paelus teda v i t psemalt eldes see andis talle kindlust. Teatavas m ttes
ei elnud see talle midagi uut, aga osalt just see k tkestaski teda. See
raamat tles, mida ta isegi oleks elnud, kui ta oleks suutnud oma hajuvil
m tteid korrastada. See oli tema enda m istusega sarnase, aga tohutult
v imsama, s stemaatilisema ja julgema m istuse saadus. Parimad raamatud,
leidis ta, on need, mis r givad sulle sellest, mida sa juba tead. Ta oli
just p rdunud tagasi esimese peat ki juurde, kui ta kuulis trepilt Julia
samme ja t usis toolist, et talle vastu minna. Julia viskas pruuni
t riistakoti maha ja tormas tema k te vahele. Nad ei olnud teineteist juba
n dal aega n inud.
ъMa sain selle raamatu, tles Winston, kui nad olid teineteise
embusest vabanenud.
ъAh, sa said selle? Tore, vastas Julia erilise huvita ja p lvitas
peaaegu kohe priimuse k rvale, et kohvi keeta.
Nad ei p rdunud selle teema juurde tagasi enne, kui olid pool tundi
voodis veetnud. O^htu oli k llalt jahe, nii et nad pidid teki peale v tma.
Alt uest kostis tuttavat lauluh lt ja lohisevaid samme kivisillutisel.
Tugev punetavate k tega naine, keda Winston oli n inud juba oma esimesel
k lask igul, oli peaaegu et ue koostisosa. Paistis, et p evas ei ole
hetkegi, millal ta ei marsiks edasi-tagasi pesupali ja n ri vahet,
vaheldumisi pesupulki suus hoides ja siis j lle l busalt laulu k ritades.
Julia oli p ranud end k lili ja paistis olevat kohe magama j mas. Winston
ngitses p randalt raamatu ja seadis end voodip itsisse istuma.
ъMe peame seda lugema, tles ta. ъSina ka. K ik Vennaskonna liikmed
peavad seda lugema.
ъLoe sina, tles Julia kinnisilmi. ъLoe k vasti. Nii on k ige parem.
Siis sa saad mulle seletada, kui vaja.
Kellaosutid olid kuue peal, kell oli niisiis kaheksateist. Neil oli
aega kolm v i neli tundi. Winston pani raamatu p lvedele ja hakkas lugema.
I peat kk
Teadmatus on j ud
Kogu kirjapandud ajaloo v ltel, ja t en oliselt juba neoliitikumi
l pust peale, on maailmas elanud kolme liiki inimesi: lemkiht, keskkiht ja
alamkiht. Neil omakorda on olnud mitmeid alajaotusi, neid on ige mitut
moodi nimetatud ja nende arvuline suhe - nagu ka ksteisesse suhtumine - on
aegade jooksul muutunud, aga hiskonna p histruktuur on j nud ikka samaks.
Isegi p rast tohutuid murranguid ja n iliselt p rdumatuid muutusi on sama
mall end alati uuesti maksma pannud, nii nagu g roskoop saavutab alati
uuesti tasakaalu, kui kaugele teda sellest ka v lja ei viida.
ъJulia, oled sa rkvel? k sis Winston.
ъJah, kallis, ma kuulan. Loe edasi. See on oivaline.
Winston j tkas lugemist:
Nende kolme r hma eesm rgid on
t iesti lepitamatud. lemkihi eesm rk on s ilitada oma positsioon. Keskkihi
eesm rk on lemkihiga koht vahetada. Alamikihi eesm rk - kui tal ldse on
eesm rki, sest alamkihile on p sivalt iseloomulik, et ta on t orjusest nii
muserdatud, et ta tajub ainult katkendilikult seda, mis on v ljaspool tema
igap evast elu, - on kaotada k ik erinevused ja luua hiskond, kus k ik
inimesed on v rdsed. Seep rast toimub ajaloos ikka ja j lle v itlus, mis on
oma p hijoontes sama. lemkiht v ib pikka aega n iliselt kindlalt v imul
p sida, aga varem v i hiljem j uab alati k tte hetk, kus ta kaotab kas usu
iseendasse v i oma t husalt valitsemise v ime v i need m lemad. Ja siis
v tab talt v imu le keskkiht, kes v idab oma poole ka alamkihi, tehes n o,
et ta v itleb vabaduse ja igluse eest. Niipea aga, kui eesm rk on
saavutatud, surub keskkiht alamikihi tagasi endisse orjaseisundisse ja
temast endast saab uus lemkiht. Ja varsti eraldub hest v i teisest r hmast
v i neist m lemast uus keskkiht ja v itlus algab otsast peale. Neist kolmest
r hmast ei saavuta ainult alamkiht iial isegi mitte ajutist edu oma
eesm rkide taotlemisel. Oleks liialdus v ita, et ajaloo jooksul pole
materiaalses m ttes mingit progressi toimunud. Isegi praegusel
allak iguperioodil elab keskmine inimene paremini kui m ni sajand tagasi.
Aga mitte mingi heaolu kasv, mitte mingi kommete peenenemine, kski reform
v i revolutsioon ei ole inimestevahelist v rdsust millimeetri v rragi
l hemale toonud. Alamkihi seisukohalt pole kski muutus ajaloos t hendanud
iial midagi muud kui tema valitseja nime muutust.
heksateistk mnenda sajandi l puks oli selle malli kordumine selgeks
saanud paljudele uurijatele. Sellal tekkisid m tlejate koolkonnad, mis
k sitlesid ajalugu kui ts klilist protsessi ja p dsid n idata, et
ebav rdsus on inimelu muutumatu seadus. Sellel doktriinil oli muidugi alati
olnud pooldajaid, aga viisis, kuidas seda n d esitati, ilmnes
m rkimisv rne muutus. Minevikus oli hierarhilise hiskonnavormi vajadus
olnud spetsiifiliselt lemkihi doktriin. Seda jutlustasid kuningad ja
aristokraadid ja vaimulikud ja juristid ja muud seda laadi tegelased, kes
nende arvel parasiteerisid, ja seda pehmendati ldiselt lubatustega
h vitusele kujuteldavas hauataguses maailmas. Keskkiht kasutas, kuni ta
v imu p rast v itles, niisuguseid m rks nu nagu ъvabadus , ъ iglus ja
ъvendlus . N d aga hakkasid inimeste vendluse m istet r ndama inimesed, kes
ei olnud veel juhtpositsioonil, vaid alles lootsid peagi sinna j uda.
Minevikus oli keskkiht teinud revolutsioone v rdsuse lipu all ja oli maksma
pannud v rske t rannia niipea, kui vana oli kukutatud. Uued keskkihir hmad
kuulutasid oma t ranniat tegelikult juba ette. Sotsialism, teooria, mis
tekkis heksateistk mnenda sajandi algul ja oli viimane l li ideede ahelas,
mis ulatub tagasi vanaaja orjam ssudeni, oli veel s gavalt nakatatud
m dunud aegade utopismist. Aga k igis sotsialismivariantides, mis tekkisid
p rast 1900. aastat, oli ikka avalikumalt loobutud seisukohast, et
eesm rgiks on vabaduse ja v rdsuse kehtestamine. Uued liikumised, mis
tekkisid sajandi keskel, ingsots Okeaanias, neobols^evism Euraasias ja
surmakultus, nagu seda ldiselt nimetatakse, Ida-Aasias, seadsid juba
teadlikult oma eesm rgiks vabadusepuuduse ja
ebav rdsuse p listamise. Need uued liikumised olid muidugi v lja kasvanud
vanadest ja p dsid s ilitada nende nime ja tegid silmakirjalikke kummardusi
nende ideoloogiale. Aga k igi nende eesm rk oli peatada progress ja
k lmutada ajalugu valitud hetkel. Tuntud pendeldus pidi veel kord toimuma,
ja siis pidi sel olema l pp. Nagu tavaliselt, pidi keskkiht lemkihi k rvale
t rjuma ja ise tema asemele asuma; aga seekord pidi lemkiht, t nu
teadlikule strateegiale, olema v imeline alatiseks oma kohale j ma.
Need uued doktriinid kujunesid v lja osalt ka t nu ajalooteadmiste
kogunemisele ja ajalootaju s venemisele, mida enne heksateistk mnendat
sajandit veel ieti olemaski polnud. Ajaloo ts kliline liikumine oli n d
m istetav v i v hemalt n is seda olevat; ja kui see oli m istetav, siis oli
see ka muudetav. Aga peamine, p him tteline p hjus oli see, et juba
kahek mnenda sajandi alguses oli inimeste v rdsus saanud tehniliselt
v imalikuks. T si k ll, inimesed ei olnud v rdsed oma s nnip raste eelduste
poolest ja tegevusalad olid eristunud sel kombel, et see soosis htesid
teiste arvel; aga polnud enam mingit vajadust klassivahede j rele v i suurte
varanduslike erinevuste j rele. Varasematel aegadel olid klassivahed
paratamatud ja koguni soovitavad. Ebav rdsus oli tsivilisatsiooni hind.
Masinatootmise arenemisega aga muutus olukord. Kuigi inimesed pidid ikka
veel tegema erinevaid t id, ei pidanud nad enam elama erineval sotsiaalsel
ja majanduslikul tasemel. Sellep rast ei olnud inimeste v rdsus v imule
p rgivate uute r hmade vaatekohalt enam mingi ideaal, mille poole p da,
vaid oht, mida tuli v ltida. Primitiivsematel aegadel, kui iglane ja
rahulik hiskond ei olnud veel v imalik, oli v ga lihtne sellesse uskuda.
Unistus maapealsest paradiisist, kus inimesed elavad vennalikult koos, ilma
seaduste ja ilma kurnava t ta, oli inimeste ettekujutust k tkes hoidnud
tuhandeid aastaid. Ja sel n gemusel oli teatav m ju olnud ka neile
r hmadele, kes tegelikult j rjekordsest ajaloomuutusest kasu said.
Prantsuse, Inglise ja Ameerika revolutsiooni p rijad olid osalt veel uskunud
oma tiraadidesse, mis kuulutasid inim igusi, s navabadust, v rdsust seaduse
ees ja nii edasi, ja olid isegi lasknud neist m nev rra oma k itumist
m jutada. Aga kahek mnenda sajandi neljandal aastak mnel olid juba k ik
poliitilise m tte p hivoolud autoritaarsed. Maise paradiisi ideele t mmati
kriips peale just siis, kui see muutus realiseeritavaks. K ik uued
poliitikateooriad, ksk ik kuidas nad end ka nimetasid, viisid tagasi
hierarhiale ja korrale. Ja selles ldises mentaliteedi kalgistumises, mis
algas umbes 1930. aastal, tulid taas kasutusele tavad ja kombed, mis olid
juba ammu k rvale j etud, m nel juhul sadu aastaid tagasi, - vangistamine
ilma kohtuta, s javangide orjana kasutamine, avalikud hukkamised, piinamised
lestunnistuste saamiseks, pantvangide v tmine ja tervete rahvaste
k ditamine, - ja v he sellest, et need muutusid ldiseks, nendega leppisid
ja neid koguni igustasid inimesed, kes pidasid end valgustatuks ja
edumeelseks.
Ingsots ja temaga v itlevad poliitilised teooriad kujunesid l plikult
v lja alles p rast aastak mneid v ldanud kodus dade, revolutsioonide ja
kontrrevolutsioonide lainet kogu maailmas. Aga mitmesugused, ldiselt
totalitaarseks nimetatud s steemid, mis olid esile kerkinud sajandi alguses,
olid lasknud neid juba ette aimata, ja kaosest esilekerkiva maailma
piirjooned olid juba ammu ilmsed. Ja niisama ilmne olid see, mis sorti
inimesed hakkavad seda maailma juhtima. Uue aristokraatia moodustasid
p hiliselt b rokraadid, teadlased, insenerid, ameti hingutegelased, avaliku
arvamuse eksperdid, sotsioloogid, petajad, ajakirjanikud ja elukutselised
poliitikud. Neid inimesi, kes p rinesid kindlapalgalisest keskklassist ja
t lisklassi lakihist, oli kujundanud ja liitnud monopolistliku t stuse ja
tsentraliseeritud hariduse k le maailm. Kui neid v rrelda endiste aegade
vastava hiskonnakihiga, siis ei olnud nad nii ahned ja luksushimulised,
janunesid aga rohkem puhast v imu ja olid eelk ige teadlikumad sellest, mida
nad teevad, ja tahtekindlamad opositsiooni purustamises. See viimane
erinevus oli k ige olulisem. T nap evastega v rreldes olid k ik mineviku
t ranniad loiud ja saamatud. Valitsevad r hmad olid ikka mingil m ral
liberaalsetest ideedest nakatatud, kaldusid j tma igale poole lahtisi otsi
ja arvesse v tma ainult otseseid tegusid, tundmata huvi selle vastu, mida
nende alamad m tlevad. Isegi keskaegne katoliku kirik oli kaasaja m dupuu
j rgi tolerantne. Osalt oli p hjus kindlasti selles, et minevikus polnud
helgi valitsusel v imalik oma kodanikke pideva j relvalve all hoida.
