---------------------------------------------------------------
Copyright notice
Corpus can be freely used for non-commercial purposes only.
Original of this text is at http://www.cl.ut.ee/en/1984/
---------------------------------------------------------------
(Estonian translation)
Oli k lm selge aprillip ev, kellad l id parajasti kolmteist. Winston
Smith, l ug vastu rinda surutud, et kaitsta end l bil ikava tuule vastu,
lipsas kiiresti V idu Maja klaasuksest sisse, aga mitte k llalt kiiresti, et
takistada liivasegust tolmukeerist endaga kaasa tulemast.
Trepikoda haises keedetud kapsa ja vanade kaltsumattide j rgi. Selle
hes otsas oli seinale kinnitatud v rviline plakat, mis oli siseruumi kohta
liiga suur. See kujutas vaid ht tohutut, enam kui meetrilaiust n gu: umbes
neljak mne viie aastase mehe n gu tihedate mustade vuntside ja karmide
meeldivate n ojoontega. Winston hakkas treppist les minema. Lifti ei
tasunud proovidagi. See t tas parematel aegadel harva, ja praegu oli vool
p eva ajaks v lja l litatud. See oli osa vihkamise n dala eelsest
kokkuhoiukampaaniast. Korter oli kaheksandal korrusel, ja Winston, kes oli
kolmek mne heksa aastane ja kel oli veenilaiendi haavand parema jala
pahkluu kohal, astus aeglaselt, t mmates minnes korduvalt hinge. Igal
korrusel vaatas lifti vastasseinalt vastu plakat selle tohutu n oga. See oli
niisugune pilt, mis on tehtud nii, et silmad saadavad sind igale poole. SUUR
VEND VALVAB SIND, oli pildi all kiri.
Korteris luges mahlakas h l ette mingeid arvusid, mis k isid ilmselt
malmitootmise kohta. H l tuli piklikust, tuhmi peegli moodi metallplaadist,
mis moodustas osa parempoolesest seinast. Winston keeras nuppu ja h l j i
veidi vaiksemaks, kuigi s nad olid endiselt selged. Seda riistapuud (mille
nimi oli teleekraan), sai k ll vaiksemaks keerata, aga v imatu oli seda
t iesti v lja l litada. Winston j i akna alla seisma: ta oli l hike,
kleenuke ja sinised tunked, Partei vormiriietus, veel r hutasid tema
k hnust. Tal oli v ga heledad juuksed ja loomu poolest jumekas n gu, mille
naha oli kehv seep, n rid z^iletid ja sja l ppenud talve k lmad karedaks
muutnud.
Aknatagusest vaatepildist hkus isegi l bi klaasi k lma. All t naval
keerutasid v ikesed tuulep rised tolmu ja paberit kke, ja kuigi p ike
paistis ja taevas oli eresinine, oli k ik mberringi hall ja ilmetu, v lja
arvatud plakatid, mida oli k ikjale les kleebitud. Mustavuntsiline n gu
vahtis vastu iga nurga pealt, ka vastasmaja fassaadilt. SUUR VEND VALVAB
SIND, tles kiri, ja tumedad silmad vaatasid s gavalt Winstonile silma. All
k nnitee kohal laperdas teine, nurgast rebenenud plakat hooti tuule k es,
vaheldumisi varjates ja n idates ainsat s na INGSOTS. Taamal laskus
helikopter katuste vahele, j i korraks hku rippuma nagu porik rbes ja
liugles siis kaarjalt edasi. See oli akendesse piiluv politseipatrull. Aga
patrullil polnud suurt t htsust. T htis oli M ttepolitsei.
Teleekraanist tulev h l Winstoni selja taga jahvatas ikka veel malmist
ja IX kolmaastakuplaani letamisest. Teleekraan t tas korraga nii
vastuv tja kui saatjana. See p dis kinni iga vaiksest sosinast tugevama
heli, mida Winston tegi; v he sellest, kuni ta p sis metallplaadi
vaatev ljas, oli teda niisama h sti ka n ha. Muidugi oli t iesti v imatu
elda, kas sind parajasti valvatakse v i mitte. V is ainult m istatada, kui
tihti ja mis s steemi j rgi M ttepolitsei iga ksiku kanali sisse l litab.
M eldav oli seegi, et j lgiti kogu aeg k iki. Aga igal juhul v idi sinu
kanal sisse l litada mis tahes hetkel. Tuli elada - ja elatigi, t nu
harjumusele, mis oli muutunud instinktiks, - teadmises, et igat heli, mida
sa teed, kuuldakse ja igat liigutust, v lja arvatud pimedas, pannakse
t hele.
Winston seisis kogu aeg seljaga teleekraani poole. Nii oli kindlam,
kuigi ka selg v is reeta, nagu ta v ga h sti teadis. Umbes kilomeetri
kaugusel k rgus valge ja v gevana tahmase maastiku kohal T eministeerium,
tema t koht. See, m tles ta ebam rase vastumeelsusega, see on siis London,
Esimese Maandumisraja, Okeaania elanikearvult kolmanda provintsi pealinn. Ta
p dis leida m nd lapsep lvem lestust, mis tleks, kas London on alati
selline olnud. Kas siin on alati olnud ridamisi neid r mas
heksateistk mnenda sajandi maju, palgid seinu toetamas, aknad papiga kinni
l dud ja katused lainelise plekiga kaetud, lagunevad aiam rid igasse k lge
vajumas? Ja need pommitamisj ljed, kus hus keerles krohvitolmu ja
p drakanep kasvas kivirusul; ja need kohad, kus pommid olid lagedaks teinud
suurema platsi ja kuhu oli kerkinud karjakaupa armetuid barakke nagu
kanakuute? Asjata k ik, ta ei m letanud midagi: lapsep lvest ei olnud
s ilinud midagi peale ksikute eredalt valgustatud piltide, millel ei olnud
tagap hja ja mis j id enamasti arusaamatuks.
T eministeerium - uuskeelesUuskeel oli Okeaania
ametlik keel. Selle struktuuri ja et moloogia kohta vt. Lisa. T min -
erines rabavalt k igest muust, mida oli n ha. See oli tohutu kiiskavvalgest
betoonist p ramiidne ehitis, mis kerkis astanguliselt 300 meetri k rgusele.
Sealt, kus Winston seisis, seletas silm veel parajasti valgel seinal
elegantses kirjas ilutsevat Partei kolme loosungit:
SO^DA ON RAHU
TEADMATUS ON JO^UD
R giti, et T eministeeriumi hoones on maa peal kolm tuhat tuba ja
vastav juurestik maa all. Hajali m da Londonit oli veel kolm samasuguse
v limuse ja suurusega hoonet. Need troonisid mberkaudsete ehituste kohal,
nii et V idu Maja katuselt v is n ha korraga k iki nelja. Need olid
ministeeriumide hooned, mille vahel jagunes kogu valitsusaparaat.
T eministeerium, mis tegeles informatsiooni, meelelahutuse, hariduse ja
kunstiga. Rahuministeerium, mis tegeles s jaga. Armastusministeerium, mis
kaitses seaduslikkust ja korda. Ja K lluseministeerium, mis vastutas
majanduselu eest. Uuskeeles nimetati neid: T min, Ramin, Armin ja K lmin.
Armastusministeerium oli hirmu ratav asutus. Sel ei olnud htki akent.
Winston ei olnud kordagi k inud Armastusministeeriumis, isegi mitte poole
kilomeetri kaugusel sellest. See oli koht, kuhu oli v imatu p seda muidu
kui ametiasjus, ja ka siis tuli tungida l bi traatt ketest, raudustest ja
peidetud kuulipildujapesadest lab rindi. Isegi selle v limisele
kaitsev ndile viivail t navail lonkisid musta mundriga gorillan olised
valvurid, kes olid relvastatud j tkuliste nuiadega.
Winston p ras j rsult mber. Ta oli mananud n ole vaikse optimismi
ilme, nagu see oli soovitav n oga teleekraani poole olles. Ta l ks le toa
tillukesse k ki. Lahkudes sel kellaajal ministeeriumist, oli ta ohverdanud
l unas gi kantiinis, ja ta teadis, et k gis ei ole midagi s a peale
mustjaspruuni leivat ki, mida tuli hoida homme hommikuks. Ta v ttis riiulilt
pudeli v rvitu vedelikuga, mille lihtsale valgele sildile oli kirjutatud
ъVO^IDU DZ^INN. Sel oli vastik, line l hn nagu hiina riisiviinal. Winston
kallas endale sealt peaaegu teetassit ie, v ttis s dame rindu ja neelas
selle alla nagu arstirohu.
Jalamaid hakkas ta n gu hetama ja tal tuli vesi silma. See vedelik oli
nagu l mmastikhape, v he sellest, seda neelates oli tunne, nagu oleksid
kumminuiaga kuklasse saanud. Hetke p rast andis k rvetus maos aga j rele ja
maailm omandas r msama ilme. Ta v ttis k krunud pakist, millel oli kiri
ъVO^IDU SIGARETID, he sigareti, aga hoidis seda ettevaatamatult
p stloodis, mille t ttu tubakas pudenes k ik maha. J rgmisega oli tal rohkem
nne. Ta l ks tagasi elutuppa ja istus v ikese laua taha, mis oli
teleekraanist vasakul. Ta v ttis lauasahtlist sulepea, tindipoti ja paksu,
kvartkaustas, punase selja ja marmoreeritud kaantega kaustiku.
Mingil p hjusel oli teleekraan elutoas ebatavalises kohas. Selle asemel
et paikneda - nagu oli normaalne - otsaseinas, kust oleks n inud kogu tuba,
oli ta pikemas seinas, vastu akent. Ekraani k rval oli v ike nis^s^, kus
Winston praegu istus, - see oli maja ehitamise ajal m eldud ilmselt
raamaturiiuli jaoks. Ja nis^is istudes ning tahapoole n jatudes j i Winston
teleekraanile k ttesaamatuks, mis puutud n gemisse. Teda oli muidugi kuulda,
aga niikaua, kui ta p sis oma praeguses asendis, ei olnud teda n ha. Ja
osalt just see toa ebatavaline geograafia oligi talle sisendanud m tte, mida
ta asus n d teoks tegema.
Aga selle m tte oli talle sisendanud ka see kaustik, mille ta oli
sahtlist v lja v tnud. See oli ise ralikult ilus kaustik. Selle sile,
kreemjas, vanadusest pisut koltunud paber oli seda sorti, mida ei olnud enam
v hemalt nelik mmend aastat toodetud. Kuid Winston oletas, et see kaustik on
veel palju vanem. Ta oli m rganud seda he v ikese r mas vanakraamikaupluse
aknal kuskil aguliurkas (kus nimelt, seda ta ei m letanud) ja teda oli
jalamaid haaranud vastupandamatu soov selle omanikuks saada. Partei liikmed
ei tohtinud tavalistes poodides k ia (ъvabalt turult ostmas , nagu eldi),
aga sellest ei peetud rangelt kinni, sest paljusid asju, nagu n iteks
kingapaelu ja z^iletiteri, ei olnudki muul viisil v imalik saada. Ta oli
heitnud t naval kiire pilgu ette ja taha, oli lipsanud poodi ja ostnud
kaustiku kahe ja poole dollari eest ra. Sel hetkel polnud tal selle
kaustikuga veel mingit kindlat kavatsust. Ta oli selle s dlaslikult
portfellis koju toonud. Isegi t hjalt, ilma et sinna oleks midagi
kirjutatud, oli see kompromiteeriv omand.
M te, mida ta asus n d teoks tegema, oli p evikupidamine. See ei olnud
keelatud (miski ei olnud keelatud, sestpeale kui ei olnud enam olemas
seadusi), aga ilmsikstuleku puhul v is olla kindel, et karistuseks on
surmanuhtlus v i v hemasti kaksk mmend viis aastat sunnit laagrit. Winston
pani sule sulepea otsa ja p hkis selle list puhtaks. Sulg oli vanaaegne
riist, mida kasutati harva isegi allkirja andmiseks, ja ta oli hankinud
selle salaja ning suure vaevaga, lihtsalt tundes, et see ilus kreemjas paber
on seda v rt, et sinna kirjutataks ehtsa sulega, selle asemel et kriipida
seda tindipliiatsiga. Tegelikult ei olnud ta harjunud k ega kirjutama. Peale
v ga l hikeste m rkmete dikteeriti k ik mis vaja k nekirjurile, aga
praeguseks otstarbeks see muidugi ei k lvanud. Ta kastis sule tindipotti ja
j i hetkeks k hklema. V rin k is l bi ta s dame. Paberile j lje j tmine oli
otsustav tegu. V ikeste kohmakate t htedega kirjutas ta:
4. aprill 1984
Ta ajas end sirgu. Teda valdas t ielik abitustunne. K igepealt ei
teadnud ta vanduda, kas praegu ikkaon 1984.
aasta. T en oline see oli, sest ta oli pris kindel, et ta on kolmek mne
heksa aastana, ja ta arvas, et ta on s ndinud 1944. v i 1945. aastal; aga
praegusel ajal oli v imatu htegi ajamomenti fikseerida suurema kui
paariaastase t psusega.
Ja kki tabas teda k hklus: kellele ta ieti kirjutab seda p evikut?
