puhast tunnet, sest k ik oli tembitud hirmu ja vihkamisega. Nendegi embus
oli olnud v itlus ja rahuldus v it. See oli hoop Partei pihta. See oli
poliitiline akt.
ъMe v ime ks kord veel siia tulla, tles Julia. ъ ldiselt on ohutu
hte peidukohta kaks korda kasutada. Aga muidugi mitte varem kui kuu v i
kahe p rast.
Niipea kui ta rkas, muutus kohe ta olek. Ta oli j lle vilgas ja
asjalik, ta pani riided selga, sidus helepunase v v le ja asus
ksikasjaliselt tagasiteed v lja t tama. Tundus olevat loomulik see tema
hooleks j tta. Tal oli ilmselt praktilist taipu, mis Winstonil puudus, ja
paistis, et tal on ka p hjalikke teadmisi Londoni mbruse kohta, mis ta oli
kogunud lugematutel rahvamatkadel. Marsruut, mille ta Winstonile andis,
erines t ielikult sellest, mida m da Winston siia oli tulnud, ja viis
hoopis teise raudteejaama. ъ ra mine kunagi tagasi sama teed, mida m da sa
tulid, tles ta, nagu mingit t htsat p him tet kuulutades. Tema lahkub
esimesena ja Winstonil tuleb pool tundi oodata, enne kui talle j rgneda.
Ta nimetas he koha, kus nad v iksid p rast t d kokku saada, j rgmine
n dal. See oli ks t nav hes vaesemas linnaosas, kus oli rahvarohke ja
k rarikas turg. Ta k nnib seal m gilaudade vahel, tehes n o, nagu otsiks
kingapaelu v i n elel nga. Kui ta leiab, et hk on puhas, nuuskab ta nina,
kui Winston tema kohale j uab: vastasel korral m dugu temast nagu v rast.
Hea nne korral saab rahvasummas veerand tundi ohutult vestelda ja uue
kohtumise m rata.
ъJa n d ma pean minema, tles ta niipea, kui Winston oli juhtn rid
ra kuulanud. ъ heksateist kolmk mmend ma pean linnas tagasi olema. Ma pean
minema paariks tunniks Noorte Antiseksuaalsesse Liitu, lendlehti laiali
jagama v i midagi niisugust. Kas pole udne? Klopi mind, palun, puhtaks. Ega
mul juustes oksaraagusid pole? Ei ole? N gemiseni siis, kallis, n gemiseni!
Ta viskus Winstoni k te vahele, suudles teda peaaegu v givaldselt, ja
hetke p rast rajas endale teed l bi v sa ning kadus h letult metsa. Ja ikka
veel ei teadnud Winston tema perekonnanime v i tema aadressi. Aga muidugi,
sel polnud ka erilist t htsust, sest oli t iesti m eldamatu, et nad
kohtuksid kunagi kuskil siseruumis v i vahetaksid kirjalikke teateid.
Juhtus nii, et sellele lagendikule metsas ei tulnud nad enam iial
tagasi. Maikuu jooksul nnestus neil veel ainult hel korral armatseda. Ja
seda hes teises peidukohas, mida Julia teadis, he varemetes kiriku
kellatornis, peaaegu v ljasurnud maanurgas, kuhu kolmek mne aasta eest oli
kukkunud aatomipomm. See oli hea peidupaik, kui sa l puks kohal olid, aga
sinna p semine oli v ga ohtlik. Muidu nad v isid kohtuda ainult t naval,
igal htul eri paigas ja kunagi mitte le poole tunni korraga. T naval oli
aga v imalik siiski mingil moel vestelda. K nniteel sagivas inimsummas
triivides, mitte p ris k rvuti ja kordagi teineteise poole vaatamata,
pidasid nad kummalist katkendlikku kahek net, mis plinkis nagu majakas,
vakatas niipea, kui n htavale ilmus Partei vormiriietus v i kui sattuti
teleekraani l hedusse, s lmus siis m ne minuti p rast uuesti poole lause
pealt, j i j rsult pooleli, kui nad l ksid kokkulepitud kohas lahku, ja
j tkus peaaegu sissejuhatuseta j rgmisel p eval. Julia paistis sellise
vestlemisviisiga sna harjunud olevat, ta nimetas seda ъj relmaksuga
vestluseks . Ta oli ka llatavalt osav ilma huuli liigutamata r kima. Aga
kuu aja jooksul peaaegu igal htul kohtudes sattusid nad ainult ks kord
suudlema. Nad astusid vaikides m da ht k rvalt navat. (Julia ei r kinud
iial, kui nad ei olnud peat naval), kui kki kostis k rvulukustav plahvatus,
maapind vappus, mberringi l ks pimedaks ja Winston leidis end maas lebamas,
p rutatud ja kohkunud. Rakettm rsk oli n htavasti v ga l hedal l hkenud.
kki j udis tema teadvusse, et m ne sentimeetri kaugusel tema n ost on Julia
n gu, surnukahvatu, lubivalge. Isegi ta huuled olid valged. Ta on surnud!
Winston t mbas ta enda vastu ja taipas siis, et ta suudleb elusat sooja
n gu. Aga tema huultele kleepus midagi pulberjat. Nende m lema n gu oli
paksult krohvipuruga kaetud.
Oli htuid, kus nad j udsid kohtumispaika ja pidid siis teineteisest
m duma, silmagi pilgutamata, sest nurga tagant tuli parajasti v lja patrull
v i pea kohal h ljus helikopter. Ja isegi kui h daohtusid oleks v hem olnud,
oli raske kohtumiseks aega leida. Winstoni t n dal oli kuusk mmend tundi
pikk, Julial isegi veel pikem, ja vabad p evad olenesid t rohkusest ja ei
langenud sageli kokku. Eriti Julial oli harva terve htu vaba. Ta veetis
tohutult palju aega loengutel ja demonstratsioonidel, levitas Noorte
Antiseksuaalse Liidu kirjandust, tegi vihkamise n dalaks loosungeid, kogus
kokkuhoiukampaania ajal annetusi ja nii edasi. Tema meelest tasus see ra;
see oli kamuflaaz^. T ites v iksemaid reegleid, v is rikkuda t htsamaid. Ta
hutas ka Winstonit veel ht htut ohvriks tooma ja panema end kirja
htusteks s jamoona valmistamise t deks, mida vabatahtlikult tegid k ik
agarad Partei liikmed. Niisiis veetis Winston n d hel htul n dalas neli
halvavalt t tut tundi kehva laevalgusega t mbetuulises t kojas, kus
haamrite k lksumine segunes mornilt teleekraani rgamisega, ja kruvis kokku
mingeid metallit kke, mis v isid olla pommis tikute osad.
Kui nad kellatornis kohtusid, t itsid nad oma fragmentaarsesse
vestlusesse j nud l nki. Oli l skav htupoolik. O^hk v ikeses nelinurkses
ruumis kirikukellade kohal oli kuum ning liikumatu ja haises v ngelt
tuvis nniku j rele. Nad istusid mitu tundi oksaraagudega kaetud tolmusel
p randal ja aeg-ajalt t usis ks neist p sti, et heita pilk l bi laskeava ja
teha kindlaks, et kedagi ei ole tulemas.
Julia oli kahek mne kuue aastane. Ta elas heselamus koos kolmek mne
teise t drukuga (ъKogu aeg naiste haisus! Kuidas ma vihkan naisi! torkas ta
vahele) ja ta t tas, nagu Winston oli oletanud, ilukirjandusosakonnas
romaanikirjutamise masinate peal. Talle meeldis tema t , mis seisnes
peamiselt v imsate, aga kapriissete elektrimootorite k itamises ja
hooldamises. Ta ei olnud ъtarkpea , pigem meeldis talle midagi k tega teha
ja ta tundis end masinate seas kodus. Ta v is kirjeldada kogu romaani
valmimisprotsessi, alates plaanikomitee ldistest juhistest kuni
redigeerimisbrigaadi l pliku viimistluseni. Aga t l pp-produkt teda ei
huvitanud. ъMa ei armasta lugeda, tles ta. Raamatud on samasugused
kaubaartiklid, mida tuleb toota, nagu n iteks moos ja kingapaelad.
Tal ei olnud m lestusi varasemast ajast kui kuuek mnendate aastate
algus ja ainus isik, keda ta oli tundnud, kes oli talla palju r kinud
Revolutsiooni-eelsetest aegadest, oli vanaisa, kes oli ra kadunud siis, kui
tema oli kaheksa aastane. Koolis oli teda valitud hokiv istkonna kapteniks
ja ta oli kahel aastal j rjest v itnud v imlemisauhinna. Ta oli olnud
Luurajate salgajuht ja Noorsoo hingu osakonnasekret r, enne Noorte
Antiseksuaalsesse Liitu astumist. Ta oli alati heas kirjas olnud. Teda oli
valitud isegi (ja see oli kindel m rk heast reputatsioonist) t le
pornosekki, ilukirjandusosakonna allsektorisse, mis produtseeris k ige
n rusemat pornograafiat prolede hulgas levitamiseks. Inimesed, kes seal
t tasid, kutsusid seda s nnikulaudaks, tles ta. Sinna oli ta j nud umbes
aastaks, aidates toota pitseeritud pakendis raamatuid, pealkirjaga nagu
ъ gedad lood v i ъ ks t tarlasteg mnaasiumis , mis olid m eldud selleks,
et proletariaadi noorukeile j ks neid vargsi ostes mulje, et nad on saanud
osta midagi p randaalust.
ъKuidas need raamatud siis on ka? tundis Winston huvi.
ъAh, udne pahn. Nad on nii igavad, aus na. Neil on seal k igest kuus
erinevat s z^eed, mida nad aeg-ajalt natuke kohendavad. Mina olin muidugi
ainult kaleidoskoobi peal. Ma pole kunagi redigeerimisbrigaadis olnud. Ma ei
ole k llalt kirjanduslik t p, mu kallis, isegi mitte selle jaoks.
Oma h mmastuseks kuulis Winston, et k ik pornoseki t tajad, v lja
arvatud osakonnajuhatajad, on t drukud. Valitses teoreetiline seisukoht, et
mehed, kelle sugutung ei allu sel m ral kontrollile nagu naistel, on
suuremas ohus, et see sopp, millega nad tegelevad, neid rikub.
ъKa abielunaisi ei taheta sinna v tta, lisas Julia. ъAga t drukud
arvatakse nii puhtakesed olevat. No siin on igatahes ks, kes ei ole.
Tal oli esimene romaan olnud kuueteistk mneaastaselt, he
kuuek mneaastase Partei liikmega, kes sooritas hiljem enesetapu, et v ltida
arreteerimist. ъJa h sti tegi, tles Julia, ъmuidu oleksid nad temalt
lekuulamisel minu nime v lja pressinud. P rast seda oli tal olnud palju
teisi. Elu, nii nagu tema seda k sitas, oli v ga lihtne. Sina tahad elust
r mu tunda; ъnemad , s.t. Partei, tahavad seda takistada; sina rikud
reegleid, nii kuidas v hegi saad. Tema meelest paistis olevat htemoodi
loomulik nii see, et ъnemad tahavad r vida sinu r musid, kui see, et sina
tahad j da p dmatuks. Ta vihkas Parteid ja tles seda v lja k ige
tooremata s nadega, aga sellega tema kriitika piirduski. Partei doktriin
l ks talle korda ainult niipalju, kuiv rd see puutus otseselt tema eraellu.
Winston m rkas, et ta ei kasuta uuskeele s nu, v lja arvatud need, mis olid
juba igap evaseks muutunud. Ta ei olnud iial kuulnud Vennaskonnast ja
keeldus uskumast selle olemasolu. Igasugune organiseeritud vastuhakk
Parteile oli tema meelest l bikukkumisele m ratud ja rumal. Palju targem
oli vaikselt reegleid rikkuda ja ellu j da. Winston arutas endamisi, kui
palju v ib olla noorema p lvkonna hulgas niisuguseid nagu Julia, - inimesi,
kes olid les kasvanud Revolutsiooni maailmas, kes ei teadnud midagi muud,
v ttes Parteid igavesena nagu taevast oma pea kohal, m ssamata tema v imu
vastu ja p des teda lihtsalt ninapidi vedada nagu j nes jahikoera.
Nad ei arutanud abiellumise v imalust. See oli nii ebareaalne, et
sellele ei tasunud m eldagi. kski kujuteldav komitee ei oleks iial
niisuguseks abieluks luba andnud, isegi kui Winston oleks kuidagi
Katharine'ist, oma naisest, vabaks saanud. See oli lootusetu unistus.
ъMis inimene su naine oli? k sis Julia.
ъTa oli... tead sa uuskeele s na
igeusklik, v imetu valesti m tlema.
ъEi, seda s na ma ei tea, aga seda sorti inimesi ma tean k ll, v ga
h sti.
Winston hakkas talle jutustama oma abielu lugu, aga kummalisel kombel
n is, et Julia teab juba k ike olulisemat sellest. Ta kirjeldas Winstonile,
peaaegu nagu oleks ta seda n inud v i tundnud, kuidas Katharine'i keha
kangestus, niipea kui Winston teda puudutas, ja kuidas ta Winstonit nagu
k igest j ust eemale n is t ukavat, kuigi ta k ed olid samal ajal tihedasti
mber tema klammerdunud. Winston ei tundnud v himatki raskust Juliaga
niisugustest asjadest r kida: Katharine oli igal juhul juba ammu lakanud
olemast piinav m lestus ja tema peale oli lihtsalt ebameeldiv m elda.