Tr kikunsti leiutamine tegi avaliku arvamuse manipuleerimise muidugi
lihtsamaks ja film ja raadio arendasid seda protsessi edasi. Televisiooni
areng ja tehnilised uuendused, mis v imaldasid kasutada hte ja sama seadet
nii saatja kui vastuv tjana, tegid aga eraelule l pu. Iga kodanikku v i
v hemasti iga kodanikku, kes oli k llalt t htis, et teda silmas pidada, sai
n d kaksk mmend neli tundi p evas politsei pilgu all ja ametliku
propaganda kuuldavuses hoida, kusjuures k ik teised kommunikatsioonikanalid
olid suletud. Esimest korda oli n d riigil v imalus alamatele peale suruda
t ielikku kuulekust, ja v he sellest, ka t ielikku arvamuste htsust.
P rast viiek mnendate ja kuuek mnendate aastate revolutsioonilist
perioodi toimus hiskonnas nagu tavaliselt mberr hmitumine lem-, kesk- ja
alamkihiks. Aga uus lemkihir hm ei tegutsenud, erinevalt k igist oma
eelk ijaist, instinktile tuginedes, vaid teadis t pselt, mida tuleb oma
asendi kindlustamiseks teha. Juba ammu oli aru saadud, et oligarhia ainus
kindel alus on kollektivism. J ukust ja privileege on k ige kergem kaitsta,
kui neid omatakse hiselt. Niinimetatud ъeraomanduse likvideerimine , mis
toimus sajandi keskel, t hendas tegelikult omandi kontsentreerimist m rksa
v iksema arvu inimeste k tte kui varem, - selle erinevusega, et uuteks
omanikeks oli r hm, ja mitte suur hulk eri isikuid. Individuaalselt ei oma
Partei liige midagi peale t htsusetute isiklike asjade. Kollektiivselt omab
Partei aga k ike Okeaanias, sest ta juhib k ike ja kasutab tooteid oma
ran gemist m da. Revolutsioonile j rgnenud aastatel oli tal v imalik
t usta sellesse valitsevasse asendisse peaaegu vastupanuta, sest kogu seda
protsessi esitati kui kollektiviseerimisakti. Oli alati endastm istetavaks
peetud, et kui kapitalistide varandus on eksproprieeritud, peab j rgnema
sotsialism, ja kapitalistide varandus oli kaheldamatult eksproprieeritud.
Vabrikud, kaevandused, maa, majad ja transpordivahendid - k ik oli neilt ra
v etud, ja kuna need ei kujutanud endast enam eraomandit, pidi j relikult
tegemist olema hiskondliku omandiga. Ingsots, mis oli v lja kasvanud
varasemast sotsialistlikust liikumisest ja oli omaks v tnud ka selle
fraseoloogia, t itis tegelikult sotsialistliku programmi p hipunkti;
tulemusega, mis oli ennakult ette n htud ja ette kavatsetud, et majanduslik
ebav rdsus muutus sellega p sivaks.
Aga hierarhilise hiskonna p listamise probleemid ulatuvad palju
s gavamale. Valitsev r hm v ib v imu kaotada vaid neljal p hjusel. Ta kas
langeb v lisvaenlase k e l bi, v i ta valitseb nii saamatult, et see hutab
masse m ssama, v i ta laseb tekkida tugeval ja rahulolematul keskkihir hmal,
v i ta kaotab eneseusalduse ja valitsemistahte. Need tegurid ei m ju
ksikult ja tavaliselt on k ik need neli mingil m ral esindatud. Valitsev
klass, kes suudab end k igi nende vastu kaitsta, p sib igavesti v imul.
L ppkokkuv ttes on m rav valitseva klassi enda sisemine hoiak.
Alates selle sajandi keskpaigast oli esimene oht tegelikult kadunud.
K ik kolm suurv imu, kes on maailma omavahel ra jaganud, on tegelikult
vallutamatud ja v ivad saada vallutatavaks vaid aeglaste demograafiliste
muutuste kaudu, mida valitsus, kellel on laialdane v im, v ib kergesti ra
hoida. Ka teine oht on ainult teoreetiline. Massid ei hakka kunagi m ssama
omal algatusel ja nad ei hakka kunagi m ssama ainult sellep rast, et nad on
r hutud. T epoolest, kui neil ei ole v rdlusv imalusi, nad isegi ei tea, et
nad on r hutud. Mineviku sagedased majanduskriisid olid t iesti tarbetud ja
neil ei lasta enam korduda, k ll aga v ib esineda ja esinebki teisi ja
niisama suuri vapustusi, ilma et neil oleks poliitilisi tagaj rgi, sest
puuduvad igasugused v imalused v ljendada oma rahulolematust. Mis puutub
leproduktsiooniprobleemi, mis hvardas meie hiskonda sellest peale, kui
hakkas arenema masintootmine, siis see on lahendatud t nu alalisele
s japidamisele (vt. III ptk.), mis on kasulik ka hiskonna moraali vajalikul
k rgusel hoidmiseks. Niisiis on meie praeguste valitsejate seisukohalt
t eliseks ohuks ainult uue, v imekate, alarakendatud ja v imuahnete inimeste
r hma tekkimine ja liberalismi ning skeptitsismi levik nende enda ridades.
Probleem, kui nii v ib elda, on kasvatuslik. Probleem on selles, et
pidevalt vormida nii juhtiva r hma kui ka sellele otseselt alluva, suurema,
t idesaatva r hma teadvust. Masside teadvust tuleb m jutada ainult
negatiivselt.
Eeltoodu p hjal v ib ette kujutada - kui seda juba ei tunta - Okeaania
hiskonna ldstruktuuri. P ramiidi tipus on Suur Vend. Suur Vend on eksimatu
ja k ikv imas. Tema juhtimisest ja innustusest tulenevad k ik edusammud,
k ik saavutused, k ik v idud, k ik leiutised, k ik teadmised, kogu tarkus,
kogu nn ja k ik, mis on v rtuslik. Keegi ei ole Suurt Venda iial n inud.
Ta on n gu plangul, h l teleekraanis. V ib olla sna kindel, et ta ei sure
iial, ja juba praegu puudub selgus selles, millal ta on s ndinud. Suur Vend
on v liskuju, milles Partei tahab end maailmale n idata. Tema funktsioon on
koondada hte punkti armastust, hirmu ja aukartust, - tundeid, mida on
kergem seostada ksikisiku kui organisatsiooniga. Suurest Vennast allpool on
sisepartei, mille liikmeskond on piiratud kuue miljoniga ehk v hem kui kahe
protsendiga Okeaania elanikkonnast. Siseparteist allpool on v lispartei, ja
kui seisparteid v ib pidada riigi ajuks, siis v lisparteid v ib v rrelda
tema k tega. Sellest allpool on tumm mass, keda me tavaliselt nimetame
ъproledeks ja keda on ligi 85 protsenti elanikkonnast. Meie eespoolse
jaotuse j rgi on proled alamkiht, sest ekvatoriaalmaade orirahvad, kes
k ivad pidevalt he vallutaja k est teise vallutaja k tte, ei ole struktuuri
alaline v i v ltimatu osa.
P him tteliselt ei ole neisse kolme r hma kuulumine p rilik. Teoorias
ei s nni sisepartei liikme laps siseparteisse. Vastu v etakse emba-kumba
parteiharru eksamiga, mis sooritatakse kuueteistk mneaastaselt. Samuti ei
esine mingit rassilist diskrimineerimist v i provintsidevahelist
ebav rdsust. Partei ladvikust v ib leida nii juute, neegreid kui ka
L una-Ameerika puhastverd indiaanlasi ja iga piirkonna valitsusaparaat
koosneb kohalikest ametnikest. Pole htki Okeaania osa, kus elanikud
tunneksid, et nad on koloniaalrahvas, keda valitsetakse kaugest pealinnast.
Okeaanial ei ole pealinna ja tema nominaalne riigipea on isik, kelle
asukohta ei tea keegi. V lja arvatud see, et inglise keel on tema peamine
lingua franca ja uuskeel on tema ametlik keel,
ei ole ta mingil moel tsentraliseeritud. Tema valitsejaid ei hoia koos mitte
veresidemed, vaid ustavus hisele petusele. T si k ll, meie hiskond on
kihistunud, ja v ga j igalt kihistunud, kusjuures aluseks n ib esimesel
pilgul olevat p rilikkus. Eri r hmade vahel on palju v hem edasi-tagasi
liikumist kui kapitalismi v i isegi industrialiseerimiseelsel ajastul.
Partei kahe haru vahel ju toimub teatav vahetus, aga ainult sedav rd, kui
see tagab, et siseparteist praagitakse n rgemad v lja ja v lispartei
auahnemad liikmed tehakse kahjutuks, lastes neil t usta. Proletaarlastel ei
lasta tegelikult parteisse astuda. K ige andekamad neist, kellest v iks
kujuneda rahulolematuse tuumik, paneb M ttepolitsei lihtsalt m rgile ja
k rvaldab. Aga see asjade seis ei ole tingimata p siv ega ole sel ka
p him ttelist t htsust. Partei ei ole klass vanas m ttes. Ta ei p a v imu
kui niisugust oma lastele p randada, ja kui ei ole muud moodust hoida
v imekamaid mehi tipus, on ta t iesti valmis v rbama hoopis uut p lvkonda
proletariaadi ridadest. Kriitilistel aastatel aitas t siasi, et Partei ei
ole p rilik institutsioon, suurel m ral opositsiooni neutraliseerida. Vana
t pi sotsialist, keda oli petatud v itlema nn. klassiprivileegide vastu,
oli veendunud, et see, mis pole p rilik, ei saa olla p siv. Ta ei taibanud,
et oligarhia j tkuvus ei pea olema f siline, ega j nud m tisklema selle
le, et p riliku aristokraatia v im on alati olnud l hiajaline, samal ajal
kui adoptiivsed organisatsioonid nagu katoliku kirik on kestnud vahel sadu
ja tuhandeid aastaid. Oligarhilise valitsemisvormi olemus ei ole mitte
p randatavus, vaid teatava surnult elavale pealepandud maailmavaate ja
eluviisi p sivus. Valitsev r hm j b valitsevaks r hmaks seni, kuni ta v ib
ise endale j rglasi m rata. Parteid ei huvita mitte oma vere p listamine,
vaid iseenda p listamine. Pole t htis,kes
v imu enda k es hoiab, eeldusel, et hierarhiline struktuur p sib
muutumatuna.
K ik t ekspidamised, kombed, maitsed, tunded ja hoiakud, mis meie aega
iseloomustavad, on tegelikult m ratud lal hoidma Partei salap rasust ja
takistama tajumast kaasaegse hiskonna t elist olemust. F siline vastuhakk
v i k ige v iksemgi samm vastuhaku suunas ei ole praegu enam v imalik.
Proletaarlastelt pole midagi karta. Omaette j etuna j tkavad nad p lvest
p lve ja sajandist sajandisse t tamist, sigimist ja suremist, mitte ainult
hegi ajeta vastu hakata, vaid ka suutmata taibata, et maailma v ib olla ka
teistsugune, kui ta on. Ohtlikuks v iksid nad muutuda vaid juhul, kui
t stusliku tehnika areng n uaks neile suurema hariduse andmist; kuna aga
s jaline ja majanduslik konkurents ei ole enam t htis, on ldine haridustase
hoopis lagunemas. On t iesti ksk ik, missugused on masside arvamused v i
kas neil neid ldse on. Neile v ib lubada m ttevabadust, sest nad on
m tlemisv imetud. Seevastu Partei liikme puhul ei sallita v himatki
eriarvamust k ige t htsusetumaski k simuses.
Partei liige elab s nnist surmani M ttepolitsei silma
all. Isegi kui ta on ksi, ei saa ta iial kindel olla, et ta on ksi. Teda
v ib iga hetk ette hoiatamata kontrollida, magab ta v i on rkvel, t tab
v i puhkab, on vannis v i voodis, ja kontrollida nii, et ta ei teagi, et
teda kontrollitakse. kski tema liigutus ei ole t htsusetu. Tema s prused,
tema meelelahutused, tema k itumine naise ja lastega, tema n oilme, kui ta
on ksi, s nad, mida ta unes pomiseb, isegi tema iseloomulikud liigutused, -
midagi ei j eta kahe silma vahele. R kimata t elistest libastumistest,
pannakse kindlalt m rgile k ik veidrused, olgu kui tahes v ikesed, k ik
muutused harjumustes, igasugune n rviline maneerlikkus, mis v ib olla
siseheitluse s mptoom. Tal ei ole heski suunas valikuvabadust. Teisest
k ljest ei piira tema tegusid kski seadus v i selgelt s nastatud
k itumiskoodeks. Okeaanias ei ole seadusi. M tted ja teod, mis, kui nad on
m rgile pandud, t hendavad kindlat surma, ei ole vormiliselt keelatud, ja
l putud puhastused, arreteerimised, piinamised, vangistamised ja hukkumised
pole m eldud mitte t eliselt toimepandud kuritegude karistamiseks, vaid
nende inimeste k rvaldamiseks, kes v iksid ehk kunagi tulevikus mingi
kuriteo toime panna. Partei liikmelt ei n uta mitte ainult igeid arvamusi,
vaid ka iget vaistu. Paljusid uskumusi ja hoiakuid, mida temalt n utakse,
ei ole kunagi selgelt m ratletud ja neid ei saagi m ratleda, paljastamata
ingsotsi loomuomaseid vastuolusid. Kui ta on igeusklik (uuskeeles
heaoimur), teab ta igas olukorras, j rele m tlemata, mida on ige uskuda v i
soovitav tunda. Igal juhul on juba lapsep lves l bitehtud p hjalik vaimne
treening, mille v tmes nadeks on uuskeelsed m isted roimstopp, mustvalge ja
kaksisoim, v tnud talt tahte ja v ime asjade le s gavamalt j rele m elda.