Tulevikule, neile, kes pole veel s ndinud. Ta m te tiirles m ne hetke
kahtlase daatumi mber p evikus ja p rkas siis m tsatades vastu uuskeele
s nakaksisoism . N d alles j udis tema
teadvusse, kui suure asja ta on ette v tnud. Kuidas saab suhelda tulevikuga?
See on juba loomu poolest v imatu. Tulevik kas sarnaneb olevikuga, mis puhul
see ei kuula teda, v i erineb olevikust, ja siis ei ole tema kitsikus
sellele m istetav.
T kk aega ta istus ja vahtis tuimalt paberile. Teleekraanist tuli n d
r iget marsimuusikat. Imelikult kombel paistis, et ta ei ole kaotanud mitte
ainult v ljendusv imet, vaid on koguni ra unustanud k ik selle, mida ta oli
kavatsenud elda. Ta oli n dalate kaupa end selleks silmapilguks ette
valmistanud, ja talle polnud kordagi p he tulnud, et see n uab veel midagi
muud peale julguse. Kirjutamine ise saab olema kerge. Tal tarvitseb vaid
paberile kanda see ilml pmatu rev monoloog, mis oli jooksnud ta peas
aastate kaupa. Kuid praegusel hetkel oli see monoloogki katkenud. Pealegi
oli ta veenilaiendi haavand hakanud talumatult s gelema. Aga ta ei julgenud
seda kratsida, sest kui ta seda tegi, l i sinna alati p letik sisse.
Sekundid tiksusid. Ta ei tajunud muud kui enda ees oleva lehe t hjust, naha
s gelemist pahkluu kohal, muusika m rtsumist ja kerget uima joodud
dz^innist.
J rsku hakkas ta t ielikus paanikas higistama, tajudes vaid hmaselt,
mida ta paberile paneb. Tema v ike, kuid lapselik k ekiri h ples lehel
les-alla, kaotades algul ra suured t hed ja l puks punktid:
4. aprill 1984. Eile htul kinos. Puha s jafilmid. ks v ga hea
p genike laevast, mida pommitati kusagil Vahemerel. Publikule tegid suurt
l bu kaadrid tohutu paksust t nnakast mehest, kes p dis helikopteri eest
ra ujuda, algul n idati, kuidas ta p herdab vees nagu pringel, siis n idati
teda l bi helikopteri kuulipildujasihiku, siis oli ta auke t is ja meri tema
mber roosa ja ta vajus nii kki p hja, nagu oleks tal aukudest vesi sisse
l inud. publik m irgas naerda, kui ta p hja vajus. siis n idati p stepaati,
mis oli lapsi t is ja mille kohal rippus helikopter. paadininas istus ks
keskealine naine vist juuditar v ike kolmeaastane poiss s les. poiss karjus
hirmu p rast ja surus oma pead ema rindade vahele nagu tahaks ta end temasse
puurida ja naine hoidis tal mbert kinni ja p dis teda rahustada kuigi oli
ka ise hirmust sinine, varjates teda nii h sti kui suutis nagu loodaks ta et
tema k ed kaitsevad last kuulide vastu. siis viskas helikopter sinna
20-kilose pommi kohutav plahvatus ja paat lendas pilbasteks. ja siis oli
seal haruldane kaader lapse k est mis lendas les les otse les vastu
taevast kaamera helikopteri ninas oli seda n htavasti j lginud ja seda
saatis v imas aplaus parteilaste istekohtadelt aga ks naine all prolede
saaliosas pistis kki l ugama ja karjus et seda ei tohiks lastele n idata
seda ei tohiks neil pole igust lastele neil pole igust kuni politsei viis
ta viis ta minema ma ei usu et temaga midagi tehakse keegi ei hooli sellest
mida proled tlevad t piline prolede reaktsioon nad ei - -
Winston katkestas kirjutamise, osalt sellep rast, et ta k si t mbus
krampi. Ta ei teadnud, mis oli teda pannud seda soppa endast v lja valama.
Aga imelik oli see, et samal ajal oli temas selge kuju v tnud ks hoopis
teist laadi m lestus, sedav rd, et ta oli peaaegu valmis seda kirja panema.
Ja ta taipas n d, et just selle teise juhtumi p rast ta oli j rsku
otsustanud koju tulla ja hakata t na p evikut pidama.
See oli juhtunud hommikul ministeeriumis, kui millegi nii h guse kohta
saab ldse nii elda.
Oli umbes ksteist ja arhiiviosakonnas, kus Winston t tas, tassiti
toole boksidest v lja, keset saali suure teleekraani ette, valmistudes
kaheks vihkamise minutiks. Winston oli just hes keskmises reas istet
v tmas, kui kki astus saali kaks inimest, keda ta n gupidi tundis, aga
kellega ta polnud r kinud. ks neist oli t druk, keda ta koridoris sageli
kohtas. Winston ei teadnud tema nime, aga ta teadis, et see t druk t tab
ilukirjandusosakonnas. Arvestades seda, et ta oli n inud teda liste k te ja
mutriv tmega, v is arvata, et ta on mingi tehnik m ne romaanikirjutamise
masina juures. T druk oli enesekindla olekuga, umbes kahek mne seitsme
aastane, paksude tumedate juuste, tedret hnilise n o ja kiirete sportlike
liigutustega. mber tema tunkede oli mitmekordselt keeratud kitsas
helepunane v , Noorte Antiseksuaalse Liidu tunnus, k llalt tihedalt, et
esile t sta tema puusade vormikust. Winstonile oli ta olnud esimesest
pilgust peale vastumeelne. Ja ta teadis ka p hjust. See oli hokiv ljakute ja
k lmade supluste, histe matkade ja ldise ideepuhtuse hkkond, mis t drukut
saatis. Winstonile olid vastumeelsed peaaegu k ik naised, eriti aga noored
ning n gusad. Just naised, ja eesk tt noored naised, olid Partei k ige
fanaatilisemad pooldajad, loosungineelajad, vabatahtlikud nuhid ja
ketserluse v ljanuuskijad. See t druk aga j ttis talle ohtlikuma mulje kui
kski teine. kskord koridoris vastu tulles oli t druk talle heitnud kiire
k rvalpilgu, mis oleks teda nagu l bi puurinud, nii et ta tundis hetkeks
j ist hirmu. Tal k is peast l bi isegi kahtlus, et see t druk on ehk
M ttepolitsei agent. See ei olnud, t si k ll, kuigi t en oline. Aga siiski
ta tundis ise ralikku ngistust, milles hirm segunes vaenulikkusega, iga
kord kui nad kuskil kohtusid.
Teine tulija oli mees nimega O'Brien, sisepartei liige, kellel oli nii
k rge ja t htis ametikoht, et Winstonil oli sellest vaid hmane ettekujutus.
Toolide mber sagivad inimesed vakatasid paugupealt, kui nad n gid
sisepartei liikme musti tunkesid. O'Brien oli suur turske mees j meda kaela
ja tahumatu, pentsiku, brutaalse n oga. Aga hoolimata tema heidutavast
v limusest oli tema k itumises teatavat sarmi. Tal oli ise ralik komme oma
prille kohendada, mis oli imelikult relvitustav, mingil seletamatul moel
imelikult kultiveeritud. Seda liigutust oleks v inud v rrelda
kaheksateistk mnenda sajandi aadlimehe ninatubakatoosi-pakkumisega, kui
keegi veel niisugustes kategooriates oleks m elnud. Winston oli O'Brienit
n inud tosina aasta jooksul oma tosin korda. Ta tundis tema vastu s gavat
huvi, ja mitte ainult sellep rast, et teda k itis kontrast O'Brieni
k itumise ja tema poksijav limuse vahel. Eesk tt toitis tema huvi salajane
veendumus - v i ehk siiski mitte veendumus, vaid lootus, - et O'Brieni
poliitiline igeusklikkus pole t iuslik. Miski tema n os sisendas seda
vastupandamatult. Aga muidugi, v ib-olla see ei olnud siiski ketserlus, mis
oli kirjutatud tema n kku, vaid lihtsalt intelligents. Igal juhul j i temast
mulje kui inimesest, kellega v iks r kida, kui nnestuks kuidagi petta
teleekraani ja j da temaga nelja silma alla. Winston ei olnud k ll iial
teinud v himatki katset seda oletust kontrollida; ja muidugi polnud tal
selleks v imalustki. Sel hetkel vaatas O'Brien oma k ekella, n gi, et kell
on peaaegu ksteist null-null, ja otsustas ilmselt arhiiviosakonda j da,
kuni kaks vihkamise minutit on m das. Ta v ttis istet samas reas kus
Winstongi, paari tooli kaugusel. Nende vahel istus v ike punasejuukseline
naine, kes t tas Winstoni k rval boksis. Tumedate juustega t druk istus
otse tema selja taga.
J rgmisel hetkel, nagu oleks t le hakanud mingi tohutu litamata
masinav rk, prahvatas otsaseinas olevast suurest teleekraanist saali kohutav
krigisev k neh l. See k is hammastest l bi ja ajas kuklakarvad turri.
Vihkamine oli alanud.
Nagu tavaliselt, ilmus ekraanile Emmanuel Goldsteini, rahvavaenlase
n gu. Siit-sealt vaatajate hulgast kostis sisinast. V ike punajuukseline
naine piiksatas hirmust ja vastikusest. Goldstein oli renegaat ja
ususalgaja, kes kunagi ammu (kui ammu, seda ei m letanud t pselt enam keegi)
oli olnud ks Partei juhtivaid tegelasi, peaaegu Suure Venna endaga hel
tasemel, ja oli siis hakanud arendama kontrrevolutsioonilist tegevust, oli
surma m istetud, aga oli salap rasel kombel p genema p senud ja kadunud.
Kahe vihkamise minuti programm muutus p evast p eva, aga iial ei puudunud
sealt Goldstein kui peategelane. Tema oli esimene reetur, k ige varasem
Partei puhtuse reostaja. K ik hilisemad Partei-vastased kuriteod, k ik
reetmised, sabotaaz^iaktid, ketserlused ja kallakud l htusid otse tema
petusest. Kusagil oli ta siiamaani elus ja haudus oma salaplaane: v ib-olla
kusagil ookeani taga oma v lismaa leivaisade kaitse all v i isegi - nagu
vahetevahel sosistati - m nes peidukohas Okeaanias endas.
Winstonil v ttis s dame alt nsaks. Goldsteini n gu kutsus temas alati
esile segase tunnetepuhangu. See oli k hn juudin gu suure k harate valgete
juuste oreooli ja v ikese kitsehabemega, - tark n gu, ja siiski mingil moel
olemuslikult vastumeelne ja seniilselt rumal oma pika kitsa ninaga, millel
prillid olid alla vajunud. See sarnanes lamba n oga ja ka tema h l oli
m giv nagu lambal. Goldstein alustas oma alatist tigedat Partei-vastast
r nnakut, mis oli nii liialdatud ja ebaloomulik, et lapski oleks v imeline
olnud seda l bi n gema, ja siiski k llalt veenev, et sisendada revat
tunnet, nagu v iks m nda teist inimest, kes ei ole nii arukas, sellega ra
petta. Ta s imas Suurt Venda, m istis hukka Partei diktatuuri, n udis
viivitamatult rahu s lmimist Euraasiaga, astus v lja s navabaduse,
tr kivabaduse, koosolekute vabaduse ja m ttevabaduse kaitseks, ta karjus
h steeriliselt, et revolutsioon on reedetud, ja seda k ike silpiderohkes
kiirk nes, mis oli nagu Partei k nemeeste tavalise stiili paroodia ja
sisaldas isegi uuskeele s nu: tegelikult rohkem uuskeele s nu, kui tavaline
Partei liige igap evases elus kasutas. Ja et kellelegi ei j ks kahtlust,
mida tegelikult see Goldsteini silmakirjalik loba varjab, marssisid tema pea
taga teleekraanil l putud Euraasia armee kolonnid: rida rea j rel terveid ja
tugevaid, ilmetu asiaadin oga mehi, kes ekraani pinnale j udes kadusid, et
anda ruumi teistele, t pselt samasugustele. S durisaabaste tuim r tmiline
trampimine moodustas tausta Goldsteini m givale h lele.
Vihkamine polnud kestnud veel kolmek mmend sekunditki, kui juba pool
saalis olijaist t i kuuldavale tahtmatuid raevur gatusi. V imatu oli taluda
seda endaga rahulolevat lamban gu ekraanil ja Euraasia armee kohutavat j udu
selle taga; ja ldse kutsus Goldsteini n gemine v i isegi ainult m te temale
automaatselt esile viha ja hirmu. Ta oli p sivam vihaobjekt kui Euraasia v i
Ida-Aasia, sest kuni Okeaania s dis hega neist suurriikidest, oli ta
ldiselt teistega rahujalal. Aga imelik oli see, et kuigi Goldsteini k ik
vihkasid ning p lgasid ja kuigi tema teooriaid l kati mber, purustati ja
naeruv ristati p evast p eva ja tuhat korda p evas, k netoolides,
teleekraanil, ajalehtedes ja raamatutes, ja demonstreeriti k igile nende
haletsusv rset olemust, ei paistnud tema m ju sugugi kahanevat. Ikka leidus
uusi lihtsameelseid, kes ootasid, et ta neid nge v taks. Ei m dunud
ainsatki p eva, kus M ttepolitsei poleks paljastanud spioone ja sabot re,
kes tegutsesid tema juhendusel. Ta k sutas tohutut varjuarmeed,
konspiraatorite p randaalust v rku, kelle eesm rgiks oli kukutada Riik.
