man ver... t iuslik koordinatsioon... h vitav l k... pool miljonit
vangi... t ielikult demoraliseerunud vaenlane... kontroll kogu Aafrika
le... s ja l puni vaid m ni samm... suurim v it inimkonna ajaloos... v it,
v it, v it!
Winstoni jalad hakkasid laua all t mblema. Ta ei olnud oma istmelt
t usnud, aga m ttes ta jooksis, tormas koos teistega m da t navaid ja
karjus k rvulukustavalt. Ta vaatas j lle les Suure Venna portree poole.
Hiiglane, kes troonib maailma kohal! Kalju, mille vastu Aasia hordid
varisevad pihuks ja p rmuks! Ta m tles sellele, et k mme minutit tagasi -
jah, ainult k mme minutit tagasi - oli ta olnud oma sisimas kahevahel,
arutades endamisi, kas uudised, mis tulevad rindelt, kuulutavad v itu v i
kaotust. Jah, see ei olnud mitte ainult ks Euraasia armee, mis oli h vinud!
Palju oli temas muutunud, alates esimesest p evast Armastusministeeriumis,
aga l plikku, tingimatut muutust ei olnud ikka veel toimunud - kuni praeguse
hetkeni.
H l teleekraanist heietas ikka veel tapatalgutest ja vangidest ja
s jasaagist, aga v ljas oli melu juba natuke vaibunud, kelnerid asusid
uuesti t le. ks neist tuli dz^innipudeliga Winstoni juurde. O^ndsalt
unelev Winston ei m rganudki, et ta klaas valati t is. Ta ei jooksnud ega
karjunud enam. Ta oli tagasi Armastusministeeriumis, talle oli k ik andeks
antud, tema s da oli puhas nagu lumi. Ta oli s pingis, ta v ttis k ik omaks
ja andis k ik les. Ta astus m da valget kahhelkividest koridori, tal oli
tunne, nagu jalutaks ta p ikesepaistel, ja ta selja taga tuli relvastatud
valvur. Kauaigatsetud kuul tungis ta ajju.
Ta t stis pilgu ja vaatas seda tohutu suurt n gu. Talt oli n udnud
nelik mmend aastat, et m ista, missugune naeratus on peidus nende mustade
vuntside taga. Oo, seda julma, tarbetut v ritim istmist! Oo, seda t rksat,
vabatahtlikku pagu armastavalt rinnalt! Kaks dz^innil hnalist pisarat
veeresid m da ta p ski alla. Aga k ik oli h sti, n d oli k ik h sti,
v itlus oli l ppenud. Ta oli enda le v idu saavutanud. Ta armastas Suurt
Venda.
LO^PP
LISA
UUSKEELE PO^HIALUSED
Uuskeel oli Okeaania ametlik keel ja see oli loodud selleks, et
rahuldada ingsotsi ehk inglise sotsialismi ideoloogilisi vajadusi. 1984.
aastal ei olnud veel kedagi, kes oleks kasutanud uuskeelt ainsa suulise v i
kirjaliku suhtlemisvahendina. Selles keeles olid k ll kirjutatud ъTimesi
juhtkirjad, aga see olitour de force , millega
sai hakkama ksnes asjatundja. Eeldati, et uuskeel t rjub vanakeele (ehk
normeeritud inglise kirjakeele) l plikult v lja nii umbes aastaks 2050. Seni
aga tugevnes tema positsioon pidevalt ja k ik Partei liikmed p dsid oma
igap evases k nes kasutada j rjest rohkem ja rohkem uuskeele s nu ja
grammatilisi vorme. 1084. aasta keelepruuk, mis oli fikseeritud uuskeele
s naraamatu heksandas ja k mnendas tr kis, oli leminekuaste ja sisaldas
palju learuseid s nu ja arhaisme, mis olid m ratud keele uuenedes h buma.
Siin me vaatleme keele l plikku, t iustatud astet, nii nagu see on
fikseeritud s naraamatu heteistk mnendas tr kis.
Uuskeele eesm rgiks ei olnud mitte ksnes tagada v ljendusvahendeid
ingsotsi j ngritele omasele maailmavaatele ja vaimulaadile, vaid htlasi
teha k ik teised m tlemisviisid v imatuks. M eldud oli, et kui uuskeel on
kskord l plikult omaks v etud ja vanakeel unustatud, siis on ketserlik
m te, s.t. m te, mis l heb lahku ingsotsi p hialustest, s na otseses m ttes
m eldamatu, v hemalt sedav rd, kui m te s ltub s nadest. Uuskeele s navara
oli kokku pandud nii, et selle abil sai t pselt ja sageli p ris tabavalt
v ljendada m tteid, mida Partei liige ldse v is tahta v ljendada, kusjuures
v listatud olid k ik teised m tted ja ka v imalus kaudsel teel nendeni
j uda. Seda saavutati osalt uute s nade leiutamisega, peamiselt aga
soovimatute s nade v ljaj tmise ja allesj nud s nade laasimisega
ketserlikest t hendustest, v i kui v hegi v imalik, k ikidest
k rvalt hendustest. V tame lihtsa n ite. S na vaba oli olemas ka uuskeeles,
aga seda sai kasutada ainult niisugustes sedastustes nagu ъsee koer on
kirbuvaba v i ъsee p ld on umbrohuvaba . Seda ei saanud kasutada vanas
t henduses ъpoliitiliselt vaba v i ъvaimselt vaba , sest poliitilist ja
vaimset vabadust ei olnud enam olemas isegi m istena ja need j id selle
t ttu paratamatult t histamata. S navara v hendamine oli seatud omaette
eesm rgiks, t iesti lahus otseselt ketserlike s nade v ljajuurimisest, ja
elu igust ei j etud helegi s nale, ilma milleta oli v imatu l bi ajada.
Uuskeelt ei loodud mitte selleks, et avardada, vaid selleks, et
eesm rki s navaliku k rpimine miinimumini.
Uuskeel loodi meil praegu kasutatava inglise keele p hjal, ometi ei
m istaks t nap eva inglise keele k neleja paljusid uuskeele lauseid, isegi
kui need ei sisalda uusi s nu. Uuskeele s navara jagunes kolme r hma:
A-s nastik, B-s nastik (liits nad) ja C-s nastik. Lihtsam on vaadelda iga
r hma eraldi; grammatikaprobleeme v ib aga k sitleda A-s nastikule
p hendatud osas, sest samad reeglid kehtisid k igi kolme r hma puhul.
A-s nastik. A-s nastik sisaldas igap evase elu toiminguid, nagu
s mine, joomine, t tamine, riietumine, trepist lesminek ja allatulek,
transpordivahendite kasutamine, aiapidamine, toidukeetmine jms., t histavaid
s nu. See koosnes peaaegu t ielikult s nadest, mida meiegi kasutame, nagu
l k, jooks, koer, puu, suhkur, maja, p ld ,
aga t nap eva inglise keele s navaraga v rreldes oli nende hulk rmiselt
v ike ja nende t hendus palju rangemalt piiritletud. Kahem ttelisus ja
t hendusvarjundid olid neist v lja roogitud. Niipalju kui seda oli v imalik
saavutada, oli selle r hma uuskeeles na lihtsalt ks stakaato-heli, mis
v ljendas hte selgepiirilist m istet. Oleks
olnud t iesti v imatu kasutada A-s nastikku ilukirjanduslikel eesm rkidel
v i poliitilises v i filosoofilises v itluses. See oli m eldud ainult
selleks, et v ljendada lihtsaid eesm rgistatud m tteid, mis tavaliselt
puudutasid konkreetseid esemeid ja f silist tegevust.
Uuskeele grammatikal oli kaks silmatorkavat ise rasust. Neist esimene
oli s naliikide peaaegu t ielik vahetatavus. Igat s na, mis keeles esines
(p him tteliselt k is see ka v ga abstraktsete s nade, n iteks kas ja kuna
kohta), v is kasutada htviisi kui verbi, noomenit, adjektiivi v i adverbi.