Partei liikmel ei tohi olla isiklikke tundeid ega meeleolulangusi.
Temalt oodatakse, et ta oleks pidevas v lisvaenlaste ja riigireeturite
vihkamises, v idujoovastuses ja enesealanduses Partei v gevuse ja tarkuse
ees. Tema armetust ja viletsast elust tingitud rahulolematus juhitakse
sihikindlalt k rvale ja hajutatakse niisuguste v tetega nagu kaks vihkamise
minutit, ja m tlemine, mis v iks viia skeptilise v i m ssulise hoiakuni, on
juba ette tapetud. Selle distsipliini k ige esimest ja k ige lihtsamat
astet, mida saab petada isegi v ikestele lastele, nimetatakse uuskeeles
roimstopp .
ohtliku m iste k nnisel. See sisaldab ka oskust j tta t hele panemata
analoogiaid, lasta k rvust m da loogikavigu ja m ista valesti k ige
lihtsamaid argumente, kui need on ingsotsile vaenulikud, ja tunda igavust
v i vastumeelsust, niipea kui m ni m ttek ik v iks viia ketserlikku suunda.
Roimstopp on l hidalt eldes kaitsev lollus.
Aga ainu ksi lollusest ei piisa. Vastupidi, t eline igeusklikkus eeldab
niisama t iuslikku kontrolli oma vaimsete protsesside le, nagu on
akrobaadil oma keha le. Okeaania hiskond p sib l ppkokkuv ttes usul, et
Suur Vend on k ikv imas ja et Partei on eksimatu. Aga kuna Suur Vend ei ole
tegelikult k ikv imas ja Partei ei ole eksimatu, siis n uab see v simatult
ja lakkamatut paindlikkust faktide t lgendamisel. V tmes naks on siinkohal
mustvalge . Nagu uuskeele s nadel enamasti, on
ka sellel s nal kaks vastandlikku t hendust. Oponendi kohta tarvitatuna
t hendab see h bitut kommet musta valgeks kuulutada, ignoreerides ilmselgeid
fakte. Parteilase kohta tarvitatuna t hendab see lojaalset valmisolekut
musta valgeks tunnistada, kui parteidistsipliin seda n uab. Aga see t hendab
ka v imet uskuda, et must on valge, ja enamgi veel, teada, et must on valge,
ning unustada, et kunagi on vastupidist usutud. See n uab pidevat mineviku
mbertegemist, mida v imaldab m tlemiss steem, mis h lmab tegelikult k ik
lej nud ja mida tuntakse uuskeeles
Mineviku mbertegemist on vaja kahel p hjusel, millest ks on v hem
t htis ja nii- elda rahoidev. V hem t htis p hjus on see, et osalt on
Partei liige nagu proletaarlanegi oma elutingimustega rahul selle t ttu, et
tal ei ole v rdlusv imalust. Teda tuleb ra l igata minevikust, nagu teda
tuleb ra l igata ka v lisriikidest, sest ta peab uskuma, et ta elab
paremini kui tema esivanemad ja et materiaalse heaolu keskmine tase aina
t useb. Aga m rksa olulisem p hjus minevikku kohandada on vajadus kaitsta
Partei eksimatust. T htis ei ole ainult see, et k nesid, statistikat ja
igasuguseid allikaid tuleb pidevalt ajakohastada n itamaks, et Partei
prognoosid on alati iged olnud. T htis on ka see, et iial ei tohi m nda
htki muutust doktriinis v i poliitilises kursis. Sest oma arvamuse v i
isegi poliitika muutmine oleks oma n rkuse tunnistamine. Kui n iteks
Euraasia v i Ida-Aasia ( ksk ik kumb) on praegu vaenlane, siis peab ta olema
alati vaenlane olnud. Ja kui faktid r givad midagi muud, siis tuleb fakte
muuta. Nii kirjutatakse ajalugu pidevalt mber. Ja seda igap evast minevikku
v ltsimist, mida teostab T eministeerium, on riigikorra stabiilsuseks
niisama vaja nagu represseerimist ja nuhkimist, mida teostab
Armastusministeerium.
Mineviku muutuvus on ks ingsotsi p hit ekspidamisi. Minevikus ndmusi,
nagu v idetakse, pole objektiivselt olemas, nad elavad vaid kirjalikes
allikates ja inimeste m lus. Minevik on see, mille suhtes allikad ja m lu on
hel n ul. Ja kuna Parteil on t ielik kontroll k igi allikate le ja niisama
t ielik kontroll oma liikmete teadvuse le, siis j reldub sellest, et
minevik on see, milleks Partei teda suvatseb teha. Ja sellest j reldub ka,
et kuigi minevikku saab muuta, ei ole seda iial helgi konkreetsel juhul
muudetud. Sest kui ta on uuesti loodud sel kujul, nagu momendil on vaja,
siis see uus versioon ongi minevik, ja mingit teist minevikku pole iial
saanud olla. See kehtib ka siis, kui hte ja sama s ndmust tuleb aasta
jooksul mitu korda tundmatuseni muuta, mida juhtub k llalt tihti. Partei
valduses on kogu aeg absoluutne t de, ja selge on, et see, mis on
absoluutne, ei saa kunagi olla olnud erinev sellest, mis ta on praegu. Nagu
n ha, s ltub kontroll mineviku le eelk ige m lu treenitusest. Kirjalike
allikate vastavusse viimine momendil kehtiva igeusklikkusega on
puhtmehhaaniline toiming. Aga vaja on ka m letada, et s ndmused toimusid
soovitud viisil. Ja kui on vaja m lu mber seada v i kirjalikke allikaid
v ltsida, siis on vaja kaunustada , et nii on
tehtud. Seda trikki aga saab ppida nagu iga teistki ajude g mnastikat. Ja
seda on ppinud enamik Partei liikmeid, ja kindlasti k ik need, kes on
niisama intelligentsed kui igeusklikud. Vanakeeles nimetatakse seda pris
avameelselt ъreaalusekontrolliks . Uuskeeles nimetatakse seda kaksisoimaks,
kuigikaksisoim sisaldab ka veel palju muud.
Kaksisoim t hendab v imet hoida oma teadvuses korraga kaht vastandlikku
t ekspidamist ja need m lemad omaks v tta. Tark Partei liige teab, mis
suunas tal tuleb oma m lu muuta; ta teab j relikult ka, et ta teeb
reaalsusega trikke; aga kaksisoima abil ta veenab ennast, et reaalsus ei
kannata selle all. See protsess peab olema teadlik, muidu ta ei toimu
k llalt t pselt, aga ta peab olema ka ebateadlik, muidu ta toob kaasa
v ltsuse- ja selle t ttu s tunde.Kaksisoim
on ingsotsi tuum, sest Partei p hitegevuseks on kasutada teaduslikku
pettust, s ilitades samal ajal t ielikku aususega kaasneva eesm rgikindluse.
Sihilikud valed, millesse ise t ielikult usutakse, k igi ebamugavaks
muutunud faktide unustamine, ja siis, kui neid j lle tarvis l heb,
meeldetuletamine just nii kauaks kui vaja, objektiivse reaalsuse olemasolu
eitamine ja selle eitatud reaalsuse arvessev tmine, - seda k ike on
tingimata vaja. Isegi selle s nakaksisoim
kasutamisel tuleb rakendadakaksisoima . Sest
seda s na kasutades v etakse omaks, et moonutatakse reaalsust; uue
kaksisoima abil kustutatakse see teadmine: ja nii l pmatuseni, ikka vale he
sammu v rra t est eespool. L ppkokkuv ttes on Partei just t nu
tuhandeid aastaid v imeline olla - peatama ajaloo k iku.
K ik minevikuoligarhiad minetasid oma v imu kas selle t ttu, et nad
luustusid, v i selle t ttu, et nad pehmusid. Nad kas j id rumalaks ja
lbeks, suutmata kohaneda muutuvate tingimustega, ja kukutati; v i nad j id
liberaalseks ja araks, tegid j releandmisi, kus oleks tulnud kasutada j udu,
ja kukutati samuti. Nad langesid, v ib elda, kas oma iseteadvuse v i
iseteadvuse puudumise t ttu. Partei saavutuseks ongi see, et ta on loonud
m ttes steemi, kus need m lemad seisundid v ivad samaaegselt olemas olla. Ja
Partei lemv im ei saakski helgi teisel intellektuaalsel alusel p sima
j da. Kui tahetakse valitseda ja j dagi valitsema, tuleb olla v imeline
reaalsustaju nihestama. Sest v imul p simise saladuseks on oskus hendada
usku oma eksimatusse v imega ppida mineviku vigadest.
Ei tarvitse vist lisada, et osavaimad
petmise s steem. Meie hiskonnas on need, kes k ige paremini teavad, mis
toimub, htlasi need, kes on k ige kaugemal maailma n gemisest sellisena,
nagu ta on. ldiselt, mida rohkem m istust, seda rohkem pettekujutlusi; mida
intelligentsem, seda neurasteenilisem. Seda n itab t siasi, et s jah steeria
intensiivsus kasvab, kui hiskonna redelil k rgemale t usta. Peaaegu k ige
m istlikumalt suhtuvad s jasse vaidlusaluste piirkondade alistatud rahvad.
Nende jaoks on s da lihtsalt ks pidev loodus nnetus, mis p hib neist ikka
ja j lle le nagu t usulaine. Neil on t iesti ksk ik, kumb pool v idab. Nad
teavad, et v imuvahetus t hendab tegelikult ainult seda, et edaspidi nad
teevad sedasama t d mis ennegi uute isandate heaks, kes kohtlevad neid
samamoodi, nagu kohtlesid vanad. Veidi paremates tingimustes elavad
t lised, nn. ъproled , p ravad s japidamisele t helepanu ainult ajuti.
Vajaduse korral saab neis hirmu- ja vihkamishoogusid les piitsutada, aga
omapead j etuna v ivad nad pikaks ajaks ldse unustada, et s da on k imas.
T elist s jaindu v ib leida vaid Partei ridadest, eelk ige siseparteist.
K ige kindlamalt usuvad maailma vallutamisse need, kes teavad, et see on
v imatu. See omap rane vastandite hitamine - teadmine teadmatusega,
k nilisus fanatismiga - on ks Okeaania hiskonna peamisi tunnusjooni.
Ametlik ideoloogia kubiseb vastur kivustest, isegi seal, kus nende j rele
ei ole mingit praktilist vajadust. Nii n iteks on Partei k rvale heitnud ja
halvustab k iki p him tteid, millel sotsialistlik liikumine algselt p hines,
ja teeb seda sotsialismi kaitsmise nimel. Ta jutlustab niisugust p lgust
t lisklassi vastu, nagu seda pole n htud sajandite jooksul, ja paneb oma
liikmed kandma vormir ivast, mis oli kunagi t piline f silise t
tegijatele ja mis seep rast le v etigi. Ta nestab s stemaatiliselt
perekonna htekuuluvust, ja nimetab oma juhti nimega, mis apelleerib
otseselt perekondliku lojaalsuse tundele. Isegi meid valitseva nelja
ministeeriumi nimetused demonstreerivad jultumust, millega m isteid
sihikindlalt pahupidi p ratakse. Rahuministeerium tegeleb s jaga,
T eministeerium valega, Armastusministeerium piinamisega ja
K lluseministeerium n ljutamisega. Need vastur kivused ei ole juhuslikud ja
ei tulene ka lihtsalt silmakirjalikkusest: need on sihikindlad
s ilitada ainult vastuolusid lepitades. Mingil muul viisil pole v imalik
igip list ts klit murda. Kui tahetakse inimeste v rdsust l plikult k rvale
heita, kui tahetakse, et lemkiht, nagu me seda nimetasime, j ks alatiseks
v imule, siis peab valitsevaks vaimseks seisundiks olema kontrollitav
n drameelsus.