ъMa oleksin ehk k ik v lja kannatanud, kui ei oleks olnud hte asja,
tles ta. Ja ta r kis Juliale sellest v ikesest frigiidsest tseremooniast,
mille Katharine talle iga n dal hel kindlal p eval peale sundis. ъTa vihkas
seda, aga miski ei suutnud panna teda sellest loobuma. Ta nimetas seda, -
aga sa ei arva seda iial ra.
ъMeie kohuseks Partei vastu, tles Julia pikemalt m tlemata.
ъKuidas sa seda tead?
ъMina olen ka koolis k inud, kullake. Suguelu petus kord kuus alates
kuueteistk mnendast eluaastast. Samuti Noorsoo hingus. Seda tambitakse sulle
aastate kaupa sisse. Ja ma julgen elda, et paljudel juhtudel see m jub. Aga
muidugi iial ei v i teada, inimesed on nii silmakirjalikud.
Ja ta hakkas seda teemat arendama. Julial taandus alati k ik tema
seksuaalsusele. Ja niipea kui ta selleni j udis, ilmutas ta suurt
l bin gelikkust. Erinevalt Winstonist m istis ta Partei seksuaalse
puritaanluse sisimat m tet. Asi ei olnud mitte ainult selles, et sugutung
loob omaette maailma, mis on v ljaspool Partei kontrolli ja mis tuleb
j relikult h vitada, kui v imalik. Palju olulisem oli see, et suguline
rahuldamatus tekitab h steeriat, mis on v ga teretulnud, sest seda saab
muundada s japalavikuks ja juhikultuseks. Julia arutles n nda:
ъArmastades kulutab inimene energiat ja tunneb ennast p rast seda
nnelikuna ega hooli enam millestki. Nemad ei kannata seda v lja, et sa
niimoodi ennast tunned. Nad tahavad, et sa oleksid kogu aeg pinge all. K ik
see edasi-tagasi marssimine ja hurraa karjumine ja lippude lehvitamine on
lihtsalt raisatud potents. Kui inimene on sisimas nnelik, mis l heb talle
siis korda Suur Vend v i kolmaastakuplaan v i kaks vihkamise minutit v i
k ik see muu ilge jama?
See on ige, m tles Winston. Kasinuse ja poliitilise igeusklikkuse
vahel on otsene side. Sest kuidas veel hoida hirm, vihkamine ja n drameelne
kergeusklikkus, mida Partei oma liikmetelt n uab, vajalikul k rgusel, kui
mitte m nd v imsat instinkti kinni korkides ja seda t ukej una kasutades?
Sugutung oli Parteile ohtlik, ja Partei oli selle oma teenistusse
rakendanud. Ja sama trikk oli l bi tehtud ka vanemlike instinktidega.
Perekonda tegelikult likvideerida ei saanud, ja niisiis kutsuti vanemaid
les hoolitsema oma laste eest peaaegu vanamoelisel kombel. Lapsi aga
keerati s stemaatiliselt vanemate vastu ja petati neid isa-ema j rel
nuhkima ja nende libastumistest ette kandma. Perekond oli muutunud
tegelikult M ttepolitsei allasutuseks. See oli kaval leiutis, mille abil sai
k iki inimesi hoida d kui p evad informaatorite valve all, kes neid k ige
paremini tundsid.
Ta m te kaldus kki taas Katharine'ile. Katharine oleks teda kahtlemata
M ttepolitseisse les andnud, kui ta ei oleks juhtumisi olnud liiga rumal,
et tema vaadete ketserlust taibata. Aga see, mille t ttu Katharine talle
tegelikult praegu meelde oli tulnud, oli p rastl unane l mmatav kuumus, mis
oli toonud talle higipisarad laubale. Ta hakkas Juliale r kima, mis oli
juhtunud v i igemini mis oli j nud juhtumata hel teisel leitsakulisel
suvep rastl unal, ksteist aastat tagasi.
See juhtus kolm v i neli kuud p rast abiellumist. Nad olid Kenti
mbruses mingil rahvamatkal ja eksisid ra. Nad olid teistest ainult paar
minutit maha j nud, aga p rasid vale k tt ja sattusid kki he vana
kriidimurru servale. P stloodis sein laskus k mne-kahek mne meetri s gavusse
ja all olid suured kivim rakad. L heduses polnud kedagi, kellelt teed
k sida. Ja niipea kui Katharine taipas, et nad on ra eksinud, muutus ta
v ga rahutuks. Kas v i hetkekski k ratsevast matkakambast eraldumine tekitas
temas s tunnet. Ta tahtis m da tuldud teed tagasi rutata, et teise suunda
keerata. Aga just siis m rkas Winston all s gaval paari kaljupraost
v ljaulatuvat metsvitsapuhmast. hes puhmas oli kahte v rvi isi, fuksiin-
ja telliskivipunaseid, mis v rsusid ilmselt samast juurest. Winston polnud
varem midagi s rast n inud ja ta kutsus Katharine'it vaatama:
ъVaata, Katharine! N ed neid isi? Seda nutti seal all s gaval. N ed,
et ied on kahte v rvi!
Katharine oli juba minema hakanud, aga tuli korraks sna rritunult
tagasi. Ta kummardus isegi le kaljuserva, et n ha, mida Winston talle
n itab. Winston seisis tema taga ja pani talle k e mber piha, et teda
toetada. Ja kki ta tajus, kui ksi nad on. L heduses polnud hingelistki,
kski leht ei liikunud, isegi linnud ei laulnud. Oht, et kuskile on peidetud
m ni mikrofon, oli niisuguses paigas nagu see siin v ga v ike, ja isegi kui
seal oleks olnud m ni mikrofon, oleks see kinni p dnud ainult h li. Oli
kuum ramb p rastl unatund. P ike l skas nende kohal, Winstoni n gu
leemendas higist. Ja p he kargas m te, et...
ъMiks sa teda alla ei t uganud? k sis Julia. ъMina k ll oleksin seda
teinud.
ъJah, kallis, sina muidugi. Ja mina ka, kui ma oleksin olnud see, kes
ma praegu olen. V ib-olla, kuigi ma ei ole selles kindel.
ъKas sa kahetsed, et sa seda ei teinud?
ъJah. ldiselt ma kahetsen k ll, et ma seda ei teinud.
Nad istusid k rvuti tolmusel p randal. Ta t mbas Julia enda vastu.
Julia pea puhkas Winstoni lal ja tema juuste meeldiv l hn mattis enda alla
tuvis nniku leha. Ta on v ga noor, m tles Winston, ja loodab veel midagi
elult, ta ei saa aru, et vastumeelse inimese kuristikku t ukamine ei lahenda
midagi.
ъTegelikult poleks see midagi muutnud, tles ta.
ъMiks sa siis kahetsed, et sa seda ei teinud?
ъLihtsalt sellep rast, et ma eelistan tegu tegevusetusele. Selles
m ngus, mida me m ngime, ei ole v imalik v ita. M ni kaotus ei ole lihtsalt
nii r nk kui teised, see on k ik.
Ta tundis, et Julia kehitab rahulolematult lgu. T druk vaidles talle
vastu alati, kui ta midagi niisugust tles: ta ei soostunud pidama seda
loodusseaduseks, et indiviid saab alati l a. Mingil moel taipas ta k ll, et
ta on hukkumisele m ratud, et varem v i hiljem saab M ttepolitsei ta k tte
ja tapab ta, aga samas uskus ta ikkagi, et kuidagi on v imalik les ehitada
salajast maailma, kus v ib oma tahtmist m da elada. L ks vaja ainult nne,
osavust ja jultumust. Ta ei saanud aru, et niisugust asja nagu nn ei ole
olemas, et v it nihkub kuskile kaugesse tulevikku, kui nemad on juba ammu
surnud, et sellest hetkest peale, kui sa Parteile s ja kuulutad, on parem
m elda endast kui laibast.
ъMe oleme surnud, tles Winston.
ъMe ei ole veel surnud, vastas Julia lihtsalt.
ъF siliselt mitte. Kuus kuud, aasta, v ib-olla viis aastat. Mina
kardan surma. Sina oled noor, nii et arvatavasti kardad sina seda veel
rohkem kui mina. Muidugi me p ame seda edasi l kata, nii palju kui saame.
Aga see ei loe. Niikaua kui inimolend j b inimolendiks, on surm ja elu ks
ja seesama.
ъAh, jama! Kellega sa parema meelega magaksid, minuga v i luukerega?
Kas sa ei r musta, et sa oled elus? Kas sa niisugust asja ei tunne: see
olen mina, see on mu k si, see on mu jalg, ma olen olemas, ma olen lihast ja
verest, ma elan! Kas see sulle ei meeldi?
Ta p ras end ja surus oma rinna vastu Winstonit. Winston tundis tema
rindu, k pseid, aga prinke, l bi tunkede. Julia keha oleks nagu osa oma
noorusest ja eluj ust Winstonisse valanud.
ъJah, meeldib k ll, tles ta.
ъ ra r gi siis enam surmast. Ja kuula n d, kallis, me peame j rgmise
kohtumise asjus kokku leppima. Me v ime n d j lle sinna metsalagendikule
minna. Me oleme k llalt pika vahe pidanud. Aga sul tuleb seekord sinna teist
teed m da minna. Mul on k ik valmis m eldud. Sa s idad rongiga - vaata, ma
joonistan sulle.
Ja omal asjalikul moel kaapis ta kokku v ikese tolmunelinurga ja asus
tuvipesast pudenenud oksaraoga p randale kaarti joonistama.
Winston vaatas, mr. Charringtoni poe pealses toauberikus ringi. Tohutu
suur, kulunud tekkide ja p rita padjaga voodi akna all oli les tehtud.
Kaminasimsil tiksus vanamoeline, kaheteistk mnetunnise jaotusega kell.
Nurgas, klapplaual, helkis tuhmilt eelmise k lask igu ajal ostetud klaasist
kirjapress.
Kaminarestil olid mr. Charringtonilt saadud m lkis plekkpriimus,
kastrul ja kaks tassi. Winston s tas priimuse ja pani vee tulele. Tal oli
kaasas pakk ъV idu kohvi ja m ned sahariinitabletid. Kellaosutid n itasid
seitse kaksk mmend, tegelikult oli kell heksateist kaksk mmend. Julia pidi
tulema heksateist kolmk mmend.
Hullus, hullus, kordas s da lakkamatult: teadlik, m ttetu, hukutav
hullus. K igist kuritegudest, millega Partei liige v is hakkama saada, oli
seda laadi lesastumist k ige raskem varjata. O^ieti oli see idee talle p he
tulnud kujutlusena klaasist kirjapressi vastuhelgist klapplaua peegelsiledal
pinnal. Nagu ta oligi arvanud, polnud mr. Charringtonil midagi toa
v lja rimise vastu. Ilmselt r mustas ta nende v heste dollarite le, mida
see sisse t i. Ta ei olnud ka s^okeeritud ega lubanud endale familiaarsusi,
kui selgus, et Winston vajab seda tuba armuasjus. Selle asemel vaatas ta
kuhugi k rvale ja ajas nii ldist juttu, nii delikaatses toonis, nagu tahaks
j tta muljet, et ta on peaaegu n htamatuks muutunud. Omaette olemise
v imalus, tles ta, on v rtuslik asi. Inimesed vajavad kohta, kus
segamatult olla. Ja kui keegi k rvaline juhuslikult teab, et kaks inimest on
sellise koha leidnud, peab ta oma teadmise endale hoidma. Ta lisas, ise
seejuures peaaegu olematuks muutudes, et majal on kaks sissep su, teine
neist hoovi poolt, kust p seb k rvalt navale.
Akna all laulis keegi. Winston piilus ue, olles kindel, et
musliinkardin varjab teda. Juunip ike oli veel k rgel ja p ikesepaistelises
hoovis tatsas ks hiiglasekasvu naine, tugev nagu normandia sammas, punaste
lihaseliste k tega, kotiriidest p ll v l, pesupali ja noori vahet,
riputades kuivama nelinurkseid, valgeid riidet kke, milles Winston tundis
ra lapsem hkmed. Kui tal parajasti pesupulki suus ei olnud, laulis ta
tugeva kontraaldiga:
ъOli petlik see nneootus,
mis m dus kui suve .
Kuid see pilk ja see hetk ja see ulm, mis j i,
see on r vind mu s dame!
See meloodia kummitas juba mitut n dalat terves Londonis.
Muusikaosakonna allasutused tootsid prolede tarbeks lugematul hulgal seda
sorti laulukesi. Niisuguste laulude s nad valmisid ilma inimese osav tuta,
erilise masina - versifikaatori abil. Aga naine laulis nii k lavalt, et
muutis selle jaburuse peaaegu meeldivaks. Winston kuulis naist laulmas ja
tema samme hoovikividel, ja laste kilkeid t naval, ja kuskilt kaugelt
kostvat tasast liiklusm ra, ja siiski oli toas imelikult vaikne, t nu
sellele, et seal ei olnud teleekraani.
Hullus, hullus, hullus! m tles ta j lle. Ei olnud m eldav, et nad
v iksid kasutada seda tuba le paari n dala, ilma et neid tabataks. Aga nad
kumbki ei olnud suutnud vastu panna ahvatlusele omada pelgupaika, mis
kuuluks p riselt neile, nelja seina vahel ja siinsamas l hedal. P rast
kellatornis k imist polnud neil m nda aega v imalik olnud kokku saada.