S non me p ti v hendada, niipalju kui v imalik, ja see tingis ise juba
paljude s nade kadumise. N iteks puudus uuskeeles s nat vi m te-. Selle koha
oli sisse v tnud s nat vi oim-, millest sai (sobiva t vevokaaliga)
moodustada nii noomeni (oim, -a) kui verbi (oimama). Kusjuures siin ei
j rgitud mingit kindlat p him tet: m nikord oli see endine noomen, mida
s ilitati, m nikord aga verb. Isegi kui sarnase t hendusega noomen ja verb
ei olnud omavahel et moloogiliselt seotud, t rjuti ks v i teine neist
sageli v lja. N iteks ei olnud uuskeeles niisugust s nat ve nagu l ik-, sest
selle t hendust kattis piisavalt noomenverb nuga. Adjektiive moodustati
sufiksi -lik ja adverbe sufiksi -likult liitmise teel noomen-verbile. Sel
kombel saadi n iteks adjektiiv marulik, t hendusega ' ge', ja adverb
marulikult, t hendusega ' gedalt'. Teatavasti t nap evalgi k ibel olevad
adjektiivid, naguhea, tugev, suur must ja
pehme, s ilitati, aga nende koguhulk oli v ga v ike. Ja nende j rel ei olnud
ka suurt vajadust, sest peaaegu iga omaduss nalist t hendust sai tuletada
sufiksi-lik liitmise teel noomen-verbile. Ja
alles ei j nud ainustki praegu k ibel olevat adverbi, v lja arvatud need
v hesed, millel oli juba enne l pp -likult: j relliidet -likult hakati
kasutama erandita. N iteks asendati s nah sti
s naga healikult.
Lisaks sellele sai mis tahes s na - ja seegi kehtis p him tteliselt iga
s na puhul, mis keeles esines, - eitada eesliite eba- lisamise teel v i
tugevdada eesliite lisa- v i veelgi suurema r hu andmiseks kaksis- abil. Nii
saadi ebak lm, t hendusega 'soe', ja lisak lm v i
' rmiselt k lm'. Ka oli v imalik, nii nagu kaasaja inglise keeleski,
modifitseerida peaaegu iga s na t hendust selliste eesliidete abil nagu
enne-, p rast-, lem-, alam- jne. See meetod v imaldas s navara tohutult
kokku suruda. Kuna oli olemas n iteks s na
halb , sest vastavat t hendust v ljendas
samav rselt - v i tegelikult isegi paremini - ebahea. Niisuguste
vastands nade paari puhul oli vaja ainult otsustada, missugune nendest v lja
j tta. V is n iteks adjektiivi tume asendada adjektiiviga ebahele v i
adjektiivi hele adjektiiviga ebatume, vastavalt oma ran gemisele.
Uuskeele grammatika teine tunnusjoon oli tema reeglip rasus. V lja
arvatud m ned erandid, millest tuleb juttu allpool, muudeti s nu htede ja
samade reeglite j rgi. Nii oli k igi verbide lihtmineviku 3. p rde l pp
-s . Tooma
minevik oli toos,tulema minevik
oli jne. Omaduss nade v rdlemisel kasutati alati tunnuseidtruu, truum,
truuim ); ebareeglip raseid vorme ja k ige abil moodustatud liv rret ei
tunnistatud.
Erandlikult v isid k nduda veel ainult isikulised, siduvad ja n itavad
ases nad. K igi nende puhul oli s ilinud traditsiooniline uusus, v lja
arvatud see, et siduv ases na kes oli tarbetuna k rvale j etud ja nii
olendite kui esemete kohta kasutati ases na
johtuvalt suup rase k nekeele n uetest. S na, mida oli raske h ldada v i
mida kalduti valesti kuulma, kuulutatiipso
facto halvaks s naks: m nikord kasutati sel puhul eufoonia asjus
lisah likuid v i siis s ilitati vananenud vorm. Aga see vajadus andis end
tunda p hiliselt B-s nastiku puhul. See, miks h lduse h lbustamisele nii
suurt t helepanu p rati, selgub tagapool.
B-s nastik. B-s nastik koosnes s nadest, mis olid moodustatud
teadlikult poliitilistel eesm rkidel, see t hendab s nadest, mis lisaks
sellele, et neil oli igal ksikjuhul oma poliitiline t hendus, olid m eldud
sisendama neile, kes neid s nu kasutasid, soovitavat vaimset hoiakut.
Ingsotsi p hialuseid t ielikult m istmata oli neid s nu raske igesti
kasutada. M nel juhul sai neid vanakeelde v i isegi A-s nastikust v etud
s nadesse mber panna, aga see n udis tavaliselt p hjalikku mbers nastust
ja t i kaasa teatavate lemtoonide kaotsimineku. B-s nad olid nagu m rgid
omamoodi kiirkirjast, mis koondas terve ideede ahela m nesse silpi, olles
samal ajal t psem ja j ulisem kui tavaline k nekeel.
B-s navara moodustasid eranditult liits nad.Liits nu,
naguk nekirjur , esines muidugi ka
A-s nastikus, aga need olid lihtsalt suup rased l hendid ja neil ei olnud
seda erilist ideoloogilist varjundit. Need koosnesid kahest v i
enamast s nast v i s naosast, mis olid kokku joodetud h lpsasti
h ldatavasse vormi. Saadud hend oli alati noomen-verb ja muutus
reeglip raselt. V tame n iteks s na heaoim, mis t hendas umbkaudu
' igeusklikkus', v i kui seda k sitati verbina, siis ' igeuslikult m tlema'.
See muutus j rgmiselt: noomen-verb heaoim, lihtminevik heaoimas,
v-partitsiip heaoimav, tud-partitsiip heaoimatud, adjektiiv heaoimlik,
adverb heaoimlikult ja verbaalnoomen heaoimur.
B-s navara moodustamisel ei olnud aluseks mingit et moloogilist plaani.
Liits nu v is moodustada k ikidest s naliikidest ja koostisosi v is
suvaliselt j rjestada ja h lduse h lbustamiseks moonutada, s ilitades
seejuures viite nende p ritolule. S nas roimoim ('m tteroim') oli oim
n iteks p his na, s nas oimpol ('m ttepolitsei'), aga t iends na, kusjuures
s nast politsei olid ra j etud viimased silbid. Suuremate raskuste t ttu
eufoonia taotlemisel esines B-s nastikus rohkem ebareeglip raseid vorme kui
A-s nastikus. P him tteliselt v is muidugi k iki B-s nastiku s nu muuta ja
nad k ik muutusid t pselt hel ja samal viisil.
M nel B-s nal oli limalt peeni t hendusvarjundeid, mida vaevalt v is
m ista see, kes polnud omandanud keelt tervikuna. V tame n iteks t pilise
lause hest ъTimesi juhtkirjast: Vanaoimur ebak httunneb ingsotsi. K ige
l hem t lge, mida sellest vanakeelde saaks teha, oleks midagi niisugust:
ъNendel, kelle m ttemaailm on v lja kujunenud enne Revolutsiooni, ei saa
olla t ielikku emotsionaalset arusaamist inglise sotsialismi p hialustest.
Aga see pole adekvaatne t lge. K igepealt, selleks et m ista uuskeelse lause
t it m tet, pidi inimene selgesti teadma, mida t hendab
s venenud ingsotsi, t iel m ral hinnata s na k httunne t it j udu;
k httunne eeldas pimedat, vaimustunud heakskiitu, mida meie ajal on raske
ette kujutada; v i siis s na vanaoim, mis oli lahutamatult seotud niisuguste
m istetega nagu pahelisus ja dekadents. Aga teatavate uuskeele s nade,
n iteks s navanaoim erifunktsioon ei seisnud
mitte niiv rd m tete v ljendamises kui nende h vitamises. Need s nad, mida
oli paratamatult v hesel hulgal, olid oma t hendust pidevalt avardanud, kuni
nad sisaldasid endas terveid s nade kogumeid, mida v is n d k rvale j tta
ja unustada, sest neid kattis piisavalt ksainus k ikeh lmav termin.
