allilm vargaid, bandiite, prostituute, narkootikumidega
hangeldajaid ja igat sorti gangstereid, aga et tegemist oli prolede
omavahelise asjaga, ei olnud sellel mingit t htsust. K ikides
moraalik simustes lasti neil j rgida esivanemate eeskuju. Partei seksuaalset
puritaanlust neile peale ei sunnitud. Armusuhteid ei karistatud,
abielulahutus oli lubatud. K llap oleks olnud lubatud ka usukultus, kui
proled oleksid selle vastu v himatki huvi ilmutanud. Nad olid allpool
igasugust kahtlust. V i nagu deklareeris Partei loosung: ъProled ja loomad
on vabad!
Winston kummardus ja kratsis ettevaatlikult oma veenilaiendi haavandit.
See oli j lle s gelema hakanud. Talle ei andnud rahu see, et v imatu oli
selgust saada, kuidas enne Revolutsiooni tegelikult oli elatud. Ta v ttis
sahtlist laste ajaloo piku, mille ta oli proua Parsonsilt saanud, ja
kirjutas sealt he l igu p evikusse mber:
Vanasti (seisis pikus), enne kuulsusrikast Revolutsiooni, ei olnud
London veel see imekaunis linn, missugusena me teda t nap eval tunneme.
London oli s nge, r pane, masendav paik, kus peaaegu kellelgi ei olnud
k llalt s a ja kus sadadel ja tuhandetel vaestel inimestel polnud saapaid
jalas ega katust pea kohal. Sinuvanused lapsed pidid kaksteist tundi p evas
t d tegema julmade peremeeste heaks, kes peksid neid piitsaga, kui nad
liiga aeglaselt t tasid, ja toitsid neid ainult hallitanud koorukeste ja
veega. Aga keset seda kohutavat vaesust ja viletsust olid ka m ned suured ja
uhked majad, kus elasid rikkad mehed, kellel oli oma kolmk mmend teenijat,
kes neid mmardasid. Neid rikkaid mehi nimetati kapitalistideks. Nad olid
paksud, inetud ja tigeda n oga, nagu see, keda sa v id n ha k rvaloleval
pildil. Nad kandsid pikka musta kuube, mida kutsuti saterkuueks, ja
imelikku, l ikivat, ahjutorukujulist k barat, mida nimetati toruk baraks.
See oli kapitalistide vorm, ja peale nende ei tohtinud seda keegi kanda.
K ik inimesed olid nende orjad. Neile kuulus kogu maa, k ik majad, k ik
vabrikud ja kogu raha. Selle, kes neile vastu hakkas, v isid nad vanglasse
heita v i t st ilma j tta ja surnuks n ljutada. Kui tavaline inimene
kapitalistiga r kis, pidi ta tema ees l mitama ja kummardama, ja v tma
m tsi peast ja tlema talle ъ
kapitalistide peameest kutsuti kuningaks ja - -
Aga ta teadis peast kogu seda loendit. Seal on ra nimetatud
piiskoppide peenest l uendist avarad varrukad, kohtunike hermeliinist r d,
h bipost, jalapakud, s tkeveski, heksasabaliseks kassiks h tud s lmiline
nuut, linnapea banketid ja paavsti kinganina suudlemise komme. Lisaks
m eldud raamatus juttu ei tehtud. See oli seadus, mille j rgi kapitalistil
oli igus magada iga naisega, kes tema vabrikus t tas.
Kust aga teada saada, palju selles k iges oli valet? V ib-olla t esti
elas keskmine inimene n d paremini kui enne Revolutsiooni. Ainus argument
selle vastu oli tumm protest kontides, instinktiivne tunne, et tingimused,
milles sa elad, on talumatud ja et kunagi pidid need olema teistsugused.
Winston m istis kki, et k ige iseloomulikum kaasajale ei ole mitte julmus
ja ebakindlus, vaid hoopis t hisus, r pasus ja tuimus. Elu, kui sa ringi
vaatad, ei erinenud mitte ainult valedest, mida teleekraan levitas, vaid ka
ideaalist, mida Partei p dis saavutada. Suured alad sellest olid, ka Partei
liikme jaoks, neutraalsed ja mittepoliitilised: toimetulemine n rves va
t ga, v itlus istekoha p rast metroos, aukliku soku n elumine,
sahariinitableti kerjamine v i sigaretikoni s stmine. See ideaal aga, mille
Partei oli les seadnud, oli midagi hiigelsuurt, kohutavat ja s ravat -
terasest ja betoonist maailm koletislike masinate ja hirmu ratavate
relvadega - , s duritest ja fanaatikutest koosneva rahvaga, kes t ielikus
ksmeeles edasi marsib, k ik m tlemas htesid ja samu m tteid ja karjumas
htesid ja samu loosungeid, vahetpidamata t tamas, v itlemas, v idutsemas,
vaenlast j litamas, - kolmsada miljonit inimest k ik he ja sama n oga.