Vihkamise n dala eel oli t aega tunduvalt pikendatud. Sinna j i k ll veel
terve kuu, aga ulatuslikud ja keerukad ettevalmistused andsid lisat d.
L puks nnestus neil siiski m lemal korraga htupoolik vabaks saada. Nad
olid otsustanud veel kord metsalagendikule minna. Eelmisel htul kohtusid
nad korraks t naval. Tavakohaselt hoidus Winston Julia poole vaatamast, kui
nad rahvahulgas teineteise poole triivisid, aga p guski pilk silmanurgast
laskis m rgata, et Julia on tavalisest kahvatum.
ъEi tule v lja, sosistas ta, niipea kui oli kuuldekaugusse j udnud.
ъMa m tlen homset.
ъMida?
ъHomme htul ma ei saa.
ъMiks?
ъOh, tavaline p hjus. Seekord algas see varem.
Korraks sai Winston maruvihaseks. Selle kuu v ltel, mis ta Juliat
tundis, oli tema tunne t druku vastu oma laadilt muutunud. Algul oli selles
v he t elist meelelisust. Nende esimene he oli lihtsalt tahteakt. Aga
teisest korrast peale muutus k ik. Julia juuste l hn, tema huulte maik, tema
naha n tkus oli nagu imbunud Winstonisse v i hku tema mber. Julia oli
muutunud talle f siliseks vajaduseks, millekski, mida ta ihaldas ja millele
tal oli oma meelest igus. Kui Julia tles, et ta ei saa tulla, tundis ta
end petetuna. Aga just sel hetkel surus rahvahulk nad ligistikku ja nende
k ed puutusid kokku. Julia pigistas kiiresti Winstoni s rmeotsi ja selles
p gusas puudutuses v is aimata igatsust armastuse, ja mitte ksi f silise
l heduse j rele. Winston taipas, et kui elada naisega, siis on s rased
pettumused aeg-ajalt paratamatud; ja teda haaras kki nii suur hellus
t druku vastu, nagu ta varem polnud tundnud. Ta soovis, et nad oleksid juba
k mme aastat abielus. Ta soovis, et nad v iksid t naval k ia, nagu nad
praegu k isid, aga avalikult ja hirmu tundmata, r kides igap evastest
asjadest ja ostes ht-teist majapidamise jaoks. Ja le k ige soovis ta, et
neil oleks ks koht, kus nad v iksid armatseda. Aga m te mr. Charringtonilt
tuba rida ei tulnud talle mitte sel hetkel, vaid alles kunagi j rgmisel
p eval. Kui ta sellest Juliale r kis, j i t druk sellega ootamatult
kiiresti n usse. M lemad teadsid, et see on hullumeelsus. See oli niisama
hea, nagu nad oleksid meelega sammukese hauale l hemale astunud. Kui Winston
oodates voodiservale istus, meenusid talle j lle Armastusministeeriumi
keldrid. Oli imelik, kuidas see ettem ratud udus teadvuses sisse-v lja
l litus. Seal see ootas, kinnitatud tulevikku, eelnedes surmale niisama
kindlalt, nagu 99 eelneb 100-le. V ltida seda ei saanud, aga heal juhul sai
seda ehk edasi l kata; ja selle asemel tehti alatasa teadlikke valikuid, mis
kiirendasid l pu l henemist.
Sel hetkel hakkas trepilt kostma kiireid samme. Julia tormas tuppa. Tal
oli k es j medast pruunist riidest t riistakott, samasugune, nagu tal vahel
ministeeriumis k es oli. Winston astus Juliale vastu, et teda emmata, aga
t druk vabastas end kohe, osalt sellep rast, et tal oli kott ikka veel k es.
ъ ks hetk, tles ta. ъLas ma n itan, mis ma kaasa t in! Kas sa t id
seda j lki ъV idu kohvi? Seda ma arvasin. Sa v id selle minema visata, meil
pole seda vaja. Vaata siia!
Ta laskus p lvili, t mbas koti lahti ja viskas sealt v lja m ned
mutriv tmed ja kruvikeeraja, mis olid k ige peal. Allpool oli mitu n gusat
paberpakki. Esimeses pakis, mille ta Winstonile ulatas, tundus olevat midagi
imelikku ja ometi hmaselt tuttavat. Selles oli midagi rasket ja
liivataolist, mis vajus s rmede all lohku.
ъKas see ei ole suhkur? k sis Winston.
ъT eline suhkur. Mitte sahariin, vaid suhkur. Ja siin on p ts leiba,
t elist leiba, mitte seda meie turvast, ja v ike purk moosi. Ja siin on ks
piimakonserv. Ja n e! - selle le ma olen t eliselt uhke. Ma pidin selle
koguni lapi sisse m hkima, sest -
Aga tal polnud vaja seletada, miks ta oli selle lapi sisse m hkinud.
Juba t itis tuba l hn, kange v rtsine l hn, mis oli nagu tervitus Winstoni
kaugest lapsep lvest, mida v is aga juhuslikult kohata veel praegugi,
pahvakuna m nest kangialusest, enne kui uks kinni t mmati, v i nagu
meeltepettena rahvarohkel t naval, hetkeks ninna l mas ja j lle kadumas.
ъKohv, sosistas Winston, ъt eline kohv!
ъSee on sisepartei kohv. Siin on seda terve kilo, tles Julia.
ъKuidas sul nnestus neid asju hankida?
ъSee on puha sisepartei kraam. Neil sigadel pole millestki puudus,
mitte millestki. Aga kelnerid ja ettekandjad ja teenijad muidugi n ppavad
ht-teist, ja - n e, ma sain v ikese paki teed ka!
Winston oli Julia k rvale maha k kitanud. Ta rebis paki nurga lahti.
ъSee on t eline tee. Mitte murakalehed.
ъViimasel ajal liigub teed sna palju. Nad on vist India ra v tnud v i
midagi niisugust, kohmas Julia. ъAga n d, kallis, ma tahan, et sa
keeraksid mulle kolmeks minutiks selja. Mine istu teisele poole voodit. ra
ainult v ga akna ligi mine. Ja ra ringi p ra, enne kui ma tlen.
Winston vahtis hajameelselt l bi musliinkardinate v lja. Punaste
k sivartega naine marssis endiselt pesupali ja n ri vahet. Ta v ttis kaks
pesupulka suust ja hakkas s gava tundega laulma:
ъOn eldud: ununeb halb,
on eldud, et leppida v id,
kuid su naeratus k lm ja pisar julm
mul raskeid haavu l id!
See totter laul paistis tal algusest l puni peas olevat. Tema h l,
v ga k lav ja kuidagi nnelikult melanhoolne, kandus l bi maheda suve htu.
J i mulje, et ta v iks s damerahuga, kui see juuni htu oleks l putu ja
pesupali ammendamatu, j da sinna tuhandeks aastaks pesu n rile riputama ja
totraid laule laulma. Winston taipas oma imestuseks, et ta pole iial kuulnud
htegi Partei liiget ksi ja sundimatult laulmas. See oleks olnud isegi nagu
veidi ketserlik, ohtlikult ekstsentriline nagu iseendaga r kimine.
V ib-olla pidid inimesed olema n lgimise piirile viidud, et neil oleks
millestki laulda.
ъN d v id ringi p rata, tles Julia.
Winston p ras ringi ja ei tundnud Juliat esimesel pilgul ragi.
Tegelikult oli ta lootnud teda alasti n ha. Aga Julia ei olnud alasti.
Muutus, mis oli toimunud, oli hoopis h mmastavam. Ta oli oma n o ra
v rvinud.
Ta oli ilmselt m nest t liskvartali poest l bi lipsanud ja ostnud
endale komplekti kosmeetikavahendeid. Ta huuled olid tumepunased, p sed
ruuz^itatud, nina puuderdatud, ja silmade all oli midagi, mis pani need
s tendama. See k ik polnud teab kui kunstip rane, aga Winstoni n uded sel
alal ei olnud suured. Ta ei olnud kunagi varem n inud v i ette kujutanud
naist, Partei liiget, mingitud n oga. Muutus, mis Julia v limuses oli
toimunud, oli jahmatav. Need m ned v hesed v rvilaigud iges kohas olid
muutnud ta palju ilusamaks ja mis peaasi - naiselikumaks. Ta l hikesed
juuksed ja poisilikud tunked ainult suurendasid efekti. Kui Winston Juliat
embas, tungis tema s rmetesse kunstlik kannikesel hn. Winstonile meenus
keldrikorruse k gi h marus ja tolle naise hambutu suu. See oli seesama
l hna li, mida see naine oli kasutanud, aga praegusel hetkel polnud sel
t htsust.
ъL hna li ka! tles ta.
ъJah, kallis, l hna li ka. Ja tead, mis ma j rgmiseks ette v tan! Ma
hangin kuskilt t elise kleidi ja panen nende vastikute tunkede asemel selga.
Ma panen jalga siidsukad ja k rge kontsaga kingad! Siin selles toas olen ma
naine, mitte t hipaljas Partei liige!
Nad viskasid riided seljast ja heitsid laia mahagonipuust voodisse. See
oli esimene kord, kus Winston end Julia juuresolekul lahti v ttis. Siiani ta
oli liialt h benenud oma kahvatut ja k hetut keha, veenilaienditega
s remarju ja inetut plekki pahkluu kohal. Linu ei olnud, aga vaip, millel
nad lamasid, oli kulunud ning sile ja voodi suurus ning vetruvus jahmatas
neid m lemat. ъSee on kindlasti lutikaid t is, aga mis sellest, tles
Julia. N dsel ajal ei olnud suuri kaheinimesevoodeid enam kusagil, v lja
arvatud prolede elamises. Winston oli poisikesep lves vahel hes sellises
maganud, Julia mitte kunagi, niipalju kui ta m letas.
Peagi nad j id natukeseks magama. Kui Winston rkas, l henesid
kellaosutid juba heksale. Ta ei liigutanud end, sest Julia magas, pea tema
k sivarrel. Suurem osa mingist oli Winstoni n ole ja vaibale j nud, aga
isegi v ike p sele laialih rutud ruuz^ilaik n is Juliat kenamaks muutvat.
Loojuva p ikese koldne kiir langes risti le voodijalutsi ja valgustas
kaminat, kus vesi kees pahinal kastrulis. All hoovil oli naine l petanud
laulmise, aga t navalt kostis summutatult laste h ikeid. Ta m tles
hajameelselt, et kas kauges minevikus oli t esti tavaline asi lamada sel
kombel voodis, jahedal suve htul, mees ja naine, ihualasti, armastades, kui
p he tuleb, r kides, kui p he tuleb, tundmata mingit sundust les t usta,
lihtsalt lamades ja kuulates v ljast kostvaid rahulikke h li. Kindlasti
pole iial olnud niisugust aega, kus see oleks loomulik olnud?
Julia rkas les, h rus silmi ja t usis k narnukkidele, et priimust
vaadata.
ъPool vett on ra keenud, tles ta. ъMa t usen kohe les ja teen
kohvi. Meil on veel tunnike aega. Mis kell nad teil valguse v lja
l litavad?
ъKell kaksk mmend kolm kolmk mmend.
ъMeil hiselamus kaksk mmend kolm. Aga enne seda peab sisse p sema,
sest - K tt! Kao, sa r pane elajas!
Ta keeras end v lkkiirelt voodis ringi, haaras p randalt kinga ja
virutas selle j rsku poisiliku liigutusega nurka, just niisamuti, nagu ta
oli tookord kahe vihkamise minuti ajal s naraamatuga Goldsteini visanud.
ъMis seal oli? k sis Winston llatunult.
ъRott. Ma n gin, kui ta oma vastiku koonu paneeli vahelt v lja ajas.
Seal all on auk. Aga ma ehmatasin teda igatahes korralikult.
ъRotid? pomises Winston. ъSiin toas?
ъNeid on k ik kohad t is, tles Julia ksk ikselt ja heitis j lle
pikali. ъMeil hiselamus k ivad nad k gis. M ned Londoni linnaosad lausa
kubisevad neist. Tead, et nad r ndavad isegi lapsi? Jajah. M nes kohas ei
julge emad imikuid hetkekski omapead j tta. Need suured pruunid on k ige
hullemad. Ja mis k ige j lgim, alati nad -
ъJ ta, palun! karjatas Winston, silmi k vasti kinni pigistades.
ъKallis! Sa oled t itsa kahvatu! Mis viga on? On nad sulle nii
vastikud?
ъMa ei tea midagi udsemat, kui on rott.
Julia surus end vastu teda ja p imis oma k ed mber tema, nagu p des
tema hirmu oma keha soojusega vaigistada. Winston ei teinud kohe silmi
lahti. M neks hetkeks tundus talle, nagu painaks teda j lle see udne
unen gu, mis oli tema elu jooksul aeg-ajalt ikka j lle kordunud. See oli
alati ks ja seesama. Tema ees oli pimeduse sein ja teisel pool seda oli
midagi nii talumatut, nii kohutavat, et sellele oli v imatu otsa vaadata.
Aga oma sisimas tundis ta selles unen os alati, et ta petab ennast, sest
tegelikult ta teab, mis on selle pimeduse seina taga. Surmliku pingutusega,
nagu kisuks ta v lja t kki omaenda ajust, tiris ta seda p evavalgele. Kuid
ta rkas alati les, ilma et oleks teada saanud, mis see on; aga kuidagi oli
see seotud sellega, mida Julia oli tahtnud elda, kui ta teda katkestas.