Peamiseks raskuseks, millega uuskeele s naraamatu koostajad maadlesid, ei
olnud mitte uute s nade v ljam tlemine, vaid see, et kui need s nad olid
v lja m eldud, tuli kindlaks m rata, mida nad t hendavad, s.t. tuli
kindlaks m rata, mis s nar hma nad oma olemasoluga v lja t rjuvad.
Nagu me s na vaba puhul juba n gime, oli m nikord mugavuse p rast alles
j etud s nu, millel oli algselt olnud ketserlik t hendus, aga ainult
puhastatuna soovimatutest t hendusvarjunditest. L putu hulk teisi s nu, nagu
au, iglus, moraal, internatsionalism,
demokraatia, teadus ja religioon, olid aga lihtsalt lakanud olemast. Neid
katsid m ned vaips nad, ja kattes neid, h vitasid nad. N iteks k ik s nad,
mis r hmitusid niisuguste m istete nagu v rdsus ja vabadus mber, sisaldusid
hesainsas s nasroimoim , kuna k ik s nad, mis
r hmitusid niisuguste m istete nagu objektiivsus ja ratsionaalsus mber,
sisaldusid hesainsas s nas vanaoim. T psem m ratlus oleks olnud ohtlik.
Partei liikmeilt n uti silmaringi, mis sarnanes vanade heebrealaste
silmaringiga, kes teadsid, ilma et nad palju muud oleksid teadnud, et k ik
teised rahvad peale nende kummardavad ebajumalaid. Neil polnud vaja teada,
et nende jumalate nimi on Baal, Osiris, Moolok, Astaroth jne.; mida v hem
nad neist teadsid, seda parem nende igeusklikkusele. Nad teadsid Jehoovat
ja Jehoova k ske, ja seega nad teadsid, et k ik teise nimega v i teiste
atribuutidega jumalad on ebajumalad. Umbes samamoodi teadis ka Partei liige,
mida ige k itumine n uab, ja teadis vaid rmiselt hmaselt ja ldjoontes,
missuguseid k rvalekaldumisi sellest esineb. N iteks tema suguelu
reguleerisid t ielikult kaks uuskeele s na
k ikv imalikke seksuaalseid h lbeid. Siia alla k isid liiderlikkus,
abielurikkumine, homoseksualism ja muud perverssused ja lisaks sellele veel
normaalne vahekord ainult selle enda p rast. Polnud mingit vajadust neid
eraldi les lugeda, sest nad k ik olid v rdselt taunitavad ja
p him tteliselt surmanuhtlusega karistatavad. Kui C-s nastikus, mis koosnes
teaduslikest ja tehnilistest terminitest, oligi tarvis t psemalt eristada
seksuaalv rastusi ja tuua ra nende nimetused, siis tavalisel kodanikul
polnud neid vaja. Ta teadis, mida t hendab heaseks - s.o. normaalne vahekord
mehe ja naise vahel, mille ainsaks eesm rgiks oli sigitada lapsi, kusjuures
naine ei tohtinud saada f silist naudingut; k ik muu oli seksroim.
Uuskeeles oli peaaegu v imatu arendada mingit ketserlikku m tet kaugemale
t demusest, et see on ketserlik, - teispool seda punkti puudusid vajalikud
s nad.
kski B-s nastiku s nadest polnud ideoloogiliselt neutraalne. Paljud
neist olid eufemismid. N iteks sellised s nad nagu l bulaager
(sunnit laager) v i ramin (rahuministeerium, s.t. s jaministeerium)
t hendasid peaaegu t ielikku vastandit sellele, mida nad n iliselt
v ljendasid. Teisest k ljest ilmutasid m ned s nad siirast ja p lglikku
arusaamist Okeaania hiskonna t elisest loomusest. N iteks niisugune s na
nagu proles t, mis t hendas odavat meelelahutust ja valeinformatsiooni,
mida Partei laiadele massidele pakkus. Teised s nad j lle olid
ambivalentsed, t hendades Partei puhul head, tema vaenlaste puhul aga halba.
Ja lisaks sellele oli veel terve hulk s nu, mis esimesel pilgul tundusid
olevat lihtsalt l hendid ja mille ideoloogiline v rving ei tulenenud mitte
nende t hendusest, vaid struktuurist.
Niipalju kui v imalik, paigutati k ik see, millel oli v i millel v is
olla mingigi poliitiline t hendus, B-s nastikku. K igi organisatsioonide,
doktriinide, riikide, institutsioonide v i avalike hoonete nimetust k rbiti,
et seda mugandada heksainsaks, kergesti h ldatavaks, v imalikult v ikese
osiste p ritolule viitavate silpide arvuga s naks. N iteks T eministeeriumi
arhiiviosakonda, kus t tas Winston Smith, nimetati arhos, kirjandusosakonda
kirjos, televisiooniosakonda teleos jne. Ja seda ei tehtud mitte ainult aja
kokkuhoiu huvides. Juba 20. sajandi algk mnenditel olid niisugused otsakuti
l kitud s nad ja fraasid poliitilisele keelele iseloomulikud, ja seejuures
t heldati, et seda laadi l hendite kasutamise tendents ilmnes eesk tt
totalitaarse korraga riikides ja organisatsioonides. N iteks v iks tuua
niisugused s nad nagu nats, Gestapo, Komintern ja agitprop. Algul kohaldati
seda moodust n.- . instinktiivselt, aga uuskeeles kasutati seda juba kindla
eesm rgiga. Saadi aru, et niimoodi s nu l hendades ahendatakse ja muudetakse
m rkamatult nende t hendust, l igates l bi suurema osa assotsiatsioone, mis
muidu nendega seostuksid. N iteks s nad Kommunistlik Internatsionaal toovad
silme ette koondpildi lemaailmsest vendlusest, punastest lippudest,
barrikaadidest, Karl Marxist ja Pariisi Kommuunist. S na
organisatsioonile ja selgelt m ratletud doktriinide kogumile. See vastab
millelegi niisama kergesti ratuntavale ja oma otstarbelt niisama piiratule
nagu tool v i laud.Komintern on s na, mida
v ib v lja elda peaaegu ilma m tlemata, samal ajal kui Kommunistlik
Internatsionaal on midagi niisugust, mis sunnib kas v i viivukski peatuma.
Samuti tekib niisuguse s na puhul nagu T min hoopis v hem assotsiatsioone
kui T eministeeriumi puhul ja need on kergemini kontrollitavad. Sellest siis
ka p d s nu l hendada, kus iganes v imalik, ja peaaegu liialdatud hool,
mida rakendati selleks, et teha k ik s nad kergesti h ldatavaks.
Uuskeeles kaalus eufooria les k ik muud aspektid peale t henduse
t psuse. Grammatika reeglip rasus ohverdati sellele alati, kui see tundus
olevat p hjendatud. Ja t iesti igustatult, sest vaja l ks, eesk tt
poliitilisteks eesm rkideks, hem ttelise t hendusega l hikesi k rbitud
s num, mida saaks kiiresti kuuldavale tuua ja mis rataksid r kija
teadvuses minimaalselt vastukaja. See, et peaaegu k ik B-s nastiku s nad
olid pris sarnased, ainult suurendas nende m ju. Peaaegu eranditult olid
need s nad -heaoim, Ramin, proles t,
seksroim, l bulaager, ingsots, k httunne, oimpol ja loendamatud muud - kahe-
v i kolmesilbilised, r huga v rdselt esimesel ja viimasel silbil. Nende
kasutamine tingis vatrava k nestiili, mis oli htaegu stakaatolik ja
monotoonne. Ja see oli just see, mida taotletigi. Eesm rgiks oli muuta k ne,
ja eriti k ne, mis ei olnud ideoloogiliselt neutraalne, teadvusest nii
s ltumatuks kui v hegi v imalik. Igap evases elus oli kindlasti vaja,
v hemalt m nikord, enne m telda, kui sa midagi tlesid, aga Partei liige,
kellelt oodati seisukohav ttu m nes poliitilises v i eetilises k simuses,
pidi olema v imeline pritsima igeid seisukohti niisama automaatselt nagu
kuulipilduja pritsib kuule. Selleks valmistas teda ette treening, keel andis
talle peaaegu lollikindla instrumendi, ja s nade tsensuur oma kalgi k la ja
teatava tahtliku inetusega, mis oli koosk las ingsotsi vaimuga, aitas asjale
veelgi kaasa.