Selle nimeks arvati olevat Vennaskond. Sosistati ka kohutavast raamatust,
k igi ketserlike vaadete kogumikust, mille autor oli Goldstein ja mis liikus
siin-seal salaja k est k tte. Sel raamatul polnud pealkirja. Kui sellest
ldse juttu tehti, siis eldi lihtsalt: see raamat. Aga niisugustest
asjadest teati vaid hmaste kuulduste j rgi. Nii Vennaskond kui
v ltida, kui see v hegi v imalik oli.
Teisel minutil paisus vihkamine raevuks. Inimesed kargasid kohalt p sti
ja karjusid t iest k rist, p des l mmatada ekraanilt tulevat hulluksajavat
m givat h lt. V ike punasejuukseline naine hetas n ost ja maigutas suud
nagu kuivalej nud kala. Isegi O'Brieni rohmakas n gu hetas. Ta istus v ga
sirgelt ja ta tugev rindkere t usis ja vajus, nagu r ndaksid seda
merelained. Tumedajuukseline t druk Winstoni selja taga hakkas karjuma
ъSiga! Siga! Siga! , haaras kki raske uuskeele s naraamatu ja viskas selle
vastu ekraani. See tabas Goldsteini nina ja p rkas tagasi; h l j tkas
segamatult. hel selgel hetkel m rkas Winston, et ta karjub koos teistega ja
taob metsikult kontsa vastu toolipulka. Kahe vihkamise minuti juures polnud
kohutav mitte see, et inimene oli kohustatud mingit osa m ngima, vaid
vastupidi see, et tal oli v imatu hoiduda kaasa minemast. Kolmek mne sekundi
jooksul kadus igasugune teesklemisvajadus. V igas hirmu- ja
k ttemaksuekstaas, soov tappa, piinata ja n gusid sepahaamriga l mastada
n is l bivat inimsumma nagu elektrivool, muutes inimese vastu tema tahtmist
grimassitavaks ja r kivaks n drameelseks. Kusjuures viha, mida inimesed
tundsid, oli abstraktne, eesm rgita tunne, mida v is helt objektilt teisele
suunata nagu leeklambi leeki. Nii ei olnud m nel hetkel Winstoni viha
suunatud ldse mitte Goldsteini vastu, vaid vastupidi, Suure Venna, Partei
ja M ttepolitsei vastu; ja sellistel hetkedel kuulus tema s da ksildasele
m nitatud ketserile ekraanil, t e ja terve m istuse ainsale kaitsjale valede
maailmas. Aga juba j rgmisel hetkel oli ta hel meelel inimestega enda
mber, ja k ik, mis Goldsteini kohta eldi, paistis talle t si olevat. Ja
neil hetkedel muutus tema salajane vihkamine Suure Venna vastu imetluseks ja
Suur Vend lenes tema silmis: v itmatu, kartmatu kaitsja, kes seisab nagu
kalju Aasia hordide vastu, ja Goldstein, vaatamata oma isoleeritusele, oma
abitusele ja kahtlusele, mis rippus koguni tema olemasolu kohal, n is olevat
nagu mingi kuri v lur, kes on v imeline lihtsalt oma h le j uga
tsivilisatsiooni h vitama.
Aga aeg-ajalt oli v imalik oma viha ka meelevaldselt sinna v i t nna
suunata. kki, nagu meeletu pingutusega, millega luupainaja k es vaevleja
t stab oma pea padjalt, nnestus Winstonil oma viha ekraanil olevalt n olt
le kanda tumedajuukselisele t drukule enda taga. Elavad kaunid
kujutluspildid v lgatasid l bi ta pea. Ta peksaks t druku kumminuiaga
surnuks. Seoks ta alasti posti k lge ja laseks ta nooli t is nagu P ha
Sebastianuse. V gistaks ta ra ja l ikaks tal orgasmihetkel k ri l bi.
Winston m istis n d paremini kui varem, miks ta seda t drukut vihkab. Ta
vihkas teda sellep rast, et t druk oli noor ja ilus ja sootu, et ta tahtis
temaga voodisse minna, mis oli aga v imatu, sest t druku hurmavalt n tke
piha mber, mis n is lausa igatsevat embusi, oli see vastik helepunane v ,
pealet kkiv kasinuse s mbol.
Vihkamine saavutas haripunkti. Goldsteini h l oli muutunud t eliseks
m gimiseks ja hetkeks moondus ta n gu lamban oks. Siis sulas see n gu
Euraasia s duri kujuks, mis l henes, tohutu ja hirmu ratav, automaadi
t risedes, ja n is iga hetk ekraanilt maha astuvat, nii et m ned esimeses
reas istujad surusid end hirmuga vastu seljatuge. Aga samal hetkel ohkasid
k ik kergendatult: vaenulik kuju sulas Suure Venna mustajuukseliseks ja
mustavuntsiliseks n oks, mis oli t is j udu ja leloomulikku rahu ja nii
lai, et t itis peaaegu kogu ekraani. Keegi ei kuulnud, mida Suur Vend tles.
Need olid lihtsalt m ned julgustuss nad, niisugused s nad, mida lausutakse
lahinguk ras ja millest ei saa ieti arugi, aga mis annavad tagasi
kindlustunde lihtsalt sellega, et neid eldakse. Siis hmastus Suure Venna
n gu ja selle asemel ilmusid ekraanile Partei kolm loosungit suurte
tr kit htedega:
SO^DA ON RAHU
TEADMATUS ON JO^UD
Aga Suure Venna n gu n is veel m ne sekundi ekraanil p sivat, nagu
oleks surve, mida ta inimeste silmamunadele avaldas, olnud liialt tugev, et
kohe kaduda. V ike punajuukseline naine oli langenud le enda ees oleva
tooli seljatoe. V riseval pominal, mis k las nagu ъMu p stja! , sirutas ta
k si ekraani poole. Siis kattis ta n o k tega. Oli ilmne, et ta palvetas.
Samal ajal hakkas kogu rahvasumm tumedalt, aeglaselt ja r tmiliselt
skandeerima: ъS-V!... S-V!... S-V! , ikka ja j lle, v ga aeglaselt, pikk
paus kahe h liku vahel, - raske pomisev heli, kuidagi imelikult rgne, nagu
saadaks seda paljaste jalgade t mpsumine ja tamtammide k min. See kestis
umbes pool minutit. See oli refr n, mida v is levoolavate tunnete puhul
sageli kuulda. Osalt oli see nagu h mn Suure Venna tarkusele ja levusele,
veel enam aga oli see eneseh pnoos, teadvuse tahtlik uinutamine r tmilise
m ra abil. Winstonil l ks s dame alt k lmaks. Kahe vihkamise minut jooksul
ei suutnud ta hoiduda ldisest hullusest osa v tmast, aga see ebainimlik
loitsimine ъS-V!... S-V! t itis teda alati udusega. Muidugi skandeeris ta
koos teistega; teisiti oli v imatu talitada. Oma tunnete varjamine, n oilme
valitsemine, teistega kaasategemine oli instinktiivne reaktsioon. Aga seal
oli m nesekundiline ajavahemik, kus pilk oli v inud teda reeta. Ja just sel
hetkel oli juhtunud midagi olulist, kui muidugi ldse oli juhtunud.
Ta oli korraks tabanud O'Brieni pilgu. O'Brien oli p sti t usnud. Ta
oli prillid eest v tnud ja oli neid oma iseloomuliku liigutusega taas ninale
panemas. Aga hetkeks olid nende pilgud kohtunud, ja niikaua kui see kestis,
teadis Winston - jah, ta teadis - , et O'Brien m tleb samuti nagu tema. Seda
s numit ei saanud v riti m ista. Nagu oleksid nende ajud avanenud ja m tted
pilgu kaudu hest teise voolanud. ъMa olen sinuga, n is O'Brien talle
tlevat. ъMa tean t pselt, mida sa tunned. Ma tean sinu p lgust, vihkamist
ja j lestust. Aga ra karda, ma olen sinu leeris! Siis see m istmisv lgatus
kustus ja O'Brieni ilme oli niisama l bitungimatu nagu k igil teistelgi.
See oli k ik ja Winston polnud enam kindel, kas oligi midagi juhtunud.
Niisugustel juhtumitel ei olnud j rge. Need toitsid vaid tema usku v i
lootust, et on teisigi Partei vaenlasi peale tema. V ib-olla vastasid
kuuldused tohutust p randaalusest vanden ust ikkagi t ele, v ib-olla
Vennaskond siiski eksisteeris! Kuigi oli v imatu kindel olla, vaatamata
l pututele arreteerimistele, lestunnistustele ja hukkamistele, et see
Vennaskond ei ole lihtsalt m t. Vahel ta uskus selle olemasolusse, vahel
mitte. Mingeid t endeid ei olnud, olid ksnes p gusad t helepanekud, mis
v isid t hendada k ike v i mitte midagi: juhuslikud vestluskatked, tuhmid
kritseldused peldikuseintel, - kskord isegi, kui kaks v rast kohtusid,
peaaegu m rkamatu z^est, mida v is t lgendada paroolina. Aga see k ik oli
ks suur m istatus, v imalik, et ta oli seda lihtsalt ette kujutanud. Ta oli
oma boksi tagasi l inud, uuesti O'Brieni poole vaatamata. Tal ei olnud
korrakski peast l bi k inud m tet j tkata nende hetkelist kontakti. See
oleks olnud rmiselt ohtlik isegi siis, kui ta oleks teadnud, kuidas seda
teha. Sekundi v i kahe v ltel olid nad vahetanud ebam rase pilgu, ja
sellega oli lugu l ppenud. Aga umbses ksinduses, milles ta oli sunnitud
elama, oli seegi meeldej v s ndmus.
Winston rkas m tetest ja sirutas end. Ta r hatas. Dz^inn ajas maost
les.
Ta pilk keskendus j lle kaustiku lehek ljele. Ta avastas, et kuni ta
oli abitult m tisklenud, oli ta j tkanud automaatselt kirjutamist. Ja
k ekiri ei olnud enam kramplik ja kohmakas nagu enne. Sulg oli jooksnud
m nuga le sileda paberi, maalides suurte selgete tr kit htedega -
rida rea j rel, t ites pool lehek lge.
Teda haaras paanikahoog. See oli absurdne, sest nende konkreetsete
s nade kirjapanemine ei olnud iseenesest ohtlikum kui lihtsalt see fakt, et
ta oli hakanud p evikut pidama; aga hetkeks ta tundis kiusatust rikutud
lehed v lja rebida ja kogu ettev ttest loobuda.
Kuid ta siiski ei teinud seda, sest ta teadis, et sellest ei oleks
kasu. Ei ole mingit vahet, kas ta kirjutab MAHA SUUR VEND v i j tab selle
kirjutamata. Ei ole mingit vahet, kas ta j tkab p eviku pidamist v i j tab
selle pooleli. M ttepolitsei tabab ta nagunii. Ta oli toime pannud - oli
juba toime pannud, isegi kui ta sulg poleks iial paberit puudutanud, -
raskeima kuriteo, mis sisaldas endas k ik teised. Seda nimetati
m tteroimaks. Ja m tteroim oli asi, mida ei saanud igavesti varjata. V ib
m nda aega, koguni aastaid edukalt kavaldada, aga varem v i hiljem sind
tabatakse nagunii.
See toimus alati sel - arreteerimised toimusid tingimata sel. Sind
ratatakse une pealt, j hker k si raputab sind last, valgus pimestab sul
silmi, voodi mber on kalgid n od. Enamikul juhtudel ei toimunud mingit
kohut, arreteerimise kohta ei ilmunud mingit teadet. Inimesed lihtsalt
kadusid, ja alati sel. Su nimi kustutati nimekirjast, k ik j ljed sellest,
mis sa olid iial teinud, p hiti minema, su kunagine olemasolu salati maha ja
seej rel unustati. Sind k rvaldati, h vitati: likvideeriti, oli tavaline
tlemine.
Winstonit haaras hetkeks mingi h steeriahoog. Ta kirjutas kiiresti ja
kritseldades:
nad lasevad mind maha ma ei hooli sellest nad tulistavad mind kuklasse
ma ei hooli sellest maha suur vend nad tulistavad alati kuklasse ma ei hooli
sellest maha suur vend - -
Ta n jatus vastu tooli seljatuge, pisut h benedes ennast, ja pani
sulepea k est. Hetke p rast ta v patas metsikult. Uksele koputati.
Juba! Ta istus vaiksel nagu hiir, lootes asjata, et koputaja, olgu ta
kes tahes, lahkub p rast seda ainust katset. Aga ei, koputus kordus. K ige
halvem oleks viivitada. S da kloppis metsikult, aga ta n gu oli pikast
harjumusest arvatavasti ilmetu. Ta t usis p sti ja liikus vaevaliselt ukse
poole.
Kui Winston pani k e ukselingile, m rkas ta, et p evik on j nud
lahtiselt lauale. MAHA SUUR VEND oli kirjutatud le kogu lehe, nii suurte
t htedega, et neid n gi lugeda isegi uksel seistes. Ta oli hakkama saanud
kujuteldamatu lollusega. Aga ta taipas, et isegi paanikas ta ei olnud
tahtnud kreemikat paberit m rida ja kaustikut kinni panna, enne kui tint on
ra kuivanud.