ъPalun vabandust, tles ta, ъk ik on korras. Ma lihtsalt ei kannata
rotte, muud midagi.
ъ ra muretse, kallis, ma ei lase neid j lke loomi siia. Ma topin enne
raminekut selle augu kaltsu t is. J rgmine kord, kui me siia tuleme, ma
v tan kipsi kaasa ja panen selle korralikult kinni.
Must masendushetk oli juba pooleldi ununenud. Tundes natuke
piinlikkust, j i Winston voodi jalutsisse istuma. Julia t usis, t mbas
tunked selga ja hakkas kohvi keetma. L hn, mis kastrulist t usis oli nii
kange ja erutav, et nad panid igaks juhuks akna kinni, et keegi seda v ljas
ei tunneks ja uudishimulikuks ei muutuks. Aga parem isegi kui kohvi maik oli
see siidine toim, mille kohvile andis suhkur, - miski, mis Winstonil oli
sahariiniaastate jooksul peaaegu ununenud. ks k si taskus, teises moosiga
leivaviil, uitas Julia m da tuba: vaatas ksk ikselt raamaturiiulit,
arutas, kuidas oleks k ige parem klapplauda parandada, potsatas kulunud
tugitooli, et proovida, kas see on ka mugav, ja uuris heatahtliku imestusega
absurdset kaheteistk mnetunnist kella. Ta t i klaasist kirjapressi voodisse,
et seda paremas valguses n ha. Winston v ttis selle enda k tte, olles ikka
veel v lutud klaasi pehmest, vihmjast toonist.
ъMis asi see sinu meelest on? k sis Julia.
ъMinu meelest pole see midagi, see t hendab, minu meelest pole seda
kunagi millekski kasutatud. Ja just see mulle meeldib. See on t kike
ajalugu, mis on juhuslikult j nud muutmata. See on s num saja aasta tagant,
kui keegi oskaks seda lugeda.
ъJa see pilt seal, osutas Julia peaga grav rile vastasseinal, ъkas
see on ka sada aastat vana?
ъRohkem. Ma julgen arvata, et kakssada. Aga muidugi ei tea. T nap eval
on v imatu millegi vanust kindlaks teha.
Julia vaatas seda pilti l hemalt. ъSiit see elajas oma pea v lja
pistis, tles ta, toksides jalaga paneeli pildi all. ъMis koht see on? Ma
olen seda kuskil varem n inud.
ъSee on kirik, igemini oli. Taanlaste P ha Clementi kirik. Winstonile
meenus mr. Charringtonilt kuuldud v rss ja ta lisas peaaegu nostalgiliselt:
ъъS h sidruni seemet, l b kella St. Clement!
Tema imestuseks j tkas Julia:
ъMul maitseb apelsin, l b kella St.
Martin.
Too siia see preili, l b kella Old Bailey - -
ъMa ei m leta, kuidas edasi l ks, aga l ppes igatahes nii: ъSiin voodi
pehme, kus uni hea. Siin kirves terav, mis raiub su pea!
See oli nagu parooli kaks poolt. Aga p rast ъOld Bailey't pidi veel
ks rida olema. V ib-olla saab selle mr. Charringtoni m lust v lja koukida,
kui ta on vastavas tujus.
ъKes sulle seda petas? k sis Winston.
ъVanaisa. Ta luges mulle tihti seda salmi, kui ma olin v ike. Ta
likvideeriti, kui ma olin kaheksa aastane, - igal juhul ta kadus. Huvitav,
mis see sidrun on, lisas ta seosetult. ъApelsini olen ma n inud, see on
paksu koorega mmargune kollane puuvili.
ъMina m letan sidruneid, tles Winston. ъViiek mnendatel aastatel oli
sidruneid sna sageli saada. Nad olid nii hapud, et isegi nende l hn hakkas
hammastesse.
ъMa v in kihla vedada, et seal pildi taga on lutikad, tles Julia. ъMa
v tan ta ks kord alla ja puhastan korralikult ra. Aga n d on vist aeg
minema hakata. Ma pean selle v rvi maha pesema. Oh h da! Ma p hin p rast
sinu n o ka huulepulgast puhtaks.
Winston ei t usnud kohe les. Toas oli juba h mar. Ta keeras end
valguse poole ja j i ksisilmi kirjapressi vahtima. K ige huvitavam ei olnud
mitte see korallit kk, vaid selle klaasi sisemus ise. See oli nii s gav, ja
ometi oli see peaaegu l bipaistev nagu hk. Klaasi v lispind oleks olnud
nagu taevav lv, mis mbritseb tillukest maailma ja atmosf ri selle mber.
Winstonile tundus, et ta p seb sellesse maailma sisse ja et ta tegelikult
ongi juba seal sees, koos mahagonipuust voodi ja klapplaua, ja kella ja
terasegrav ri ja kirjapressi endaga. Kirjapress oli tuba, milles ta oli, ja
korall oli Julia ja tema elu, kinnistatud nagu mingisse igavikku kristalli
s dames.
Syme oli kadunud. hel hommikul ta t le ei ilmunud. M ned m tlematud
inimesed kommenteerisid tema puudumist. J rgmisel p eval ei maininud teda
enam keegi. Kolmandal p eval l ks Winston arhiiviosakonna vestib li, et
heita pilk teadetetahvlile. Seal rippus muu hulgas malekomisjoni liikmete
tr kitud nimekiri, kuhu Syme oli kuulnud. See oli pealtn ha samasugune nagu
enne: kedagi ei olnud maha t mmatud, aga see oli he nime v rra l hem. Ja
sellest piisas. Syme oli lakanud olemast: teda polnud kunagi olemas olnud.
Ilmad oli tapvalt palavad. Ministeeriumi lab rindis p sis akendeta,
konditsioneeritud huga ruumides normaalne temperatuur, aga v ljas k rvetas
k nnitee sillutis jalataldu ja metroo haises tipptunnil kohutavalt.
Ettevalmistused vihkamise n dalaks olid t ies hoos ja k ikide
ministeeriumide personal tegi letunde. Rongk igud, miitingud,
s jav eparaadid, loengud, vahakujude v ljapanekud, filmid,
teleekraaniprogrammid - k ike tuli organiseerida; tuli ehitada trib ne,
p stitada kujusid, s nastada loosungeid, kirjutada laule, levitada
kuulujutte ja v ltsida fotosid. Julia sektor ilukirjandusosakonnas katkestas
romaanide tootmise ja paiskas v lja j ledate pamflettide sarju. Lisaks
tavalisele t le tegeles Winston iga p ev hulk aega ъTimesi vanade
aastak ikudega, muutes ja ilustades s numeid, mida k nedes taheti
tsiteerida. siti, kui t navail hulkusid l rmakad prolede j ugud, oli
hkkond linnas imelikult palavikuline. Rakettm rske langes sagedamini kui
kunagi enne ja aeg-ajalt kuuldus kaugemalt kohutavaid plahvatusi, mida ei
osatud seletada ja mis tekitasid udseid kuulujutte.
Uus, vihkamise n dala temaatiline laul ъVihkamise laul oli juba valmis
ja m rtsus lakkamata teleekraanidest. Muusikaks ei saanud seda ieti
nimetada, selle metsik haukuv r tm meenutas pigem trummi tagumist. Oli
kohutav, kui sajad k rid seda marsitaktis rgasid. Proled oli selle omaks
v tnud ja see v istles kesk istel t navatel ikka veel populaarse
ъO^nneootusega . Ka Parsonsite lapsed m ngisid seda oma kammipillil d kui
p evad, v ljakannatamatult. Winstoni htud olid sisustatud tihedamalt kui
kunagi enne. Parsonsi poolt organiseeritud vabatahtlike salgad valmistasid
vihkamise n dalaks t navat ette, mblesid loosungeid, maalisid plakateid,
p stitasid lipuvardaid ja vedasid le t nava ohtlikult rippuvaid traate
transparentide kinnitamiseks. Parsons hooples, et V idu Maja ksi paneb
v lja nelisada meetrit lipuriiet. Ta oli oma s iduvees ja nnelik nagu
l oke. Pealegi andis kuumus ja f siline t talle ettek nde kanda htuti
l hikesi p kse ja lahtist s rki. Teda j tkus korraga k ikjale - l kkama,
t mbama, saagima, vasaraga kopsima, efektseid lahendusi leidma ja kaaslasi
r msate h isetega t le hutama, ja loomulikult voolas seejuures igast tema
ihupoorist l putult kibedasti l hnavat higi.
Korraga levis le kogu Londoni ks uus plakat. Sel ei olnud teksti ja
see kujutas lihtsalt ebaloomulikult suurt, kolme-nelja meetri pikkust,
ilmetu mongolin oga Euraasia s durit, astumas oma tohutu suurte saabastega
sulle vastu, automaat ieli puusal. Ja ksk ik mis nurga all sa seda
plakatit ka vaatasid, paistis perspektiivis suurendatud automaadisuu olevat
suunatud just sinu poole. See plakat oli kleebitud k ikjale, kus oli v hegi
ruumi, ja seda oli isegi rohkem kui Suure Venna portreesid. Tavaliselt s ja
suhtes ksk iksed proled piitsutati les aeg-ajalt korduvasse
patriotismituhinasse. Ja nagu selleks, et ldise meeleoluga harmoneerida,
tapsid rakettm rsud rohkem inimesi kui tavaliselt. ks m rsk kukkus puup sti
t is kinosaali Stepney's, mattes mitusada inimest rusude alla. K ik
mbruskonna elanikud v tsid osa pikast venivast matuserongk igust, mis
kestis mitu tundi ja kujunes tegelikult protestimiitinguks. ks teine m rsk
kukkus t hermaale, mida kasutati m nguv ljakuna, ja rebis t kkideks mitu
tosinat last. J rgnesid uued vihased meeleavaldused, p letati Goldsteini
kujusid, seintelt rebiti maha sadu Euraasia s duriga plakateid ja heideti
tulle, ja segaduses r stati ka hulk poode; siis l ks lahti kuulujutt, et
rakettm rske juhivad raadio teel spioonid, ja hel vanapaaril, keda
kahtlustati v lismaa p ritolus, pandi maja p lema ja vanakesed l mbusid
leekides.
Mr. Charringtoni poe pealses toas lamasid Julia ja Winston, kui nad
v hegi siia p sesid, k rvuti paljal voodil lahtise akna all, alasti, et
oleks jahedam. Rott polnud ennast enam n idanud, aga lutikad paljunesid
kuuma k es metsikult. Kuid nemad ei hoolinud sellest. Puhas v i r pane, see
tuba oli paradiis. Kohale j udes puistasid nad kohe igale poole mustalt
turult ostetud pipart, kiskusid riided seljast ja armatsesid kehade
liimendades, suigatasid siis korraks ja avastasid rgates, et lutikate mass
on vastur nnakule asunud.
Neli, viis, kuus - seitse korda said nad juunikuu jooksul siin kokku.
Winston oli loobunud harjumusest p ev l bi dz^inni juua. Ta ei tundnud selle
j rele enam mingit vajadust. Ta oli kosunud, tema veenilaiendi haavand oli
paranenud, sellest oli j rel vaid pruun laik nahal pahkluu kohal ja ka tema
hommikused k hahood olid l ppenud. Igap evane elu lakkas olemast talumatu,
enam ei tundnud ta kiusatust teleekraani poole l ustu teha v i t iel h lel
vanduda. N d, kus neil oli oma kindel peidupaik, peaaegu kodu, ei olnud
raske leppida sellegagi, et nad said vaid harva ja m neks tunniks kokku.
Peaasi, et see tuba vanakraamikaupluse kohal olemas oli. Teada, et see seal
puutumatuna olemas on, oli peaaegu niisama hea, nagu ise seal olla. See tuba
oli omaette maailm, mineviku reservaat, kus v ljasurnud loomad v isid ringi
jalutada. Ka mr. Charrington, m tles Winston, on niisugune v ljasurnud loom.
Tavaliselt ajas Winston enne lesminekut mr. Charringtoniga paar s na juttu.
Vana mees paistis harva v i ldse mitte v ljas k ivat, ja ka kliente ei
paistnud tal eriti olevat. Ta elas viirastuslikku elu, liikudes pisikese
pimeda poe ja veel pisema tagumise k gi vahet, kus ta keetis endale s a ja
kus peale muude asjade oli ka ks tohutu suure toruga uskumatult iidne
grammofon. Ta paistis r mustavat v imaluse le juttu ajada. Liikudes selle
v rtusetu kraami keskel, j ttis ta oma pika nina ja paksude prilliklaaside
ja l ngus lgadega velvetpintsaku all kuidagi sellise mulje, et ta on pigem
vanavarakoguja kui kaupmees. Mingi vagusa vaimustusega v is ta s rmitseda
seda v i teist nipsasja - portselanist pudelikorki, katkise nuusktubakatoosi
maalitud kaant v i kassikullast medaljoni ammusurnud lapsukese
juuksekahluga, k simata iial, kas Winston neid osta tahab, ja lastes tal
neid lihtsalt imetleda. Temaga vestlemine oli nagu kulunud m ngutoosi tilina
kuulamine. Kusagilt m lusopist oli ta veel m ned salmikesed v lja kraaminud.
ks r kis kahek mne neljast mustr stast, teine k vera sarvega lehmast,
kolmas vaese kukk Robini surmast. ъMa m tlesin, et see v iks teid huvitada,
tles ta k vera naeratuse saatel j rjekordset v rssi ette kandes. Aga iial
ei suutnud ta meenutada rohkem kui paari rida.
oli olnud v itlus ja rahuldus v it. See oli hoop Partei pihta. See oli
poliitiline akt.