Ja kaasa aitas ka asjaolu, et valida oli v ga v he s nu. Meie keelega
v rreldes oli uuskeele s navara imev ike ja pidevalt leiutati moodusi,
kuidas seda veelgi kahandada. T epoolest, uuskeel erines enamikust teistest
keeltest sellega, et s navara v henes iga aastaga, selle asemel et
suureneda. Ja see kahanemine tuli aiva kasuks, sest mida v iksem oli
valikuv imalus, seda v iksem oli kiusatus m tlema j da. L ppkokkuv ttes
loodeti j uda niikaugele, et artikuleeritud k ne v ljub k rist ilma k rgema
n rvitalitluse osav tuta. Seda eesm rki tunnistati ausalt uuskeele s nas
pr kpruuk , t hendusega 'pr ksuma nagu part'.
Nagu mitmed teisedki s nad B-s nastikus, oli ka pr kpruuk t henduselt
ambivalentne. Kui v ljapr ksutud arvamused olid igeusklikud, siis
v ljendas see s na ksnes heakskiitu, ja kui ъTimes viitas m nele Partei
k nemehele kui kaksislisahea pr kpruukurile, siis k las see meeldiva ja
v rtusliku komplimendina.
C-s nastik. C-s nastik oli teistele t ienduseks ja koosnes l binisti
teaduslikest ja tehnilistest terminitest. Need sarnanesid t nap eval
kasutatavate teaduslike terminitega ja neid tuletati samadest t vedest, aga
tavakohaselt kanti hoolt nende range m ratlemise eest ja laasiti nad
soovimatutest t hendusvarjunditest. Nad allusid samadele
grammatikareeglitele kui kahe lej nud s nastiku s nadki. Igap evases
k nekeeles v i poliitilises arutluses esines C-r hma s nu aga v he v he. Iga
teaduslik t taja v i tehnik v i leida k ik talle vajaminevad s nad tema
eriala tarvis koostatud loendist, aga harva oli tal t ielikumat levaadet
teistes loendites esinevatest s nadest. Neid s nu, mis olid hised k ikides
loendites, oli v ga v he ja polnud olemas s navara, mis oleks v ljendanud
teaduse kui vaimulaadi v i m tlemisviisi funktsioone, s ltumata selle
eriharudest. Ja muidugi puudus ka s na m iste 'teadus' t histamiseks, sest
k ik teadused, mida see s na oleks v inud kokku v tta, olid juba piisavalt
kaetud s nagaingsots .
Eeltoodud levaatest on n ha, et uuskeeles on ketserlike m tete
v ljendamine - lalpool v ga madalat taset - peaaegu v imatu. Muidugi oli
v imalik v ga tahumata kujul kuuldavale tuua midagi ketserlikku, mis k las
nagu p haduseteotus. Nii n iteks oli v imalik elda: Suur Vend on ebahea.
Aga seda v idet, mis k las igeuslike k rvus lihtsalt kui ilmne absurdsus,
ei olnud v imalik m istuslike argumentidega toetada, sest vajalikke s nu ei
olnud lihtsalt olemas. Ingsotsile vaenulikke m tteid sai m lgutada ksnes
hmasel s natul kujul ja neid sai t histada vaid v ga venivate terminitega,
mis panid hte patta ja m istsid hukka terveid ketserluse r hmi, neid
t psemalt m ratlemata. Tegelikult sai uuskeelt ketserlikel eesm rkidel
kasutada ainult m nda tema s na omavoliliselt vanakeelde tagasi t lkides.
N iteks oli uuskeeles v imalik elda: K ik inimesed on v rdsed, aga ainult
selle m ttes, nagu vanakeeles oli v imalik elda: K ik inimesed on
punap ised. See lause ei olnud grammatiliselt vigane, aga v ide, mida ta
sisaldas, oli ilmselt v r, s.t. k ik inimesed on suuruse, kaalu ja j u
poolest v rdsed. Poliitilise v rdsuse m istet ei olnud enam olemas ja
j relikult oli see k rvalt hendus s nast v rdne v lja puhastatud. 1984.
aastal, kui vanakeel oli veel normaalne suhtlemisvahend, oli teoreetiliselt
olemas oht, et uuskeele s nu kasutades v ib m nele meelde tulla nende algne
t hendus. Tegelikult polnud helgikaksisoima
h sti omandanud inimesel raske seda v ltida, ja m ni p lvkond hiljem ei
oleks enam isegi niisuguse v ratuse v imalust olnud. Uuskeele kui oma ainsa
keelega leskasvanud inimene ei oleks lihtsalt teadnud, et s nal v rdne on
kunagi olnud k rvalt hendus 'poliitiliselt v rdne' v i et
inimene, kes pole iial midagi malest kuulnud, ei teavankri
k rvalt hendust. Tal oleks v imatu olnud sooritada paljusid kuritegusid ja
eksisamme, sest neil poleks olnud nime ja nad oleksid olnud selle t ttu
kujuteldamatud. Ja oli ette n ha, et aja m dudes muutuvad uuskeele
iseloomulikud tunnused ha valdavamaks: et tema s navara j b j rjest
v iksemaks, et s nade t hendus muutub j rjest kitsamaks ja et v imalus neid
sobimatus seoses kasutada aina kahaneb.
Kui vanakeel oleks olnud kord l plikult v lja t rjutud, oleks ka
viimane side minevikuga olnud l bi l igatud. Ajalugu oli juba mber
kirjutatud, aga siin-seal oli veel s ilinud puudulikult tsenseeritud
minevikukirjanduse fragmente, ja niikaua kui osati vanakeelt, oli v imalik
neid lugeda. Tulevikus oleksid s rased juhuslikult s ilinud fragmendid
olnud arusaamatud ja t lgitamatud. V imatu oli ksk ik mis tekstil iku
vanakeelest uuskeelde t lkida, kui see ei puudutanud just m nd tehnilist
menetlust v i m nd v ga lihtsat igap evast tegevust v i kui see ei olnud oma
suunitluselt igeusklik (uuskeele termin oleks heaoimlik). Tegelikult
t hendas see, et htegi raamatut, mis oli kirjutatud enne 1960. aastat,
polnud v imalik t ielikult t lkida. Revolutsioonieelset kirjandust sai
t lkida ksnes ideoloogiliselt, s.t. muuta nii sisu kui vormi. V tame
n iteks ldtuntud passuse Iseseisvusdeklaratsioonist:
Neid t desid me peame endastm istetavaks, et k ik inimesed on loodud
v rdseks, et Looja on neile andnud teatud v randamatud igused, sealhulgas
iguse elule, vabadusele ja nnetaotlusele. Et nende iguste tagamiseks
asutatakse inimeste poolt Valitsusi, mis ammutavad oma v imu valitsetavate
n usolekust. - Et kui iganes m ni Valitsusvorm muutub neile eesm rkidele
ohtlikuks, on Rahval igus seda muuta v i ra kaotada ja asutada uus
Valitsus...
Oleks olnud t iesti v imatu seda uuskeelde t lkida, nii et originaali
m te oleks s ilinud. K ige l hemale sellele oleks j utud sel teel, et kogu
see passus oleks neelatud hteainsasse s nasse roimoim. T ielik t lge oleks
saanud olla ainult ideoloogiline t lge, millega Jeffersoni s nad oleksid
muutunud paneg rikaks absoluutsele valitsusele.