Ta t mbas hinge ja avas ukse. Ja otsekohe voogas temast le soe
kergenduslaine. Ukse taga seisis v rvitu, muserdatud ilme, salkus juuste ja
kortsulise n oga naine.
ъSeltsimees, alustas naine s nge, kiunuva h lega, ъma kuulsin, et te
tulite koju. Kas te saaksite korraks meile tulla ja meie kraanikaussi
vaadata? See on umbes ja - -
See oli proua Parsons, naabri naine samalt korruselt. (Proua oli s na,
mida Partei just heaks ei kiitnud - k iki oleks tulnud k netada ъseltsimees
- , aga m ne naise puhul kasutati seda tahtmatult.) Ta oli umbes kolmek mne
aastane, aga n gi palju vanem v lja. J i mulje, et ta n o kortsudesse on
tolmu kogunenud. Winston j rgnes talle m da koridori. Need
asjaarmastajalikud parandust d oli igap evaseks rritajaks. V idu Maja oli
ehitatud 1930-ndatel aastatel ja oli lagunemas. Laest ja seintelt pudenes
pidevalt krohvi, torud l hkesid iga k vema k lmaga, katus laskis l bi, iga
kord kui lund sadas, ja keskk te t tas tavaliselt poole v imsusega, kui
seda majanduslikel kaalutlustel lausa v lja polnud l litatud. Remont, v lja
arvatud see, millega inimene ise hakkama sai, k is k rgete komisjonide
kaudu; ja sel moel v ttis isegi aknaruudu parandamine kaks aastat aega...
ъMa tulin ainult sellep rast, et Tomi pole kodus, tles proua Parsons
ebalevalt.
Parsonsite korter oli suurem kui Winstonil ja kuidagi teistmoodi
raamas. See n gi v lja, nagu oleks mingi koletu suur metselukas siin sja
k ik segi trampinud. P randal vedelesid sporditarbed: hokikepid,
poksikindad, katkine jalgpall, paar pahupidi p ratud m rdunud spordip kse,
ja laual oli kuhi musti toidun usid ning kortsunud vihikuid. Seintel oli
Noorsoo hingu ja Luurajate helepunane lipp ja Suure Venna elusuurune plakat.
Kogu majale hisest keedetud kapsa l hnast tungis siin l bi v nge higilehk,
mis kuulus - see oli esimesest hetkest selge, kuigi seda oli raske seletada,
- isikule, keda parajasti kohal polnud. Teises toas p dis keegi kammi ja
tualettpaberi abil kaasa m ngida marsimuusikat, mida tuli ikka veel
teleekraanist.
ъNeed on lapsed, tles proua Parsons, heites areldi pilgu ukse poole.
ъNad pole t na v lja saanud. Ja muidugi - -
Proua Parsonsil oli harjumus lauseid pooleli j tta. Kraanikauss oli
peaaegu reni t is sogast rohekat vett, mis haises hullemini kui kapsas.
Winston laskus p lvili ja uuris vesilukku. Ta vihkas k tega t tamist ja
vihkas kummardamist, mis ajas teda alati k hima. Proua Parsons vaatas
abitult k rvalt.
ъMuidugi, kui Tom kodus oleks, ta teeks selle jalamaid korda, tles
ta. ъNiisugune asi meeldib talle. Tomil on t esti osavad k ed.
Parsons oli Winstoni kaasametnik T eministeeriumist. Ta oli t se, kuid
toimekas ja rabavalt rumal mees, t is n rimeelset vaimustust, - ks neid
t iesti k hklematuid ustavaid r gajaid, kellest Partei stabiilsus s ltus
rohkemgi kui M ttepolitseist. sja, kolmek mne viieselt, oli ta peaaegu
v gisi Noorsoo hingust v lja arvatud, aga enne Noorsoo hingusse astumist oli
tal nnestunud Luurajate ridades aasta le m ratud aja olla. Ministeeriumis
oli ta mingil madalamal ametikohal, kus ei l inud m istust vaja, aga samal
ajal oli ta juhtiv kuju Spordikomitees ja k igis teistes komiteedes, mis
organiseerisid hismatku, spontaanseid meeleavaldusi, s stukampaaniaid ja
muid vabatahtlikke ritusi. Piipu imedes v is ta vaikse uhkusega teatada, et
ta on viimase nelja aasta jooksul igal htul hiskondlikust Keskusest l bi
astunud. Hingemattev higihais, tema pingelise elu tahtmatu t endus, saatis
teda igal pool, kus ta liikus, ja j i temast maha ka p rast tema lahkumist.
ъKas teil mutriv tit ei ole? k sis Winston vesiluku mutri kallal
kohmitsedes.
ъMutriv tit, tles proua Parsons, muutudes jalamaid k hklevaks. ъMa
t esti ei tea. V ib-olla lapsed - -
Jalgu trampides ja kammipilli joristades tormasid lapsed elutuppa.
Proua Parsons t i mutriv tme. Winston laskis torust vee v lja ja k rvaldas
vastikustundega ummistuse p hjustanud juuksetuusti. Ta pesi k lma
kraaniveega k si, nii h sti kui sai, ja l ks tagasi tuppa.
ъK ed les! r gatas ks metsik h l.
heksa-aastane kena v limusega sitke poiss oli laua varjust p sti
karanud ja sihtis Winstonit m nguautomaatp stoliga, temast paar aastat
noorem de matkis venna liigutust puut kiga. M lemal oli seljas Luurajate
vorm: l hikesed sinised p ksid, hall s rk ja punane kaelar tt. Winston
t stis k ed pea kohale, aga tal oli v ga ebameeldiv tunne, poisi k itumine
oli nii tige, et see polnud hoopiski mitte m ngu.
ъSa oled reetur! r kis poiss. ъSa oled m tteroimar! Sa oled Euraasia
spioon! Ma lasen sind maha, ma likvideerin sind, ma saadan sind
soolakaevandusse!
Ja kki pistsid nad tema mber karglema, karjudes ъreetur ja
ъm tteroimar , ja v ike t druk j ljendas venda igal sammul. See oli kuidagi
k hedust tekitav nagu tiigripoegade m ng, kellest kasvavad peagi inims jad.
Poisi silmist paistis mingi kaalutlev julmus, sna ilmne soov Winstonit l a
v i peksta ja teadmine, et ta on peagi k llalt suur, et seda teha. Hea veel,
et tal ei ole t elist p stolit, m tles Winston.
Proua Parsonsi silmad vilasid n rviliselt Winstonilt lastele ja tagasi.
Elutoa valguses m rkas Winston llatusega, et kortsudes naise n ol oligi
tolm.
ъNad on t na nii l rmakad, tles ta. ъNad on pettunud, et nad ei
saanud poomist vaatama minna, see'p see on. Minul pole aega neid viia, ja
Tom ei ole veel t lt tulnud.
ъMiks me ei l he poomist vaatama? m irgas poiss t iest k rist.
ъPoomist vaatama! Poomist vaatama! l llutas v ike t druk ringi
keksides.
Winstonile meenus, et m nedes s jaroimades s distatud euraaslastest
vangid pidi sel htul Pargis les poodama. Seda juhtus kord kuus ja see oli
populaarne vaatem ng. Lapsed n udsid alati, et neid vaatama viidaks. Winston
j ttis proua Parsonsiga h vasti ja liikus ukse poole. Aga ta oli astunud
m da koridori vaevalt kuus sammu, kui sai kohutavalt valusa hoobi kuklasse.
Tundus, nagu oleks teda tulise oraga torgatud. Ta p ras mber ja n gi proua
Parsonsit poega uksest sisse tirimas; poiss toppis parajasti ragulkat
taskusse.
ъGoldstein! karjus poiss, kui uks ta j rel sulgus. Aga k ige enam
rabas Winstonit siiski abitu hirm naise hallikal n ol.
Tagasi oma korteris, m dus ta kiiresti teleekraanist ja istus uuesti
laua taha, ikka veel kukalt h rudes. Muusika teleekraanist oli l ppenud.
Selle asemel kirjeldas s jav elase j rsk h l julma naudinguga Islandi ja
F ri saarte vahele ankrusse heitnud uue ujuvkindluse relvastust.
Selliste lastega, m tles ta, on selle vaese naise elu k ll hirmus. Veel
aasta v i kaks, ja nad hakkavad teda l kui p eval j lgima, otsides
ketserluse m rke. Lapsed olid t nap eval peaaegu eranditult kohutavad.
Kusjuures halvim oli see, et niisugused organisatsioonid nagu Luurajad
kasvatasid neid kavakindlalt juhtimatuteks metslasteks, kel samas ei tulnud
m ttessegi Partei distsipliini vastu m ssu t sta. Vastupidi, nad jumaldasid
Parteid ja k ike, mis oli sellega seotud. Laulud, rongk igud, lipud, matkad,
drill m ngup ssidega, h dlausete karjumine, Suure Venna kummardamine -
laste jaoks oli see nagu imetore m ng. Kogu nende julmus oli suunatud
v ljapoole: Riigi vaenlaste vastu, v lismaalaste, reeturite, sabot ride ja
m tteroimarite vastu. sna tavaliseks oli muutunud le kolmek mneaastaste
inimeste hirm oma laste ees. Ja oli ka p hjust, sest peaaegu iga n dal
kirjutati ъTimesis v ikestest keelekandjatest (neid nimetati tavaliselt
ъlaps-kangelane ), kes, kuulnud m nd kompromiteerivat m rkust, olid vanemate
peale M ttepolitseis kaevanud.
Ragulkasinkli valu oli j rele andnud. Winston v ttis k heldes sule,
teadmata, kas ta oskab p evikusse veel midagi lisada. Ja kki j i ta j lle
O'Brienile m tlema.
Aastate eest... millal see oli? Umbes seitse aastat tagasi oli ta
n inud unes, et ta k nnib kottpimedas toas. Ja keegi, kes istus seina res,
tles talle, kui ta temast m dus: ъMe kohtume niisuguses kohas, kus ei ole
pimedust. See oli eldud v ga vaikselt, nagu muuseas, ja k las nagu v ide,
mitte nagu k sk. Ta oli peatumata edasi l inud. Imelikul kombel ei olnud
need s nad talle tookord unes erilist m ju avaldanud. Alles hiljem ja
v hehaaval olid need hakanud m tet omandama. Ta ei m letanud enam, kas ta
oli O'Brienit esmakordselt kohanud enne v i p rast seda unen gu; samuti
mitte seda, millal ta oli esimest korda taibanud, et see oli O'Brieni h l.
Igal juhul oli ta O'Brieni h le ra tundnud. See oli O'Brien, kes oli
temaga pimedusest k nelnud.
Winston polnud iial selgusele j udnud - isegi p rast seda hommikust
pilkudevahetust oli tal v imatu selgusele j uda - , kas O'Brien on s ber v i
vaenlane. Ja see ei paistnud ka oluline olevat. Neid hendas
teineteisem istmine, mis oli t htsam kui poolehoid v i relvavendlus. ъMe
kohtume niisuguses kohas, kus ei ole pimedust, oli O'Brien elnud. Winston
ei m istnud nende s nade t hendust, aga ta teadis, et mingil moel l hevad
need t ide.
H l teleekraanist tegi pausi. L ppunud hus k las selge ja ilus
trompetisignaal. H l j tkas karedalt:
ъT helepanu! Palun t helepanu! Just praegu saabus v lkuudis Malabari
rindelt. Meie v ed on L una-Indias hiilgava v idu saavutanud. Mind on
volitatud teatama, et see s ndmus, millest me kohe teatame, v ib s ja l pu
k egakatsutavasse l hedusse tuua. See v lkuudis on j rgmine - -
Halvad uudised on tulemas, m tles Winston. Ja t epoolest. Euraasia
armee h vitamise verisele kirjeldusele tapetute ja vangiv etute tohutu
arvuga j rgnes teade, et alates j rgmisest n dalast v hendatakse
s^okolaadinormi kolmek mnelt grammile kahek mnele.
Winston r hatas j lle. Dz^inni m ju hakkas kaduma, j ttes j rele nsa
tunde. Teleekraanist hakkas m rtsuma - v ib-olla v idu auks v i siis
selleks, et peletada m lestust kaotatud s^okolaadist, - ъSulle, Okeaania .
Seda tuli kuulata seistes, aga praegusel kohal oli Winston n htamatu.
ъSulle, Okeaania j rel hakkas tulema kergemat muusikat. Winston l ks
akna alla, hoidudes seljaga ekraani poole. P ev oli endiselt k lm ja selge.
Kusagil kaugel kajas tumedalt rakettm rsu plahvatus. Viimasel ajal langes
Londonile iga n dal paar-kolmk mmend m rsku.
All t naval laperdas hooti tuules katkine plakat ja s na INGSOTS kord
ilmus, kord kadus. Ingsots. Ingsotsi p had p hialused. Uuskeel, kaksisoim,
mineviku muutuvus. Tal oli tunne, nagu eksleks ta merep hjas koletislikus
vesikasvude tihnikus, kus ka ta ise on koletis. Ta oli ksi. Minevik oli
surnud, tulevik oli etteaimamatu. Mis alust oli tal arvata, et ksainuski
elav inimolend on tema leeris? Ja kuidas ta v is teada, et Partei lemv im
ei kestaigavesti
T eministeeriumi valgel fassaadil silma kolm loosungit:
SO^DA ON RAHU
TEADMATUS ON JO^UD
Ta v ttis taskust kahek mne viie sendilise. Ka sinna olid v ikeses
Copyright notice
Corpus can be freely used for non-commercial purposes only.