Reaalsus seevastu oli: r pased lagunevad linnad, kus ringi loivasid katkiste
kingadega alatoidetud inimesed, kes elasid XIX sajandi lapitud majades, mis
haisesid kapsa ja peldiku j rgi. Talle viirastus London kui tohutu suur
varemetes linn miljoni pr gikastiga, ja sellesse n gemusse sulas pilt proua
Parsonsist, kortsulise n o ja salkus juustega naisest, abitult j ndamas
ummistunud ravoolutoruga.
Ta kummardus ja kratsis j lle oma pahkluud. P eval ja l toppisid
teleekraanid sul k rvad t is statistilisi andmeid, mis pidid t endama, et
kaasajal on inimestel rohkem s a, rohkem riideid, parem korter, paremad
puhkamistingimused, l hem t aeg, - et nad elavad kauem, on suuremad,
tervemad, tugevamad, nnelikumad, intelligentsemad ja haritumad kui
viisk mmend aastat tagasi. Ainsatki s na sellest ei olnud v imalik ei
t endada ega mber l kata. Partei v itis n iteks, et t nap eval on 40 %
t iskasvanud proledest kirjaoskajad, enne Revolutsiooni olevat see protsent
olnud vaid 15. Partei v itis, et laste suremus on vaid 160 tuhande s ndinu
kohta, kuna enne Revolutsiooni oli see 300, ja nii edasi. See oli nagu
lihtv rrand kahe tundmatuga. Oli t iesti m eldav, et iga s na ajaloo pikuis,
ka need, mis kahtlust ei ratanud, oli puhas v ljam eldis. V ib-olla polnud
kunagi olemas olnud niisugust seadust nagu
noctis
toruk bar.
K ik mattus uttu. Minevik oli kustutatud, kustutamine oli unustatud,
vale oli muutunud t eks. Vaid ks kord elus oli ta k es hoidnud - p rast
s ndmust: see oli oluline - konkreetset, vaieldamatut t endit v ltsimise
kohta. Ta oli seda hoidnud oma n ppude vahel v hemasti kolmk mmend sekundit.
See v is olla 1973. aastal, - igatahes umbes samal ajal, kui ta
Kahterine'ist lahku l ks. Otseselt asjasse puutuv daatum oli aga seitse v i
kaheksa aastat varasem.
See lugu sai alguse kuuek mnendate aastate keskel, suurte puhastuste
ajal, kui p hiti l plikult minema Revolutsiooni t elised juhid. 1970.
aastaks ei olnud neist j rel enam htegi peale Suure Venna. K ik lej nud
olid juba paljastatud kui reeturid ja kontrrevolutsion rid. Goldstein oli
p genenud ja varjas end teadmata kus, m ni oli lihtsalt kadunud, enamik aga
oli hukatud p rast suurejoonelisi avalikke kohtuprotsesse, kus kohtualused
end k igis kuritegudes s di tunnistasid. Viimaste elluj nute hulgas olid
mehed, kelle nimi oli Jones, Aaronson ja Rutherford. See v is olla 1965.
aastal, kui nad arreteeriti. Nagu sageli juhtus, kadusid nad j ljetult
aastaks v i paariks, nii et keegi ei teadnud, kas nad on elus v i surnud, ja
siis toodi nad kki v lja, et nad end, nagu tavaks oli, s di tunnistaksid.
Nad v tsid omaks sidemed vaenlase salaluurega (ka tollal oli vaenlaseks
Euraasia), riigi raha r vimise, Partei ustavate poegade m rvamise ja
salasepitsused Suure Venna juhtiva osa vastu, mis olid alanud juba kaua aega
enne Revolutsiooni, ja sadu tuhandeid inimelusid n udnud sabotaaz^iaktid.
P rast seda, kui nad olid end k iges selles s di tunnistanud, anti neile
armu, nad v eti Parteisse tagasi ja m rati ametikohale, mis tegelikult oli
sinekuur, aga mis k las t htsalt. K ik kolm avaldasid ъTimesis pikki