Ja t epoolest, suur hulk minevikukirjandust oligi juba sel meetodil
mber kirjutatud. Prestiiz^i kaalutlustel oli soovitav teatavate ajalooliste
isikute m lestuse s ilitamine, viies aga samal ajal nende p randi koosk lla
ingsotsi filosoofiaga. Mitmed kirjanikud, nagu Shakespeare, Milton, Swift,
Byron, Dickens ja m ned teised, olidki juba t lkimisel: kui sellega oleks
valmis j utud, oleksid nende originaalteosed koos k ige muu
minevikukirjandusest s ilinuga l inud h vitamisele. See t lkimine oli
aeglane ja vaevan udev tegevus ja polnud loota, et sellega oleks enne XXI
sajandi esimest v i teist aastak mmet maha saadud. Oli olemas ka suur hulk
puht utilitaarset kirjandust - h davajalikud k siraamatud ja muu s rane,
mida tuli samal kombel t delda. Just peamiselt sellest, et anda aega
ettevalmistavaks t lket ks, oligi l plik leminek uuskeelele m ratud alles
aastale 2050.
vangi... t ielikult demoraliseerunud vaenlane... kontroll kogu Aafrika
le... s ja l puni vaid m ni samm... suurim v it inimkonna ajaloos... v it,
v it, v it!
Winstoni jalad hakkasid laua all t mblema. Ta ei olnud oma istmelt
t usnud, aga m ttes ta jooksis, tormas koos teistega m da t navaid ja
karjus k rvulukustavalt. Ta vaatas j lle les Suure Venna portree poole.
Hiiglane, kes troonib maailma kohal! Kalju, mille vastu Aasia hordid
varisevad pihuks ja p rmuks! Ta m tles sellele, et k mme minutit tagasi -
jah, ainult k mme minutit tagasi - oli ta olnud oma sisimas kahevahel,
arutades endamisi, kas uudised, mis tulevad rindelt, kuulutavad v itu v i
kaotust. Jah, see ei olnud mitte ainult ks Euraasia armee, mis oli h vinud!
Palju oli temas muutunud, alates esimesest p evast Armastusministeeriumis,
aga l plikku, tingimatut muutust ei olnud ikka veel toimunud - kuni praeguse
hetkeni.
H l teleekraanist heietas ikka veel tapatalgutest ja vangidest ja
s jasaagist, aga v ljas oli melu juba natuke vaibunud, kelnerid asusid
uuesti t le. ks neist tuli dz^innipudeliga Winstoni juurde. O^ndsalt
unelev Winston ei m rganudki, et ta klaas valati t is. Ta ei jooksnud ega
karjunud enam. Ta oli tagasi Armastusministeeriumis, talle oli k ik andeks
antud, tema s da oli puhas nagu lumi. Ta oli s pingis, ta v ttis k ik omaks
ja andis k ik les. Ta astus m da valget kahhelkividest koridori, tal oli
tunne, nagu jalutaks ta p ikesepaistel, ja ta selja taga tuli relvastatud
valvur. Kauaigatsetud kuul tungis ta ajju.
Ta t stis pilgu ja vaatas seda tohutu suurt n gu. Talt oli n udnud
nelik mmend aastat, et m ista, missugune naeratus on peidus nende mustade
vuntside taga. Oo, seda julma, tarbetut v ritim istmist! Oo, seda t rksat,
vabatahtlikku pagu armastavalt rinnalt! Kaks dz^innil hnalist pisarat
veeresid m da ta p ski alla. Aga k ik oli h sti, n d oli k ik h sti,
v itlus oli l ppenud. Ta oli enda le v idu saavutanud. Ta armastas Suurt
Venda.
LO^PP
UUSKEELE PO^HIALUSED
Uuskeel oli Okeaania ametlik keel ja see oli loodud selleks, et
rahuldada ingsotsi ehk inglise sotsialismi ideoloogilisi vajadusi. 1984.
aastal ei olnud veel kedagi, kes oleks kasutanud uuskeelt ainsa suulise v i
kirjaliku suhtlemisvahendina. Selles keeles olid k ll kirjutatud ъTimesi
juhtkirjad, aga see oli
sai hakkama ksnes asjatundja. Eeldati, et uuskeel t rjub vanakeele (ehk
normeeritud inglise kirjakeele) l plikult v lja nii umbes aastaks 2050. Seni
aga tugevnes tema positsioon pidevalt ja k ik Partei liikmed p dsid oma
igap evases k nes kasutada j rjest rohkem ja rohkem uuskeele s nu ja
grammatilisi vorme. 1084. aasta keelepruuk, mis oli fikseeritud uuskeele
s naraamatu heksandas ja k mnendas tr kis, oli leminekuaste ja sisaldas
palju learuseid s nu ja arhaisme, mis olid m ratud keele uuenedes h buma.
Siin me vaatleme keele l plikku, t iustatud astet, nii nagu see on
fikseeritud s naraamatu heteistk mnendas tr kis.
Uuskeele eesm rgiks ei olnud mitte ksnes tagada v ljendusvahendeid
ingsotsi j ngritele omasele maailmavaatele ja vaimulaadile, vaid htlasi
teha k ik teised m tlemisviisid v imatuks. M eldud oli, et kui uuskeel on
kskord l plikult omaks v etud ja vanakeel unustatud, siis on ketserlik
m te, s.t. m te, mis l heb lahku ingsotsi p hialustest, s na otseses m ttes
m eldamatu, v hemalt sedav rd, kui m te s ltub s nadest. Uuskeele s navara
oli kokku pandud nii, et selle abil sai t pselt ja sageli p ris tabavalt
v ljendada m tteid, mida Partei liige ldse v is tahta v ljendada, kusjuures
v listatud olid k ik teised m tted ja ka v imalus kaudsel teel nendeni
j uda. Seda saavutati osalt uute s nade leiutamisega, peamiselt aga
soovimatute s nade v ljaj tmise ja allesj nud s nade laasimisega
ketserlikest t hendustest, v i kui v hegi v imalik, k ikidest
k rvalt hendustest. V tame lihtsa n ite. S na vaba oli olemas ka uuskeeles,
aga seda sai kasutada ainult niisugustes sedastustes nagu ъsee koer on
kirbuvaba v i ъsee p ld on umbrohuvaba . Seda ei saanud kasutada vanas
t henduses ъpoliitiliselt vaba v i ъvaimselt vaba , sest poliitilist ja
vaimset vabadust ei olnud enam olemas isegi m istena ja need j id selle
t ttu paratamatult t histamata. S navara v hendamine oli seatud omaette
eesm rgiks, t iesti lahus otseselt ketserlike s nade v ljajuurimisest, ja
elu igust ei j etud helegi s nale, ilma milleta oli v imatu l bi ajada.
Uuskeelt ei loodud mitte selleks, et avardada, vaid selleks, et
eesm rki s navaliku k rpimine miinimumini.
Uuskeel loodi meil praegu kasutatava inglise keele p hjal, ometi ei
m istaks t nap eva inglise keele k neleja paljusid uuskeele lauseid, isegi
kui need ei sisalda uusi s nu. Uuskeele s navara jagunes kolme r hma:
A-s nastik, B-s nastik (liits nad) ja C-s nastik. Lihtsam on vaadelda iga
r hma eraldi; grammatikaprobleeme v ib aga k sitleda A-s nastikule
p hendatud osas, sest samad reeglid kehtisid k igi kolme r hma puhul.
A-s nastik. A-s nastik sisaldas igap evase elu toiminguid, nagu
s mine, joomine, t tamine, riietumine, trepist lesminek ja allatulek,
transpordivahendite kasutamine, aiapidamine, toidukeetmine jms., t histavaid
s nu. See koosnes peaaegu t ielikult s nadest, mida meiegi kasutame, nagu
aga t nap eva inglise keele s navaraga v rreldes oli nende hulk rmiselt
v ike ja nende t hendus palju rangemalt piiritletud. Kahem ttelisus ja
t hendusvarjundid olid neist v lja roogitud. Niipalju kui seda oli v imalik
saavutada, oli selle r hma uuskeeles na lihtsalt ks stakaato-heli, mis
v ljendas
olnud t iesti v imatu kasutada A-s nastikku ilukirjanduslikel eesm rkidel
v i poliitilises v i filosoofilises v itluses. See oli m eldud ainult
selleks, et v ljendada lihtsaid eesm rgistatud m tteid, mis tavaliselt
puudutasid konkreetseid esemeid ja f silist tegevust.
Uuskeele grammatikal oli kaks silmatorkavat ise rasust. Neist esimene
oli s naliikide peaaegu t ielik vahetatavus. Igat s na, mis keeles esines
(p him tteliselt k is see ka v ga abstraktsete s nade, n iteks kas ja kuna
kohta), v is kasutada htviisi kui verbi, noomenit, adjektiivi v i adverbi.