Original of this text is at http://www.cl.ut.ee/en/1984/
---------------------------------------------------------------
(Estonian translation)
Oli k lm selge aprillip ev, kellad l id parajasti kolmteist. Winston
Smith, l ug vastu rinda surutud, et kaitsta end l bil ikava tuule vastu,
lipsas kiiresti V idu Maja klaasuksest sisse, aga mitte k llalt kiiresti, et
takistada liivasegust tolmukeerist endaga kaasa tulemast.
Trepikoda haises keedetud kapsa ja vanade kaltsumattide j rgi. Selle
hes otsas oli seinale kinnitatud v rviline plakat, mis oli siseruumi kohta
liiga suur. See kujutas vaid ht tohutut, enam kui meetrilaiust n gu: umbes
neljak mne viie aastase mehe n gu tihedate mustade vuntside ja karmide
meeldivate n ojoontega. Winston hakkas treppist les minema. Lifti ei
tasunud proovidagi. See t tas parematel aegadel harva, ja praegu oli vool
p eva ajaks v lja l litatud. See oli osa vihkamise n dala eelsest
kokkuhoiukampaaniast. Korter oli kaheksandal korrusel, ja Winston, kes oli
kolmek mne heksa aastane ja kel oli veenilaiendi haavand parema jala
pahkluu kohal, astus aeglaselt, t mmates minnes korduvalt hinge. Igal
korrusel vaatas lifti vastasseinalt vastu plakat selle tohutu n oga. See oli
niisugune pilt, mis on tehtud nii, et silmad saadavad sind igale poole. SUUR
VEND VALVAB SIND, oli pildi all kiri.
Korteris luges mahlakas h l ette mingeid arvusid, mis k isid ilmselt
malmitootmise kohta. H l tuli piklikust, tuhmi peegli moodi metallplaadist,
mis moodustas osa parempoolesest seinast. Winston keeras nuppu ja h l j i
veidi vaiksemaks, kuigi s nad olid endiselt selged. Seda riistapuud (mille
nimi oli teleekraan), sai k ll vaiksemaks keerata, aga v imatu oli seda
t iesti v lja l litada. Winston j i akna alla seisma: ta oli l hike,
kleenuke ja sinised tunked, Partei vormiriietus, veel r hutasid tema
k hnust. Tal oli v ga heledad juuksed ja loomu poolest jumekas n gu, mille
naha oli kehv seep, n rid z^iletid ja sja l ppenud talve k lmad karedaks
muutnud.
Aknatagusest vaatepildist hkus isegi l bi klaasi k lma. All t naval
keerutasid v ikesed tuulep rised tolmu ja paberit kke, ja kuigi p ike
paistis ja taevas oli eresinine, oli k ik mberringi hall ja ilmetu, v lja
arvatud plakatid, mida oli k ikjale les kleebitud. Mustavuntsiline n gu
vahtis vastu iga nurga pealt, ka vastasmaja fassaadilt. SUUR VEND VALVAB
SIND, tles kiri, ja tumedad silmad vaatasid s gavalt Winstonile silma. All
k nnitee kohal laperdas teine, nurgast rebenenud plakat hooti tuule k es,
vaheldumisi varjates ja n idates ainsat s na INGSOTS. Taamal laskus
helikopter katuste vahele, j i korraks hku rippuma nagu porik rbes ja
liugles siis kaarjalt edasi. See oli akendesse piiluv politseipatrull. Aga
patrullil polnud suurt t htsust. T htis oli M ttepolitsei.
Teleekraanist tulev h l Winstoni selja taga jahvatas ikka veel malmist
ja IX kolmaastakuplaani letamisest. Teleekraan t tas korraga nii
vastuv tja kui saatjana. See p dis kinni iga vaiksest sosinast tugevama
heli, mida Winston tegi; v he sellest, kuni ta p sis metallplaadi
vaatev ljas, oli teda niisama h sti ka n ha. Muidugi oli t iesti v imatu
elda, kas sind parajasti valvatakse v i mitte. V is ainult m istatada, kui
tihti ja mis s steemi j rgi M ttepolitsei iga ksiku kanali sisse l litab.
M eldav oli seegi, et j lgiti kogu aeg k iki. Aga igal juhul v idi sinu
kanal sisse l litada mis tahes hetkel. Tuli elada - ja elatigi, t nu
harjumusele, mis oli muutunud instinktiks, - teadmises, et igat heli, mida
sa teed, kuuldakse ja igat liigutust, v lja arvatud pimedas, pannakse
t hele.
Winston seisis kogu aeg seljaga teleekraani poole. Nii oli kindlam,
kuigi ka selg v is reeta, nagu ta v ga h sti teadis. Umbes kilomeetri
kaugusel k rgus valge ja v gevana tahmase maastiku kohal T eministeerium,
tema t koht. See, m tles ta ebam rase vastumeelsusega, see on siis London,
Esimese Maandumisraja, Okeaania elanikearvult kolmanda provintsi pealinn. Ta
p dis leida m nd lapsep lvem lestust, mis tleks, kas London on alati
selline olnud. Kas siin on alati olnud ridamisi neid r mas
heksateistk mnenda sajandi maju, palgid seinu toetamas, aknad papiga kinni
l dud ja katused lainelise plekiga kaetud, lagunevad aiam rid igasse k lge
vajumas? Ja need pommitamisj ljed, kus hus keerles krohvitolmu ja
p drakanep kasvas kivirusul; ja need kohad, kus pommid olid lagedaks teinud
suurema platsi ja kuhu oli kerkinud karjakaupa armetuid barakke nagu
kanakuute? Asjata k ik, ta ei m letanud midagi: lapsep lvest ei olnud
s ilinud midagi peale ksikute eredalt valgustatud piltide, millel ei olnud
tagap hja ja mis j id enamasti arusaamatuks.
T eministeerium - uuskeeles
ametlik keel. Selle struktuuri ja et moloogia kohta vt. Lisa.
erines rabavalt k igest muust, mida oli n ha. See oli tohutu kiiskavvalgest
betoonist p ramiidne ehitis, mis kerkis astanguliselt 300 meetri k rgusele.
Sealt, kus Winston seisis, seletas silm veel parajasti valgel seinal
elegantses kirjas ilutsevat Partei kolme loosungit:
SO^DA ON RAHU
TEADMATUS ON JO^UD
R giti, et T eministeeriumi hoones on maa peal kolm tuhat tuba ja
vastav juurestik maa all. Hajali m da Londonit oli veel kolm samasuguse
v limuse ja suurusega hoonet. Need troonisid mberkaudsete ehituste kohal,
nii et V idu Maja katuselt v is n ha korraga k iki nelja. Need olid
ministeeriumide hooned, mille vahel jagunes kogu valitsusaparaat.
T eministeerium, mis tegeles informatsiooni, meelelahutuse, hariduse ja
kunstiga. Rahuministeerium, mis tegeles s jaga. Armastusministeerium, mis
kaitses seaduslikkust ja korda. Ja K lluseministeerium, mis vastutas
majanduselu eest. Uuskeeles nimetati neid: T min, Ramin, Armin ja K lmin.
Armastusministeerium oli hirmu ratav asutus. Sel ei olnud htki akent.
Winston ei olnud kordagi k inud Armastusministeeriumis, isegi mitte poole
kilomeetri kaugusel sellest. See oli koht, kuhu oli v imatu p seda muidu
kui ametiasjus, ja ka siis tuli tungida l bi traatt ketest, raudustest ja
peidetud kuulipildujapesadest lab rindi. Isegi selle v limisele
kaitsev ndile viivail t navail lonkisid musta mundriga gorillan olised
valvurid, kes olid relvastatud j tkuliste nuiadega.
Winston p ras j rsult mber. Ta oli mananud n ole vaikse optimismi
ilme, nagu see oli soovitav n oga teleekraani poole olles. Ta l ks le toa
tillukesse k ki. Lahkudes sel kellaajal ministeeriumist, oli ta ohverdanud
l unas gi kantiinis, ja ta teadis, et k gis ei ole midagi s a peale
mustjaspruuni leivat ki, mida tuli hoida homme hommikuks. Ta v ttis riiulilt
pudeli v rvitu vedelikuga, mille lihtsale valgele sildile oli kirjutatud
ъVO^IDU DZ^INN. Sel oli vastik, line l hn nagu hiina riisiviinal. Winston
kallas endale sealt peaaegu teetassit ie, v ttis s dame rindu ja neelas
selle alla nagu arstirohu.
Jalamaid hakkas ta n gu hetama ja tal tuli vesi silma. See vedelik oli
nagu l mmastikhape, v he sellest, seda neelates oli tunne, nagu oleksid
kumminuiaga kuklasse saanud. Hetke p rast andis k rvetus maos aga j rele ja
maailm omandas r msama ilme. Ta v ttis k krunud pakist, millel oli kiri
ъVO^IDU SIGARETID, he sigareti, aga hoidis seda ettevaatamatult
p stloodis, mille t ttu tubakas pudenes k ik maha. J rgmisega oli tal rohkem
nne. Ta l ks tagasi elutuppa ja istus v ikese laua taha, mis oli
teleekraanist vasakul. Ta v ttis lauasahtlist sulepea, tindipoti ja paksu,
kvartkaustas, punase selja ja marmoreeritud kaantega kaustiku.
Mingil p hjusel oli teleekraan elutoas ebatavalises kohas. Selle asemel
et paikneda - nagu oli normaalne - otsaseinas, kust oleks n inud kogu tuba,
oli ta pikemas seinas, vastu akent. Ekraani k rval oli v ike nis^s^, kus
Winston praegu istus, - see oli maja ehitamise ajal m eldud ilmselt
raamaturiiuli jaoks. Ja nis^is istudes ning tahapoole n jatudes j i Winston
teleekraanile k ttesaamatuks, mis puutud n gemisse. Teda oli muidugi kuulda,
aga niikaua, kui ta p sis oma praeguses asendis, ei olnud teda n ha. Ja
osalt just see toa ebatavaline geograafia oligi talle sisendanud m tte, mida
ta asus n d teoks tegema.
Aga selle m tte oli talle sisendanud ka see kaustik, mille ta oli
sahtlist v lja v tnud. See oli ise ralikult ilus kaustik. Selle sile,
kreemjas, vanadusest pisut koltunud paber oli seda sorti, mida ei olnud enam
v hemalt nelik mmend aastat toodetud. Kuid Winston oletas, et see kaustik on
veel palju vanem. Ta oli m rganud seda he v ikese r mas vanakraamikaupluse
aknal kuskil aguliurkas (kus nimelt, seda ta ei m letanud) ja teda oli
jalamaid haaranud vastupandamatu soov selle omanikuks saada. Partei liikmed
ei tohtinud tavalistes poodides k ia (ъvabalt turult ostmas , nagu eldi),
aga sellest ei peetud rangelt kinni, sest paljusid asju, nagu n iteks
kingapaelu ja z^iletiteri, ei olnudki muul viisil v imalik saada. Ta oli
heitnud t naval kiire pilgu ette ja taha, oli lipsanud poodi ja ostnud
kaustiku kahe ja poole dollari eest ra. Sel hetkel polnud tal selle
kaustikuga veel mingit kindlat kavatsust. Ta oli selle s dlaslikult
portfellis koju toonud. Isegi t hjalt, ilma et sinna oleks midagi
kirjutatud, oli see kompromiteeriv omand.
M te, mida ta asus n d teoks tegema, oli p evikupidamine. See ei olnud
keelatud (miski ei olnud keelatud, sestpeale kui ei olnud enam olemas
seadusi), aga ilmsikstuleku puhul v is olla kindel, et karistuseks on
surmanuhtlus v i v hemasti kaksk mmend viis aastat sunnit laagrit. Winston
pani sule sulepea otsa ja p hkis selle list puhtaks. Sulg oli vanaaegne
riist, mida kasutati harva isegi allkirja andmiseks, ja ta oli hankinud
selle salaja ning suure vaevaga, lihtsalt tundes, et see ilus kreemjas paber
on seda v rt, et sinna kirjutataks ehtsa sulega, selle asemel et kriipida
seda tindipliiatsiga. Tegelikult ei olnud ta harjunud k ega kirjutama. Peale
v ga l hikeste m rkmete dikteeriti k ik mis vaja k nekirjurile, aga
praeguseks otstarbeks see muidugi ei k lvanud. Ta kastis sule tindipotti ja
j i hetkeks k hklema. V rin k is l bi ta s dame. Paberile j lje j tmine oli
otsustav tegu. V ikeste kohmakate t htedega kirjutas ta:
4. aprill 1984
Ta ajas end sirgu. Teda valdas t ielik abitustunne. K igepealt ei
teadnud ta vanduda, kas praegu ikka
aasta. T en oline see oli, sest ta oli pris kindel, et ta on kolmek mne
heksa aastana, ja ta arvas, et ta on s ndinud 1944. v i 1945. aastal; aga
praegusel ajal oli v imatu htegi ajamomenti fikseerida suurema kui
paariaastase t psusega.
Ja kki tabas teda k hklus: kellele ta ieti kirjutab seda p evikut?
Tulevikule, neile, kes pole veel s ndinud. Ta m te tiirles m ne hetke
kahtlase daatumi mber p evikus ja p rkas siis m tsatades vastu uuskeele
s na
teadvusse, kui suure asja ta on ette v tnud. Kuidas saab suhelda tulevikuga?