Aga on veel ks k simus, mida me oleme siiani v ltinud. See on: miks
peab inimeste v rdsuse idee k rvale heitma? Eeldades, et me oleme selle
protsessi mehaanikat igesti kirjeldanud: mis on selle tohutu, hoolega
planeeritud katse t ukej ud ajalugu teataval kindlal momendil kinni
k lmutada?
Siinkohal me j uame keskse saladuseni. Nagu me n gime, p hineb Partei
ja eriti sisepartei m stilisuskaksisoimal .
Aga sellest s gavamal peitub algne t ukej ud, igip siv instinkt, mis viis
esmalt v imu haaramiseni ja t i seej rel kaasa kaksisoima. M ttepolitsei,
pideva s japidamise ja k ik muud vajalikud p raldised. See t ukej ud on...
Winstoni teadvusse j udis vaikus, nagu j uab teadvusse mingi uus heli.
Talle tundus, et Julia on juba t kk aga v ga vagusi olnud. T druk lamas
k lili, lakeha paljas, k si p se all, tume juuksesalk silmile langenud. Ta
rind kerkis ja vajus rahulikult ja korrap raselt.
ъJulia!
Ei mingit vastust.
ъJulia, oled sa rkvel?
Ei mingit vastust. Julia magas. Winston sulges raamatu, pani selle
ettevaatlikult p randale, heitis pikali ja t mbas endale ja Juliale teki
peale.
Ma ei ole ikka veel teada saanud p hisaladust, m tles ta. Ta sai aru,
kuidas, aga ta ei saanud aru, miks. Esimene peat kk, nagu kolmaski peat kk,
ei olnud talle elnud tegelikult midagi uut, see oli ainult
s stematiseerinud teadmisi, mis tal juba enne olid. Aga p rast selle
lugemist teadis ta kindlamalt kui enne, et ta ei ole hull. V hemuses
olemine, isegi ksi olemine ei tee sinust veel hullu. On olemas t de ja on
olemas vale, ja kui sa hoiad kinni t est kas v i tervet maailma trotsides,
siis sa ei ole hull. Loojuva p ikese kollane kiir tungis l bi akna ja langes
padjale. Ta sulges silmad. P ikesepaiste n ol ja t druku sile keha, mis
puutus vastu tema keha, andsid talle hea, uinutava, kindla tunde. Ta oli
ohutus paigas, k ik oli h sti. Ta uinus, sosistades: ъTerve m istus ei ole
statistiline suurus, tundes, et neis s nades peitub s gavam tteline
elutarkus.
*
Kui ta rkas, oli tal tunne, et ta on maganud v ga kaua, aga pilk
vanamoelisele kellale tles talle, et kell on alles kaksk mmend kolmk mmend.
Ta j i veel natukeseks ajaks tukastama; siis hakkas alt hoovist kostma
tuttavat lauluh lt:
ъOli petlik see nneootus,
mis m dus kui suve .
Kuid see pilk ja see hetk ja see ulm, mis j i,
see on r vind mu s dame!
See totter laul n is olevat ikka veel populaarne. Seda v is igal pool
kuulda. See oli v lja t rjunud ъVihkamise laulu . Julia rkas selle h le
peale les, ringutas magusasti ja t usis voodist les.
ъMul on k ht t hi, tles ta. ъTeeme veel he kohvi. Pagan! Tuli on ra
kustunud ja vesi on t itsa k lm. Ta raputas priimust. ъJa petrooleum on
otsas.
ъMa usun, et Charringtoni-vanalt saab laenata.
ъImelik, ma olin kindel, et see on t is. Peab riidesse panema, lisas
ta. ъOleks nagu k lmemaks l inud.
Ka Winston t usis ja pani ennast riidesse. V simatu h l laulis:
ъOn eldud: ununeb halb,
on eldud, et leppida v id,
kuid su naeratus k lm ja pisar julm
mul raskeid haavu l id!
Winston l ks tunkede rihma pingule t mmates akna juurde. P ike oli
majade taha kadunud; see ei paistnud enam hoovi. Munakivid olid m rjad, nagu
oleks neid sja pestud, ja tal oli tunne, nagu oleks ka taevast pestud, nii
v rske ja hele oli sina korstnate vahel. Naine marssis v simatult
edasi-tagasi, korkides ennast kinni ja lahti, lauldes ja vait j des, ja
riputades ha uusi, uusi ja uusi m hkmeid n rile kuivama. Winston arutas
endamisi, kas ta teenib selle t ga endale leiba v i on lihtsalt
kahe-kolmek mne lapselapse ori. Julia oli tulnud tema k rvale; kerge
imetlusega silmitsesid nad tursket kuju all hoovis. Kui Winston vaatas naist
selle iseloomulikus poosis - j medad k sivarred pesun ri poole k nitatud
ja v imas m ratagumik upakil - , m rkas ta esmakordselt, et see naine oli
ilus. Talle polnud varem p hegi tulnud, et viiek mneaastast naist, kelle
keha on laste s nnitamisest koletult paisunud ja t st k vaks ja karedaks
muutunud, nii et see on nagu kuivanud kaalikas, v iks ldse ilusaks pidada.
Aga seda ta oli, ja l ppude l puks, miks ka mitte, leidis Winston. Tugev
rohmakas keha nagu graniidirahn ja parkunud punane nahk olid noore neiu
kehaga samasuguses suhtes nagu kibuvitsamari roosi iega. Aga miks peaks
vilja iest halvemaks pidama?
ъTa on ilus, sosistas Winston.
ъTema puusa mberm t on v hemalt meeter, tles Julia.
ъTema ilu ongi selline, tles Winston.
Ta hoidis k tt mber Julia n tke piha. Julia jalg puusast p lveni
toetus kergelt vastu tema jalga. Nende kehast ei pidanud iial last s ndima.
See oli asi, mida nad ei saanud endale iial lubada. Nad v isid oma saladusi
edasi anda ainult suust suhu, ajust ajju. Sellel naisel seal all hoovis ei
olnud aju, tal olid ainult tugevad k sivarred, soe s da ja viljakas sk.
Winston m tles, et ei tea, kui palju lapsi ta on s nnitanud. Oma viisteist
t kki kindlasti. See naine puhkes rikeseks itsele, v ib-olla aastaks,
metsiku iluga, ja hakkas siis kitselt paisuma nagu k psev vili ja muutus
k vaks ja punaseks ja karedaks, ja sellest peale oli tema elu ksainus
pesupesemine, k rimine, n elumine, keetmine, k psetamine, p hkimine,
n hkimine, k rimine, algul laste, siis lastelaste heaks, le kolmek mne
aasta, vahet pidamata. Ja p rast k ike seda ta veel laulis. See m stiline
austus, mida Winston tundis tema vastu, seostus kuidagi kahvatu, pilvitu
taevaga, mis ulatus korstnate taga l putusse kaugusse. Imelik oli m elda, et
see taevas on k igi jaoks ks ja sama nii Euraasias, Ida-Aasias kui siin. Ja
ka inimesed selle taeva all on t iesti hesugused, - igal pool, le kogu
maailma, sajad tuhanded miljonid inimesed on just samasugused, inimesed, kes
ei tea ksteise olemasolust, keda lahutavad vihkamise ja valede m rid ja
kes on siiski peaaegu t pselt hesugused, - inimesed, kes ei ole iial
ppinud m tlema, aga kelle s dames, sas ja lihastes peitub j ud, mis muudab
kord maailma teiseks. Kui ldse veel millelegi loota oli, siis ainul
proledele! Seda raamatu l puni lugemata teadis Winston, et see peab olema
Goldsteini l ppj reldus. Tulevik kuulub proledele. Aga kas ta v ib kindel
olla, et kui nende aeg k tte j uab, et siis see maailm, mille nad les
ehitavad, pole talle, Winston Smithile, niisama v ras nagu Partei maailm?
Jah v ib, sest see on l ppude l puks terve m istuse maailm. Seal, kus on
v rdsus, v ib valitseda terve m istus. Varem v i hiljem see juhtub, j ud
muutub teadvuseks. Proled on surematud, selles ei j nud kahtlust, kui sa
vaatasid seda v gevat kuju all hoovis. L puks j uab k tte nende rkamine. Ja
kuni see juhtub, mingu sinna veel tuhat aastat, p sivad nad k igest
hoolimata elus, nagu linnud, andes kehalt kehale edasi eluj udu, mida
Parteil ei ole ja mida ta ei suuda tappa.
ъKas sa m letad, k sis Winston, ъseda r stast, kes meile laulis, sel
esimesel p eval, seal metsaserval?
ъTa ei laulnud meile, vastas Julia. ъTa laulis oma l buks. V i isegi
mitte seda. Ta laulis lihtsalt niisama.
Linnud laulsid, proled laulsid, Partei ei laulnud. Kogu laias maailmas,
Londonis ja New Yorgis, Aafrikas ja Brasiilias ja salap rastes keelatud
maades piiri taga, Pariisi ja Berliini t navail, Venemaa retuisse
steppidesse pillatud k lades, Hiina ja Jaapani turgudel - igal pool seisis
seesama tugev, v itmatu kuju, t st ja lastekandmisest moonutatud, s nnist
surmani t d r gav ja siiski laulev. Neist v imsaist niuetest peab kord
s ndima teadlike inimeste t ug. Sina oled surnud; tulevik on nende p ralt.
Aga sa v id sellest tulevikust osa saada, kui sa hoiad oma vaimu elava, nagu
nemad hoiavad elava oma keha, ja annad edasi salajase petuse, et kaks pluss
kaks on neli.
ъMe oleme surnud, tles Winston.
ъMe oleme surnud, kordas Julia kohusetundlikult nagu kaja.
ъTe olete surnud, k las metalne h l nende taga.
Nad p rkusid teineteisest eemale. Winstoni sisikond oli nagu j ks
muutunud. Ta n gi Julia suuri silmavalgeid. Julia n gu oli t mbunud piimjalt
kollaseks. Ruuz^ilaigud, mis olid ikka veel m lemal p senukil, t usid nii
teravalt esile, nagu ei puutukski nad kokku nahaga nende all.
ъTe olete surnud, kordas metalne h l.
ъSee tuleb pildi tagant, sosistas Julia.
ъSee tuleb pildi tagant, tles h l. ъJ ge sinna, kus te olete. rge
tehke htegi liigutust, enne kui teid k stakse.
N d see algas, n d see l puks algas! Nad ei saanud teha muud kui
seista ja vaadata teineteisele ainiti silma. Neil ei tulnud m ttessegi
majast v lja tormata ja p geneda, enne kui on hilja. M eldamatu oli j tta
kuuletumata seinast kostvale metalsele h lele. Nad kuulsid l ksatust, nagu
oleks mingi riiv eest ra t mmatud, ja puruneva klaasi klirinat. Pilt oli
p randale kukkunud, j ttes n htavale teleekraani.
ъN d nad n evad meid, tles Julia.
ъN d me n eme teid, kordas h l. ъJ ge seisma keset tuba. Selg
vastamisi. K ed kukla taga. rge puudutage teineteist.
Nad ei puudutanud teineteist, aga Winstonile n is, et ta tunneb, kuidas
Julia keha v riseb. V i oli see ainult tema enda v risemine. Ta suutis vaid
hammaste plagisemist tagasi hoida, aga p lved ei kuulanud s na. Alt kostis
saabast trampimist, maja seest ja v ljast. Hoov n is mehi t is olevat.
Midagi lohistati m da kive. Naise laul oli katkenud poolelt s nalt. Kostis
pikk veerev kolin, nagu oleks pesupali le ue veerenud, ja seej rel vihane
s navaling, mis l ppes valukarjatusega.
ъMaja on mber piiratud, tles Winston.
ъMaja on mber piiratud, tles h l.
Winston kuulis, kuidas Julia surus hambad risti. ъMe peame n d
jumalaga j tma, tles Julia.
ъTe peate n d jumalaga j tma, tles h l. Ja siis sekkus ks teine,
hoopis erinev h l, tasane intelligentne h l, mis tundus Winstonile tuttav
olevat: ъMuide, kui me kord juba niikaugel oleme: ъSiin voodi pehme, kus uni
on hea. Siin kirves terav, mis raiub su pea.
Miski kukkus klirinal Winstoni selja taha voodile. Redeliots oli l bi
akna torgatud ja see oli raami purustanud. Keegi ronis aknast sisse. Trepilt
kostis raskeid samme. Tuba oli t is turskeid mehi, jalas rautatud saapad ja
k es kumminui.
Winston ei v risenud enam. Ta ei pilgutanud isegi silmi. Peaasi oli
olla vagusi, olla vagusi ja mitte anda neile ettek net sind l a! Sileda,
elukutselise poksija l uaga mees, kus suu oli ainult ks pilu, j i tema
vastu seisma, kiigutas m tlikult kumminuia p idla ja nimetiss rme vahel.