S non me p ti v hendada, niipalju kui v imalik, ja see tingis ise juba
paljude s nade kadumise. N iteks puudus uuskeeles s nat vi m te-. Selle koha
oli sisse v tnud s nat vi oim-, millest sai (sobiva t vevokaaliga)
moodustada nii noomeni (oim, -a) kui verbi (oimama). Kusjuures siin ei
j rgitud mingit kindlat p him tet: m nikord oli see endine noomen, mida
s ilitati, m nikord aga verb. Isegi kui sarnase t hendusega noomen ja verb
ei olnud omavahel et moloogiliselt seotud, t rjuti ks v i teine neist
sageli v lja. N iteks ei olnud uuskeeles niisugust s nat ve nagu l ik-, sest
selle t hendust kattis piisavalt noomenverb nuga. Adjektiive moodustati
sufiksi -lik ja adverbe sufiksi -likult liitmise teel noomen-verbile. Sel
kombel saadi n iteks adjektiiv marulik, t hendusega ' ge', ja adverb
marulikult, t hendusega ' gedalt'. Teatavasti t nap evalgi k ibel olevad
adjektiivid, nagu
pehme, s ilitati, aga nende koguhulk oli v ga v ike. Ja nende j rel ei olnud
ka suurt vajadust, sest peaaegu iga omaduss nalist t hendust sai tuletada
sufiksi
alles ei j nud ainustki praegu k ibel olevat adverbi, v lja arvatud need
v hesed, millel oli juba enne l pp -likult: j relliidet -likult hakati
kasutama erandita. N iteks asendati s na
s naga healikult.
Lisaks sellele sai mis tahes s na - ja seegi kehtis p him tteliselt iga
s na puhul, mis keeles esines, - eitada eesliite eba- lisamise teel v i
tugevdada eesliite lisa- v i veelgi suurema r hu andmiseks kaksis- abil. Nii
saadi ebak lm, t hendusega 'soe', ja lisak lm v i
' rmiselt k lm'. Ka oli v imalik, nii nagu kaasaja inglise keeleski,
modifitseerida peaaegu iga s na t hendust selliste eesliidete abil nagu
enne-, p rast-, lem-, alam- jne. See meetod v imaldas s navara tohutult
kokku suruda. Kuna oli olemas n iteks s na
samav rselt - v i tegelikult isegi paremini - ebahea. Niisuguste
vastands nade paari puhul oli vaja ainult otsustada, missugune nendest v lja
j tta. V is n iteks adjektiivi tume asendada adjektiiviga ebahele v i
adjektiivi hele adjektiiviga ebatume, vastavalt oma ran gemisele.
Uuskeele grammatika teine tunnusjoon oli tema reeglip rasus. V lja
arvatud m ned erandid, millest tuleb juttu allpool, muudeti s nu htede ja
samade reeglite j rgi. Nii oli k igi verbide lihtmineviku 3. p rde l pp
minevik oli toos,
oli jne. Omaduss nade v rdlemisel kasutati alati tunnuseid
truuim
tunnistatud.
Erandlikult v isid k nduda veel ainult isikulised, siduvad ja n itavad
ases nad. K igi nende puhul oli s ilinud traditsiooniline uusus, v lja
arvatud see, et siduv ases na kes oli tarbetuna k rvale j etud ja nii
olendite kui esemete kohta kasutati ases na
johtuvalt suup rase k nekeele n uetest. S na, mida oli raske h ldada v i
mida kalduti valesti kuulma, kuulutati
facto
lisah likuid v i siis s ilitati vananenud vorm. Aga see vajadus andis end
tunda p hiliselt B-s nastiku puhul. See, miks h lduse h lbustamisele nii
suurt t helepanu p rati, selgub tagapool.
B-s nastik. B-s nastik koosnes s nadest, mis olid moodustatud
teadlikult poliitilistel eesm rkidel, see t hendab s nadest, mis lisaks
sellele, et neil oli igal ksikjuhul oma poliitiline t hendus, olid m eldud
sisendama neile, kes neid s nu kasutasid, soovitavat vaimset hoiakut.
Ingsotsi p hialuseid t ielikult m istmata oli neid s nu raske igesti
kasutada. M nel juhul sai neid vanakeelde v i isegi A-s nastikust v etud
s nadesse mber panna, aga see n udis tavaliselt p hjalikku mbers nastust
ja t i kaasa teatavate lemtoonide kaotsimineku. B-s nad olid nagu m rgid
omamoodi kiirkirjast, mis koondas terve ideede ahela m nesse silpi, olles
samal ajal t psem ja j ulisem kui tavaline k nekeel.
B-s navara moodustasid eranditult liits nad.
nagu
A-s nastikus, aga need olid lihtsalt suup rased l hendid ja neil ei olnud
seda erilist ideoloogilist varjundit. Need koosnesid kahest v i
enamast s nast v i s naosast, mis olid kokku joodetud h lpsasti
h ldatavasse vormi. Saadud hend oli alati noomen-verb ja muutus
reeglip raselt. V tame n iteks s na heaoim, mis t hendas umbkaudu
' igeusklikkus', v i kui seda k sitati verbina, siis ' igeuslikult m tlema'.
See muutus j rgmiselt: noomen-verb heaoim, lihtminevik heaoimas,
v-partitsiip heaoimav, tud-partitsiip heaoimatud, adjektiiv heaoimlik,
adverb heaoimlikult ja verbaalnoomen heaoimur.
B-s navara moodustamisel ei olnud aluseks mingit et moloogilist plaani.
Liits nu v is moodustada k ikidest s naliikidest ja koostisosi v is
suvaliselt j rjestada ja h lduse h lbustamiseks moonutada, s ilitades
seejuures viite nende p ritolule. S nas roimoim ('m tteroim') oli oim
n iteks p his na, s nas oimpol ('m ttepolitsei'), aga t iends na, kusjuures
s nast politsei olid ra j etud viimased silbid. Suuremate raskuste t ttu
eufoonia taotlemisel esines B-s nastikus rohkem ebareeglip raseid vorme kui
A-s nastikus. P him tteliselt v is muidugi k iki B-s nastiku s nu muuta ja
nad k ik muutusid t pselt hel ja samal viisil.
M nel B-s nal oli limalt peeni t hendusvarjundeid, mida vaevalt v is
m ista see, kes polnud omandanud keelt tervikuna. V tame n iteks t pilise
lause hest ъTimesi juhtkirjast: Vanaoimur ebak httunneb ingsotsi. K ige
l hem t lge, mida sellest vanakeelde saaks teha, oleks midagi niisugust:
ъNendel, kelle m ttemaailm on v lja kujunenud enne Revolutsiooni, ei saa
olla t ielikku emotsionaalset arusaamist inglise sotsialismi p hialustest.
Aga see pole adekvaatne t lge. K igepealt, selleks et m ista uuskeelse lause
t it m tet, pidi inimene selgesti teadma, mida t hendab
s venenud ingsotsi, t iel m ral hinnata s na k httunne t it j udu;
k httunne eeldas pimedat, vaimustunud heakskiitu, mida meie ajal on raske
ette kujutada; v i siis s na vanaoim, mis oli lahutamatult seotud niisuguste
m istetega nagu pahelisus ja dekadents. Aga teatavate uuskeele s nade,
n iteks s na
mitte niiv rd m tete v ljendamises kui nende h vitamises. Need s nad, mida
oli paratamatult v hesel hulgal, olid oma t hendust pidevalt avardanud, kuni
nad sisaldasid endas terveid s nade kogumeid, mida v is n d k rvale j tta
ja unustada, sest neid kattis piisavalt ksainus k ikeh lmav termin.
Peamiseks raskuseks, millega uuskeele s naraamatu koostajad maadlesid, ei
olnud mitte uute s nade v ljam tlemine, vaid see, et kui need s nad olid
v lja m eldud, tuli kindlaks m rata, mida nad t hendavad, s.t. tuli
kindlaks m rata, mis s nar hma nad oma olemasoluga v lja t rjuvad.