See on juba loomu poolest v imatu. Tulevik kas sarnaneb olevikuga, mis puhul
see ei kuula teda, v i erineb olevikust, ja siis ei ole tema kitsikus
sellele m istetav.
T kk aega ta istus ja vahtis tuimalt paberile. Teleekraanist tuli n d
r iget marsimuusikat. Imelikult kombel paistis, et ta ei ole kaotanud mitte
ainult v ljendusv imet, vaid on koguni ra unustanud k ik selle, mida ta oli
kavatsenud elda. Ta oli n dalate kaupa end selleks silmapilguks ette
valmistanud, ja talle polnud kordagi p he tulnud, et see n uab veel midagi
muud peale julguse. Kirjutamine ise saab olema kerge. Tal tarvitseb vaid
paberile kanda see ilml pmatu rev monoloog, mis oli jooksnud ta peas
aastate kaupa. Kuid praegusel hetkel oli see monoloogki katkenud. Pealegi
oli ta veenilaiendi haavand hakanud talumatult s gelema. Aga ta ei julgenud
seda kratsida, sest kui ta seda tegi, l i sinna alati p letik sisse.
Sekundid tiksusid. Ta ei tajunud muud kui enda ees oleva lehe t hjust, naha
s gelemist pahkluu kohal, muusika m rtsumist ja kerget uima joodud
dz^innist.
J rsku hakkas ta t ielikus paanikas higistama, tajudes vaid hmaselt,
mida ta paberile paneb. Tema v ike, kuid lapselik k ekiri h ples lehel
les-alla, kaotades algul ra suured t hed ja l puks punktid:
4. aprill 1984. Eile htul kinos. Puha s jafilmid. ks v ga hea
p genike laevast, mida pommitati kusagil Vahemerel. Publikule tegid suurt
l bu kaadrid tohutu paksust t nnakast mehest, kes p dis helikopteri eest
ra ujuda, algul n idati, kuidas ta p herdab vees nagu pringel, siis n idati
teda l bi helikopteri kuulipildujasihiku, siis oli ta auke t is ja meri tema
mber roosa ja ta vajus nii kki p hja, nagu oleks tal aukudest vesi sisse
l inud. publik m irgas naerda, kui ta p hja vajus. siis n idati p stepaati,
mis oli lapsi t is ja mille kohal rippus helikopter. paadininas istus ks
keskealine naine vist juuditar v ike kolmeaastane poiss s les. poiss karjus
hirmu p rast ja surus oma pead ema rindade vahele nagu tahaks ta end temasse
puurida ja naine hoidis tal mbert kinni ja p dis teda rahustada kuigi oli
ka ise hirmust sinine, varjates teda nii h sti kui suutis nagu loodaks ta et
tema k ed kaitsevad last kuulide vastu. siis viskas helikopter sinna
20-kilose pommi kohutav plahvatus ja paat lendas pilbasteks. ja siis oli
seal haruldane kaader lapse k est mis lendas les les otse les vastu
taevast kaamera helikopteri ninas oli seda n htavasti j lginud ja seda
saatis v imas aplaus parteilaste istekohtadelt aga ks naine all prolede
saaliosas pistis kki l ugama ja karjus et seda ei tohiks lastele n idata
seda ei tohiks neil pole igust lastele neil pole igust kuni politsei viis
ta viis ta minema ma ei usu et temaga midagi tehakse keegi ei hooli sellest
mida proled tlevad t piline prolede reaktsioon nad ei - -
Winston katkestas kirjutamise, osalt sellep rast, et ta k si t mbus
krampi. Ta ei teadnud, mis oli teda pannud seda soppa endast v lja valama.
Aga imelik oli see, et samal ajal oli temas selge kuju v tnud ks hoopis
teist laadi m lestus, sedav rd, et ta oli peaaegu valmis seda kirja panema.
Ja ta taipas n d, et just selle teise juhtumi p rast ta oli j rsku
otsustanud koju tulla ja hakata t na p evikut pidama.
See oli juhtunud hommikul ministeeriumis, kui millegi nii h guse kohta
saab ldse nii elda.
Oli umbes ksteist ja arhiiviosakonnas, kus Winston t tas, tassiti
toole boksidest v lja, keset saali suure teleekraani ette, valmistudes
kaheks vihkamise minutiks. Winston oli just hes keskmises reas istet
v tmas, kui kki astus saali kaks inimest, keda ta n gupidi tundis, aga
kellega ta polnud r kinud. ks neist oli t druk, keda ta koridoris sageli
kohtas. Winston ei teadnud tema nime, aga ta teadis, et see t druk t tab
ilukirjandusosakonnas. Arvestades seda, et ta oli n inud teda liste k te ja
mutriv tmega, v is arvata, et ta on mingi tehnik m ne romaanikirjutamise
masina juures. T druk oli enesekindla olekuga, umbes kahek mne seitsme
aastane, paksude tumedate juuste, tedret hnilise n o ja kiirete sportlike
liigutustega. mber tema tunkede oli mitmekordselt keeratud kitsas
helepunane v , Noorte Antiseksuaalse Liidu tunnus, k llalt tihedalt, et
esile t sta tema puusade vormikust. Winstonile oli ta olnud esimesest
pilgust peale vastumeelne. Ja ta teadis ka p hjust. See oli hokiv ljakute ja
k lmade supluste, histe matkade ja ldise ideepuhtuse hkkond, mis t drukut
saatis. Winstonile olid vastumeelsed peaaegu k ik naised, eriti aga noored
ning n gusad. Just naised, ja eesk tt noored naised, olid Partei k ige
fanaatilisemad pooldajad, loosungineelajad, vabatahtlikud nuhid ja
ketserluse v ljanuuskijad. See t druk aga j ttis talle ohtlikuma mulje kui
kski teine. kskord koridoris vastu tulles oli t druk talle heitnud kiire
k rvalpilgu, mis oleks teda nagu l bi puurinud, nii et ta tundis hetkeks
j ist hirmu. Tal k is peast l bi isegi kahtlus, et see t druk on ehk
M ttepolitsei agent. See ei olnud, t si k ll, kuigi t en oline. Aga siiski
ta tundis ise ralikku ngistust, milles hirm segunes vaenulikkusega, iga
kord kui nad kuskil kohtusid.
Teine tulija oli mees nimega O'Brien, sisepartei liige, kellel oli nii
k rge ja t htis ametikoht, et Winstonil oli sellest vaid hmane ettekujutus.
Toolide mber sagivad inimesed vakatasid paugupealt, kui nad n gid
sisepartei liikme musti tunkesid. O'Brien oli suur turske mees j meda kaela
ja tahumatu, pentsiku, brutaalse n oga. Aga hoolimata tema heidutavast
v limusest oli tema k itumises teatavat sarmi. Tal oli ise ralik komme oma
prille kohendada, mis oli imelikult relvitustav, mingil seletamatul moel
imelikult kultiveeritud. Seda liigutust oleks v inud v rrelda
kaheksateistk mnenda sajandi aadlimehe ninatubakatoosi-pakkumisega, kui
keegi veel niisugustes kategooriates oleks m elnud. Winston oli O'Brienit
n inud tosina aasta jooksul oma tosin korda. Ta tundis tema vastu s gavat
huvi, ja mitte ainult sellep rast, et teda k itis kontrast O'Brieni
k itumise ja tema poksijav limuse vahel. Eesk tt toitis tema huvi salajane
veendumus - v i ehk siiski mitte veendumus, vaid lootus, - et O'Brieni
poliitiline igeusklikkus pole t iuslik. Miski tema n os sisendas seda
vastupandamatult. Aga muidugi, v ib-olla see ei olnud siiski ketserlus, mis
oli kirjutatud tema n kku, vaid lihtsalt intelligents. Igal juhul j i temast
mulje kui inimesest, kellega v iks r kida, kui nnestuks kuidagi petta
teleekraani ja j da temaga nelja silma alla. Winston ei olnud k ll iial
teinud v himatki katset seda oletust kontrollida; ja muidugi polnud tal
selleks v imalustki. Sel hetkel vaatas O'Brien oma k ekella, n gi, et kell
on peaaegu ksteist null-null, ja otsustas ilmselt arhiiviosakonda j da,
kuni kaks vihkamise minutit on m das. Ta v ttis istet samas reas kus
Winstongi, paari tooli kaugusel. Nende vahel istus v ike punasejuukseline
naine, kes t tas Winstoni k rval boksis. Tumedate juustega t druk istus
otse tema selja taga.
J rgmisel hetkel, nagu oleks t le hakanud mingi tohutu litamata
masinav rk, prahvatas otsaseinas olevast suurest teleekraanist saali kohutav
krigisev k neh l. See k is hammastest l bi ja ajas kuklakarvad turri.
Vihkamine oli alanud.
Nagu tavaliselt, ilmus ekraanile Emmanuel Goldsteini, rahvavaenlase
n gu. Siit-sealt vaatajate hulgast kostis sisinast. V ike punajuukseline
naine piiksatas hirmust ja vastikusest. Goldstein oli renegaat ja
ususalgaja, kes kunagi ammu (kui ammu, seda ei m letanud t pselt enam keegi)
oli olnud ks Partei juhtivaid tegelasi, peaaegu Suure Venna endaga hel
tasemel, ja oli siis hakanud arendama kontrrevolutsioonilist tegevust, oli
surma m istetud, aga oli salap rasel kombel p genema p senud ja kadunud.
Kahe vihkamise minuti programm muutus p evast p eva, aga iial ei puudunud
sealt Goldstein kui peategelane. Tema oli esimene reetur, k ige varasem
Partei puhtuse reostaja. K ik hilisemad Partei-vastased kuriteod, k ik
reetmised, sabotaaz^iaktid, ketserlused ja kallakud l htusid otse tema
petusest. Kusagil oli ta siiamaani elus ja haudus oma salaplaane: v ib-olla
kusagil ookeani taga oma v lismaa leivaisade kaitse all v i isegi - nagu
vahetevahel sosistati - m nes peidukohas Okeaanias endas.
Winstonil v ttis s dame alt nsaks. Goldsteini n gu kutsus temas alati
esile segase tunnetepuhangu. See oli k hn juudin gu suure k harate valgete
juuste oreooli ja v ikese kitsehabemega, - tark n gu, ja siiski mingil moel
olemuslikult vastumeelne ja seniilselt rumal oma pika kitsa ninaga, millel
prillid olid alla vajunud. See sarnanes lamba n oga ja ka tema h l oli
m giv nagu lambal. Goldstein alustas oma alatist tigedat Partei-vastast
r nnakut, mis oli nii liialdatud ja ebaloomulik, et lapski oleks v imeline
olnud seda l bi n gema, ja siiski k llalt veenev, et sisendada revat
tunnet, nagu v iks m nda teist inimest, kes ei ole nii arukas, sellega ra
petta. Ta s imas Suurt Venda, m istis hukka Partei diktatuuri, n udis
viivitamatult rahu s lmimist Euraasiaga, astus v lja s navabaduse,
tr kivabaduse, koosolekute vabaduse ja m ttevabaduse kaitseks, ta karjus
h steeriliselt, et revolutsioon on reedetud, ja seda k ike silpiderohkes
kiirk nes, mis oli nagu Partei k nemeeste tavalise stiili paroodia ja
sisaldas isegi uuskeele s nu: tegelikult rohkem uuskeele s nu, kui tavaline
Partei liige igap evases elus kasutas. Ja et kellelegi ei j ks kahtlust,
mida tegelikult see Goldsteini silmakirjalik loba varjab, marssisid tema pea
taga teleekraanil l putud Euraasia armee kolonnid: rida rea j rel terveid ja
tugevaid, ilmetu asiaadin oga mehi, kes ekraani pinnale j udes kadusid, et
anda ruumi teistele, t pselt samasugustele. S durisaabaste tuim r tmiline
trampimine moodustas tausta Goldsteini m givale h lele.
Vihkamine polnud kestnud veel kolmek mmend sekunditki, kui juba pool
saalis olijaist t i kuuldavale tahtmatuid raevur gatusi. V imatu oli taluda
seda endaga rahulolevat lamban gu ekraanil ja Euraasia armee kohutavat j udu
selle taga; ja ldse kutsus Goldsteini n gemine v i isegi ainult m te temale
automaatselt esile viha ja hirmu. Ta oli p sivam vihaobjekt kui Euraasia v i
Ida-Aasia, sest kuni Okeaania s dis hega neist suurriikidest, oli ta
ldiselt teistega rahujalal. Aga imelik oli see, et kuigi Goldsteini k ik
vihkasid ning p lgasid ja kuigi tema teooriaid l kati mber, purustati ja
naeruv ristati p evast p eva ja tuhat korda p evas, k netoolides,
teleekraanil, ajalehtedes ja raamatutes, ja demonstreeriti k igile nende
haletsusv rset olemust, ei paistnud tema m ju sugugi kahanevat. Ikka leidus
uusi lihtsameelseid, kes ootasid, et ta neid nge v taks. Ei m dunud
ainsatki p eva, kus M ttepolitsei poleks paljastanud spioone ja sabot re,
kes tegutsesid tema juhendusel. Ta k sutas tohutut varjuarmeed,
konspiraatorite p randaalust v rku, kelle eesm rgiks oli kukutada Riik.