ъMe v ime ks kord veel siia tulla, tles Julia. ъ ldiselt on ohutu
hte peidukohta kaks korda kasutada. Aga muidugi mitte varem kui kuu v i
kahe p rast.
Niipea kui ta rkas, muutus kohe ta olek. Ta oli j lle vilgas ja
asjalik, ta pani riided selga, sidus helepunase v v le ja asus
ksikasjaliselt tagasiteed v lja t tama. Tundus olevat loomulik see tema
hooleks j tta. Tal oli ilmselt praktilist taipu, mis Winstonil puudus, ja
paistis, et tal on ka p hjalikke teadmisi Londoni mbruse kohta, mis ta oli
kogunud lugematutel rahvamatkadel. Marsruut, mille ta Winstonile andis,
erines t ielikult sellest, mida m da Winston siia oli tulnud, ja viis
hoopis teise raudteejaama. ъ ra mine kunagi tagasi sama teed, mida m da sa
tulid, tles ta, nagu mingit t htsat p him tet kuulutades. Tema lahkub
esimesena ja Winstonil tuleb pool tundi oodata, enne kui talle j rgneda.
Ta nimetas he koha, kus nad v iksid p rast t d kokku saada, j rgmine
n dal. See oli ks t nav hes vaesemas linnaosas, kus oli rahvarohke ja
k rarikas turg. Ta k nnib seal m gilaudade vahel, tehes n o, nagu otsiks
kingapaelu v i n elel nga. Kui ta leiab, et hk on puhas, nuuskab ta nina,
kui Winston tema kohale j uab: vastasel korral m dugu temast nagu v rast.
Hea nne korral saab rahvasummas veerand tundi ohutult vestelda ja uue
kohtumise m rata.
ъJa n d ma pean minema, tles ta niipea, kui Winston oli juhtn rid
ra kuulanud. ъ heksateist kolmk mmend ma pean linnas tagasi olema. Ma pean
minema paariks tunniks Noorte Antiseksuaalsesse Liitu, lendlehti laiali
jagama v i midagi niisugust. Kas pole udne? Klopi mind, palun, puhtaks. Ega
mul juustes oksaraagusid pole? Ei ole? N gemiseni siis, kallis, n gemiseni!
Ta viskus Winstoni k te vahele, suudles teda peaaegu v givaldselt, ja
hetke p rast rajas endale teed l bi v sa ning kadus h letult metsa. Ja ikka
veel ei teadnud Winston tema perekonnanime v i tema aadressi. Aga muidugi,
sel polnud ka erilist t htsust, sest oli t iesti m eldamatu, et nad
kohtuksid kunagi kuskil siseruumis v i vahetaksid kirjalikke teateid.
Juhtus nii, et sellele lagendikule metsas ei tulnud nad enam iial
tagasi. Maikuu jooksul nnestus neil veel ainult hel korral armatseda. Ja
seda hes teises peidukohas, mida Julia teadis, he varemetes kiriku
kellatornis, peaaegu v ljasurnud maanurgas, kuhu kolmek mne aasta eest oli
kukkunud aatomipomm. See oli hea peidupaik, kui sa l puks kohal olid, aga
sinna p semine oli v ga ohtlik. Muidu nad v isid kohtuda ainult t naval,
igal htul eri paigas ja kunagi mitte le poole tunni korraga. T naval oli
aga v imalik siiski mingil moel vestelda. K nniteel sagivas inimsummas
triivides, mitte p ris k rvuti ja kordagi teineteise poole vaatamata,
pidasid nad kummalist katkendlikku kahek net, mis plinkis nagu majakas,
vakatas niipea, kui n htavale ilmus Partei vormiriietus v i kui sattuti
teleekraani l hedusse, s lmus siis m ne minuti p rast uuesti poole lause
pealt, j i j rsult pooleli, kui nad l ksid kokkulepitud kohas lahku, ja
j tkus peaaegu sissejuhatuseta j rgmisel p eval. Julia paistis sellise
vestlemisviisiga sna harjunud olevat, ta nimetas seda ъj relmaksuga
vestluseks . Ta oli ka llatavalt osav ilma huuli liigutamata r kima. Aga
kuu aja jooksul peaaegu igal htul kohtudes sattusid nad ainult ks kord
suudlema. Nad astusid vaikides m da ht k rvalt navat. (Julia ei r kinud
iial, kui nad ei olnud peat naval), kui kki kostis k rvulukustav plahvatus,
maapind vappus, mberringi l ks pimedaks ja Winston leidis end maas lebamas,
p rutatud ja kohkunud. Rakettm rsk oli n htavasti v ga l hedal l hkenud.
kki j udis tema teadvusse, et m ne sentimeetri kaugusel tema n ost on Julia
n gu, surnukahvatu, lubivalge. Isegi ta huuled olid valged. Ta on surnud!
Winston t mbas ta enda vastu ja taipas siis, et ta suudleb elusat sooja
n gu. Aga tema huultele kleepus midagi pulberjat. Nende m lema n gu oli
paksult krohvipuruga kaetud.
Oli htuid, kus nad j udsid kohtumispaika ja pidid siis teineteisest
m duma, silmagi pilgutamata, sest nurga tagant tuli parajasti v lja patrull
v i pea kohal h ljus helikopter. Ja isegi kui h daohtusid oleks v hem olnud,
oli raske kohtumiseks aega leida. Winstoni t n dal oli kuusk mmend tundi
pikk, Julial isegi veel pikem, ja vabad p evad olenesid t rohkusest ja ei
langenud sageli kokku. Eriti Julial oli harva terve htu vaba. Ta veetis
tohutult palju aega loengutel ja demonstratsioonidel, levitas Noorte
Antiseksuaalse Liidu kirjandust, tegi vihkamise n dalaks loosungeid, kogus
kokkuhoiukampaania ajal annetusi ja nii edasi. Tema meelest tasus see ra;
see oli kamuflaaz^. T ites v iksemaid reegleid, v is rikkuda t htsamaid. Ta
hutas ka Winstonit veel ht htut ohvriks tooma ja panema end kirja
htusteks s jamoona valmistamise t deks, mida vabatahtlikult tegid k ik
agarad Partei liikmed. Niisiis veetis Winston n d hel htul n dalas neli
halvavalt t tut tundi kehva laevalgusega t mbetuulises t kojas, kus
haamrite k lksumine segunes mornilt teleekraani rgamisega, ja kruvis kokku
mingeid metallit kke, mis v isid olla pommis tikute osad.
Kui nad kellatornis kohtusid, t itsid nad oma fragmentaarsesse
vestlusesse j nud l nki. Oli l skav htupoolik. O^hk v ikeses nelinurkses
ruumis kirikukellade kohal oli kuum ning liikumatu ja haises v ngelt
tuvis nniku j rele. Nad istusid mitu tundi oksaraagudega kaetud tolmusel
p randal ja aeg-ajalt t usis ks neist p sti, et heita pilk l bi laskeava ja
teha kindlaks, et kedagi ei ole tulemas.
Julia oli kahek mne kuue aastane. Ta elas heselamus koos kolmek mne
teise t drukuga (ъKogu aeg naiste haisus! Kuidas ma vihkan naisi! torkas ta
vahele) ja ta t tas, nagu Winston oli oletanud, ilukirjandusosakonnas
romaanikirjutamise masinate peal. Talle meeldis tema t , mis seisnes
peamiselt v imsate, aga kapriissete elektrimootorite k itamises ja
hooldamises. Ta ei olnud ъtarkpea , pigem meeldis talle midagi k tega teha
ja ta tundis end masinate seas kodus. Ta v is kirjeldada kogu romaani
valmimisprotsessi, alates plaanikomitee ldistest juhistest kuni
redigeerimisbrigaadi l pliku viimistluseni. Aga t l pp-produkt teda ei
huvitanud. ъMa ei armasta lugeda, tles ta. Raamatud on samasugused
kaubaartiklid, mida tuleb toota, nagu n iteks moos ja kingapaelad.
Tal ei olnud m lestusi varasemast ajast kui kuuek mnendate aastate
algus ja ainus isik, keda ta oli tundnud, kes oli talla palju r kinud
Revolutsiooni-eelsetest aegadest, oli vanaisa, kes oli ra kadunud siis, kui
tema oli kaheksa aastane. Koolis oli teda valitud hokiv istkonna kapteniks
ja ta oli kahel aastal j rjest v itnud v imlemisauhinna. Ta oli olnud
Luurajate salgajuht ja Noorsoo hingu osakonnasekret r, enne Noorte
Antiseksuaalsesse Liitu astumist. Ta oli alati heas kirjas olnud. Teda oli
valitud isegi (ja see oli kindel m rk heast reputatsioonist) t le
pornosekki, ilukirjandusosakonna allsektorisse, mis produtseeris k ige
n rusemat pornograafiat prolede hulgas levitamiseks. Inimesed, kes seal
t tasid, kutsusid seda s nnikulaudaks, tles ta. Sinna oli ta j nud umbes
aastaks, aidates toota pitseeritud pakendis raamatuid, pealkirjaga nagu
ъ gedad lood v i ъ ks t tarlasteg mnaasiumis , mis olid m eldud selleks,
et proletariaadi noorukeile j ks neid vargsi ostes mulje, et nad on saanud
osta midagi p randaalust.
ъKuidas need raamatud siis on ka? tundis Winston huvi.
ъAh, udne pahn. Nad on nii igavad, aus na. Neil on seal k igest kuus
erinevat s z^eed, mida nad aeg-ajalt natuke kohendavad. Mina olin muidugi
ainult kaleidoskoobi peal. Ma pole kunagi redigeerimisbrigaadis olnud. Ma ei
ole k llalt kirjanduslik t p, mu kallis, isegi mitte selle jaoks.
Oma h mmastuseks kuulis Winston, et k ik pornoseki t tajad, v lja
arvatud osakonnajuhatajad, on t drukud. Valitses teoreetiline seisukoht, et
mehed, kelle sugutung ei allu sel m ral kontrollile nagu naistel, on
suuremas ohus, et see sopp, millega nad tegelevad, neid rikub.
ъKa abielunaisi ei taheta sinna v tta, lisas Julia. ъAga t drukud
arvatakse nii puhtakesed olevat. No siin on igatahes ks, kes ei ole.
Tal oli esimene romaan olnud kuueteistk mneaastaselt, he
kuuek mneaastase Partei liikmega, kes sooritas hiljem enesetapu, et v ltida
arreteerimist. ъJa h sti tegi, tles Julia, ъmuidu oleksid nad temalt
lekuulamisel minu nime v lja pressinud. P rast seda oli tal olnud palju
teisi. Elu, nii nagu tema seda k sitas, oli v ga lihtne. Sina tahad elust
r mu tunda; ъnemad , s.t. Partei, tahavad seda takistada; sina rikud
reegleid, nii kuidas v hegi saad. Tema meelest paistis olevat htemoodi
loomulik nii see, et ъnemad tahavad r vida sinu r musid, kui see, et sina
tahad j da p dmatuks. Ta vihkas Parteid ja tles seda v lja k ige
tooremata s nadega, aga sellega tema kriitika piirduski. Partei doktriin
l ks talle korda ainult niipalju, kuiv rd see puutus otseselt tema eraellu.
Winston m rkas, et ta ei kasuta uuskeele s nu, v lja arvatud need, mis olid
juba igap evaseks muutunud. Ta ei olnud iial kuulnud Vennaskonnast ja
keeldus uskumast selle olemasolu. Igasugune organiseeritud vastuhakk
Parteile oli tema meelest l bikukkumisele m ratud ja rumal. Palju targem
oli vaikselt reegleid rikkuda ja ellu j da. Winston arutas endamisi, kui
palju v ib olla noorema p lvkonna hulgas niisuguseid nagu Julia, - inimesi,
kes olid les kasvanud Revolutsiooni maailmas, kes ei teadnud midagi muud,
v ttes Parteid igavesena nagu taevast oma pea kohal, m ssamata tema v imu
vastu ja p des teda lihtsalt ninapidi vedada nagu j nes jahikoera.
Nad ei arutanud abiellumise v imalust. See oli nii ebareaalne, et
sellele ei tasunud m eldagi. kski kujuteldav komitee ei oleks iial
niisuguseks abieluks luba andnud, isegi kui Winston oleks kuidagi
Katharine'ist, oma naisest, vabaks saanud. See oli lootusetu unistus.
ъMis inimene su naine oli? k sis Julia.
ъTa oli... tead sa uuskeele s na
igeusklik, v imetu valesti m tlema.
ъEi, seda s na ma ei tea, aga seda sorti inimesi ma tean k ll, v ga
h sti.
Winston hakkas talle jutustama oma abielu lugu, aga kummalisel kombel
n is, et Julia teab juba k ike olulisemat sellest. Ta kirjeldas Winstonile,
peaaegu nagu oleks ta seda n inud v i tundnud, kuidas Katharine'i keha
kangestus, niipea kui Winston teda puudutas, ja kuidas ta Winstonit nagu
k igest j ust eemale n is t ukavat, kuigi ta k ed olid samal ajal tihedasti
mber tema klammerdunud. Winston ei tundnud v himatki raskust Juliaga
niisugustest asjadest r kida: Katharine oli igal juhul juba ammu lakanud
olemast piinav m lestus ja tema peale oli lihtsalt ebameeldiv m elda.