Winston kohtas tema pilku. Alastioleku tunne, k ed kukla taga ja n gu ning
keha leni n htaval, oli peaaegu talumatu. Mees pistis v lja valge
keeleotsa, nilpsas seda kohta, kus oleksid pidanud olema huuled, ja eemaldus
siis aeglaselt. J lle kostis klirinat. Keegi oli v tnud laualt kirjapressi
ja visanud selle vastu kaminakive puruks.
M da p randat veeres korallit kike, tilluke roosa m gar nagu
ei elnud see talle midagi uut, aga osalt just see k tkestaski teda. See
raamat tles, mida ta isegi oleks elnud, kui ta oleks suutnud oma hajuvil
m tteid korrastada. See oli tema enda m istusega sarnase, aga tohutult
v imsama, s stemaatilisema ja julgema m istuse saadus. Parimad raamatud,
leidis ta, on need, mis r givad sulle sellest, mida sa juba tead. Ta oli
just p rdunud tagasi esimese peat ki juurde, kui ta kuulis trepilt Julia
samme ja t usis toolist, et talle vastu minna. Julia viskas pruuni
t riistakoti maha ja tormas tema k te vahele. Nad ei olnud teineteist juba
n dal aega n inud.
ъMa sain selle raamatu, tles Winston, kui nad olid teineteise
embusest vabanenud.
ъAh, sa said selle? Tore, vastas Julia erilise huvita ja p lvitas
peaaegu kohe priimuse k rvale, et kohvi keeta.
Nad ei p rdunud selle teema juurde tagasi enne, kui olid pool tundi
voodis veetnud. O^htu oli k llalt jahe, nii et nad pidid teki peale v tma.
Alt uest kostis tuttavat lauluh lt ja lohisevaid samme kivisillutisel.
Tugev punetavate k tega naine, keda Winston oli n inud juba oma esimesel
k lask igul, oli peaaegu et ue koostisosa. Paistis, et p evas ei ole
hetkegi, millal ta ei marsiks edasi-tagasi pesupali ja n ri vahet,
vaheldumisi pesupulki suus hoides ja siis j lle l busalt laulu k ritades.
Julia oli p ranud end k lili ja paistis olevat kohe magama j mas. Winston
ngitses p randalt raamatu ja seadis end voodip itsisse istuma.
ъMe peame seda lugema, tles ta. ъSina ka. K ik Vennaskonna liikmed
peavad seda lugema.
ъLoe sina, tles Julia kinnisilmi. ъLoe k vasti. Nii on k ige parem.
Siis sa saad mulle seletada, kui vaja.
Kellaosutid olid kuue peal, kell oli niisiis kaheksateist. Neil oli
aega kolm v i neli tundi. Winston pani raamatu p lvedele ja hakkas lugema.
Teadmatus on j ud
Kogu kirjapandud ajaloo v ltel, ja t en oliselt juba neoliitikumi
l pust peale, on maailmas elanud kolme liiki inimesi: lemkiht, keskkiht ja
alamkiht. Neil omakorda on olnud mitmeid alajaotusi, neid on ige mitut
moodi nimetatud ja nende arvuline suhe - nagu ka ksteisesse suhtumine - on
aegade jooksul muutunud, aga hiskonna p histruktuur on j nud ikka samaks.
Isegi p rast tohutuid murranguid ja n iliselt p rdumatuid muutusi on sama
mall end alati uuesti maksma pannud, nii nagu g roskoop saavutab alati
uuesti tasakaalu, kui kaugele teda sellest ka v lja ei viida.
ъJulia, oled sa rkvel? k sis Winston.
ъJah, kallis, ma kuulan. Loe edasi. See on oivaline.
Winston j tkas lugemist:
t iesti lepitamatud. lemkihi eesm rk on s ilitada oma positsioon. Keskkihi
eesm rk on lemkihiga koht vahetada. Alamikihi eesm rk - kui tal ldse on
eesm rki, sest alamkihile on p sivalt iseloomulik, et ta on t orjusest nii
muserdatud, et ta tajub ainult katkendilikult seda, mis on v ljaspool tema
igap evast elu, - on kaotada k ik erinevused ja luua hiskond, kus k ik
inimesed on v rdsed. Seep rast toimub ajaloos ikka ja j lle v itlus, mis on
oma p hijoontes sama. lemkiht v ib pikka aega n iliselt kindlalt v imul
p sida, aga varem v i hiljem j uab alati k tte hetk, kus ta kaotab kas usu
iseendasse v i oma t husalt valitsemise v ime v i need m lemad. Ja siis
v tab talt v imu le keskkiht, kes v idab oma poole ka alamkihi, tehes n o,
et ta v itleb vabaduse ja igluse eest. Niipea aga, kui eesm rk on
saavutatud, surub keskkiht alamikihi tagasi endisse orjaseisundisse ja
temast endast saab uus lemkiht. Ja varsti eraldub hest v i teisest r hmast
v i neist m lemast uus keskkiht ja v itlus algab otsast peale. Neist kolmest
r hmast ei saavuta ainult alamkiht iial isegi mitte ajutist edu oma
eesm rkide taotlemisel. Oleks liialdus v ita, et ajaloo jooksul pole
materiaalses m ttes mingit progressi toimunud. Isegi praegusel
allak iguperioodil elab keskmine inimene paremini kui m ni sajand tagasi.
Aga mitte mingi heaolu kasv, mitte mingi kommete peenenemine, kski reform
v i revolutsioon ei ole inimestevahelist v rdsust millimeetri v rragi
l hemale toonud. Alamkihi seisukohalt pole kski muutus ajaloos t hendanud
iial midagi muud kui tema valitseja nime muutust.
heksateistk mnenda sajandi l puks oli selle malli kordumine selgeks
saanud paljudele uurijatele. Sellal tekkisid m tlejate koolkonnad, mis
k sitlesid ajalugu kui ts klilist protsessi ja p dsid n idata, et
ebav rdsus on inimelu muutumatu seadus. Sellel doktriinil oli muidugi alati
olnud pooldajaid, aga viisis, kuidas seda n d esitati, ilmnes
m rkimisv rne muutus. Minevikus oli hierarhilise hiskonnavormi vajadus
olnud spetsiifiliselt lemkihi doktriin. Seda jutlustasid kuningad ja
aristokraadid ja vaimulikud ja juristid ja muud seda laadi tegelased, kes
nende arvel parasiteerisid, ja seda pehmendati ldiselt lubatustega
h vitusele kujuteldavas hauataguses maailmas. Keskkiht kasutas, kuni ta
v imu p rast v itles, niisuguseid m rks nu nagu ъvabadus , ъ iglus ja
ъvendlus . N d aga hakkasid inimeste vendluse m istet r ndama inimesed, kes
ei olnud veel juhtpositsioonil, vaid alles lootsid peagi sinna j uda.
Minevikus oli keskkiht teinud revolutsioone v rdsuse lipu all ja oli maksma
pannud v rske t rannia niipea, kui vana oli kukutatud. Uued keskkihir hmad
kuulutasid oma t ranniat tegelikult juba ette. Sotsialism, teooria, mis
tekkis heksateistk mnenda sajandi algul ja oli viimane l li ideede ahelas,
mis ulatub tagasi vanaaja orjam ssudeni, oli veel s gavalt nakatatud
m dunud aegade utopismist. Aga k igis sotsialismivariantides, mis tekkisid
p rast 1900. aastat, oli ikka avalikumalt loobutud seisukohast, et
eesm rgiks on vabaduse ja v rdsuse kehtestamine. Uued liikumised, mis
tekkisid sajandi keskel, ingsots Okeaanias, neobols^evism Euraasias ja
surmakultus, nagu seda ldiselt nimetatakse, Ida-Aasias, seadsid juba
teadlikult oma eesm rgiks vabaduse
ebav rdsuse p listamise. Need uued liikumised olid muidugi v lja kasvanud
vanadest ja p dsid s ilitada nende nime ja tegid silmakirjalikke kummardusi
nende ideoloogiale. Aga k igi nende eesm rk oli peatada progress ja
k lmutada ajalugu valitud hetkel. Tuntud pendeldus pidi veel kord toimuma,
ja siis pidi sel olema l pp. Nagu tavaliselt, pidi keskkiht lemkihi k rvale
t rjuma ja ise tema asemele asuma; aga seekord pidi lemkiht, t nu
teadlikule strateegiale, olema v imeline alatiseks oma kohale j ma.
Need uued doktriinid kujunesid v lja osalt ka t nu ajalooteadmiste
kogunemisele ja ajalootaju s venemisele, mida enne heksateistk mnendat
sajandit veel ieti olemaski polnud. Ajaloo ts kliline liikumine oli n d
m istetav v i v hemalt n is seda olevat; ja kui see oli m istetav, siis oli
see ka muudetav. Aga peamine, p him tteline p hjus oli see, et juba
kahek mnenda sajandi alguses oli inimeste v rdsus saanud tehniliselt
v imalikuks. T si k ll, inimesed ei olnud v rdsed oma s nnip raste eelduste
poolest ja tegevusalad olid eristunud sel kombel, et see soosis htesid
teiste arvel; aga polnud enam mingit vajadust klassivahede j rele v i suurte
varanduslike erinevuste j rele. Varasematel aegadel olid klassivahed
paratamatud ja koguni soovitavad. Ebav rdsus oli tsivilisatsiooni hind.
Masinatootmise arenemisega aga muutus olukord. Kuigi inimesed pidid ikka
veel tegema erinevaid t id, ei pidanud nad enam elama erineval sotsiaalsel
ja majanduslikul tasemel. Sellep rast ei olnud inimeste v rdsus v imule
p rgivate uute r hmade vaatekohalt enam mingi ideaal, mille poole p da,
vaid oht, mida tuli v ltida. Primitiivsematel aegadel, kui iglane ja
rahulik hiskond ei olnud veel v imalik, oli v ga lihtne sellesse uskuda.
Unistus maapealsest paradiisist, kus inimesed elavad vennalikult koos, ilma
seaduste ja ilma kurnava t ta, oli inimeste ettekujutust k tkes hoidnud
tuhandeid aastaid. Ja sel n gemusel oli teatav m ju olnud ka neile
r hmadele, kes tegelikult j rjekordsest ajaloomuutusest kasu said.
Prantsuse, Inglise ja Ameerika revolutsiooni p rijad olid osalt veel uskunud
oma tiraadidesse, mis kuulutasid inim igusi, s navabadust, v rdsust seaduse
ees ja nii edasi, ja olid isegi lasknud neist m nev rra oma k itumist
m jutada. Aga kahek mnenda sajandi neljandal aastak mnel olid juba k ik
poliitilise m tte p hivoolud autoritaarsed. Maise paradiisi ideele t mmati
kriips peale just siis, kui see muutus realiseeritavaks. K ik uued
poliitikateooriad, ksk ik kuidas nad end ka nimetasid, viisid tagasi
hierarhiale ja korrale. Ja selles ldises mentaliteedi kalgistumises, mis
algas umbes 1930. aastal, tulid taas kasutusele tavad ja kombed, mis olid
juba ammu k rvale j etud, m nel juhul sadu aastaid tagasi, - vangistamine
ilma kohtuta, s javangide orjana kasutamine, avalikud hukkamised, piinamised
lestunnistuste saamiseks, pantvangide v tmine ja tervete rahvaste
k ditamine, - ja v he sellest, et need muutusid ldiseks, nendega leppisid
ja neid koguni igustasid inimesed, kes pidasid end valgustatuks ja
edumeelseks.
Ingsots ja temaga v itlevad poliitilised teooriad kujunesid l plikult
v lja alles p rast aastak mneid v ldanud kodus dade, revolutsioonide ja
kontrrevolutsioonide lainet kogu maailmas. Aga mitmesugused, ldiselt
totalitaarseks nimetatud s steemid, mis olid esile kerkinud sajandi alguses,
olid lasknud neid juba ette aimata, ja kaosest esilekerkiva maailma
piirjooned olid juba ammu ilmsed. Ja niisama ilmne olid see, mis sorti
inimesed hakkavad seda maailma juhtima. Uue aristokraatia moodustasid
p hiliselt b rokraadid, teadlased, insenerid, ameti hingutegelased, avaliku
arvamuse eksperdid, sotsioloogid, petajad, ajakirjanikud ja elukutselised
poliitikud. Neid inimesi, kes p rinesid kindlapalgalisest keskklassist ja
t lisklassi lakihist, oli kujundanud ja liitnud monopolistliku t stuse ja
tsentraliseeritud hariduse k le maailm. Kui neid v rrelda endiste aegade
vastava hiskonnakihiga, siis ei olnud nad nii ahned ja luksushimulised,
janunesid aga rohkem puhast v imu ja olid eelk ige teadlikumad sellest, mida
nad teevad, ja tahtekindlamad opositsiooni purustamises. See viimane
erinevus oli k ige olulisem. T nap evastega v rreldes olid k ik mineviku
t ranniad loiud ja saamatud. Valitsevad r hmad olid ikka mingil m ral
liberaalsetest ideedest nakatatud, kaldusid j tma igale poole lahtisi otsi
ja arvesse v tma ainult otseseid tegusid, tundmata huvi selle vastu, mida
nende alamad m tlevad. Isegi keskaegne katoliku kirik oli kaasaja m dupuu
j rgi tolerantne. Osalt oli p hjus kindlasti selles, et minevikus polnud
helgi valitsusel v imalik oma kodanikke pideva j relvalve all hoida.