Nagu me s na vaba puhul juba n gime, oli m nikord mugavuse p rast alles
j etud s nu, millel oli algselt olnud ketserlik t hendus, aga ainult
puhastatuna soovimatutest t hendusvarjunditest. L putu hulk teisi s nu, nagu
demokraatia, teadus
katsid m ned vaips nad, ja kattes neid, h vitasid nad. N iteks k ik s nad,
mis r hmitusid niisuguste m istete nagu v rdsus ja vabadus mber, sisaldusid
hesainsas s nas
r hmitusid niisuguste m istete nagu objektiivsus ja ratsionaalsus mber,
sisaldusid hesainsas s nas vanaoim. T psem m ratlus oleks olnud ohtlik.
Partei liikmeilt n uti silmaringi, mis sarnanes vanade heebrealaste
silmaringiga, kes teadsid, ilma et nad palju muud oleksid teadnud, et k ik
teised rahvad peale nende kummardavad ebajumalaid. Neil polnud vaja teada,
et nende jumalate nimi on Baal, Osiris, Moolok, Astaroth jne.; mida v hem
nad neist teadsid, seda parem nende igeusklikkusele. Nad teadsid Jehoovat
ja Jehoova k ske, ja seega nad teadsid, et k ik teise nimega v i teiste
atribuutidega jumalad on ebajumalad. Umbes samamoodi teadis ka Partei liige,
mida ige k itumine n uab, ja teadis vaid rmiselt hmaselt ja ldjoontes,
missuguseid k rvalekaldumisi sellest esineb. N iteks tema suguelu
reguleerisid t ielikult kaks uuskeele s na
k ikv imalikke seksuaalseid h lbeid. Siia alla k isid liiderlikkus,
abielurikkumine, homoseksualism ja muud perverssused ja lisaks sellele veel
normaalne vahekord ainult selle enda p rast. Polnud mingit vajadust neid
eraldi les lugeda, sest nad k ik olid v rdselt taunitavad ja
p him tteliselt surmanuhtlusega karistatavad. Kui C-s nastikus, mis koosnes
teaduslikest ja tehnilistest terminitest, oligi tarvis t psemalt eristada
seksuaalv rastusi ja tuua ra nende nimetused, siis tavalisel kodanikul
polnud neid vaja. Ta teadis, mida t hendab heaseks - s.o. normaalne vahekord
mehe ja naise vahel, mille ainsaks eesm rgiks oli sigitada lapsi, kusjuures
naine ei tohtinud saada f silist naudingut; k ik muu oli seksroim.
Uuskeeles oli peaaegu v imatu arendada mingit ketserlikku m tet kaugemale
t demusest, et see on ketserlik, - teispool seda punkti puudusid vajalikud
s nad.
kski B-s nastiku s nadest polnud ideoloogiliselt neutraalne. Paljud
neist olid eufemismid. N iteks sellised s nad nagu l bulaager
(sunnit laager) v i ramin (rahuministeerium, s.t. s jaministeerium)
t hendasid peaaegu t ielikku vastandit sellele, mida nad n iliselt
v ljendasid. Teisest k ljest ilmutasid m ned s nad siirast ja p lglikku
arusaamist Okeaania hiskonna t elisest loomusest. N iteks niisugune s na
nagu proles t, mis t hendas odavat meelelahutust ja valeinformatsiooni,
mida Partei laiadele massidele pakkus. Teised s nad j lle olid
ambivalentsed, t hendades Partei puhul head, tema vaenlaste puhul aga halba.
Ja lisaks sellele oli veel terve hulk s nu, mis esimesel pilgul tundusid
olevat lihtsalt l hendid ja mille ideoloogiline v rving ei tulenenud mitte
nende t hendusest, vaid struktuurist.
Niipalju kui v imalik, paigutati k ik see, millel oli v i millel v is
olla mingigi poliitiline t hendus, B-s nastikku. K igi organisatsioonide,
doktriinide, riikide, institutsioonide v i avalike hoonete nimetust k rbiti,
et seda mugandada heksainsaks, kergesti h ldatavaks, v imalikult v ikese
osiste p ritolule viitavate silpide arvuga s naks. N iteks T eministeeriumi
arhiiviosakonda, kus t tas Winston Smith, nimetati arhos, kirjandusosakonda
kirjos, televisiooniosakonda teleos jne. Ja seda ei tehtud mitte ainult aja
kokkuhoiu huvides. Juba 20. sajandi algk mnenditel olid niisugused otsakuti
l kitud s nad ja fraasid poliitilisele keelele iseloomulikud, ja seejuures
t heldati, et seda laadi l hendite kasutamise tendents ilmnes eesk tt
totalitaarse korraga riikides ja organisatsioonides. N iteks v iks tuua
niisugused s nad nagu nats, Gestapo, Komintern ja agitprop. Algul kohaldati
seda moodust n.- . instinktiivselt, aga uuskeeles kasutati seda juba kindla
eesm rgiga. Saadi aru, et niimoodi s nu l hendades ahendatakse ja muudetakse
m rkamatult nende t hendust, l igates l bi suurema osa assotsiatsioone, mis
muidu nendega seostuksid. N iteks s nad Kommunistlik Internatsionaal toovad
silme ette koondpildi lemaailmsest vendlusest, punastest lippudest,
barrikaadidest, Karl Marxist ja Pariisi Kommuunist. S na
organisatsioonile ja selgelt m ratletud doktriinide kogumile. See vastab
millelegi niisama kergesti ratuntavale ja oma otstarbelt niisama piiratule
nagu tool v i laud.
v ib v lja elda peaaegu ilma m tlemata, samal ajal kui Kommunistlik
Internatsionaal on midagi niisugust, mis sunnib kas v i viivukski peatuma.
Samuti tekib niisuguse s na puhul nagu T min hoopis v hem assotsiatsioone
kui T eministeeriumi puhul ja need on kergemini kontrollitavad. Sellest siis
ka p d s nu l hendada, kus iganes v imalik, ja peaaegu liialdatud hool,
mida rakendati selleks, et teha k ik s nad kergesti h ldatavaks.
Uuskeeles kaalus eufooria les k ik muud aspektid peale t henduse
t psuse. Grammatika reeglip rasus ohverdati sellele alati, kui see tundus
olevat p hjendatud. Ja t iesti igustatult, sest vaja l ks, eesk tt
poliitilisteks eesm rkideks, hem ttelise t hendusega l hikesi k rbitud
s num, mida saaks kiiresti kuuldavale tuua ja mis rataksid r kija
teadvuses minimaalselt vastukaja. See, et peaaegu k ik B-s nastiku s nad
olid pris sarnased, ainult suurendas nende m ju. Peaaegu eranditult olid
need s nad -
seksroim, l bulaager, ingsots, k httunne, oimpol
v i kolmesilbilised, r huga v rdselt esimesel ja viimasel silbil. Nende
kasutamine tingis vatrava k nestiili, mis oli htaegu stakaatolik ja
monotoonne. Ja see oli just see, mida taotletigi. Eesm rgiks oli muuta k ne,
ja eriti k ne, mis ei olnud ideoloogiliselt neutraalne, teadvusest nii
s ltumatuks kui v hegi v imalik. Igap evases elus oli kindlasti vaja,
v hemalt m nikord, enne m telda, kui sa midagi tlesid, aga Partei liige,
kellelt oodati seisukohav ttu m nes poliitilises v i eetilises k simuses,
pidi olema v imeline pritsima igeid seisukohti niisama automaatselt nagu
kuulipilduja pritsib kuule. Selleks valmistas teda ette treening, keel andis
talle peaaegu lollikindla instrumendi, ja s nade tsensuur oma kalgi k la ja
teatava tahtliku inetusega, mis oli koosk las ingsotsi vaimuga, aitas asjale
veelgi kaasa.