ъMa oleksin ehk k ik v lja kannatanud, kui ei oleks olnud hte asja,
tles ta. Ja ta r kis Juliale sellest v ikesest frigiidsest tseremooniast,
mille Katharine talle iga n dal hel kindlal p eval peale sundis. ъTa vihkas
seda, aga miski ei suutnud panna teda sellest loobuma. Ta nimetas seda, -
aga sa ei arva seda iial ra.
ъMeie kohuseks Partei vastu, tles Julia pikemalt m tlemata.
ъKuidas sa seda tead?
ъMina olen ka koolis k inud, kullake. Suguelu petus kord kuus alates
kuueteistk mnendast eluaastast. Samuti Noorsoo hingus. Seda tambitakse sulle
aastate kaupa sisse. Ja ma julgen elda, et paljudel juhtudel see m jub. Aga
muidugi iial ei v i teada, inimesed on nii silmakirjalikud.
Ja ta hakkas seda teemat arendama. Julial taandus alati k ik tema
seksuaalsusele. Ja niipea kui ta selleni j udis, ilmutas ta suurt
l bin gelikkust. Erinevalt Winstonist m istis ta Partei seksuaalse
puritaanluse sisimat m tet. Asi ei olnud mitte ainult selles, et sugutung
loob omaette maailma, mis on v ljaspool Partei kontrolli ja mis tuleb
j relikult h vitada, kui v imalik. Palju olulisem oli see, et suguline
rahuldamatus tekitab h steeriat, mis on v ga teretulnud, sest seda saab
muundada s japalavikuks ja juhikultuseks. Julia arutles n nda:
ъArmastades kulutab inimene energiat ja tunneb ennast p rast seda
nnelikuna ega hooli enam millestki. Nemad ei kannata seda v lja, et sa
niimoodi ennast tunned. Nad tahavad, et sa oleksid kogu aeg pinge all. K ik
see edasi-tagasi marssimine ja hurraa karjumine ja lippude lehvitamine on
lihtsalt raisatud potents. Kui inimene on sisimas nnelik, mis l heb talle
siis korda Suur Vend v i kolmaastakuplaan v i kaks vihkamise minutit v i
k ik see muu ilge jama?
See on ige, m tles Winston. Kasinuse ja poliitilise igeusklikkuse
vahel on otsene side. Sest kuidas veel hoida hirm, vihkamine ja n drameelne
kergeusklikkus, mida Partei oma liikmetelt n uab, vajalikul k rgusel, kui
mitte m nd v imsat instinkti kinni korkides ja seda t ukej una kasutades?
Sugutung oli Parteile ohtlik, ja Partei oli selle oma teenistusse
rakendanud. Ja sama trikk oli l bi tehtud ka vanemlike instinktidega.
Perekonda tegelikult likvideerida ei saanud, ja niisiis kutsuti vanemaid
les hoolitsema oma laste eest peaaegu vanamoelisel kombel. Lapsi aga
keerati s stemaatiliselt vanemate vastu ja petati neid isa-ema j rel
nuhkima ja nende libastumistest ette kandma. Perekond oli muutunud
tegelikult M ttepolitsei allasutuseks. See oli kaval leiutis, mille abil sai
k iki inimesi hoida d kui p evad informaatorite valve all, kes neid k ige
paremini tundsid.
Ta m te kaldus kki taas Katharine'ile. Katharine oleks teda kahtlemata
M ttepolitseisse les andnud, kui ta ei oleks juhtumisi olnud liiga rumal,
et tema vaadete ketserlust taibata. Aga see, mille t ttu Katharine talle
tegelikult praegu meelde oli tulnud, oli p rastl unane l mmatav kuumus, mis
oli toonud talle higipisarad laubale. Ta hakkas Juliale r kima, mis oli
juhtunud v i igemini mis oli j nud juhtumata hel teisel leitsakulisel
suvep rastl unal, ksteist aastat tagasi.
See juhtus kolm v i neli kuud p rast abiellumist. Nad olid Kenti
mbruses mingil rahvamatkal ja eksisid ra. Nad olid teistest ainult paar
minutit maha j nud, aga p rasid vale k tt ja sattusid kki he vana
kriidimurru servale. P stloodis sein laskus k mne-kahek mne meetri s gavusse
ja all olid suured kivim rakad. L heduses polnud kedagi, kellelt teed
k sida. Ja niipea kui Katharine taipas, et nad on ra eksinud, muutus ta
v ga rahutuks. Kas v i hetkekski k ratsevast matkakambast eraldumine tekitas
temas s tunnet. Ta tahtis m da tuldud teed tagasi rutata, et teise suunda
keerata. Aga just siis m rkas Winston all s gaval paari kaljupraost
v ljaulatuvat metsvitsapuhmast. hes puhmas oli kahte v rvi isi, fuksiin-
ja telliskivipunaseid, mis v rsusid ilmselt samast juurest. Winston polnud
varem midagi s rast n inud ja ta kutsus Katharine'it vaatama:
ъVaata, Katharine! N ed neid isi? Seda nutti seal all s gaval. N ed,
et ied on kahte v rvi!
Katharine oli juba minema hakanud, aga tuli korraks sna rritunult
tagasi. Ta kummardus isegi le kaljuserva, et n ha, mida Winston talle
n itab. Winston seisis tema taga ja pani talle k e mber piha, et teda
toetada. Ja kki ta tajus, kui ksi nad on. L heduses polnud hingelistki,
kski leht ei liikunud, isegi linnud ei laulnud. Oht, et kuskile on peidetud
m ni mikrofon, oli niisuguses paigas nagu see siin v ga v ike, ja isegi kui
seal oleks olnud m ni mikrofon, oleks see kinni p dnud ainult h li. Oli
kuum ramb p rastl unatund. P ike l skas nende kohal, Winstoni n gu
leemendas higist. Ja p he kargas m te, et...
ъMiks sa teda alla ei t uganud? k sis Julia. ъMina k ll oleksin seda
teinud.
ъJah, kallis, sina muidugi. Ja mina ka, kui ma oleksin olnud see, kes
ma praegu olen. V ib-olla, kuigi ma ei ole selles kindel.
ъKas sa kahetsed, et sa seda ei teinud?
ъJah. ldiselt ma kahetsen k ll, et ma seda ei teinud.
Nad istusid k rvuti tolmusel p randal. Ta t mbas Julia enda vastu.
Julia pea puhkas Winstoni lal ja tema juuste meeldiv l hn mattis enda alla
tuvis nniku leha. Ta on v ga noor, m tles Winston, ja loodab veel midagi
elult, ta ei saa aru, et vastumeelse inimese kuristikku t ukamine ei lahenda
midagi.
ъTegelikult poleks see midagi muutnud, tles ta.
ъMiks sa siis kahetsed, et sa seda ei teinud?
ъLihtsalt sellep rast, et ma eelistan tegu tegevusetusele. Selles
m ngus, mida me m ngime, ei ole v imalik v ita. M ni kaotus ei ole lihtsalt
nii r nk kui teised, see on k ik.
Ta tundis, et Julia kehitab rahulolematult lgu. T druk vaidles talle
vastu alati, kui ta midagi niisugust tles: ta ei soostunud pidama seda
loodusseaduseks, et indiviid saab alati l a. Mingil moel taipas ta k ll, et
ta on hukkumisele m ratud, et varem v i hiljem saab M ttepolitsei ta k tte
ja tapab ta, aga samas uskus ta ikkagi, et kuidagi on v imalik les ehitada
salajast maailma, kus v ib oma tahtmist m da elada. L ks vaja ainult nne,
osavust ja jultumust. Ta ei saanud aru, et niisugust asja nagu nn ei ole
olemas, et v it nihkub kuskile kaugesse tulevikku, kui nemad on juba ammu
surnud, et sellest hetkest peale, kui sa Parteile s ja kuulutad, on parem
m elda endast kui laibast.
ъMe oleme surnud, tles Winston.
ъMe ei ole veel surnud, vastas Julia lihtsalt.
ъF siliselt mitte. Kuus kuud, aasta, v ib-olla viis aastat. Mina
kardan surma. Sina oled noor, nii et arvatavasti kardad sina seda veel
rohkem kui mina. Muidugi me p ame seda edasi l kata, nii palju kui saame.
Aga see ei loe. Niikaua kui inimolend j b inimolendiks, on surm ja elu ks
ja seesama.
ъAh, jama! Kellega sa parema meelega magaksid, minuga v i luukerega?
Kas sa ei r musta, et sa oled elus? Kas sa niisugust asja ei tunne: see
olen mina, see on mu k si, see on mu jalg, ma olen olemas, ma olen lihast ja
verest, ma elan! Kas see sulle ei meeldi?
Ta p ras end ja surus oma rinna vastu Winstonit. Winston tundis tema
rindu, k pseid, aga prinke, l bi tunkede. Julia keha oleks nagu osa oma
noorusest ja eluj ust Winstonisse valanud.
ъJah, meeldib k ll, tles ta.
ъ ra r gi siis enam surmast. Ja kuula n d, kallis, me peame j rgmise
kohtumise asjus kokku leppima. Me v ime n d j lle sinna metsalagendikule
minna. Me oleme k llalt pika vahe pidanud. Aga sul tuleb seekord sinna teist
teed m da minna. Mul on k ik valmis m eldud. Sa s idad rongiga - vaata, ma
joonistan sulle.
Ja omal asjalikul moel kaapis ta kokku v ikese tolmunelinurga ja asus
tuvipesast pudenenud oksaraoga p randale kaarti joonistama.
Winston vaatas, mr. Charringtoni poe pealses toauberikus ringi. Tohutu
suur, kulunud tekkide ja p rita padjaga voodi akna all oli les tehtud.
Kaminasimsil tiksus vanamoeline, kaheteistk mnetunnise jaotusega kell.
Nurgas, klapplaual, helkis tuhmilt eelmise k lask igu ajal ostetud klaasist
kirjapress.
Kaminarestil olid mr. Charringtonilt saadud m lkis plekkpriimus,
kastrul ja kaks tassi. Winston s tas priimuse ja pani vee tulele. Tal oli
kaasas pakk ъV idu kohvi ja m ned sahariinitabletid. Kellaosutid n itasid
seitse kaksk mmend, tegelikult oli kell heksateist kaksk mmend. Julia pidi
tulema heksateist kolmk mmend.
Hullus, hullus, kordas s da lakkamatult: teadlik, m ttetu, hukutav
hullus. K igist kuritegudest, millega Partei liige v is hakkama saada, oli
seda laadi lesastumist k ige raskem varjata. O^ieti oli see idee talle p he
tulnud kujutlusena klaasist kirjapressi vastuhelgist klapplaua peegelsiledal
pinnal. Nagu ta oligi arvanud, polnud mr. Charringtonil midagi toa
v lja rimise vastu. Ilmselt r mustas ta nende v heste dollarite le, mida
see sisse t i. Ta ei olnud ka s^okeeritud ega lubanud endale familiaarsusi,
kui selgus, et Winston vajab seda tuba armuasjus. Selle asemel vaatas ta
kuhugi k rvale ja ajas nii ldist juttu, nii delikaatses toonis, nagu tahaks
j tta muljet, et ta on peaaegu n htamatuks muutunud. Omaette olemise
v imalus, tles ta, on v rtuslik asi. Inimesed vajavad kohta, kus
segamatult olla. Ja kui keegi k rvaline juhuslikult teab, et kaks inimest on
sellise koha leidnud, peab ta oma teadmise endale hoidma. Ta lisas, ise
seejuures peaaegu olematuks muutudes, et majal on kaks sissep su, teine
neist hoovi poolt, kust p seb k rvalt navale.
Akna all laulis keegi. Winston piilus ue, olles kindel, et
musliinkardin varjab teda. Juunip ike oli veel k rgel ja p ikesepaistelises
hoovis tatsas ks hiiglasekasvu naine, tugev nagu normandia sammas, punaste
lihaseliste k tega, kotiriidest p ll v l, pesupali ja noori vahet,
riputades kuivama nelinurkseid, valgeid riidet kke, milles Winston tundis
ra lapsem hkmed. Kui tal parajasti pesupulki suus ei olnud, laulis ta
tugeva kontraaldiga:
mis m dus kui suve .
Kuid see pilk ja see hetk ja see ulm, mis j i,
see on r vind mu s dame!
See meloodia kummitas juba mitut n dalat terves Londonis.
Muusikaosakonna allasutused tootsid prolede tarbeks lugematul hulgal seda
sorti laulukesi. Niisuguste laulude s nad valmisid ilma inimese osav tuta,
erilise masina - versifikaatori abil. Aga naine laulis nii k lavalt, et
muutis selle jaburuse peaaegu meeldivaks. Winston kuulis naist laulmas ja
tema samme hoovikividel, ja laste kilkeid t naval, ja kuskilt kaugelt
kostvat tasast liiklusm ra, ja siiski oli toas imelikult vaikne, t nu
sellele, et seal ei olnud teleekraani.
Hullus, hullus, hullus! m tles ta j lle. Ei olnud m eldav, et nad
v iksid kasutada seda tuba le paari n dala, ilma et neid tabataks. Aga nad
kumbki ei olnud suutnud vastu panna ahvatlusele omada pelgupaika, mis
kuuluks p riselt neile, nelja seina vahel ja siinsamas l hedal. P rast
kellatornis k imist polnud neil m nda aega v imalik olnud kokku saada.