Selle nimeks arvati olevat Vennaskond. Sosistati ka kohutavast raamatust,
k igi ketserlike vaadete kogumikust, mille autor oli Goldstein ja mis liikus
siin-seal salaja k est k tte. Sel raamatul polnud pealkirja. Kui sellest
ldse juttu tehti, siis eldi lihtsalt: see raamat. Aga niisugustest
asjadest teati vaid hmaste kuulduste j rgi. Nii Vennaskond kui
v ltida, kui see v hegi v imalik oli.
Teisel minutil paisus vihkamine raevuks. Inimesed kargasid kohalt p sti
ja karjusid t iest k rist, p des l mmatada ekraanilt tulevat hulluksajavat
m givat h lt. V ike punasejuukseline naine hetas n ost ja maigutas suud
nagu kuivalej nud kala. Isegi O'Brieni rohmakas n gu hetas. Ta istus v ga
sirgelt ja ta tugev rindkere t usis ja vajus, nagu r ndaksid seda
merelained. Tumedajuukseline t druk Winstoni selja taga hakkas karjuma
ъSiga! Siga! Siga! , haaras kki raske uuskeele s naraamatu ja viskas selle
vastu ekraani. See tabas Goldsteini nina ja p rkas tagasi; h l j tkas
segamatult. hel selgel hetkel m rkas Winston, et ta karjub koos teistega ja
taob metsikult kontsa vastu toolipulka. Kahe vihkamise minuti juures polnud
kohutav mitte see, et inimene oli kohustatud mingit osa m ngima, vaid
vastupidi see, et tal oli v imatu hoiduda kaasa minemast. Kolmek mne sekundi
jooksul kadus igasugune teesklemisvajadus. V igas hirmu- ja
k ttemaksuekstaas, soov tappa, piinata ja n gusid sepahaamriga l mastada
n is l bivat inimsumma nagu elektrivool, muutes inimese vastu tema tahtmist
grimassitavaks ja r kivaks n drameelseks. Kusjuures viha, mida inimesed
tundsid, oli abstraktne, eesm rgita tunne, mida v is helt objektilt teisele
suunata nagu leeklambi leeki. Nii ei olnud m nel hetkel Winstoni viha
suunatud ldse mitte Goldsteini vastu, vaid vastupidi, Suure Venna, Partei
ja M ttepolitsei vastu; ja sellistel hetkedel kuulus tema s da ksildasele
m nitatud ketserile ekraanil, t e ja terve m istuse ainsale kaitsjale valede
maailmas. Aga juba j rgmisel hetkel oli ta hel meelel inimestega enda
mber, ja k ik, mis Goldsteini kohta eldi, paistis talle t si olevat. Ja
neil hetkedel muutus tema salajane vihkamine Suure Venna vastu imetluseks ja
Suur Vend lenes tema silmis: v itmatu, kartmatu kaitsja, kes seisab nagu
kalju Aasia hordide vastu, ja Goldstein, vaatamata oma isoleeritusele, oma
abitusele ja kahtlusele, mis rippus koguni tema olemasolu kohal, n is olevat
nagu mingi kuri v lur, kes on v imeline lihtsalt oma h le j uga
tsivilisatsiooni h vitama.
Aga aeg-ajalt oli v imalik oma viha ka meelevaldselt sinna v i t nna
suunata. kki, nagu meeletu pingutusega, millega luupainaja k es vaevleja
t stab oma pea padjalt, nnestus Winstonil oma viha ekraanil olevalt n olt
le kanda tumedajuukselisele t drukule enda taga. Elavad kaunid
kujutluspildid v lgatasid l bi ta pea. Ta peksaks t druku kumminuiaga
surnuks. Seoks ta alasti posti k lge ja laseks ta nooli t is nagu P ha
Sebastianuse. V gistaks ta ra ja l ikaks tal orgasmihetkel k ri l bi.
Winston m istis n d paremini kui varem, miks ta seda t drukut vihkab. Ta
vihkas teda sellep rast, et t druk oli noor ja ilus ja sootu, et ta tahtis
temaga voodisse minna, mis oli aga v imatu, sest t druku hurmavalt n tke
piha mber, mis n is lausa igatsevat embusi, oli see vastik helepunane v ,
pealet kkiv kasinuse s mbol.
Vihkamine saavutas haripunkti. Goldsteini h l oli muutunud t eliseks
m gimiseks ja hetkeks moondus ta n gu lamban oks. Siis sulas see n gu
Euraasia s duri kujuks, mis l henes, tohutu ja hirmu ratav, automaadi
t risedes, ja n is iga hetk ekraanilt maha astuvat, nii et m ned esimeses
reas istujad surusid end hirmuga vastu seljatuge. Aga samal hetkel ohkasid
k ik kergendatult: vaenulik kuju sulas Suure Venna mustajuukseliseks ja
mustavuntsiliseks n oks, mis oli t is j udu ja leloomulikku rahu ja nii
lai, et t itis peaaegu kogu ekraani. Keegi ei kuulnud, mida Suur Vend tles.
Need olid lihtsalt m ned julgustuss nad, niisugused s nad, mida lausutakse
lahinguk ras ja millest ei saa ieti arugi, aga mis annavad tagasi
kindlustunde lihtsalt sellega, et neid eldakse. Siis hmastus Suure Venna
n gu ja selle asemel ilmusid ekraanile Partei kolm loosungit suurte
tr kit htedega:
SO^DA ON RAHU
TEADMATUS ON JO^UD
Aga Suure Venna n gu n is veel m ne sekundi ekraanil p sivat, nagu
oleks surve, mida ta inimeste silmamunadele avaldas, olnud liialt tugev, et
kohe kaduda. V ike punajuukseline naine oli langenud le enda ees oleva
tooli seljatoe. V riseval pominal, mis k las nagu ъMu p stja! , sirutas ta
k si ekraani poole. Siis kattis ta n o k tega. Oli ilmne, et ta palvetas.
Samal ajal hakkas kogu rahvasumm tumedalt, aeglaselt ja r tmiliselt
skandeerima: ъS-V!... S-V!... S-V! , ikka ja j lle, v ga aeglaselt, pikk
paus kahe h liku vahel, - raske pomisev heli, kuidagi imelikult rgne, nagu
saadaks seda paljaste jalgade t mpsumine ja tamtammide k min. See kestis
umbes pool minutit. See oli refr n, mida v is levoolavate tunnete puhul
sageli kuulda. Osalt oli see nagu h mn Suure Venna tarkusele ja levusele,
veel enam aga oli see eneseh pnoos, teadvuse tahtlik uinutamine r tmilise
m ra abil. Winstonil l ks s dame alt k lmaks. Kahe vihkamise minut jooksul
ei suutnud ta hoiduda ldisest hullusest osa v tmast, aga see ebainimlik
loitsimine ъS-V!... S-V! t itis teda alati udusega. Muidugi skandeeris ta
koos teistega; teisiti oli v imatu talitada. Oma tunnete varjamine, n oilme
valitsemine, teistega kaasategemine oli instinktiivne reaktsioon. Aga seal
oli m nesekundiline ajavahemik, kus pilk oli v inud teda reeta. Ja just sel
hetkel oli juhtunud midagi olulist, kui muidugi ldse oli juhtunud.
Ta oli korraks tabanud O'Brieni pilgu. O'Brien oli p sti t usnud. Ta
oli prillid eest v tnud ja oli neid oma iseloomuliku liigutusega taas ninale
panemas. Aga hetkeks olid nende pilgud kohtunud, ja niikaua kui see kestis,
teadis Winston - jah, ta teadis - , et O'Brien m tleb samuti nagu tema. Seda
s numit ei saanud v riti m ista. Nagu oleksid nende ajud avanenud ja m tted
pilgu kaudu hest teise voolanud. ъMa olen sinuga, n is O'Brien talle
tlevat. ъMa tean t pselt, mida sa tunned. Ma tean sinu p lgust, vihkamist
ja j lestust. Aga ra karda, ma olen sinu leeris! Siis see m istmisv lgatus
kustus ja O'Brieni ilme oli niisama l bitungimatu nagu k igil teistelgi.
See oli k ik ja Winston polnud enam kindel, kas oligi midagi juhtunud.
Niisugustel juhtumitel ei olnud j rge. Need toitsid vaid tema usku v i
lootust, et on teisigi Partei vaenlasi peale tema. V ib-olla vastasid
kuuldused tohutust p randaalusest vanden ust ikkagi t ele, v ib-olla
Vennaskond siiski eksisteeris! Kuigi oli v imatu kindel olla, vaatamata
l pututele arreteerimistele, lestunnistustele ja hukkamistele, et see
Vennaskond ei ole lihtsalt m t. Vahel ta uskus selle olemasolusse, vahel
mitte. Mingeid t endeid ei olnud, olid ksnes p gusad t helepanekud, mis
v isid t hendada k ike v i mitte midagi: juhuslikud vestluskatked, tuhmid
kritseldused peldikuseintel, - kskord isegi, kui kaks v rast kohtusid,
peaaegu m rkamatu z^est, mida v is t lgendada paroolina. Aga see k ik oli
ks suur m istatus, v imalik, et ta oli seda lihtsalt ette kujutanud. Ta oli
oma boksi tagasi l inud, uuesti O'Brieni poole vaatamata. Tal ei olnud
korrakski peast l bi k inud m tet j tkata nende hetkelist kontakti. See
oleks olnud rmiselt ohtlik isegi siis, kui ta oleks teadnud, kuidas seda
teha. Sekundi v i kahe v ltel olid nad vahetanud ebam rase pilgu, ja
sellega oli lugu l ppenud. Aga umbses ksinduses, milles ta oli sunnitud
elama, oli seegi meeldej v s ndmus.
Winston rkas m tetest ja sirutas end. Ta r hatas. Dz^inn ajas maost
les.
Ta pilk keskendus j lle kaustiku lehek ljele. Ta avastas, et kuni ta
oli abitult m tisklenud, oli ta j tkanud automaatselt kirjutamist. Ja
k ekiri ei olnud enam kramplik ja kohmakas nagu enne. Sulg oli jooksnud
m nuga le sileda paberi, maalides suurte selgete tr kit htedega -
rida rea j rel, t ites pool lehek lge.
Teda haaras paanikahoog. See oli absurdne, sest nende konkreetsete
s nade kirjapanemine ei olnud iseenesest ohtlikum kui lihtsalt see fakt, et
ta oli hakanud p evikut pidama; aga hetkeks ta tundis kiusatust rikutud
lehed v lja rebida ja kogu ettev ttest loobuda.
Kuid ta siiski ei teinud seda, sest ta teadis, et sellest ei oleks
kasu. Ei ole mingit vahet, kas ta kirjutab MAHA SUUR VEND v i j tab selle
kirjutamata. Ei ole mingit vahet, kas ta j tkab p eviku pidamist v i j tab
selle pooleli. M ttepolitsei tabab ta nagunii. Ta oli toime pannud - oli
juba toime pannud, isegi kui ta sulg poleks iial paberit puudutanud, -
raskeima kuriteo, mis sisaldas endas k ik teised. Seda nimetati
m tteroimaks. Ja m tteroim oli asi, mida ei saanud igavesti varjata. V ib
m nda aega, koguni aastaid edukalt kavaldada, aga varem v i hiljem sind
tabatakse nagunii.
See toimus alati sel - arreteerimised toimusid tingimata sel. Sind
ratatakse une pealt, j hker k si raputab sind last, valgus pimestab sul
silmi, voodi mber on kalgid n od. Enamikul juhtudel ei toimunud mingit
kohut, arreteerimise kohta ei ilmunud mingit teadet. Inimesed lihtsalt
kadusid, ja alati sel. Su nimi kustutati nimekirjast, k ik j ljed sellest,
mis sa olid iial teinud, p hiti minema, su kunagine olemasolu salati maha ja
seej rel unustati. Sind k rvaldati, h vitati: likvideeriti, oli tavaline
tlemine.
Winstonit haaras hetkeks mingi h steeriahoog. Ta kirjutas kiiresti ja
kritseldades:
nad lasevad mind maha ma ei hooli sellest nad tulistavad mind kuklasse
ma ei hooli sellest maha suur vend nad tulistavad alati kuklasse ma ei hooli
sellest maha suur vend - -
Ta n jatus vastu tooli seljatuge, pisut h benedes ennast, ja pani
sulepea k est. Hetke p rast ta v patas metsikult. Uksele koputati.
Juba! Ta istus vaiksel nagu hiir, lootes asjata, et koputaja, olgu ta
kes tahes, lahkub p rast seda ainust katset. Aga ei, koputus kordus. K ige
halvem oleks viivitada. S da kloppis metsikult, aga ta n gu oli pikast
harjumusest arvatavasti ilmetu. Ta t usis p sti ja liikus vaevaliselt ukse
poole.
Kui Winston pani k e ukselingile, m rkas ta, et p evik on j nud
lahtiselt lauale. MAHA SUUR VEND oli kirjutatud le kogu lehe, nii suurte
t htedega, et neid n gi lugeda isegi uksel seistes. Ta oli hakkama saanud
kujuteldamatu lollusega. Aga ta taipas, et isegi paanikas ta ei olnud
tahtnud kreemikat paberit m rida ja kaustikut kinni panna, enne kui tint on
ra kuivanud.