Tr kikunsti leiutamine tegi avaliku arvamuse manipuleerimise muidugi
lihtsamaks ja film ja raadio arendasid seda protsessi edasi. Televisiooni
areng ja tehnilised uuendused, mis v imaldasid kasutada hte ja sama seadet
nii saatja kui vastuv tjana, tegid aga eraelule l pu. Iga kodanikku v i
v hemasti iga kodanikku, kes oli k llalt t htis, et teda silmas pidada, sai
n d kaksk mmend neli tundi p evas politsei pilgu all ja ametliku
propaganda kuuldavuses hoida, kusjuures k ik teised kommunikatsioonikanalid
olid suletud. Esimest korda oli n d riigil v imalus alamatele peale suruda
t ielikku kuulekust, ja v he sellest, ka t ielikku arvamuste htsust.
P rast viiek mnendate ja kuuek mnendate aastate revolutsioonilist
perioodi toimus hiskonnas nagu tavaliselt mberr hmitumine lem-, kesk- ja
alamkihiks. Aga uus lemkihir hm ei tegutsenud, erinevalt k igist oma
eelk ijaist, instinktile tuginedes, vaid teadis t pselt, mida tuleb oma
asendi kindlustamiseks teha. Juba ammu oli aru saadud, et oligarhia ainus
kindel alus on kollektivism. J ukust ja privileege on k ige kergem kaitsta,
kui neid omatakse hiselt. Niinimetatud ъeraomanduse likvideerimine , mis
toimus sajandi keskel, t hendas tegelikult omandi kontsentreerimist m rksa
v iksema arvu inimeste k tte kui varem, - selle erinevusega, et uuteks
omanikeks oli r hm, ja mitte suur hulk eri isikuid. Individuaalselt ei oma
Partei liige midagi peale t htsusetute isiklike asjade. Kollektiivselt omab
Partei aga k ike Okeaanias, sest ta juhib k ike ja kasutab tooteid oma
ran gemist m da. Revolutsioonile j rgnenud aastatel oli tal v imalik
t usta sellesse valitsevasse asendisse peaaegu vastupanuta, sest kogu seda
protsessi esitati kui kollektiviseerimisakti. Oli alati endastm istetavaks
peetud, et kui kapitalistide varandus on eksproprieeritud, peab j rgnema
sotsialism, ja kapitalistide varandus oli kaheldamatult eksproprieeritud.
Vabrikud, kaevandused, maa, majad ja transpordivahendid - k ik oli neilt ra
v etud, ja kuna need ei kujutanud endast enam eraomandit, pidi j relikult
tegemist olema hiskondliku omandiga. Ingsots, mis oli v lja kasvanud
varasemast sotsialistlikust liikumisest ja oli omaks v tnud ka selle
fraseoloogia, t itis tegelikult sotsialistliku programmi p hipunkti;
tulemusega, mis oli ennakult ette n htud ja ette kavatsetud, et majanduslik
ebav rdsus muutus sellega p sivaks.
Aga hierarhilise hiskonna p listamise probleemid ulatuvad palju
s gavamale. Valitsev r hm v ib v imu kaotada vaid neljal p hjusel. Ta kas
langeb v lisvaenlase k e l bi, v i ta valitseb nii saamatult, et see hutab
masse m ssama, v i ta laseb tekkida tugeval ja rahulolematul keskkihir hmal,
v i ta kaotab eneseusalduse ja valitsemistahte. Need tegurid ei m ju
ksikult ja tavaliselt on k ik need neli mingil m ral esindatud. Valitsev
klass, kes suudab end k igi nende vastu kaitsta, p sib igavesti v imul.
L ppkokkuv ttes on m rav valitseva klassi enda sisemine hoiak.
Alates selle sajandi keskpaigast oli esimene oht tegelikult kadunud.
K ik kolm suurv imu, kes on maailma omavahel ra jaganud, on tegelikult
vallutamatud ja v ivad saada vallutatavaks vaid aeglaste demograafiliste
muutuste kaudu, mida valitsus, kellel on laialdane v im, v ib kergesti ra
hoida. Ka teine oht on ainult teoreetiline. Massid ei hakka kunagi m ssama
omal algatusel ja nad ei hakka kunagi m ssama ainult sellep rast, et nad on
r hutud. T epoolest, kui neil ei ole v rdlusv imalusi, nad isegi ei tea, et
nad on r hutud. Mineviku sagedased majanduskriisid olid t iesti tarbetud ja
neil ei lasta enam korduda, k ll aga v ib esineda ja esinebki teisi ja
niisama suuri vapustusi, ilma et neil oleks poliitilisi tagaj rgi, sest
puuduvad igasugused v imalused v ljendada oma rahulolematust. Mis puutub
leproduktsiooniprobleemi, mis hvardas meie hiskonda sellest peale, kui
hakkas arenema masintootmine, siis see on lahendatud t nu alalisele
s japidamisele (vt. III ptk.), mis on kasulik ka hiskonna moraali vajalikul
k rgusel hoidmiseks. Niisiis on meie praeguste valitsejate seisukohalt
t eliseks ohuks ainult uue, v imekate, alarakendatud ja v imuahnete inimeste
r hma tekkimine ja liberalismi ning skeptitsismi levik nende enda ridades.
Probleem, kui nii v ib elda, on kasvatuslik. Probleem on selles, et
pidevalt vormida nii juhtiva r hma kui ka sellele otseselt alluva, suurema,
t idesaatva r hma teadvust. Masside teadvust tuleb m jutada ainult
negatiivselt.
Eeltoodu p hjal v ib ette kujutada - kui seda juba ei tunta - Okeaania
hiskonna ldstruktuuri. P ramiidi tipus on Suur Vend. Suur Vend on eksimatu
ja k ikv imas. Tema juhtimisest ja innustusest tulenevad k ik edusammud,
k ik saavutused, k ik v idud, k ik leiutised, k ik teadmised, kogu tarkus,
kogu nn ja k ik, mis on v rtuslik. Keegi ei ole Suurt Venda iial n inud.
Ta on n gu plangul, h l teleekraanis. V ib olla sna kindel, et ta ei sure
iial, ja juba praegu puudub selgus selles, millal ta on s ndinud. Suur Vend
on v liskuju, milles Partei tahab end maailmale n idata. Tema funktsioon on
koondada hte punkti armastust, hirmu ja aukartust, - tundeid, mida on
kergem seostada ksikisiku kui organisatsiooniga. Suurest Vennast allpool on
sisepartei, mille liikmeskond on piiratud kuue miljoniga ehk v hem kui kahe
protsendiga Okeaania elanikkonnast. Siseparteist allpool on v lispartei, ja
kui seisparteid v ib pidada riigi ajuks, siis v lisparteid v ib v rrelda
tema k tega. Sellest allpool on tumm mass, keda me tavaliselt nimetame
ъproledeks ja keda on ligi 85 protsenti elanikkonnast. Meie eespoolse
jaotuse j rgi on proled alamkiht, sest ekvatoriaalmaade orirahvad, kes
k ivad pidevalt he vallutaja k est teise vallutaja k tte, ei ole struktuuri
alaline v i v ltimatu osa.
P him tteliselt ei ole neisse kolme r hma kuulumine p rilik. Teoorias
ei s nni sisepartei liikme laps siseparteisse. Vastu v etakse emba-kumba
parteiharru eksamiga, mis sooritatakse kuueteistk mneaastaselt. Samuti ei
esine mingit rassilist diskrimineerimist v i provintsidevahelist
ebav rdsust. Partei ladvikust v ib leida nii juute, neegreid kui ka
L una-Ameerika puhastverd indiaanlasi ja iga piirkonna valitsusaparaat
koosneb kohalikest ametnikest. Pole htki Okeaania osa, kus elanikud
tunneksid, et nad on koloniaalrahvas, keda valitsetakse kaugest pealinnast.
Okeaanial ei ole pealinna ja tema nominaalne riigipea on isik, kelle
asukohta ei tea keegi. V lja arvatud see, et inglise keel on tema peamine
ei ole ta mingil moel tsentraliseeritud. Tema valitsejaid ei hoia koos mitte
veresidemed, vaid ustavus hisele petusele. T si k ll, meie hiskond on
kihistunud, ja v ga j igalt kihistunud, kusjuures aluseks n ib esimesel
pilgul olevat p rilikkus. Eri r hmade vahel on palju v hem edasi-tagasi
liikumist kui kapitalismi v i isegi industrialiseerimiseelsel ajastul.
Partei kahe haru vahel ju toimub teatav vahetus, aga ainult sedav rd, kui
see tagab, et siseparteist praagitakse n rgemad v lja ja v lispartei
auahnemad liikmed tehakse kahjutuks, lastes neil t usta. Proletaarlastel ei
lasta tegelikult parteisse astuda. K ige andekamad neist, kellest v iks
kujuneda rahulolematuse tuumik, paneb M ttepolitsei lihtsalt m rgile ja
k rvaldab. Aga see asjade seis ei ole tingimata p siv ega ole sel ka
p him ttelist t htsust. Partei ei ole klass vanas m ttes. Ta ei p a v imu
kui niisugust oma lastele p randada, ja kui ei ole muud moodust hoida
v imekamaid mehi tipus, on ta t iesti valmis v rbama hoopis uut p lvkonda
proletariaadi ridadest. Kriitilistel aastatel aitas t siasi, et Partei ei
ole p rilik institutsioon, suurel m ral opositsiooni neutraliseerida. Vana
t pi sotsialist, keda oli petatud v itlema nn. klassiprivileegide vastu,
oli veendunud, et see, mis pole p rilik, ei saa olla p siv. Ta ei taibanud,
et oligarhia j tkuvus ei pea olema f siline, ega j nud m tisklema selle
le, et p riliku aristokraatia v im on alati olnud l hiajaline, samal ajal
kui adoptiivsed organisatsioonid nagu katoliku kirik on kestnud vahel sadu
ja tuhandeid aastaid. Oligarhilise valitsemisvormi olemus ei ole mitte
p randatavus, vaid teatava surnult elavale pealepandud maailmavaate ja
eluviisi p sivus. Valitsev r hm j b valitsevaks r hmaks seni, kuni ta v ib
ise endale j rglasi m rata. Parteid ei huvita mitte oma vere p listamine,
vaid iseenda p listamine. Pole t htis,
v imu enda k es hoiab, eeldusel, et hierarhiline struktuur p sib
muutumatuna.
K ik t ekspidamised, kombed, maitsed, tunded ja hoiakud, mis meie aega
iseloomustavad, on tegelikult m ratud lal hoidma Partei salap rasust ja
takistama tajumast kaasaegse hiskonna t elist olemust. F siline vastuhakk
v i k ige v iksemgi samm vastuhaku suunas ei ole praegu enam v imalik.
Proletaarlastelt pole midagi karta. Omaette j etuna j tkavad nad p lvest
p lve ja sajandist sajandisse t tamist, sigimist ja suremist, mitte ainult
hegi ajeta vastu hakata, vaid ka suutmata taibata, et maailma v ib olla ka
teistsugune, kui ta on. Ohtlikuks v iksid nad muutuda vaid juhul, kui
t stusliku tehnika areng n uaks neile suurema hariduse andmist; kuna aga
s jaline ja majanduslik konkurents ei ole enam t htis, on ldine haridustase
hoopis lagunemas. On t iesti ksk ik, missugused on masside arvamused v i
kas neil neid ldse on. Neile v ib lubada m ttevabadust, sest nad on
m tlemisv imetud. Seevastu Partei liikme puhul ei sallita v himatki
eriarvamust k ige t htsusetumaski k simuses.