Vihkamise n dala eel oli t aega tunduvalt pikendatud. Sinna j i k ll veel
terve kuu, aga ulatuslikud ja keerukad ettevalmistused andsid lisat d.
L puks nnestus neil siiski m lemal korraga htupoolik vabaks saada. Nad
olid otsustanud veel kord metsalagendikule minna. Eelmisel htul kohtusid
nad korraks t naval. Tavakohaselt hoidus Winston Julia poole vaatamast, kui
nad rahvahulgas teineteise poole triivisid, aga p guski pilk silmanurgast
laskis m rgata, et Julia on tavalisest kahvatum.
ъEi tule v lja, sosistas ta, niipea kui oli kuuldekaugusse j udnud.
ъMa m tlen homset.
ъMida?
ъHomme htul ma ei saa.
ъMiks?
ъOh, tavaline p hjus. Seekord algas see varem.
Korraks sai Winston maruvihaseks. Selle kuu v ltel, mis ta Juliat
tundis, oli tema tunne t druku vastu oma laadilt muutunud. Algul oli selles
v he t elist meelelisust. Nende esimene he oli lihtsalt tahteakt. Aga
teisest korrast peale muutus k ik. Julia juuste l hn, tema huulte maik, tema
naha n tkus oli nagu imbunud Winstonisse v i hku tema mber. Julia oli
muutunud talle f siliseks vajaduseks, millekski, mida ta ihaldas ja millele
tal oli oma meelest igus. Kui Julia tles, et ta ei saa tulla, tundis ta
end petetuna. Aga just sel hetkel surus rahvahulk nad ligistikku ja nende
k ed puutusid kokku. Julia pigistas kiiresti Winstoni s rmeotsi ja selles
p gusas puudutuses v is aimata igatsust armastuse, ja mitte ksi f silise
l heduse j rele. Winston taipas, et kui elada naisega, siis on s rased
pettumused aeg-ajalt paratamatud; ja teda haaras kki nii suur hellus
t druku vastu, nagu ta varem polnud tundnud. Ta soovis, et nad oleksid juba
k mme aastat abielus. Ta soovis, et nad v iksid t naval k ia, nagu nad
praegu k isid, aga avalikult ja hirmu tundmata, r kides igap evastest
asjadest ja ostes ht-teist majapidamise jaoks. Ja le k ige soovis ta, et
neil oleks ks koht, kus nad v iksid armatseda. Aga m te mr. Charringtonilt
tuba rida ei tulnud talle mitte sel hetkel, vaid alles kunagi j rgmisel
p eval. Kui ta sellest Juliale r kis, j i t druk sellega ootamatult
kiiresti n usse. M lemad teadsid, et see on hullumeelsus. See oli niisama
hea, nagu nad oleksid meelega sammukese hauale l hemale astunud. Kui Winston
oodates voodiservale istus, meenusid talle j lle Armastusministeeriumi
keldrid. Oli imelik, kuidas see ettem ratud udus teadvuses sisse-v lja
l litus. Seal see ootas, kinnitatud tulevikku, eelnedes surmale niisama
kindlalt, nagu 99 eelneb 100-le. V ltida seda ei saanud, aga heal juhul sai
seda ehk edasi l kata; ja selle asemel tehti alatasa teadlikke valikuid, mis
kiirendasid l pu l henemist.
Sel hetkel hakkas trepilt kostma kiireid samme. Julia tormas tuppa. Tal
oli k es j medast pruunist riidest t riistakott, samasugune, nagu tal vahel
ministeeriumis k es oli. Winston astus Juliale vastu, et teda emmata, aga
t druk vabastas end kohe, osalt sellep rast, et tal oli kott ikka veel k es.
ъ ks hetk, tles ta. ъLas ma n itan, mis ma kaasa t in! Kas sa t id
seda j lki ъV idu kohvi? Seda ma arvasin. Sa v id selle minema visata, meil
pole seda vaja. Vaata siia!
Ta laskus p lvili, t mbas koti lahti ja viskas sealt v lja m ned
mutriv tmed ja kruvikeeraja, mis olid k ige peal. Allpool oli mitu n gusat
paberpakki. Esimeses pakis, mille ta Winstonile ulatas, tundus olevat midagi
imelikku ja ometi hmaselt tuttavat. Selles oli midagi rasket ja
liivataolist, mis vajus s rmede all lohku.
ъKas see ei ole suhkur? k sis Winston.
ъT eline suhkur. Mitte sahariin, vaid suhkur. Ja siin on p ts leiba,
t elist leiba, mitte seda meie turvast, ja v ike purk moosi. Ja siin on ks
piimakonserv. Ja n e! - selle le ma olen t eliselt uhke. Ma pidin selle
koguni lapi sisse m hkima, sest -
Aga tal polnud vaja seletada, miks ta oli selle lapi sisse m hkinud.
Juba t itis tuba l hn, kange v rtsine l hn, mis oli nagu tervitus Winstoni
kaugest lapsep lvest, mida v is aga juhuslikult kohata veel praegugi,
pahvakuna m nest kangialusest, enne kui uks kinni t mmati, v i nagu
meeltepettena rahvarohkel t naval, hetkeks ninna l mas ja j lle kadumas.
ъKohv, sosistas Winston, ъt eline kohv!
ъSee on sisepartei kohv. Siin on seda terve kilo, tles Julia.
ъKuidas sul nnestus neid asju hankida?
ъSee on puha sisepartei kraam. Neil sigadel pole millestki puudus,
mitte millestki. Aga kelnerid ja ettekandjad ja teenijad muidugi n ppavad
ht-teist, ja - n e, ma sain v ikese paki teed ka!
Winston oli Julia k rvale maha k kitanud. Ta rebis paki nurga lahti.
ъSee on t eline tee. Mitte murakalehed.
ъViimasel ajal liigub teed sna palju. Nad on vist India ra v tnud v i
midagi niisugust, kohmas Julia. ъAga n d, kallis, ma tahan, et sa
keeraksid mulle kolmeks minutiks selja. Mine istu teisele poole voodit. ra
ainult v ga akna ligi mine. Ja ra ringi p ra, enne kui ma tlen.
Winston vahtis hajameelselt l bi musliinkardinate v lja. Punaste
k sivartega naine marssis endiselt pesupali ja n ri vahet. Ta v ttis kaks
pesupulka suust ja hakkas s gava tundega laulma:
on eldud, et leppida v id,
kuid su naeratus k lm ja pisar julm
mul raskeid haavu l id!
See totter laul paistis tal algusest l puni peas olevat. Tema h l,
v ga k lav ja kuidagi nnelikult melanhoolne, kandus l bi maheda suve htu.
J i mulje, et ta v iks s damerahuga, kui see juuni htu oleks l putu ja
pesupali ammendamatu, j da sinna tuhandeks aastaks pesu n rile riputama ja
totraid laule laulma. Winston taipas oma imestuseks, et ta pole iial kuulnud
htegi Partei liiget ksi ja sundimatult laulmas. See oleks olnud isegi nagu
veidi ketserlik, ohtlikult ekstsentriline nagu iseendaga r kimine.
V ib-olla pidid inimesed olema n lgimise piirile viidud, et neil oleks
millestki laulda.
ъN d v id ringi p rata, tles Julia.
Winston p ras ringi ja ei tundnud Juliat esimesel pilgul ragi.
Tegelikult oli ta lootnud teda alasti n ha. Aga Julia ei olnud alasti.
Muutus, mis oli toimunud, oli hoopis h mmastavam. Ta oli oma n o ra
v rvinud.
Ta oli ilmselt m nest t liskvartali poest l bi lipsanud ja ostnud
endale komplekti kosmeetikavahendeid. Ta huuled olid tumepunased, p sed
ruuz^itatud, nina puuderdatud, ja silmade all oli midagi, mis pani need
s tendama. See k ik polnud teab kui kunstip rane, aga Winstoni n uded sel
alal ei olnud suured. Ta ei olnud kunagi varem n inud v i ette kujutanud
naist, Partei liiget, mingitud n oga. Muutus, mis Julia v limuses oli
toimunud, oli jahmatav. Need m ned v hesed v rvilaigud iges kohas olid
muutnud ta palju ilusamaks ja mis peaasi - naiselikumaks. Ta l hikesed
juuksed ja poisilikud tunked ainult suurendasid efekti. Kui Winston Juliat
embas, tungis tema s rmetesse kunstlik kannikesel hn. Winstonile meenus
keldrikorruse k gi h marus ja tolle naise hambutu suu. See oli seesama
l hna li, mida see naine oli kasutanud, aga praegusel hetkel polnud sel
t htsust.
ъL hna li ka! tles ta.
ъJah, kallis, l hna li ka. Ja tead, mis ma j rgmiseks ette v tan! Ma
hangin kuskilt t elise kleidi ja panen nende vastikute tunkede asemel selga.
Ma panen jalga siidsukad ja k rge kontsaga kingad! Siin selles toas olen ma
naine, mitte t hipaljas Partei liige!
Nad viskasid riided seljast ja heitsid laia mahagonipuust voodisse. See
oli esimene kord, kus Winston end Julia juuresolekul lahti v ttis. Siiani ta
oli liialt h benenud oma kahvatut ja k hetut keha, veenilaienditega
s remarju ja inetut plekki pahkluu kohal. Linu ei olnud, aga vaip, millel
nad lamasid, oli kulunud ning sile ja voodi suurus ning vetruvus jahmatas
neid m lemat. ъSee on kindlasti lutikaid t is, aga mis sellest, tles
Julia. N dsel ajal ei olnud suuri kaheinimesevoodeid enam kusagil, v lja
arvatud prolede elamises. Winston oli poisikesep lves vahel hes sellises
maganud, Julia mitte kunagi, niipalju kui ta m letas.
Peagi nad j id natukeseks magama. Kui Winston rkas, l henesid
kellaosutid juba heksale. Ta ei liigutanud end, sest Julia magas, pea tema
k sivarrel. Suurem osa mingist oli Winstoni n ole ja vaibale j nud, aga
isegi v ike p sele laialih rutud ruuz^ilaik n is Juliat kenamaks muutvat.
Loojuva p ikese koldne kiir langes risti le voodijalutsi ja valgustas
kaminat, kus vesi kees pahinal kastrulis. All hoovil oli naine l petanud
laulmise, aga t navalt kostis summutatult laste h ikeid. Ta m tles
hajameelselt, et kas kauges minevikus oli t esti tavaline asi lamada sel
kombel voodis, jahedal suve htul, mees ja naine, ihualasti, armastades, kui
p he tuleb, r kides, kui p he tuleb, tundmata mingit sundust les t usta,
lihtsalt lamades ja kuulates v ljast kostvaid rahulikke h li. Kindlasti
pole iial olnud niisugust aega, kus see oleks loomulik olnud?
Julia rkas les, h rus silmi ja t usis k narnukkidele, et priimust
vaadata.
ъPool vett on ra keenud, tles ta. ъMa t usen kohe les ja teen
kohvi. Meil on veel tunnike aega. Mis kell nad teil valguse v lja
l litavad?
ъKell kaksk mmend kolm kolmk mmend.
ъMeil hiselamus kaksk mmend kolm. Aga enne seda peab sisse p sema,
sest - K tt! Kao, sa r pane elajas!
Ta keeras end v lkkiirelt voodis ringi, haaras p randalt kinga ja
virutas selle j rsku poisiliku liigutusega nurka, just niisamuti, nagu ta
oli tookord kahe vihkamise minuti ajal s naraamatuga Goldsteini visanud.
ъMis seal oli? k sis Winston llatunult.
ъRott. Ma n gin, kui ta oma vastiku koonu paneeli vahelt v lja ajas.
Seal all on auk. Aga ma ehmatasin teda igatahes korralikult.
ъRotid? pomises Winston. ъSiin toas?
ъNeid on k ik kohad t is, tles Julia ksk ikselt ja heitis j lle
pikali. ъMeil hiselamus k ivad nad k gis. M ned Londoni linnaosad lausa
kubisevad neist. Tead, et nad r ndavad isegi lapsi? Jajah. M nes kohas ei
julge emad imikuid hetkekski omapead j tta. Need suured pruunid on k ige
hullemad. Ja mis k ige j lgim, alati nad -
ъJ ta, palun! karjatas Winston, silmi k vasti kinni pigistades.
ъKallis! Sa oled t itsa kahvatu! Mis viga on? On nad sulle nii
vastikud?
ъMa ei tea midagi udsemat, kui on rott.
Julia surus end vastu teda ja p imis oma k ed mber tema, nagu p des
tema hirmu oma keha soojusega vaigistada. Winston ei teinud kohe silmi
lahti. M neks hetkeks tundus talle, nagu painaks teda j lle see udne
unen gu, mis oli tema elu jooksul aeg-ajalt ikka j lle kordunud. See oli
alati ks ja seesama. Tema ees oli pimeduse sein ja teisel pool seda oli
midagi nii talumatut, nii kohutavat, et sellele oli v imatu otsa vaadata.
Aga oma sisimas tundis ta selles unen os alati, et ta petab ennast, sest
tegelikult ta teab, mis on selle pimeduse seina taga. Surmliku pingutusega,
nagu kisuks ta v lja t kki omaenda ajust, tiris ta seda p evavalgele. Kuid
ta rkas alati les, ilma et oleks teada saanud, mis see on; aga kuidagi oli
see seotud sellega, mida Julia oli tahtnud elda, kui ta teda katkestas.