Ta t mbas hinge ja avas ukse. Ja otsekohe voogas temast le soe
kergenduslaine. Ukse taga seisis v rvitu, muserdatud ilme, salkus juuste ja
kortsulise n oga naine.
ъSeltsimees, alustas naine s nge, kiunuva h lega, ъma kuulsin, et te
tulite koju. Kas te saaksite korraks meile tulla ja meie kraanikaussi
vaadata? See on umbes ja - -
See oli proua Parsons, naabri naine samalt korruselt. (Proua oli s na,
mida Partei just heaks ei kiitnud - k iki oleks tulnud k netada ъseltsimees
- , aga m ne naise puhul kasutati seda tahtmatult.) Ta oli umbes kolmek mne
aastane, aga n gi palju vanem v lja. J i mulje, et ta n o kortsudesse on
tolmu kogunenud. Winston j rgnes talle m da koridori. Need
asjaarmastajalikud parandust d oli igap evaseks rritajaks. V idu Maja oli
ehitatud 1930-ndatel aastatel ja oli lagunemas. Laest ja seintelt pudenes
pidevalt krohvi, torud l hkesid iga k vema k lmaga, katus laskis l bi, iga
kord kui lund sadas, ja keskk te t tas tavaliselt poole v imsusega, kui
seda majanduslikel kaalutlustel lausa v lja polnud l litatud. Remont, v lja
arvatud see, millega inimene ise hakkama sai, k is k rgete komisjonide
kaudu; ja sel moel v ttis isegi aknaruudu parandamine kaks aastat aega...
ъMa tulin ainult sellep rast, et Tomi pole kodus, tles proua Parsons
ebalevalt.
Parsonsite korter oli suurem kui Winstonil ja kuidagi teistmoodi
raamas. See n gi v lja, nagu oleks mingi koletu suur metselukas siin sja
k ik segi trampinud. P randal vedelesid sporditarbed: hokikepid,
poksikindad, katkine jalgpall, paar pahupidi p ratud m rdunud spordip kse,
ja laual oli kuhi musti toidun usid ning kortsunud vihikuid. Seintel oli
Noorsoo hingu ja Luurajate helepunane lipp ja Suure Venna elusuurune plakat.
Kogu majale hisest keedetud kapsa l hnast tungis siin l bi v nge higilehk,
mis kuulus - see oli esimesest hetkest selge, kuigi seda oli raske seletada,
- isikule, keda parajasti kohal polnud. Teises toas p dis keegi kammi ja
tualettpaberi abil kaasa m ngida marsimuusikat, mida tuli ikka veel
teleekraanist.
ъNeed on lapsed, tles proua Parsons, heites areldi pilgu ukse poole.
ъNad pole t na v lja saanud. Ja muidugi - -
Proua Parsonsil oli harjumus lauseid pooleli j tta. Kraanikauss oli
peaaegu reni t is sogast rohekat vett, mis haises hullemini kui kapsas.
Winston laskus p lvili ja uuris vesilukku. Ta vihkas k tega t tamist ja
vihkas kummardamist, mis ajas teda alati k hima. Proua Parsons vaatas
abitult k rvalt.
ъMuidugi, kui Tom kodus oleks, ta teeks selle jalamaid korda, tles
ta. ъNiisugune asi meeldib talle. Tomil on t esti osavad k ed.
Parsons oli Winstoni kaasametnik T eministeeriumist. Ta oli t se, kuid
toimekas ja rabavalt rumal mees, t is n rimeelset vaimustust, - ks neid
t iesti k hklematuid ustavaid r gajaid, kellest Partei stabiilsus s ltus
rohkemgi kui M ttepolitseist. sja, kolmek mne viieselt, oli ta peaaegu
v gisi Noorsoo hingust v lja arvatud, aga enne Noorsoo hingusse astumist oli
tal nnestunud Luurajate ridades aasta le m ratud aja olla. Ministeeriumis
oli ta mingil madalamal ametikohal, kus ei l inud m istust vaja, aga samal
ajal oli ta juhtiv kuju Spordikomitees ja k igis teistes komiteedes, mis
organiseerisid hismatku, spontaanseid meeleavaldusi, s stukampaaniaid ja
muid vabatahtlikke ritusi. Piipu imedes v is ta vaikse uhkusega teatada, et
ta on viimase nelja aasta jooksul igal htul hiskondlikust Keskusest l bi
astunud. Hingemattev higihais, tema pingelise elu tahtmatu t endus, saatis
teda igal pool, kus ta liikus, ja j i temast maha ka p rast tema lahkumist.
ъKas teil mutriv tit ei ole? k sis Winston vesiluku mutri kallal
kohmitsedes.
ъMutriv tit, tles proua Parsons, muutudes jalamaid k hklevaks. ъMa
t esti ei tea. V ib-olla lapsed - -
Jalgu trampides ja kammipilli joristades tormasid lapsed elutuppa.
Proua Parsons t i mutriv tme. Winston laskis torust vee v lja ja k rvaldas
vastikustundega ummistuse p hjustanud juuksetuusti. Ta pesi k lma
kraaniveega k si, nii h sti kui sai, ja l ks tagasi tuppa.
ъK ed les! r gatas ks metsik h l.
heksa-aastane kena v limusega sitke poiss oli laua varjust p sti
karanud ja sihtis Winstonit m nguautomaatp stoliga, temast paar aastat
noorem de matkis venna liigutust puut kiga. M lemal oli seljas Luurajate
vorm: l hikesed sinised p ksid, hall s rk ja punane kaelar tt. Winston
t stis k ed pea kohale, aga tal oli v ga ebameeldiv tunne, poisi k itumine
oli nii tige, et see polnud hoopiski mitte m ngu.
ъSa oled reetur! r kis poiss. ъSa oled m tteroimar! Sa oled Euraasia
spioon! Ma lasen sind maha, ma likvideerin sind, ma saadan sind
soolakaevandusse!
Ja kki pistsid nad tema mber karglema, karjudes ъreetur ja
ъm tteroimar , ja v ike t druk j ljendas venda igal sammul. See oli kuidagi
k hedust tekitav nagu tiigripoegade m ng, kellest kasvavad peagi inims jad.
Poisi silmist paistis mingi kaalutlev julmus, sna ilmne soov Winstonit l a
v i peksta ja teadmine, et ta on peagi k llalt suur, et seda teha. Hea veel,
et tal ei ole t elist p stolit, m tles Winston.
Proua Parsonsi silmad vilasid n rviliselt Winstonilt lastele ja tagasi.
Elutoa valguses m rkas Winston llatusega, et kortsudes naise n ol oligi
tolm.
ъNad on t na nii l rmakad, tles ta. ъNad on pettunud, et nad ei
saanud poomist vaatama minna, see'p see on. Minul pole aega neid viia, ja
Tom ei ole veel t lt tulnud.
ъMiks me ei l he poomist vaatama? m irgas poiss t iest k rist.
ъPoomist vaatama! Poomist vaatama! l llutas v ike t druk ringi
keksides.
Winstonile meenus, et m nedes s jaroimades s distatud euraaslastest
vangid pidi sel htul Pargis les poodama. Seda juhtus kord kuus ja see oli
populaarne vaatem ng. Lapsed n udsid alati, et neid vaatama viidaks. Winston
j ttis proua Parsonsiga h vasti ja liikus ukse poole. Aga ta oli astunud
m da koridori vaevalt kuus sammu, kui sai kohutavalt valusa hoobi kuklasse.
Tundus, nagu oleks teda tulise oraga torgatud. Ta p ras mber ja n gi proua
Parsonsit poega uksest sisse tirimas; poiss toppis parajasti ragulkat
taskusse.
ъGoldstein! karjus poiss, kui uks ta j rel sulgus. Aga k ige enam
rabas Winstonit siiski abitu hirm naise hallikal n ol.
Tagasi oma korteris, m dus ta kiiresti teleekraanist ja istus uuesti
laua taha, ikka veel kukalt h rudes. Muusika teleekraanist oli l ppenud.
Selle asemel kirjeldas s jav elase j rsk h l julma naudinguga Islandi ja
F ri saarte vahele ankrusse heitnud uue ujuvkindluse relvastust.
Selliste lastega, m tles ta, on selle vaese naise elu k ll hirmus. Veel
aasta v i kaks, ja nad hakkavad teda l kui p eval j lgima, otsides
ketserluse m rke. Lapsed olid t nap eval peaaegu eranditult kohutavad.
Kusjuures halvim oli see, et niisugused organisatsioonid nagu Luurajad
kasvatasid neid kavakindlalt juhtimatuteks metslasteks, kel samas ei tulnud
m ttessegi Partei distsipliini vastu m ssu t sta. Vastupidi, nad jumaldasid
Parteid ja k ike, mis oli sellega seotud. Laulud, rongk igud, lipud, matkad,
drill m ngup ssidega, h dlausete karjumine, Suure Venna kummardamine -
laste jaoks oli see nagu imetore m ng. Kogu nende julmus oli suunatud
v ljapoole: Riigi vaenlaste vastu, v lismaalaste, reeturite, sabot ride ja
m tteroimarite vastu. sna tavaliseks oli muutunud le kolmek mneaastaste
inimeste hirm oma laste ees. Ja oli ka p hjust, sest peaaegu iga n dal
kirjutati ъTimesis v ikestest keelekandjatest (neid nimetati tavaliselt
ъlaps-kangelane ), kes, kuulnud m nd kompromiteerivat m rkust, olid vanemate
peale M ttepolitseis kaevanud.
Ragulkasinkli valu oli j rele andnud. Winston v ttis k heldes sule,
teadmata, kas ta oskab p evikusse veel midagi lisada. Ja kki j i ta j lle
O'Brienile m tlema.
Aastate eest... millal see oli? Umbes seitse aastat tagasi oli ta
n inud unes, et ta k nnib kottpimedas toas. Ja keegi, kes istus seina res,
tles talle, kui ta temast m dus: ъMe kohtume niisuguses kohas, kus ei ole
pimedust. See oli eldud v ga vaikselt, nagu muuseas, ja k las nagu v ide,
mitte nagu k sk. Ta oli peatumata edasi l inud. Imelikul kombel ei olnud
need s nad talle tookord unes erilist m ju avaldanud. Alles hiljem ja
v hehaaval olid need hakanud m tet omandama. Ta ei m letanud enam, kas ta
oli O'Brienit esmakordselt kohanud enne v i p rast seda unen gu; samuti
mitte seda, millal ta oli esimest korda taibanud, et see oli O'Brieni h l.
Igal juhul oli ta O'Brieni h le ra tundnud. See oli O'Brien, kes oli
temaga pimedusest k nelnud.
Winston polnud iial selgusele j udnud - isegi p rast seda hommikust
pilkudevahetust oli tal v imatu selgusele j uda - , kas O'Brien on s ber v i
vaenlane. Ja see ei paistnud ka oluline olevat. Neid hendas
teineteisem istmine, mis oli t htsam kui poolehoid v i relvavendlus. ъMe
kohtume niisuguses kohas, kus ei ole pimedust, oli O'Brien elnud. Winston
ei m istnud nende s nade t hendust, aga ta teadis, et mingil moel l hevad
need t ide.
H l teleekraanist tegi pausi. L ppunud hus k las selge ja ilus
trompetisignaal. H l j tkas karedalt:
ъT helepanu! Palun t helepanu! Just praegu saabus v lkuudis Malabari
rindelt. Meie v ed on L una-Indias hiilgava v idu saavutanud. Mind on
volitatud teatama, et see s ndmus, millest me kohe teatame, v ib s ja l pu
k egakatsutavasse l hedusse tuua. See v lkuudis on j rgmine - -
Halvad uudised on tulemas, m tles Winston. Ja t epoolest. Euraasia
armee h vitamise verisele kirjeldusele tapetute ja vangiv etute tohutu
arvuga j rgnes teade, et alates j rgmisest n dalast v hendatakse
s^okolaadinormi kolmek mnelt grammile kahek mnele.
Winston r hatas j lle. Dz^inni m ju hakkas kaduma, j ttes j rele nsa
tunde. Teleekraanist hakkas m rtsuma - v ib-olla v idu auks v i siis
selleks, et peletada m lestust kaotatud s^okolaadist, - ъSulle, Okeaania .
Seda tuli kuulata seistes, aga praegusel kohal oli Winston n htamatu.
ъSulle, Okeaania j rel hakkas tulema kergemat muusikat. Winston l ks
akna alla, hoidudes seljaga ekraani poole. P ev oli endiselt k lm ja selge.
Kusagil kaugel kajas tumedalt rakettm rsu plahvatus. Viimasel ajal langes
Londonile iga n dal paar-kolmk mmend m rsku.
All t naval laperdas hooti tuules katkine plakat ja s na INGSOTS kord
ilmus, kord kadus. Ingsots. Ingsotsi p had p hialused. Uuskeel, kaksisoim,
mineviku muutuvus. Tal oli tunne, nagu eksleks ta merep hjas koletislikus
vesikasvude tihnikus, kus ka ta ise on koletis. Ta oli ksi. Minevik oli
surnud, tulevik oli etteaimamatu. Mis alust oli tal arvata, et ksainuski
elav inimolend on tema leeris? Ja kuidas ta v is teada, et Partei lemv im
ei kesta
T eministeeriumi valgel fassaadil silma kolm loosungit:
SO^DA ON RAHU
TEADMATUS ON JO^UD
Ta v ttis taskust kahek mne viie sendilise. Ka sinna olid v ikeses