Partei liige elab s nnist surmani M ttepolitsei silma
all. Isegi kui ta on ksi, ei saa ta iial kindel olla, et ta on ksi. Teda
v ib iga hetk ette hoiatamata kontrollida, magab ta v i on rkvel, t tab
v i puhkab, on vannis v i voodis, ja kontrollida nii, et ta ei teagi, et
teda kontrollitakse. kski tema liigutus ei ole t htsusetu. Tema s prused,
tema meelelahutused, tema k itumine naise ja lastega, tema n oilme, kui ta
on ksi, s nad, mida ta unes pomiseb, isegi tema iseloomulikud liigutused, -
midagi ei j eta kahe silma vahele. R kimata t elistest libastumistest,
pannakse kindlalt m rgile k ik veidrused, olgu kui tahes v ikesed, k ik
muutused harjumustes, igasugune n rviline maneerlikkus, mis v ib olla
siseheitluse s mptoom. Tal ei ole heski suunas valikuvabadust. Teisest
k ljest ei piira tema tegusid kski seadus v i selgelt s nastatud
k itumiskoodeks. Okeaanias ei ole seadusi. M tted ja teod, mis, kui nad on
m rgile pandud, t hendavad kindlat surma, ei ole vormiliselt keelatud, ja
l putud puhastused, arreteerimised, piinamised, vangistamised ja hukkumised
pole m eldud mitte t eliselt toimepandud kuritegude karistamiseks, vaid
nende inimeste k rvaldamiseks, kes v iksid ehk kunagi tulevikus mingi
kuriteo toime panna. Partei liikmelt ei n uta mitte ainult igeid arvamusi,
vaid ka iget vaistu. Paljusid uskumusi ja hoiakuid, mida temalt n utakse,
ei ole kunagi selgelt m ratletud ja neid ei saagi m ratleda, paljastamata
ingsotsi loomuomaseid vastuolusid. Kui ta on igeusklik (uuskeeles
heaoimur), teab ta igas olukorras, j rele m tlemata, mida on ige uskuda v i
soovitav tunda. Igal juhul on juba lapsep lves l bitehtud p hjalik vaimne
treening, mille v tmes nadeks on uuskeelsed m isted roimstopp, mustvalge ja
kaksisoim, v tnud talt tahte ja v ime asjade le s gavamalt j rele m elda.
Partei liikmel ei tohi olla isiklikke tundeid ega meeleolulangusi.
Temalt oodatakse, et ta oleks pidevas v lisvaenlaste ja riigireeturite
vihkamises, v idujoovastuses ja enesealanduses Partei v gevuse ja tarkuse
ees. Tema armetust ja viletsast elust tingitud rahulolematus juhitakse
sihikindlalt k rvale ja hajutatakse niisuguste v tetega nagu kaks vihkamise
minutit, ja m tlemine, mis v iks viia skeptilise v i m ssulise hoiakuni, on
juba ette tapetud. Selle distsipliini k ige esimest ja k ige lihtsamat
astet, mida saab petada isegi v ikestele lastele, nimetatakse uuskeeles
ohtliku m iste k nnisel. See sisaldab ka oskust j tta t hele panemata
analoogiaid, lasta k rvust m da loogikavigu ja m ista valesti k ige
lihtsamaid argumente, kui need on ingsotsile vaenulikud, ja tunda igavust
v i vastumeelsust, niipea kui m ni m ttek ik v iks viia ketserlikku suunda.
Aga ainu ksi lollusest ei piisa. Vastupidi, t eline igeusklikkus eeldab
niisama t iuslikku kontrolli oma vaimsete protsesside le, nagu on
akrobaadil oma keha le. Okeaania hiskond p sib l ppkokkuv ttes usul, et
Suur Vend on k ikv imas ja et Partei on eksimatu. Aga kuna Suur Vend ei ole
tegelikult k ikv imas ja Partei ei ole eksimatu, siis n uab see v simatult
ja lakkamatut paindlikkust faktide t lgendamisel. V tmes naks on siinkohal
ka sellel s nal kaks vastandlikku t hendust. Oponendi kohta tarvitatuna
t hendab see h bitut kommet musta valgeks kuulutada, ignoreerides ilmselgeid
fakte. Parteilase kohta tarvitatuna t hendab see lojaalset valmisolekut
musta valgeks tunnistada, kui parteidistsipliin seda n uab. Aga see t hendab
ka v imet uskuda, et must on valge, ja enamgi veel, teada, et must on valge,
ning unustada, et kunagi on vastupidist usutud. See n uab pidevat mineviku
mbertegemist, mida v imaldab m tlemiss steem, mis h lmab tegelikult k ik
lej nud ja mida tuntakse uuskeeles
Mineviku mbertegemist on vaja kahel p hjusel, millest ks on v hem
t htis ja nii- elda rahoidev. V hem t htis p hjus on see, et osalt on
Partei liige nagu proletaarlanegi oma elutingimustega rahul selle t ttu, et
tal ei ole v rdlusv imalust. Teda tuleb ra l igata minevikust, nagu teda
tuleb ra l igata ka v lisriikidest, sest ta peab uskuma, et ta elab
paremini kui tema esivanemad ja et materiaalse heaolu keskmine tase aina
t useb. Aga m rksa olulisem p hjus minevikku kohandada on vajadus kaitsta
Partei eksimatust. T htis ei ole ainult see, et k nesid, statistikat ja
igasuguseid allikaid tuleb pidevalt ajakohastada n itamaks, et Partei
prognoosid on alati iged olnud. T htis on ka see, et iial ei tohi m nda
htki muutust doktriinis v i poliitilises kursis. Sest oma arvamuse v i
isegi poliitika muutmine oleks oma n rkuse tunnistamine. Kui n iteks
Euraasia v i Ida-Aasia ( ksk ik kumb) on praegu vaenlane, siis peab ta olema
alati vaenlane olnud. Ja kui faktid r givad midagi muud, siis tuleb fakte
muuta. Nii kirjutatakse ajalugu pidevalt mber. Ja seda igap evast minevikku
v ltsimist, mida teostab T eministeerium, on riigikorra stabiilsuseks
niisama vaja nagu represseerimist ja nuhkimist, mida teostab
Armastusministeerium.
Mineviku muutuvus on ks ingsotsi p hit ekspidamisi. Minevikus ndmusi,
nagu v idetakse, pole objektiivselt olemas, nad elavad vaid kirjalikes
allikates ja inimeste m lus. Minevik on see, mille suhtes allikad ja m lu on
hel n ul. Ja kuna Parteil on t ielik kontroll k igi allikate le ja niisama
t ielik kontroll oma liikmete teadvuse le, siis j reldub sellest, et
minevik on see, milleks Partei teda suvatseb teha. Ja sellest j reldub ka,
et kuigi minevikku saab muuta, ei ole seda iial helgi konkreetsel juhul
muudetud. Sest kui ta on uuesti loodud sel kujul, nagu momendil on vaja,
siis see uus versioon ongi minevik, ja mingit teist minevikku pole iial
saanud olla. See kehtib ka siis, kui hte ja sama s ndmust tuleb aasta
jooksul mitu korda tundmatuseni muuta, mida juhtub k llalt tihti. Partei
valduses on kogu aeg absoluutne t de, ja selge on, et see, mis on
absoluutne, ei saa kunagi olla olnud erinev sellest, mis ta on praegu. Nagu
n ha, s ltub kontroll mineviku le eelk ige m lu treenitusest. Kirjalike
allikate vastavusse viimine momendil kehtiva igeusklikkusega on
puhtmehhaaniline toiming. Aga vaja on ka m letada, et s ndmused toimusid
soovitud viisil. Ja kui on vaja m lu mber seada v i kirjalikke allikaid
v ltsida, siis on vaja ka
tehtud. Seda trikki aga saab ppida nagu iga teistki ajude g mnastikat. Ja
seda on ppinud enamik Partei liikmeid, ja kindlasti k ik need, kes on
niisama intelligentsed kui igeusklikud. Vanakeeles nimetatakse seda pris
avameelselt ъreaalusekontrolliks . Uuskeeles nimetatakse seda kaksisoimaks,
kuigi
Kaksisoim t hendab v imet hoida oma teadvuses korraga kaht vastandlikku
t ekspidamist ja need m lemad omaks v tta. Tark Partei liige teab, mis
suunas tal tuleb oma m lu muuta; ta teab j relikult ka, et ta teeb
reaalsusega trikke; aga kaksisoima abil ta veenab ennast, et reaalsus ei
kannata selle all. See protsess peab olema teadlik, muidu ta ei toimu
k llalt t pselt, aga ta peab olema ka ebateadlik, muidu ta toob kaasa
v ltsuse- ja selle t ttu s tunde.
on ingsotsi tuum, sest Partei p hitegevuseks on kasutada teaduslikku
pettust, s ilitades samal ajal t ielikku aususega kaasneva eesm rgikindluse.
Sihilikud valed, millesse ise t ielikult usutakse, k igi ebamugavaks
muutunud faktide unustamine, ja siis, kui neid j lle tarvis l heb,
meeldetuletamine just nii kauaks kui vaja, objektiivse reaalsuse olemasolu
eitamine ja selle eitatud reaalsuse arvessev tmine, - seda k ike on
tingimata vaja. Isegi selle s na
kasutamisel tuleb rakendada
seda s na kasutades v etakse omaks, et moonutatakse reaalsust; uue
kaksisoima abil kustutatakse see teadmine: ja nii l pmatuseni, ikka vale he
sammu v rra t est eespool. L ppkokkuv ttes on Partei just t nu
tuhandeid aastaid v imeline olla - peatama ajaloo k iku.
K ik minevikuoligarhiad minetasid oma v imu kas selle t ttu, et nad
luustusid, v i selle t ttu, et nad pehmusid. Nad kas j id rumalaks ja
lbeks, suutmata kohaneda muutuvate tingimustega, ja kukutati; v i nad j id
liberaalseks ja araks, tegid j releandmisi, kus oleks tulnud kasutada j udu,
ja kukutati samuti. Nad langesid, v ib elda, kas oma iseteadvuse v i
iseteadvuse puudumise t ttu. Partei saavutuseks ongi see, et ta on loonud
m ttes steemi, kus need m lemad seisundid v ivad samaaegselt olemas olla. Ja
Partei lemv im ei saakski helgi teisel intellektuaalsel alusel p sima
j da. Kui tahetakse valitseda ja j dagi valitsema, tuleb olla v imeline
reaalsustaju nihestama. Sest v imul p simise saladuseks on oskus hendada
usku oma eksimatusse v imega ppida mineviku vigadest.
Ei tarvitse vist lisada, et osavaimad
petmise s steem. Meie hiskonnas on need, kes k ige paremini teavad, mis
toimub, htlasi need, kes on k ige kaugemal maailma n gemisest sellisena,
nagu ta on. ldiselt, mida rohkem m istust, seda rohkem pettekujutlusi; mida
intelligentsem, seda neurasteenilisem. Seda n itab t siasi, et s jah steeria
intensiivsus kasvab, kui hiskonna redelil k rgemale t usta. Peaaegu k ige
m istlikumalt suhtuvad s jasse vaidlusaluste piirkondade alistatud rahvad.
Nende jaoks on s da lihtsalt ks pidev loodus nnetus, mis p hib neist ikka
ja j lle le nagu t usulaine. Neil on t iesti ksk ik, kumb pool v idab. Nad
teavad, et v imuvahetus t hendab tegelikult ainult seda, et edaspidi nad
teevad sedasama t d mis ennegi uute isandate heaks, kes kohtlevad neid
samamoodi, nagu kohtlesid vanad. Veidi paremates tingimustes elavad
t lised, nn. ъproled , p ravad s japidamisele t helepanu ainult ajuti.
Vajaduse korral saab neis hirmu- ja vihkamishoogusid les piitsutada, aga
omapead j etuna v ivad nad pikaks ajaks ldse unustada, et s da on k imas.
T elist s jaindu v ib leida vaid Partei ridadest, eelk ige siseparteist.
K ige kindlamalt usuvad maailma vallutamisse need, kes teavad, et see on
v imatu. See omap rane vastandite hitamine - teadmine teadmatusega,
k nilisus fanatismiga - on ks Okeaania hiskonna peamisi tunnusjooni.
Ametlik ideoloogia kubiseb vastur kivustest, isegi seal, kus nende j rele
ei ole mingit praktilist vajadust. Nii n iteks on Partei k rvale heitnud ja
halvustab k iki p him tteid, millel sotsialistlik liikumine algselt p hines,
ja teeb seda sotsialismi kaitsmise nimel. Ta jutlustab niisugust p lgust
t lisklassi vastu, nagu seda pole n htud sajandite jooksul, ja paneb oma
liikmed kandma vormir ivast, mis oli kunagi t piline f silise t
tegijatele ja mis seep rast le v etigi. Ta nestab s stemaatiliselt
perekonna htekuuluvust, ja nimetab oma juhti nimega, mis apelleerib
otseselt perekondliku lojaalsuse tundele. Isegi meid valitseva nelja
ministeeriumi nimetused demonstreerivad jultumust, millega m isteid
sihikindlalt pahupidi p ratakse. Rahuministeerium tegeleb s jaga,
T eministeerium valega, Armastusministeerium piinamisega ja
K lluseministeerium n ljutamisega. Need vastur kivused ei ole juhuslikud ja
ei tulene ka lihtsalt silmakirjalikkusest: need on sihikindlad
s ilitada ainult vastuolusid lepitades. Mingil muul viisil pole v imalik
igip list ts klit murda. Kui tahetakse inimeste v rdsust l plikult k rvale
heita, kui tahetakse, et lemkiht, nagu me seda nimetasime, j ks alatiseks
v imule, siis peab valitsevaks vaimseks seisundiks olema kontrollitav
n drameelsus.
Aga on veel ks k simus, mida me oleme siiani v ltinud. See on: miks
peab inimeste v rdsuse idee k rvale heitma? Eeldades, et me oleme selle
protsessi mehaanikat igesti kirjeldanud: mis on selle tohutu, hoolega
planeeritud katse t ukej ud ajalugu teataval kindlal momendil kinni
k lmutada?