ъPalun vabandust, tles ta, ъk ik on korras. Ma lihtsalt ei kannata
rotte, muud midagi.
ъ ra muretse, kallis, ma ei lase neid j lke loomi siia. Ma topin enne
raminekut selle augu kaltsu t is. J rgmine kord, kui me siia tuleme, ma
v tan kipsi kaasa ja panen selle korralikult kinni.
Must masendushetk oli juba pooleldi ununenud. Tundes natuke
piinlikkust, j i Winston voodi jalutsisse istuma. Julia t usis, t mbas
tunked selga ja hakkas kohvi keetma. L hn, mis kastrulist t usis oli nii
kange ja erutav, et nad panid igaks juhuks akna kinni, et keegi seda v ljas
ei tunneks ja uudishimulikuks ei muutuks. Aga parem isegi kui kohvi maik oli
see siidine toim, mille kohvile andis suhkur, - miski, mis Winstonil oli
sahariiniaastate jooksul peaaegu ununenud. ks k si taskus, teises moosiga
leivaviil, uitas Julia m da tuba: vaatas ksk ikselt raamaturiiulit,
arutas, kuidas oleks k ige parem klapplauda parandada, potsatas kulunud
tugitooli, et proovida, kas see on ka mugav, ja uuris heatahtliku imestusega
absurdset kaheteistk mnetunnist kella. Ta t i klaasist kirjapressi voodisse,
et seda paremas valguses n ha. Winston v ttis selle enda k tte, olles ikka
veel v lutud klaasi pehmest, vihmjast toonist.
ъMis asi see sinu meelest on? k sis Julia.
ъMinu meelest pole see midagi, see t hendab, minu meelest pole seda
kunagi millekski kasutatud. Ja just see mulle meeldib. See on t kike
ajalugu, mis on juhuslikult j nud muutmata. See on s num saja aasta tagant,
kui keegi oskaks seda lugeda.
ъJa see pilt seal, osutas Julia peaga grav rile vastasseinal, ъkas
see on ka sada aastat vana?
ъRohkem. Ma julgen arvata, et kakssada. Aga muidugi ei tea. T nap eval
on v imatu millegi vanust kindlaks teha.
Julia vaatas seda pilti l hemalt. ъSiit see elajas oma pea v lja
pistis, tles ta, toksides jalaga paneeli pildi all. ъMis koht see on? Ma
olen seda kuskil varem n inud.
ъSee on kirik, igemini oli. Taanlaste P ha Clementi kirik. Winstonile
meenus mr. Charringtonilt kuuldud v rss ja ta lisas peaaegu nostalgiliselt:
ъъS h sidruni seemet, l b kella St. Clement!
Tema imestuseks j tkas Julia:
Martin.
Too siia see preili, l b kella Old Bailey - -
ъMa ei m leta, kuidas edasi l ks, aga l ppes igatahes nii: ъSiin voodi
pehme, kus uni hea. Siin kirves terav, mis raiub su pea!
See oli nagu parooli kaks poolt. Aga p rast ъOld Bailey't pidi veel
ks rida olema. V ib-olla saab selle mr. Charringtoni m lust v lja koukida,
kui ta on vastavas tujus.
ъKes sulle seda petas? k sis Winston.
ъVanaisa. Ta luges mulle tihti seda salmi, kui ma olin v ike. Ta
likvideeriti, kui ma olin kaheksa aastane, - igal juhul ta kadus. Huvitav,
mis see sidrun on, lisas ta seosetult. ъApelsini olen ma n inud, see on
paksu koorega mmargune kollane puuvili.
ъMina m letan sidruneid, tles Winston. ъViiek mnendatel aastatel oli
sidruneid sna sageli saada. Nad olid nii hapud, et isegi nende l hn hakkas
hammastesse.
ъMa v in kihla vedada, et seal pildi taga on lutikad, tles Julia. ъMa
v tan ta ks kord alla ja puhastan korralikult ra. Aga n d on vist aeg
minema hakata. Ma pean selle v rvi maha pesema. Oh h da! Ma p hin p rast
sinu n o ka huulepulgast puhtaks.
Winston ei t usnud kohe les. Toas oli juba h mar. Ta keeras end
valguse poole ja j i ksisilmi kirjapressi vahtima. K ige huvitavam ei olnud
mitte see korallit kk, vaid selle klaasi sisemus ise. See oli nii s gav, ja
ometi oli see peaaegu l bipaistev nagu hk. Klaasi v lispind oleks olnud
nagu taevav lv, mis mbritseb tillukest maailma ja atmosf ri selle mber.
Winstonile tundus, et ta p seb sellesse maailma sisse ja et ta tegelikult
ongi juba seal sees, koos mahagonipuust voodi ja klapplaua, ja kella ja
terasegrav ri ja kirjapressi endaga. Kirjapress oli tuba, milles ta oli, ja
korall oli Julia ja tema elu, kinnistatud nagu mingisse igavikku kristalli
s dames.
Syme oli kadunud. hel hommikul ta t le ei ilmunud. M ned m tlematud
inimesed kommenteerisid tema puudumist. J rgmisel p eval ei maininud teda
enam keegi. Kolmandal p eval l ks Winston arhiiviosakonna vestib li, et
heita pilk teadetetahvlile. Seal rippus muu hulgas malekomisjoni liikmete
tr kitud nimekiri, kuhu Syme oli kuulnud. See oli pealtn ha samasugune nagu
enne: kedagi ei olnud maha t mmatud, aga see oli he nime v rra l hem. Ja
sellest piisas. Syme oli lakanud olemast: teda polnud kunagi olemas olnud.
Ilmad oli tapvalt palavad. Ministeeriumi lab rindis p sis akendeta,
konditsioneeritud huga ruumides normaalne temperatuur, aga v ljas k rvetas
k nnitee sillutis jalataldu ja metroo haises tipptunnil kohutavalt.
Ettevalmistused vihkamise n dalaks olid t ies hoos ja k ikide
ministeeriumide personal tegi letunde. Rongk igud, miitingud,
s jav eparaadid, loengud, vahakujude v ljapanekud, filmid,
teleekraaniprogrammid - k ike tuli organiseerida; tuli ehitada trib ne,
p stitada kujusid, s nastada loosungeid, kirjutada laule, levitada
kuulujutte ja v ltsida fotosid. Julia sektor ilukirjandusosakonnas katkestas
romaanide tootmise ja paiskas v lja j ledate pamflettide sarju. Lisaks
tavalisele t le tegeles Winston iga p ev hulk aega ъTimesi vanade
aastak ikudega, muutes ja ilustades s numeid, mida k nedes taheti
tsiteerida. siti, kui t navail hulkusid l rmakad prolede j ugud, oli
hkkond linnas imelikult palavikuline. Rakettm rske langes sagedamini kui
kunagi enne ja aeg-ajalt kuuldus kaugemalt kohutavaid plahvatusi, mida ei
osatud seletada ja mis tekitasid udseid kuulujutte.
Uus, vihkamise n dala temaatiline laul ъVihkamise laul oli juba valmis
ja m rtsus lakkamata teleekraanidest. Muusikaks ei saanud seda ieti
nimetada, selle metsik haukuv r tm meenutas pigem trummi tagumist. Oli
kohutav, kui sajad k rid seda marsitaktis rgasid. Proled oli selle omaks
v tnud ja see v istles kesk istel t navatel ikka veel populaarse
ъO^nneootusega . Ka Parsonsite lapsed m ngisid seda oma kammipillil d kui
p evad, v ljakannatamatult. Winstoni htud olid sisustatud tihedamalt kui
kunagi enne. Parsonsi poolt organiseeritud vabatahtlike salgad valmistasid
vihkamise n dalaks t navat ette, mblesid loosungeid, maalisid plakateid,
p stitasid lipuvardaid ja vedasid le t nava ohtlikult rippuvaid traate
transparentide kinnitamiseks. Parsons hooples, et V idu Maja ksi paneb
v lja nelisada meetrit lipuriiet. Ta oli oma s iduvees ja nnelik nagu
l oke. Pealegi andis kuumus ja f siline t talle ettek nde kanda htuti
l hikesi p kse ja lahtist s rki. Teda j tkus korraga k ikjale - l kkama,
t mbama, saagima, vasaraga kopsima, efektseid lahendusi leidma ja kaaslasi
r msate h isetega t le hutama, ja loomulikult voolas seejuures igast tema
ihupoorist l putult kibedasti l hnavat higi.
Korraga levis le kogu Londoni ks uus plakat. Sel ei olnud teksti ja
see kujutas lihtsalt ebaloomulikult suurt, kolme-nelja meetri pikkust,
ilmetu mongolin oga Euraasia s durit, astumas oma tohutu suurte saabastega
sulle vastu, automaat ieli puusal. Ja ksk ik mis nurga all sa seda
plakatit ka vaatasid, paistis perspektiivis suurendatud automaadisuu olevat
suunatud just sinu poole. See plakat oli kleebitud k ikjale, kus oli v hegi
ruumi, ja seda oli isegi rohkem kui Suure Venna portreesid. Tavaliselt s ja
suhtes ksk iksed proled piitsutati les aeg-ajalt korduvasse
patriotismituhinasse. Ja nagu selleks, et ldise meeleoluga harmoneerida,
tapsid rakettm rsud rohkem inimesi kui tavaliselt. ks m rsk kukkus puup sti
t is kinosaali Stepney's, mattes mitusada inimest rusude alla. K ik
mbruskonna elanikud v tsid osa pikast venivast matuserongk igust, mis
kestis mitu tundi ja kujunes tegelikult protestimiitinguks. ks teine m rsk
kukkus t hermaale, mida kasutati m nguv ljakuna, ja rebis t kkideks mitu
tosinat last. J rgnesid uued vihased meeleavaldused, p letati Goldsteini
kujusid, seintelt rebiti maha sadu Euraasia s duriga plakateid ja heideti
tulle, ja segaduses r stati ka hulk poode; siis l ks lahti kuulujutt, et
rakettm rske juhivad raadio teel spioonid, ja hel vanapaaril, keda
kahtlustati v lismaa p ritolus, pandi maja p lema ja vanakesed l mbusid
leekides.
Mr. Charringtoni poe pealses toas lamasid Julia ja Winston, kui nad
v hegi siia p sesid, k rvuti paljal voodil lahtise akna all, alasti, et
oleks jahedam. Rott polnud ennast enam n idanud, aga lutikad paljunesid
kuuma k es metsikult. Kuid nemad ei hoolinud sellest. Puhas v i r pane, see
tuba oli paradiis. Kohale j udes puistasid nad kohe igale poole mustalt
turult ostetud pipart, kiskusid riided seljast ja armatsesid kehade
liimendades, suigatasid siis korraks ja avastasid rgates, et lutikate mass
on vastur nnakule asunud.
Neli, viis, kuus - seitse korda said nad juunikuu jooksul siin kokku.
Winston oli loobunud harjumusest p ev l bi dz^inni juua. Ta ei tundnud selle
j rele enam mingit vajadust. Ta oli kosunud, tema veenilaiendi haavand oli
paranenud, sellest oli j rel vaid pruun laik nahal pahkluu kohal ja ka tema
hommikused k hahood olid l ppenud. Igap evane elu lakkas olemast talumatu,
enam ei tundnud ta kiusatust teleekraani poole l ustu teha v i t iel h lel
vanduda. N d, kus neil oli oma kindel peidupaik, peaaegu kodu, ei olnud
raske leppida sellegagi, et nad said vaid harva ja m neks tunniks kokku.
Peaasi, et see tuba vanakraamikaupluse kohal olemas oli. Teada, et see seal
puutumatuna olemas on, oli peaaegu niisama hea, nagu ise seal olla. See tuba
oli omaette maailm, mineviku reservaat, kus v ljasurnud loomad v isid ringi
jalutada. Ka mr. Charrington, m tles Winston, on niisugune v ljasurnud loom.
Tavaliselt ajas Winston enne lesminekut mr. Charringtoniga paar s na juttu.
Vana mees paistis harva v i ldse mitte v ljas k ivat, ja ka kliente ei
paistnud tal eriti olevat. Ta elas viirastuslikku elu, liikudes pisikese
pimeda poe ja veel pisema tagumise k gi vahet, kus ta keetis endale s a ja
kus peale muude asjade oli ka ks tohutu suure toruga uskumatult iidne
grammofon. Ta paistis r mustavat v imaluse le juttu ajada. Liikudes selle
v rtusetu kraami keskel, j ttis ta oma pika nina ja paksude prilliklaaside
ja l ngus lgadega velvetpintsaku all kuidagi sellise mulje, et ta on pigem
vanavarakoguja kui kaupmees. Mingi vagusa vaimustusega v is ta s rmitseda
seda v i teist nipsasja - portselanist pudelikorki, katkise nuusktubakatoosi
maalitud kaant v i kassikullast medaljoni ammusurnud lapsukese
juuksekahluga, k simata iial, kas Winston neid osta tahab, ja lastes tal
neid lihtsalt imetleda. Temaga vestlemine oli nagu kulunud m ngutoosi tilina
kuulamine. Kusagilt m lusopist oli ta veel m ned salmikesed v lja kraaminud.
ks r kis kahek mne neljast mustr stast, teine k vera sarvega lehmast,
kolmas vaese kukk Robini surmast. ъMa m tlesin, et see v iks teid huvitada,
tles ta k vera naeratuse saatel j rjekordset v rssi ette kandes. Aga iial
ei suutnud ta meenutada rohkem kui paari rida.