Ja kaasa aitas ka asjaolu, et valida oli v ga v he s nu. Meie keelega
v rreldes oli uuskeele s navara imev ike ja pidevalt leiutati moodusi,
kuidas seda veelgi kahandada. T epoolest, uuskeel erines enamikust teistest
keeltest sellega, et s navara v henes iga aastaga, selle asemel et
suureneda. Ja see kahanemine tuli aiva kasuks, sest mida v iksem oli
valikuv imalus, seda v iksem oli kiusatus m tlema j da. L ppkokkuv ttes
loodeti j uda niikaugele, et artikuleeritud k ne v ljub k rist ilma k rgema
n rvitalitluse osav tuta. Seda eesm rki tunnistati ausalt uuskeele s nas
Nagu mitmed teisedki s nad B-s nastikus, oli ka pr kpruuk t henduselt
ambivalentne. Kui v ljapr ksutud arvamused olid igeusklikud, siis
v ljendas see s na ksnes heakskiitu, ja kui ъTimes viitas m nele Partei
k nemehele kui kaksislisahea pr kpruukurile, siis k las see meeldiva ja
v rtusliku komplimendina.
C-s nastik. C-s nastik oli teistele t ienduseks ja koosnes l binisti
teaduslikest ja tehnilistest terminitest. Need sarnanesid t nap eval
kasutatavate teaduslike terminitega ja neid tuletati samadest t vedest, aga
tavakohaselt kanti hoolt nende range m ratlemise eest ja laasiti nad
soovimatutest t hendusvarjunditest. Nad allusid samadele
grammatikareeglitele kui kahe lej nud s nastiku s nadki. Igap evases
k nekeeles v i poliitilises arutluses esines C-r hma s nu aga v he v he. Iga
teaduslik t taja v i tehnik v i leida k ik talle vajaminevad s nad tema
eriala tarvis koostatud loendist, aga harva oli tal t ielikumat levaadet
teistes loendites esinevatest s nadest. Neid s nu, mis olid hised k ikides
loendites, oli v ga v he ja polnud olemas s navara, mis oleks v ljendanud
teaduse kui vaimulaadi v i m tlemisviisi funktsioone, s ltumata selle
eriharudest. Ja muidugi puudus ka s na m iste 'teadus' t histamiseks, sest
k ik teadused, mida see s na oleks v inud kokku v tta, olid juba piisavalt
kaetud s naga
Eeltoodud levaatest on n ha, et uuskeeles on ketserlike m tete
v ljendamine - lalpool v ga madalat taset - peaaegu v imatu. Muidugi oli
v imalik v ga tahumata kujul kuuldavale tuua midagi ketserlikku, mis k las
nagu p haduseteotus. Nii n iteks oli v imalik elda: Suur Vend on ebahea.
Aga seda v idet, mis k las igeuslike k rvus lihtsalt kui ilmne absurdsus,
ei olnud v imalik m istuslike argumentidega toetada, sest vajalikke s nu ei
olnud lihtsalt olemas. Ingsotsile vaenulikke m tteid sai m lgutada ksnes
hmasel s natul kujul ja neid sai t histada vaid v ga venivate terminitega,
mis panid hte patta ja m istsid hukka terveid ketserluse r hmi, neid
t psemalt m ratlemata. Tegelikult sai uuskeelt ketserlikel eesm rkidel
kasutada ainult m nda tema s na omavoliliselt vanakeelde tagasi t lkides.
N iteks oli uuskeeles v imalik elda: K ik inimesed on v rdsed, aga ainult
selle m ttes, nagu vanakeeles oli v imalik elda: K ik inimesed on
punap ised. See lause ei olnud grammatiliselt vigane, aga v ide, mida ta
sisaldas, oli ilmselt v r, s.t. k ik inimesed on suuruse, kaalu ja j u
poolest v rdsed. Poliitilise v rdsuse m istet ei olnud enam olemas ja
j relikult oli see k rvalt hendus s nast v rdne v lja puhastatud. 1984.
aastal, kui vanakeel oli veel normaalne suhtlemisvahend, oli teoreetiliselt
olemas oht, et uuskeele s nu kasutades v ib m nele meelde tulla nende algne
t hendus. Tegelikult polnud helgi
h sti omandanud inimesel raske seda v ltida, ja m ni p lvkond hiljem ei
oleks enam isegi niisuguse v ratuse v imalust olnud. Uuskeele kui oma ainsa
keelega leskasvanud inimene ei oleks lihtsalt teadnud, et s nal v rdne on
kunagi olnud k rvalt hendus 'poliitiliselt v rdne' v i et
inimene, kes pole iial midagi malest kuulnud, ei tea
k rvalt hendust. Tal oleks v imatu olnud sooritada paljusid kuritegusid ja
eksisamme, sest neil poleks olnud nime ja nad oleksid olnud selle t ttu
kujuteldamatud. Ja oli ette n ha, et aja m dudes muutuvad uuskeele
iseloomulikud tunnused ha valdavamaks: et tema s navara j b j rjest
v iksemaks, et s nade t hendus muutub j rjest kitsamaks ja et v imalus neid
sobimatus seoses kasutada aina kahaneb.
Kui vanakeel oleks olnud kord l plikult v lja t rjutud, oleks ka
viimane side minevikuga olnud l bi l igatud. Ajalugu oli juba mber
kirjutatud, aga siin-seal oli veel s ilinud puudulikult tsenseeritud
minevikukirjanduse fragmente, ja niikaua kui osati vanakeelt, oli v imalik
neid lugeda. Tulevikus oleksid s rased juhuslikult s ilinud fragmendid
olnud arusaamatud ja t lgitamatud. V imatu oli ksk ik mis tekstil iku
vanakeelest uuskeelde t lkida, kui see ei puudutanud just m nd tehnilist
menetlust v i m nd v ga lihtsat igap evast tegevust v i kui see ei olnud oma
suunitluselt igeusklik (uuskeele termin oleks heaoimlik). Tegelikult
t hendas see, et htegi raamatut, mis oli kirjutatud enne 1960. aastat,
polnud v imalik t ielikult t lkida. Revolutsioonieelset kirjandust sai
t lkida ksnes ideoloogiliselt, s.t. muuta nii sisu kui vormi. V tame
n iteks ldtuntud passuse Iseseisvusdeklaratsioonist:
Neid t desid me peame endastm istetavaks, et k ik inimesed on loodud
v rdseks, et Looja on neile andnud teatud v randamatud igused, sealhulgas
iguse elule, vabadusele ja nnetaotlusele. Et nende iguste tagamiseks
asutatakse inimeste poolt Valitsusi, mis ammutavad oma v imu valitsetavate
n usolekust. - Et kui iganes m ni Valitsusvorm muutub neile eesm rkidele
ohtlikuks, on Rahval igus seda muuta v i ra kaotada ja asutada uus
Valitsus...
Oleks olnud t iesti v imatu seda uuskeelde t lkida, nii et originaali
m te oleks s ilinud. K ige l hemale sellele oleks j utud sel teel, et kogu
see passus oleks neelatud hteainsasse s nasse roimoim. T ielik t lge oleks
saanud olla ainult ideoloogiline t lge, millega Jeffersoni s nad oleksid
muutunud paneg rikaks absoluutsele valitsusele.
Ja t epoolest, suur hulk minevikukirjandust oligi juba sel meetodil
mber kirjutatud. Prestiiz^i kaalutlustel oli soovitav teatavate ajalooliste
isikute m lestuse s ilitamine, viies aga samal ajal nende p randi koosk lla
ingsotsi filosoofiaga. Mitmed kirjanikud, nagu Shakespeare, Milton, Swift,
Byron, Dickens ja m ned teised, olidki juba t lkimisel: kui sellega oleks
valmis j utud, oleksid nende originaalteosed koos k ige muu
minevikukirjandusest s ilinuga l inud h vitamisele. See t lkimine oli
aeglane ja vaevan udev tegevus ja polnud loota, et sellega oleks enne XXI
sajandi esimest v i teist aastak mmet maha saadud. Oli olemas ka suur hulk
puht utilitaarset kirjandust - h davajalikud k siraamatud ja muu s rane,
mida tuli samal kombel t delda. Just peamiselt sellest, et anda aega
ettevalmistavaks t lket ks, oligi l plik leminek uuskeelele m ratud alles
aastale 2050.