Siinkohal me j uame keskse saladuseni. Nagu me n gime, p hineb Partei
ja eriti sisepartei m stilisus
Aga sellest s gavamal peitub algne t ukej ud, igip siv instinkt, mis viis
esmalt v imu haaramiseni ja t i seej rel kaasa kaksisoima. M ttepolitsei,
pideva s japidamise ja k ik muud vajalikud p raldised. See t ukej ud on...
Winstoni teadvusse j udis vaikus, nagu j uab teadvusse mingi uus heli.
Talle tundus, et Julia on juba t kk aga v ga vagusi olnud. T druk lamas
k lili, lakeha paljas, k si p se all, tume juuksesalk silmile langenud. Ta
rind kerkis ja vajus rahulikult ja korrap raselt.
ъJulia!
Ei mingit vastust.
ъJulia, oled sa rkvel?
Ei mingit vastust. Julia magas. Winston sulges raamatu, pani selle
ettevaatlikult p randale, heitis pikali ja t mbas endale ja Juliale teki
peale.
Ma ei ole ikka veel teada saanud p hisaladust, m tles ta. Ta sai aru,
kuidas, aga ta ei saanud aru, miks. Esimene peat kk, nagu kolmaski peat kk,
ei olnud talle elnud tegelikult midagi uut, see oli ainult
s stematiseerinud teadmisi, mis tal juba enne olid. Aga p rast selle
lugemist teadis ta kindlamalt kui enne, et ta ei ole hull. V hemuses
olemine, isegi ksi olemine ei tee sinust veel hullu. On olemas t de ja on
olemas vale, ja kui sa hoiad kinni t est kas v i tervet maailma trotsides,
siis sa ei ole hull. Loojuva p ikese kollane kiir tungis l bi akna ja langes
padjale. Ta sulges silmad. P ikesepaiste n ol ja t druku sile keha, mis
puutus vastu tema keha, andsid talle hea, uinutava, kindla tunde. Ta oli
ohutus paigas, k ik oli h sti. Ta uinus, sosistades: ъTerve m istus ei ole
statistiline suurus, tundes, et neis s nades peitub s gavam tteline
elutarkus.
*
Kui ta rkas, oli tal tunne, et ta on maganud v ga kaua, aga pilk
vanamoelisele kellale tles talle, et kell on alles kaksk mmend kolmk mmend.
Ta j i veel natukeseks ajaks tukastama; siis hakkas alt hoovist kostma
tuttavat lauluh lt:
mis m dus kui suve .
Kuid see pilk ja see hetk ja see ulm, mis j i,
see on r vind mu s dame!
See totter laul n is olevat ikka veel populaarne. Seda v is igal pool
kuulda. See oli v lja t rjunud ъVihkamise laulu . Julia rkas selle h le
peale les, ringutas magusasti ja t usis voodist les.
ъMul on k ht t hi, tles ta. ъTeeme veel he kohvi. Pagan! Tuli on ra
kustunud ja vesi on t itsa k lm. Ta raputas priimust. ъJa petrooleum on
otsas.
ъMa usun, et Charringtoni-vanalt saab laenata.
ъImelik, ma olin kindel, et see on t is. Peab riidesse panema, lisas
ta. ъOleks nagu k lmemaks l inud.
Ka Winston t usis ja pani ennast riidesse. V simatu h l laulis:
on eldud, et leppida v id,
kuid su naeratus k lm ja pisar julm
mul raskeid haavu l id!
Winston l ks tunkede rihma pingule t mmates akna juurde. P ike oli
majade taha kadunud; see ei paistnud enam hoovi. Munakivid olid m rjad, nagu
oleks neid sja pestud, ja tal oli tunne, nagu oleks ka taevast pestud, nii
v rske ja hele oli sina korstnate vahel. Naine marssis v simatult
edasi-tagasi, korkides ennast kinni ja lahti, lauldes ja vait j des, ja
riputades ha uusi, uusi ja uusi m hkmeid n rile kuivama. Winston arutas
endamisi, kas ta teenib selle t ga endale leiba v i on lihtsalt
kahe-kolmek mne lapselapse ori. Julia oli tulnud tema k rvale; kerge
imetlusega silmitsesid nad tursket kuju all hoovis. Kui Winston vaatas naist
selle iseloomulikus poosis - j medad k sivarred pesun ri poole k nitatud
ja v imas m ratagumik upakil - , m rkas ta esmakordselt, et see naine oli
ilus. Talle polnud varem p hegi tulnud, et viiek mneaastast naist, kelle
keha on laste s nnitamisest koletult paisunud ja t st k vaks ja karedaks
muutunud, nii et see on nagu kuivanud kaalikas, v iks ldse ilusaks pidada.
Aga seda ta oli, ja l ppude l puks, miks ka mitte, leidis Winston. Tugev
rohmakas keha nagu graniidirahn ja parkunud punane nahk olid noore neiu
kehaga samasuguses suhtes nagu kibuvitsamari roosi iega. Aga miks peaks
vilja iest halvemaks pidama?
ъTa on ilus, sosistas Winston.
ъTema puusa mberm t on v hemalt meeter, tles Julia.
ъTema ilu ongi selline, tles Winston.
Ta hoidis k tt mber Julia n tke piha. Julia jalg puusast p lveni
toetus kergelt vastu tema jalga. Nende kehast ei pidanud iial last s ndima.
See oli asi, mida nad ei saanud endale iial lubada. Nad v isid oma saladusi
edasi anda ainult suust suhu, ajust ajju. Sellel naisel seal all hoovis ei
olnud aju, tal olid ainult tugevad k sivarred, soe s da ja viljakas sk.
Winston m tles, et ei tea, kui palju lapsi ta on s nnitanud. Oma viisteist
t kki kindlasti. See naine puhkes rikeseks itsele, v ib-olla aastaks,
metsiku iluga, ja hakkas siis kitselt paisuma nagu k psev vili ja muutus
k vaks ja punaseks ja karedaks, ja sellest peale oli tema elu ksainus
pesupesemine, k rimine, n elumine, keetmine, k psetamine, p hkimine,
n hkimine, k rimine, algul laste, siis lastelaste heaks, le kolmek mne
aasta, vahet pidamata. Ja p rast k ike seda ta veel laulis. See m stiline
austus, mida Winston tundis tema vastu, seostus kuidagi kahvatu, pilvitu
taevaga, mis ulatus korstnate taga l putusse kaugusse. Imelik oli m elda, et
see taevas on k igi jaoks ks ja sama nii Euraasias, Ida-Aasias kui siin. Ja
ka inimesed selle taeva all on t iesti hesugused, - igal pool, le kogu
maailma, sajad tuhanded miljonid inimesed on just samasugused, inimesed, kes
ei tea ksteise olemasolust, keda lahutavad vihkamise ja valede m rid ja
kes on siiski peaaegu t pselt hesugused, - inimesed, kes ei ole iial
ppinud m tlema, aga kelle s dames, sas ja lihastes peitub j ud, mis muudab
kord maailma teiseks. Kui ldse veel millelegi loota oli, siis ainul
proledele! Seda raamatu l puni lugemata teadis Winston, et see peab olema
Goldsteini l ppj reldus. Tulevik kuulub proledele. Aga kas ta v ib kindel
olla, et kui nende aeg k tte j uab, et siis see maailm, mille nad les
ehitavad, pole talle, Winston Smithile, niisama v ras nagu Partei maailm?
Jah v ib, sest see on l ppude l puks terve m istuse maailm. Seal, kus on
v rdsus, v ib valitseda terve m istus. Varem v i hiljem see juhtub, j ud
muutub teadvuseks. Proled on surematud, selles ei j nud kahtlust, kui sa
vaatasid seda v gevat kuju all hoovis. L puks j uab k tte nende rkamine. Ja
kuni see juhtub, mingu sinna veel tuhat aastat, p sivad nad k igest
hoolimata elus, nagu linnud, andes kehalt kehale edasi eluj udu, mida
Parteil ei ole ja mida ta ei suuda tappa.
ъKas sa m letad, k sis Winston, ъseda r stast, kes meile laulis, sel
esimesel p eval, seal metsaserval?
ъTa ei laulnud meile, vastas Julia. ъTa laulis oma l buks. V i isegi
mitte seda. Ta laulis lihtsalt niisama.
Linnud laulsid, proled laulsid, Partei ei laulnud. Kogu laias maailmas,
Londonis ja New Yorgis, Aafrikas ja Brasiilias ja salap rastes keelatud
maades piiri taga, Pariisi ja Berliini t navail, Venemaa retuisse
steppidesse pillatud k lades, Hiina ja Jaapani turgudel - igal pool seisis
seesama tugev, v itmatu kuju, t st ja lastekandmisest moonutatud, s nnist
surmani t d r gav ja siiski laulev. Neist v imsaist niuetest peab kord
s ndima teadlike inimeste t ug. Sina oled surnud; tulevik on nende p ralt.
Aga sa v id sellest tulevikust osa saada, kui sa hoiad oma vaimu elava, nagu
nemad hoiavad elava oma keha, ja annad edasi salajase petuse, et kaks pluss
kaks on neli.
ъMe oleme surnud, tles Winston.
ъMe oleme surnud, kordas Julia kohusetundlikult nagu kaja.
ъTe olete surnud, k las metalne h l nende taga.
Nad p rkusid teineteisest eemale. Winstoni sisikond oli nagu j ks
muutunud. Ta n gi Julia suuri silmavalgeid. Julia n gu oli t mbunud piimjalt
kollaseks. Ruuz^ilaigud, mis olid ikka veel m lemal p senukil, t usid nii
teravalt esile, nagu ei puutukski nad kokku nahaga nende all.
ъTe olete surnud, kordas metalne h l.
ъSee tuleb pildi tagant, sosistas Julia.
ъSee tuleb pildi tagant, tles h l. ъJ ge sinna, kus te olete. rge
tehke htegi liigutust, enne kui teid k stakse.
N d see algas, n d see l puks algas! Nad ei saanud teha muud kui
seista ja vaadata teineteisele ainiti silma. Neil ei tulnud m ttessegi
majast v lja tormata ja p geneda, enne kui on hilja. M eldamatu oli j tta
kuuletumata seinast kostvale metalsele h lele. Nad kuulsid l ksatust, nagu
oleks mingi riiv eest ra t mmatud, ja puruneva klaasi klirinat. Pilt oli
p randale kukkunud, j ttes n htavale teleekraani.
ъN d nad n evad meid, tles Julia.
ъN d me n eme teid, kordas h l. ъJ ge seisma keset tuba. Selg
vastamisi. K ed kukla taga. rge puudutage teineteist.
Nad ei puudutanud teineteist, aga Winstonile n is, et ta tunneb, kuidas
Julia keha v riseb. V i oli see ainult tema enda v risemine. Ta suutis vaid
hammaste plagisemist tagasi hoida, aga p lved ei kuulanud s na. Alt kostis
saabast trampimist, maja seest ja v ljast. Hoov n is mehi t is olevat.
Midagi lohistati m da kive. Naise laul oli katkenud poolelt s nalt. Kostis
pikk veerev kolin, nagu oleks pesupali le ue veerenud, ja seej rel vihane
s navaling, mis l ppes valukarjatusega.
ъMaja on mber piiratud, tles Winston.
ъMaja on mber piiratud, tles h l.
Winston kuulis, kuidas Julia surus hambad risti. ъMe peame n d
jumalaga j tma, tles Julia.
ъTe peate n d jumalaga j tma, tles h l. Ja siis sekkus ks teine,
hoopis erinev h l, tasane intelligentne h l, mis tundus Winstonile tuttav
olevat: ъMuide, kui me kord juba niikaugel oleme: ъSiin voodi pehme, kus uni
on hea. Siin kirves terav, mis raiub su pea.
Miski kukkus klirinal Winstoni selja taha voodile. Redeliots oli l bi
akna torgatud ja see oli raami purustanud. Keegi ronis aknast sisse. Trepilt
kostis raskeid samme. Tuba oli t is turskeid mehi, jalas rautatud saapad ja
k es kumminui.
Winston ei v risenud enam. Ta ei pilgutanud isegi silmi. Peaasi oli
olla vagusi, olla vagusi ja mitte anda neile ettek net sind l a! Sileda,
elukutselise poksija l uaga mees, kus suu oli ainult ks pilu, j i tema
vastu seisma, kiigutas m tlikult kumminuia p idla ja nimetiss rme vahel.
Winston kohtas tema pilku. Alastioleku tunne, k ed kukla taga ja n gu ning
keha leni n htaval, oli peaaegu talumatu. Mees pistis v lja valge
keeleotsa, nilpsas seda kohta, kus oleksid pidanud olema huuled, ja eemaldus
siis aeglaselt. J lle kostis klirinat. Keegi oli v tnud laualt kirjapressi
ja visanud selle vastu kaminakive puruks.
M da p randat veeres korallit kike, tilluke roosa m gar nagu